5-17-31/9 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

51731

Määruse kuupäev

18. detsember 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Indrek Koolmeister, Saale

Laos, Viive Ligi ja Malle Seppik

Kohtuasi

Riigi õigusabi seaduse § 37 lõike 1 põhiseaduspärasuse kontroll

Menetluse alus

Harju Maakohtu 9. oktoobri 2017. aasta määrus tsiviilasjas

nr 2178679

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu taotlus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus andis 9. oktoobri 2017. aasta määrusega Mukshinjon Akhmedovile riigi õigusabi

Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) esitatava avalduse koostamiseks.

2. Asjaolude ja menetluskäigu kirjeldusest määruses nähtub, et M. Akhmedov on Usbekistani

Vabariigi kodanik, kes saabus Eesti Vabariiki 16. novembril 2016 sooviga taotleda rahvusvahelist

kaitset. Tartu Halduskohtu 18. novembri 2016. aasta määruse alusel haldusasjas nr 3162326 paigutati

ta Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kinnipidamiskeskusesse. M. Akhmedovile oli riigi õigusabi

korras määratud esindaja, et vaidlustada kinnipidamiskeskusesse paigutamist ja kinnipidamiskeskuses

viibimise tähtaja pikendamist. Riigikohus jättis 27. märtsi 2017. aasta määrusega kohtuasjas

nr 3162326 isiku määruskaebuse menetlusse võtmata.

3. Samuti nähtub määrusest, et M. Akhmedov esitas 31. mail 2017 riigi õigusabi taotluse, et pöörduda

Euroopa Inimõiguste Kohtusse (isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine ja kinnipidamise tähtaja

pikendamine alates 18. novembrist 2016). Selle taotluse jättis Harju Maakohus 14. juuni 2017. a

määrusega riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg 1 alusel rahuldamata.

4. Riigi õigusabi andmisest keeldumise peale esitas M. Akhmedov 29. juunil 2016 määruskaebuse.

Harju Maakohus otsustas 9. oktoobri 2017. a määruses, et kaebus tuleb rahuldada ja isikule tuleb

anda riigi õigusabi. Seejuures tunnistas maakohus põhiseadusvastaseks ja jättis kohaldamata

RÕS § 37 lg 1 osas, milles see ei võimalda anda riigi õigusabi kaebusega EIKsse pöördumiseks

isikule, kes ei ole Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik. Maakohus leidis, et

regulatsioon on vastuolus põhiseaduse (PS) § 12 lgs 1 sisalduva võrdsuspõhiõigusega. Määrus saabus

Riigikohtusse 10. oktoobril 2017.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

5-17-31

5. Riigikogu põhiseaduskomisjon leidis sisuliselt, et vaidlusalune säte ei ole põhiseadusega

vastuolus. Õiguskomisjon seevastu asus seisukohale, et varjupaigataotlejate puhul kujutab

vaidlusalune säte endast PS § 12 lgs 1 sisalduva võrdsuspõhiõiguse ebaproportsionaalset riivet.

6. Õiguskantsler leidis, et vaidlusalune säte on vastuolus PS § 12 lgga 1 osas, milles see ei võimalda

anda varjupaigataotlejale riigi õigusabi kaebusega EIKsse pöördumiseks.

7. Justiitsministri hinnangul on RÕS § 37 lg 1 põhiseadusega kooskõlas.

8. Mukshinjon Akhmedovi lepinguline esindaja Anni Säär oli seisukohal, et vaidlusalune säte on

rahvusvahelise kaitse taotlejaid puudutavas osas vastuolus PS §ga 15 ja § 24 lgga 5.

PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTE

9. Riigi õigusabi seaduse (RT I, 28.12.2016, 14) § 37 pealkirjaga „Riigi õigusabi andmine Euroopa

Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks“ lõige 1 sätestab:

„Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab käesoleva seaduse § 6 lõike 1

nõuetele, võib käesolevas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega Euroopa

Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi Euroopa

Inimõiguste Kohtult, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise

on toime pannud Eesti riik.“

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegiumi hinnangul tuleb Harju Maakohtu taotlus jätta läbi vaatamata, kuna ei ole võimalik

veenduda, et RÕS § 37 lg 1 on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv säte.

