2-13-30982/124 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-13-30982

Määruse tegemise aeg ja koht

18.12.2017, Tallinn

Kohtukoosseis

Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Makisng

Kohtuasi

Borgino Consulting Ltd hagi Aktsiaselts TKE

Grupp (pankrotis) vastu 11.06.2013 võlausaldajate

üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks või

alternatiivselt 11.06.2013 üldkoosoleku otsuse

tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.07.2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Aktsiaselts TKE Grupp (pankrotis) määruskaebus

ja Borgino Consulting Ltd vastumääruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastumääruskaebuse esitaja):

Borgino

Consulting Ltd (Briti Neitsisaarte registrikood:

421715), lepinguline esindaja advokaat Sirle Kalma

Kostja (määruskaebuse esitaja): Aktsiaselts TKE Grupp

(pankrotis, registrikood: 10540683), pankrotitoimkonna

esimees Svetlana Hatšaturjan

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Harju Maakohtu 22.07.2016 määrus Aktsiaselts TKE Grupp

(pankrotis) määruskaebuses edasikaevatud osas, s.o osas, milles maakohus

jättis Aktsiaselts TKE Grupp (pankrotis) taotluse menetluskulude suuruse

kindlaksmääramiseks rahuldamata ja 3102,93 eurot Borgino Consulting Ltd-lt

välja mõistmata.

2. Borgino Consulting Ltd vastumääruskaebus jätta läbivaatamata.

3. Aktsiaselts TKE Grupp (pankrotis) määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest alates.

Eelnev menetluse käik ja kostja avaldus

1(9)

1. Borgino Consulting Ltd esitas Harju Maakohtule hagiavalduse Aktsiaseltsi TKE

Grupp (pankrotis) vastu 11.06.2013 võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamiseks või alternatiivselt 11.06.2013 võlausaldajate üldkoosoleku otsuse

tühisuse tuvastamiseks. 03.12.2014 otsusega rahuldas Harju Maakohus Borgino

Consulting Ltd hagi 11.06.2013 võlausaldajate üldkoosoleku otsuse tühisuse

tuvastamiseks ning jättis rahuldamata otsuse kehtetuks tunnistamise nõude. Maakohus

jättis menetluskulud Aktsiaseltsi TKE Grupp (pankrotis) kanda. Tallinna

Ringkonnakohus tühistas 30.12.2015 otsusega Harju Maakohtu 03.12.2014 otsuse ja

tegi uue otsuse, millega jättis rahuldamata Borgino Consulting Ltd hagi Aktsiaseltsi

TKE Grupp (pankrotis) vastu 11.06.2013 võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, millega

anti pankrotihaldurile õigus kompromissi kinnitamiseks OÜ-ga Lamaran Grupp,

kehtetuks tunnistamiseks või selle tühisuse tuvastamiseks. Tallinna Ringkonnakohus

jättis maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud Borgino Consulting Ltd kanda.

Riigikohus jättis 29.02.2016 määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse

võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud Borgino Consulting Ltd kanda.

2. 15.04.2016 esitas kostja kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks.

18.04.2016 esitas kostja sama dokumendi digitaalselt allkirjastatuna. Kostja palus

kindlaks määrata menetluskulude suurusena 6 538,33 eurot ning mõista Borgino

Consulting Ltd-lt Aktsiaseltsi TKE Grupp (pankrotis) kasuks välja menetluskulud

eelmärgitud summas. Kostja menetluskulud on lepingulise esindaja tasu ja riigilõiv.

Hageja vastuväited menetluskuludele

3. Hageja esitas 06.05.2016 vastuväite kostja menetluskuludele.

4. Kostja on minetanud õiguse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kuna Riigikohus

jättis 29.12.2015 määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata, seega

jõustus ringkonnakohtu otsus 29.12.2015. Menetluskulude kindlaksmääramise taotlus

tuli esitada hiljemalt 28.01.2016. Kostja esitas menetluskulu nimekirja kohtule alles

15.04.2016 ehk menetlustähtaega ületades. Juhul, kui kohus vaatab taotluse läbi, palus

hageja jätta see rahuldamata või alternatiivselt rahuldada summas mitte üle 450 eurot.

5. Hageja oli seisukohal, et Tamara Vologžanina oli pankrotitoimkonna esimees,

mistõttu oli tal võimalik saada pankrotipesast toimkonna liikme tasu. Toimkonna

liikmele saab maksta ainult vajalikud ja põhjendatud kulutused pankrotivara arvelt.

Kostja ei tõendanud, et 15.04.2016 taotluses väljatoodud kulutused olid vajalikud ja

põhjendatud. Pankrotitoimkonna esimees pidi PankrS § 83 lg-st 5 tuleneva

kohustusega arvestama. Seda kinnitab ka PankrS § 73 lg 1, millest johtuvalt, peab

pankrotitoimkonda kuuluma isik, kes on võimeline täitma talle pandud kohustusi.

6. Pankrotitoimkonna esimehel ei ole õigust ilma üldkoosoleku otsuseta võtta endale

esindajaks advokaati. Hagejale teadaolevalt, anti nõusolek esindaja võtmiseks

võlausaldajate üldkoosolekul alles 28.04.2015 ehk enne ringkonnakohtu istungit.

Sellepärast ei ole alust hüvitada vandeadvokaat Enno Heringsoni tasu. Juhul, kui

kohus siiski leiab, et taotlus on mingis osas põhjendatud, palus hageja arvestada, et

vandeadvokaat Enno Heringsoni poolt maakohtus osutatud õigusabi oli põhjendatud 3

tunni ulatuses, millest 2 tundi on 04.09.2014 kohtuistungil osalemine, 0,30 tundi

ettevalmistus kohtuistungiks ja 0,30 tundi protokolli parandamise taotluse koostamine.

Kostja esindaja sai hagiavaldusega tutvuda siis, kui valmistus kohtuistungiks. Esindaja

ei esitanud maakohtus ühtegi kirjalikku dokumenti, mistõttu on 9,66 tundi õigusabile

kulutatud aeg selgelt ülepaisutatud.

7. Vandeadvokaat Paul Varulil puudus üldkoosoleku nõusolek esindada kostjat.

Kulutatud aeg oli ebamõistlik. Vandeadvokaat Paul Varul ei esitanud

apellatsioonkaebust, ainukese dokumendi, mida esindaja kohtumenetluses õigeaegselt

2(9)

esitas, oli kohtukõne teesid. Arusaamatult on kostja esindaja nii 16.09.2015 kui ka

17.09.2015 kulutanud mõlemal päeval 2 tundi ettevalmistumiseks 18.09.2015

istungiks. Taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks esitas kostja esindaja alles

ringkonnakohtu istungil ehk hilinenult. Olgugi, et väidetavalt oli kostja esindaja

vandeadvokaat Paul Varul juba 16.09.2015 tutvunud kohtumaterjalidega, ei suutnud

esindaja taotlust õigeaegselt esitada. Kohus jättis hagi läbivaatamata jätmise taotluse

rahuldamata, mistõttu ei olnud selle koostamise kulu põhjendatud. Kostja esindaja

vandeadvokaat Paul Varuli tunnihind on liiga kõrge, põhjendatuks saaks lugeda

tunnihinda 120 eurot (sh km). Kostja ei põhjendanud esindaja muutmise vajadust.

8. Hageja vaidles vastu 18.02.2014 ja 03.10.2014 esitatud määruskaebustelt tasutud

riigilõivudele kogusummas 100 eurot. Kostja esitas pahatahtlikult erinevaid

määruskaebusi, mis jäeti põhjendatult maakohtu määrustega menetlusse võtmata.

Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused

9. Harju Maakohus rahuldas 22.07.2016 määrusega osaliselt Aktsiaseltsi TKE Grupp

(pankrotiks) avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Maakohus määras

Aktsiaseltsi TKE Grupp (pankrotis) hüvitatavate menetluskulude suuruseks 3 435,40

eurot ja mõistis selle välja Borgino Consulting Ltd-lt. Määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb Borgino Consulting Ltd-l tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

10. Käesolevas asjas jõustus lahend 29.02.2016 (määruses ekslikult 29.12.2015).

15.04.2016 esitas kostja kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks.

Avaldus oli esitatud tähtaegselt.