11. Selleks, et Riigikohus saaks kohtu algatatud konkreetse normikontrolli raames hinnata

kohaldamata jäetud õigustloova akti sätte põhiseaduspärasust, peab see säte olema asjassepuutuv.

Riigikohtu praktika järgi on asjassepuutuv säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega

(Riigikohtu seisukoht alates Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a otsusest asjas nr 3411000, p 10

ja 28. oktoobri 2002. a otsusest asjas nr 341502, p 15).

12. Kuna asja lahendamisel otsustava tähtsusega õigusnormi leidmiseks peab kohus tuvastama asja

lahendamiseks olulise tähtsusega asjaolud, siis eeldab sätte asjassepuutuvuse kontrollimine

Riigikohtus ka selle hindamist, kas esialgset õigusvaidlust lahendanud kohus on niisugused asjaolud

tuvastanud. Kui Riigikohtul ei oleks sellist õigust, siis võiks kujuneda olukord, kus Riigikohus hindab

kaebuse esitaja suhtes juhuslikult või põhjendamatult kohaldatud normide põhiseadusele vastavust

(vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 9. detsembri 2008. a määrus asjas

nr 3411508, p 17; 7. oktoobri 2015. a määrus asjas nr 3412215, p 39; samuti Riigikohtu üldkogu

7. juuni 2011. a otsus asjas nr 3411210, p 24; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

1. aprilli 2004. a määrus asjas nr 341204, pd 16–18; 12. novembri 2015. a määrus asjas nr 3412815,

pd 33–34).

13. Kui kohtule on esitatud RÕS § 37 lg 1 alusel riigi õigusabi taotlus kaebusega EIKsse

pöördumiseks, peab kohus muude asjaolude seas tegema sama paragrahvi lõikest 3 tulenevalt

kindlaks, kas esitatav kaebus oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon)

artikli 35 kohaselt vastuvõetav. Olemuselt on tegemist kaebuse perspektiivi hindamisega, mida kohus

2(4)

2

5-17-31

peab tegema ka riigi õigusabi andmisel riigisisesesse kohtusse pöördumiseks. Praeguses asjas on

maakohus määruses (p 28) üksnes sedastanud, et ta ei tuvastanud RÕS § 37 lgs 3 nimetatud riigi

õigusabi andmisest keeldumise aluseid. Kuidas kohus selle järelduseni jõudis, seda ei ole täpsemalt

põhjendatud.

14. Kolleegium märgib, et maakohus ei ole tuvastanud, kas M. Akhmedov on ammendanud kõik

riigisisesed õiguskaitsevahendid (konventsiooni artikli 35 lg 1). Teisisõnu ei selgu, kas ta on

vaidlustanud Eestis kõik need faktilised asjaolud, mille kohta ta soovib esitada avalduse EIKsse. Selle

tuvastamine eeldab esiteks, et maakohus selgitaks välja, mille peale isik täpselt soovib EIKle kaebust

esitada (nt algne kinnipidamine ja paigutamine PPA kinnipidamiskeskusesse, kinnipidamise

pikendamine vms). Teiseks eeldab see tutvumist Eesti kohtutele põhikohtuasjas esitatud kaebuste

sisuga, et teha kindlaks, kas isik on nende asjaolude üle Eesti kõigis kohtuastmetes vaielnud.

15. Lisaks ei selgu määrusest, kas ja millises ulatuses oleks M. Akhmedovi kaebus EIKle tähtaegne

ehk esitatud kuue kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates (konventsiooni artikli 35 lg 1).

Määrusest nähtub, et tema kinnipidamist ja kinnipidamise pikendamist puudutav viimane lahend tehti

ja jõustus 27. märtsil 2017. Ajavahemik, mis jääb 27. märtsi 2017 ja 9. oktoobril 2017 tehtud riigi

õigusabi andmise määruse vahele, on pikem kui kuus kuud.