11. Pankrotitoimkonna esimees on PankrS § 83 lg 1 alusel peetavas kohtuvaidluses

pankrotivõlgniku seaduslikuks esindajaks, kellel on kõik TsMS-s sätestatud

menetlusosalise õigused ja kohustused, sh õigus osaleda kohtumenetluses lepingulise

esindaja kaudu (TsMS § 217 lõige 1). PankrS ei sätesta toimkonna esimehele muid

nõudeid, kui toimkonna liikmele üldiselt, s.o ta peab olema teovõimeline füüsiline

isik, kes on sõltumatu haldurist (PankrS § 74 lõige 1 esimene lause). PankrS § 83 lg 5

ei reguleeri, kas pankrotitoimkonna esimees peab võlgniku seadusliku esindajana

esindama võlgnikku kohtumenetluses isiklikult või saab võlgnik kasutada lepingulist

esindajat. Kostja 28.04.2015 võlausaldajate üldkoosolek on pidanud Tamara

Vologžaninaga tasulise õigusabilepingu sõlmimist otstarbekaks. 28.04.2015

üldkoosolekust võttis osa hageja ja seal võeti vastu otsus T. Vologžaninaga

õigusabilepingu sõlmimiseks. Samal koosolekul pidasid võlausaldajad ühistele

huvidele vastavaks kohtuasjas nr 2-13-30982 selleks ajaks kantud õigusabikulusid

Tamara Vologžanina ja vandeadvokaat Enno Heringsoni õigusabi teenuste eest

summas kuni 7 000 eurot. Kuna kostjal oli õigus kasutada lepingulise esindajana

Tamara Vologžaninat ning kuna Tamara Vologžanina esindas kostjat TsMS § 218 lg 1

p 2 mõttes, siis ei kohaldu pankrotitoimkonna liikme tasu piirmäärad.

12. Tamara Vologžanina osutas kostjale õigusabi kokku 27,40 tunni ulatuses. Kostja

lepingulise esindajana on T. Vologžanina teinud järgmised menetlustoimingud:

-12.08.2013: 12.08.2013 vastus hagile 3,20 tundi;

-24.01.2014: määruskaebus maakohtu 02.12.2013 määruse peale 4,30 tundi;

-18.02.2014: määruskaebus maakohtu 29.01.2014 määruse peale 1,50 tundi;

-19.05.2015: määruskaebus ringkonnakohtu 14.04.2014 määruse peale 4,40 tundi;

-03.10.2014: määruskaebus maakohtu 14.09.2014 määruse peale 2,50 tundi;

-12.01.2015: maakohtu 03.12.2014 otsuse analüüs ja apellatsioonkaebuse koostamine

8,50 tundi;

-20.02.2015: kostja apellatsioonkaebusele esitatud hageja vastuse analüüs 3,00 tundi.

3(9)

13. 24.01.2014, 18.02.2014 ja 19.05.2014 määruskaebuste koostamise ajakulu ei olnud

põhjendatud, kuna 18.02.2014 määruskaebuse esitamisega oli kostja eesmärk

vaidlustada 02.12.2013 määrust, millele edasikaebekorda seadus ette ei näinud. Samuti

ei olnud põhjendatud Tamara Vologžanina ajakulu 03.10.2014 määruskaebuse

koostamisele, kuna maakohtu 16.09.2014 määrus ei olnud edasikaevatav.

14. Harju Maakohus rahuldas 03.12.2014 otsusega, mille põhjendava osa pikkuseks oli ca

4 lehekülge, hagi alternatiivnõudes ja tuvastas, et Aktsiaseltsi TKE Grupp (pankrotis)

11.06.2013 üldkoosoleku otsus on tühine. 12.01.2015 esitas kostja Tallinna

Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse pikkusega 6 lehekülge (sisuline osa ca 4

lehekülge). Maakohtu hinnangul oli kõnealuse dokumendi koostamise mõistlik ja

põhjendatud ajakulu kokku 4 tundi (1 tund/ 1 lehekülg), lisaks 03.12.2014 otsusega

tutvumise põhjendatud ajakulu 1 tund, kokku 5 tundi. Kostja lepingulise esindaja

Tamara Vologžanina poolt 12.08.2013 (3,20 tundi), 12.01.2015 (5 tundi) ja

20.02.2015 (3 tundi) sooritatud õigusabitoimingud olid vajalikud ja põhjendatud ning

kuulusid hageja poolt hüvitamisele. 24.01.2014, 18.02.2014, 19.05.2015 ja 03.10.2014

sooritatud õigusabitoimingud ei kuulunud hüvitamisele.