16. Samuti ei ole maakohtu määruses põhjendusi M. Akhmedovi kaebuse sisulise eduväljavaate

kohta. Teisisõnu pole tuvastatud, et kaebus ei ole selgelt põhjendamatu konventsiooni artikli 35 lg 3

punkti a tähenduses. See nõuab konventsiooni kohaldamise praktika alusel hinnangu andmist sellele,

kas konkreetsetel kaebuses toodud asjaoludel võiks olla tegemist konventsiooni mõne artikli

rikkumisega.

17. Kui selgub, et esineb konventsioonist tulenev kaebuse vastuvõetavust välistav asjaolu, siis tuleb

riigi õigusabi andmisest keelduda RÕS § 37 lg 3 alusel ega saa kohaldada RÕS § 37 lgt 1. Sellises

olukorras oleks riigi õigusabi taotluse lahendus sama sõltumata RÕS § 37 lg 1 põhiseadusvastasusest

ja riigi õigusabi andmiseks ei oleks alust, mistõttu RÕS § 37 lgt 1 ei saa pidada asjassepuutuvaks

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses.

18. Kolleegium on seega seisukohal, et Harju Maakohus ei ole tuvastanud RÕS § 37 lgs 3 viidatud

asjaolusid, mis võimaldaksid põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses veenduda kohaldamata jäetud

sätte asjassepuutuvuses. Kolleegiumil ei ole võimalik seda puudust kõrvaldada, kuna Riigikohus ei

lahenda põhiseaduslikkuse järelevalve korras kohtuasja esemeks olevat õigusvaidlust ega tuvasta

esialgse kohtuasja menetlemisel tuvastatavaid faktilisi asjaolusid (vt nt eespool viidatud määrused

asjades nr 3411508, p 18 ja nr 3412815, p 34).

19. Kolleegium lisab, et RÕS § 37 lgs 3 viidatud riigi õigusabi andmist välistavate asjaolude

esinemist tuleb hinnata konventsiooni ja selle kohaldamise praktika alusel. Ka riigi õigusabi seaduse

eelnõu (249 SE, Riigikogu X koosseis) seletuskirjas, mida kohus on määruses tsiteerinud, on kirjas, et

seadus eeldab „riigi õigusabi andmise otsustajatelt ka [EIK] praktika tundmist, et tagada riigi õigusabi

osutamiseks eraldatud vahendite võimalikult otstarbekas kasutamine“. Konventsiooni kohaldamise

praktikas orienteerumisel võib abi olla vastuvõetavuse kriteeriumide käsiraamatust (eestikeelsena

leitav Välisministeeriumi kodulehelt aadressil http://vm.ee/et/taxonomy/term/229 ja EIK kodulehelt

aadressil http://echr.coe.int/Pages/home.aspx?p=caselaw/analysis/admi_guide), samuti konventsiooni

erinevaid artikleid ja valdkondi puudutavatest materjalidest EIK kodulehel

(http://echr.coe.int/Pages/home.aspx?p=caselaw/analysis/guides&c=#

ja

http://www.echr.coe.int/Pages/home.aspx?p=press/factsheets&c=) ning EIK kohtupraktika

andmebaasist Hudoc. Kolleegium kordab, et vastuvõetavuse hindamiseks peab kohtul olema selgus

3(4)

3

5-17-31

selles, mille üle inimene täpselt soovib EIKle kaevata. Kaebuste tähtaegsuse ja riigisiseste

õiguskaitsevahendite ammendamise kontrollimiseks on vaja tutvuda põhiasja materjalidega.

20. Kui ühtegi õigusabi andmist välistavat asjaolu ei esine, siis tuleb kohtul enne RÕS § 37 lg 1

põhiseadusvastaseks tunnistamist analüüsida, kas ja kuidas seda sätet kohaldada koostoimes

pagulasseisundi konventsiooni artikli 16 lgga 2. Selle artikli kohaselt on pagulasel võrdselt tema

asukohariigi kodanikuga õigus pöörduda kohtusse ning saada õigusabi.

21. Eeltoodud kaalutlustel ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 11 lgst 2

juhindudes jätab kolleegium Harju Maakohtu taotluse läbi vaatamata.

Priit Pikamäe, Indrek Koolmeister, Saale Laos, Viive Ligi, Malle Seppik

4(4)

4