15. Õigusabilepingu tingimuste kohaselt ei pea kostja Tamara Vologžaninale maksma

õigusabi eest mitte ajapõhiliselt, vaid tulemustasu. Lepingu pooled leppisid kokku

vaidluse kostja kasuks lahendamise korral tulemustasuna 3 500 eurot. Tasu polnud

esindajale välja makstud. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluses toodud ajakulu

(27,4 tundi) arvutusest nähtub, et ajapõhise tasu maksmise korral oleks kostjal tulnud

Tamara Vologžaninale sama palju maksta kui tulemustasu puhul. Ka tulemustasu

korral tuleb hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-115-13). Kokku oli kostja lepingulise esindaja

Tamara Vologžanina õigusabitoimingute vajalik ja põhjendatud ajakulu 11,2 tundi

(3,20 + 5 + 3). Õigusabi osutati tunnihinnaga ca 100 eurot (ilma käibemaksuta), mis ei

ole ülemäära kõrge. Hageja kanda jääb 1 120 eurot (11,2 tundi x 100 eurot/tund).

16. 28.04.2015 toimunud võlausaldajate üldkoosolek otsustas: „Pidada võlausaldajate

ühistele huvidele vastavaks kohtuasjas nr 2-13-30982 käesolevaks ajaks kantud

õigusabi kulusid Tamara Vologžanina ja advokaat Enno Heringsoni õigusabi teenuste

eest summas kuni 7 000 €.“ Otsus on vaadeldav kostja poolt otsuses viidatud

lepingulise esindajatega õigusabilepingute sõlmimise ja nende alusel kantud kulude

heakskiiduna TsÜS § 113 mõttes. Seega oli olemas võlausaldajate üldkoosoleku otsus

vandeadvokaat Enno Heringsoni esinduse kohta.

17. Vandeadvokaat Enno Heringson sooritas järgmised õigusabitoimingud:

-02.09.2014: asja materjalidega tutvumine, kohtumine kliendi esindajaga 4,33 tundi;

-03.09.2014: kliendi täiendavate juhistega tutvumine, kõne kliendiga 0,66 tundi;

-04.09.2014: ettevalmistus ja esindus istungil 3,50 tundi;

-09.09.2014: kohtuistungi protokolli läbitöötamine ja märkused sellele 0,83 tundi;

-11.09.2014: protokolli parandamise taotluse vormistamine ja esitamine 0,33 tundi.

18. Kuna asja materjalidega tutvumine 02.09.2014, kliendiga konsulteerimine 03.09.2014

ja ettevalmistus istungiks ning istungil osalemine 04.09.2014 olid ajaliselt järgnevad

toimingud ning tegemist oli samalaadsete õigusabitoimingutega käsitles maakohus

neid koos. Maakohus nõustus hageja seisukohaga, et istungiks ettevalmistamise käigus

tutvus kostja lepinguline esindaja ka asja materjalidega ning pidas enne istungit oma

kliendiga nõu. Toimiku materjalidest nähtuvalt 04.09.2014 kohtuistung kestis 2,15

tundi. Asja materjalidega tutvumise, kliendiga konsulteerimise ja istungi

ettevalmistuse põhjendatud ajakulu kokku oli 4,33 tundi ning istungil osalemise

põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku oli 2,15 tundi. Kokku luges maakohus kostja

lepingulise esindaja Enno Heringsoni poolt osutatud õigusabitoimingute vajalikuks ja

4(9)

põhjendatud ajakuluks 7,64 tundi (4,33 + 2,15 + 0,83 + 0,33). Tunnihinda 110 eurot ei

pidanud maakohus ülemäära kõrgeks ning jättis hageja kanda 840,40 eurot.

19. Maakohus tuvastas eelnevalt, et kostjal oli õigus kasutada lepingulise esindaja

õigusabiteenust. Maakohus nõustus kostja seisukohaga, et kuigi üldkoosoleku otsuses

ei ole õigusteenuse osutajat nimeliselt määratud, on otsuses selgelt väljendatud

võlausaldajate tahe kasutada apellatsioonimenetluses tasulist õigusabiteenust. Teenust

osutas vandeadvokaat Paul Varul, kes on teinud järgmised toimingud:

-16.09.2015: materjalide analüüs, ettevalmistus ringkonnakohtu 18.09.2015 istungiks

2,00 tundi;

-17.09.2015: ettevalmistus ringkonnakohtu 18.09.2015 istungiks 2,00 tundi;

-11.12.2015: taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks ja kohtukõne teeside koostamine

2,00 tundi;

-14.12.2015: ringkonnakohtu istungil osalemine 0,70 tundi.

20. Maakohus leidis, et vandeadvokaat Paul Varuli poolt 16.09.2015 ja 17.09.2015

sooritatud õigusabitoiminguid tuleb vaadelda koos, kuna mõlemal päeval sooritatud

õigusabitoimingud seonduvad istungiks ettevalmistamise käigus asja materjalidega

tutvumisega. 18.09.2015 istungiks ettevalmistamise põhjendatud ja vajalik ajakulu

kokku oli 2 tundi. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas kostja ringkonnakohtule

14.12.2015 taotluse jätta hagi läbi vaatamata (pikkusega 3 lehekülge, sisuline osa ca

1,5 lehekülge) ning samal kuupäeval ka kohtukõne teesid pikkusega 6 lehekülge

(sisuline osa ca 4,5 lehekülge). 30.12.2015 otsuses jättis ringkonnakohus rahuldamata

apellandi taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Asjaolu, et

ringkonnakohus jättis kostja taotluse rahuldamata, ei tähenda, et taotluse koostamise

ajakulu oleks põhjendamatu. Maakohus pidas dokumendi koostamise põhjendatud ja

vajaliku ajakuluks 2 tundi. Seega vandeadvokaat Paul Varuli poolt osutatud õigusabi

põhjendatud ajakulu oli kokku 4,7 tunni (2 + 2 + 0,7).

21. Käesoleva tsiviilasja kestvust ja keerukust arvestades pidas maakohus vandeadvokaadi

Paul Varuli teenuse tunnihinda 250 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlikuks ja

põhjendatuks. Kostja märkis menetluskulude kindlaksmääramise avalduses, mis

põhjustel tuleb hagejal hüvitada kostjale lepingulise esindaja keskmisest mõnevõrra

kõrgem tunnitasu, millega maakohus nõustus. Hageja kanda jääb vandeadvokaadi P.

Varuli osutatud teenuse osas 1 175 eurot (4,7 tundi x 250 eurot/tund).

22. Kuna kostja kinnitas, et ta on käibemaksukohustuslane, siis tuginedes TsMS § 174 lg-

le 10 on kostjale hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja tasu käibemaksuta.

23. Kostja tasus järgmised riigilõivud:

-18.02.2014 määruskaebuse eest maakohtu 29.01.2014 määruse peale 11.03.2014

maksekorraldusega tasutud riigilõiv 50 eurot;

-03.10.2014 määruskaebuse eest maakohtu 14.09.2014 määruse peale 06.10.2014

maksekorraldusega tasutud riigilõiv 50 eurot;

-12.01.2015 apellatsioonkaebuse eest maakohtu 03.12.2014 kohtuotsuse peale

30.01.2015 maksekorraldusega tasutud riigilõiv 300 eurot.

24. Maakohus jättis 02.12.2013 määrusega rahuldamata kostja taotluse hageja

kohustamiseks anda tagatis kostja eeldatavate menetluskulude katteks ning hageja

taotluse tõendite kogumiseks. 24.01.2014 esitas kostja maakohtule määruskaebuse

02.12.2013 määruse peale, mille menetlusse võtmisest maakohus 29.01.2014 keeldus.

Maakohtu 29.01.2014 määrus oli edasikaevatav. 18.02.2014 esitas kostja

määruskaebuse 29.01.2014 määruse peale, mille maakohus võttis 17.03.2014

menetlusse. Maakohus leidis, et kuigi kostja oli 18.02.2014 määruskaebuselt riigilõivu

tasunud, ei olnud tegemist vajaliku ega põhjendatud kuluga, sest 18.02.2014

määruskaebuse esitamisega oli kostja eesmärk vaidlustada sisuliselt maakohtu

5(9)

02.12.2013 määrust, millele edasikaebekorda seadus ette ei näinud. Seega esitas kostja

18.02.2014 määruskaebuse põhjendamatult. Tallinna Ringkonnakohus jättis

14.04.2014 Harju Maakohtu 29.01.2014 määruse muutmata.

25. 16.09.2014 määrusega jättis maakohus rahuldamata kostja taotluse hagi läbi vaatamata

jätmiseks. 03.10.2014 esitas kostja kohtule määruskaebuse, mille menetlusse

võtmisest maakohus 07.10.2014 määrusega keeldus. 16.09.2014 määrus jõustus edasi

kaebamata 23.10.2014. Maakohus leidis, et kuigi kostja oli 03.10.2014

määruskaebuselt riigilõivu tasunud, ei olnud tegemist vajaliku ega põhjendatud

kuluga, sest 16.09.2014 määrus ei olnud edasikaevatav. Seega esitas kostja 03.10.2014

määruskaebuse põhjendamatult.

26. Kostja palus 14.06.2016 seisukohas tagastada 03.10.2014 määruskaebuse eest tasutud

riigilõivu 50 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu

tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid

mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Viidatud sättest tulenevalt saab

isik taotleda riigilõivu tagastamist kahe aasta jooksul alates riigilõivu tasumise aasta

lõpust, kuid vähemalt kuni menetluses tehtud lahendi jõustumiseni. Üldjuhul tuleb

riigilõivu tagastamist taotleda asja menetlemisel. Kostja menetluse kestel riigilõivu

tagastamist ei taotlenud. Käesolevas tsiviilasjas jättis Riigikohus 29.02.2016

määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning jõustus Tallinna

Ringkonnakohtu 30.12.2015 otsus. Kostja nõue riigilõivu tagastamiseks oli lõppenud.

Maakohus märkis, et isegi juhul, kui kostja ei oleks hilinenud riigilõivu tagastamise

taotluse esitamisega, oli maakohus kostja 03.10.2014 määruskaebust sisuliselt

menetlenud, tehes selle kohta 07.10.2014 põhjendatud määruse. Maakohus jättis kostja

taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.

27. Maakohtu hinnangul oli põhjendatud kulu 12.01.2015 apellatsioonkaebuse eest

tasutud riigilõiv 300 eurot. Riigilõivu tasumine apellatsioonkaebuselt oli tõendatud.

Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja riigilõivu summas 300 eurot.

28. Kokku mõistis maakohus Borgino Consulting Ltd-lt Aktsiaseltsi TKE Grupp

(pankrotis) kasuks välja menetluskulud summas 3 435,40 eurot (1 120 + 840,40 +

1 175 + 300). Aktsiaseltsi TKE Grupp (pankrotis) menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus jäi rahuldamata summas 3 102,93 eurot (6 538,33 - 3 435,40).

Menetluse käik enne käesolevate määruskaebuste lahendamist

29. Borgino Consulting Ltd (hageja) esitas 09.08.2016 määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule, vaidlustades Harju Maakohtu 22.07.2016 määruse osas, millega

maakohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt.

11.10.2016 tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 22.07.2016 määruse

osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskuludena rohkem

kui 2 315,40 eurot. 26.10.2016 esitas Borgino Consulting Ltd Riigikohtule

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2016 määruse peale. Riigikohus ei

võtnud kaebust menetlusse.

30. 20.09.2016 esitas Aktsiaselts TKE Grupp (pankrotis) määruskaebuse (käesolevas

menetluses lahendatav määruskaebus), milles palus muuta maakohtu 22.07.2016

määrust ja mõista menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja kogu taotletud ulatuses.

Maakohus jättis 03.10.2016 määrusega kostja määruskaebuse menetlusse võtmata.

24.10.2016 vaidlustas Aktsiaselts TKE Grupp (pankrotis) 03.10.2016 määruse

Tallinna Ringkonnakohtus. 28.11.2016 määrusega tühistas ringkonnakohus maakohtu

03.10.2016 määruse ja saatis kostja 20.09.2016 määruskaebuse Harju Maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse.

6(9)

Määruskaebus ja selle põhjendused

31. 20.09.2016 esitas (10.04.2017 ja 11.04.2017 täpsustas) Aktsiaselts TKE Grupp

(pankrotis) määruskaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 22.07.2016

määruse osas, milles maakohus jättis taotluse menetluskulude hüvitamiseks

rahuldamata ja rahuldada kostja 15.04.2016 avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks täiendavalt summas 3 138,33 eurot.

32. Määruskaebuse kohaselt ületas maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel

diskretsioonipiire.

33. Maakohtu 22.07.2016 määrusest ei nähtu maakohtu arutluskäiku, miks pidas

maakohus vandeadvokaat E. Heringsoni ajakulu 2,01 tunni ulatuses põhjendamatuks.

Istungiks ettevalmistumiseks pidi esindaja analüüsima hagiavaldust koos lisadega,

kostja seadusliku esindaja vastust hagile, halduri kirjalikku seisukohta ja kohtumäärusi

– kokku 84 lk. Kaevatavas määruses on maakohus asunud seisukohale, et põhjendatud

ajakuluks dokumendiga tutvumiseks on 15 minutit ühe lehekülje kohta. Määrusest ei

selgu kaalutlusi, miks ei järginud kohus sama reeglit 04.09.2014 kohtuistungiks

ettevalmistumise osas esindaja kulu hindamisel.

34. Ringkonnakohtus esindas kostjat vandeadvokaat Paul Varul. Maakohus pidas

18.09.2015 toimunud istungiks ettevalmistamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 2

tundi, kuid määrusest jääb selgusetuks, millist konkreetset esindaja ajakulu ja millistel

kaalutlustel pidas maakohus mittevajalikuks. Maakohtu määrus on vastuoluline.

Määruse põhjenduste kohaselt oli vandeadvokaat Paul Varuli vajalik ja põhjendatud

ajakulu ringkonnakohtu 18.09.2015 istungiks ettevalmistumiseks 2,0 tundi, istungil

osalemiseks 0,70 tundi, 14.12.2015 hagi läbivaatamata jätmise taotluse koostamiseks

3,0 tundi ja kohtukõne teeside koostamiseks ajakulu 4,5 tundi (määruse 10. lk

eelviimane lõik). Seega oli maakohtu hinnangul kostja esindaja vajalik ajakulu kokku

2,0 + 3,0 + 4,5 + 0,70 = 10,2 tundi. Arusaamatu ja vastuoluline on seetõttu maakohtu

järeldus väiksemas määras ajakulu põhjendatuks pidamise kohta.

35. Maakohtu seisukoht jätta 02.12.2013 ja 16.09.2014 (määruskaebuses ekslikult

14.09.2014) määruste peale esitatud määruskaebustelt tasutud riigilõiv hagejalt välja

mõistmata, kuna kostja esitas määruskaebused põhjendamatult, on ekslik. Tallinna

Ringkonnakohus jättis 30.12.2015 otsusega kõik menetluskulud hageja kanda.

Ebaõige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt määruskaebusega seotud kulude

vajalikkus ja põhjendatus menetluskulude hüvitamise kontekstis sõltub kaebuse

rahuldamisest. Küsitav on, kas tasutud riigilõivu vajalikkust ja põhjendatust saab

hinnata TsMS § 174 lg 1 mõttes olukorras, kus riigilõiv tasuti kohtu nõudmisel.

Menetluse edasine käik

36. Maakohus võttis kostja määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Hageja vaidles kostja määruskaebusele

vastu.

Vastumääruskaebus

37. 26.04.2017 esitas Borgino Consulting Ltd (hageja) vastumääruskaebuse, milles palus

maakohtu 22.07.2016 määrus tühistada osas, milles maakohus rahuldas kostja taotluse

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja hagejalt väljamõistmiseks.

Hageja väitis, et kostja ja T. Vologžanina vahel ei olnud käsunduslepingut sõlmitud ja

ta on esindanud kostjat pankrotitoimkonna esimehena. Samuti ei olnud T.

Vologžaninal õigus saada tulemustasu. Vandeadvokaat P. Varuli tunnitasu määr on

suurem, kui kohtupraktikas mõistlikuks peetakse.

7(9)

38. Maakohus võttis vastumääruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Kostja vaidles vastumääruskaebusele

vastu.

Määruse põhjendused

39. Esmalt lahendab kolleegium hageja vastumääruskaebuse.

40. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud

menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui

määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. TsMS § 178 lg 2 järgi võib

menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot. Borgino Consulting Ltd esitas Harju

Maakohtu 22.07.2016 määruse peale määruskaebuse 09.08.2016. Tallinna

Ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse osaliselt 11.10.2016 määrusega. Viimati

nimetatud määrus jõustus 05.12.2016, kui Riigikohus ei võtnud Borgino Consulting

Ltd määruskaebust ringkonnakohtu 11.10.2016 määruse peale menetlusse. Seega on

hageja määruskaebus lahendatud ja vastav määrus jõustunud. Tsiviilkohtumenetluse

seaduslik ei näe ette võimalust esitada sama määruse peale teistkordselt

määruskaebust, seda ka vastumääruskaebusena juhul, kui teise menetlusosalise

määruskaebust menetletakse eraldi ja ajaliselt hiljem. Maakohus on hageja

vastumääruskaebuse võtnud ebaõigesti menetlusse.

41. TsMS § 664 lg 1 järgi ringkonnakohus kontrollib menetlusse võetud määruskaebuse

saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. TsMS § 664 lg 2

sätestab, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse

võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Kuna

eelnevalt on ringkonnakohus tuvastanud, et maakohus on Borgino Consulting Ltd

vastumääruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud, siis tuleb see TsMS § 664 lg 2

alusel jätta läbi vaatamata.

42. Järgnevalt kontrollib kolleegium Harju Maakohtu 22.07.2016 määruse seaduslikkust

ja põhjendatust kostja määruskaebuse väidetest lähtuvalt.

43. Kolleegium leiab, et Aktsiaseltsi TKE Grupp (pankrotis) määruskaebuse väited ei

anna alust vaidlustatud osas, s.t osas, milles maakohus jättis kostja taotluse

rahuldamata, maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 järgi

tuleb maakohtu määrus edasikaevatud osas jätta muutmata.

44. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramisel ületanud diskretsiooni piire. Maakohtu määruse põhjendustest on

jälgitav, kuidas maakohus oma seisukohad kujundas. See, et kostja maakohtu

järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged.

45. Määruskaebuses esitatud väite, et maakohtu 22.07.2016 määrusest ei nähtu maakohtu

arutluskäiku, miks pidas maakohus kostja lepingulise esindaja (vandeadvokaat E.

Heringson) kulu 2,01 tunni ulatuses põhjendamatuks, selgituseks märgib

ringkonnakohus, et tegemist on maakohtu diskretsiooniotsusega ja maakohus on

õigesti leidnud, et 02.09.2014, 03.09.2014 ja 04.09.2014 menetlustoimingud on

samalaadsed ja neid saab koos hinnata. Kõigil neil päevadel toimus tsiviilasja toimiku

materjalidega tutvumine ja suhtlus esindatavaga. Maakohus hindas sellel ajahetkel

toimikus olevate tõendite ja menetlusdokumentide mahtu ning sellest tulenevalt

kujundas oma järelduse. Vandeadvokaat Enno Heringsoni kohtuistungiks

ettevalmistumisel arvestas maakohus 02–04.09.2014 toiminguid koos, kuna tegemist

oli samasisuliste toimingutega ja seetõttu ei ole arvestatud eraldi dokumentide

lehekülgi, millega esindaja tutvuma pidi. Täpsustuseks määruskaebuses esitatud

8(9)

seisukohale, et maakohus leidis kaevatavas määruses, et 15 minutit dokumendi sisulise

osa ühe lehega tutvumiseks on põhjendatud, kuid ei arvestanud selle seisukohaga

kostja esindaja istungiks ettevalmistumise ajakulu hindamisel, selgitab kolleegium

järgmist. Kuna dokumendid on erinevad, siis dokumentide läbitöötamise aja

määramisel tuli hinnata dokumentide sisu, mitte mahtu. Eeltoodu tõttu ei ole

põhjendatud lähtuda kõigi dokumentide puhul samast ajamäärast.

46. Määruskaebuse esitaja leidis, et maakohtu määruses jääb selgusetuks, kuidas jõudis

maakohus järelduseni, et Paul Varuli 18.09.2015 istungiks ettevalmistumise

põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks oli 2 tundi ning millist konkreetset esindaja

ajakulu ja millistel kaalutlustel pidas maakohus mittevajalikuks. Kolleegium leiab, et

16.09.2015 ja 17.09.2015 toimingute koos hindamine oli õige, kuna mõlemal päeval

sooritatud tegevused seonduvad istungiks ettevalmistumise käigus asja materjalidega

tutvumisega. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et 2 tundi oli

professionaalse esindaja puhul istungiks ettevalmistumiseks põhjendatud ja vajalik

ajakulu.

47. Määruse kohaselt pidas maakohus vandeadvokaat Paul Varuli vajalikuks ja

põhjendatud ajakuluks ringkonnakohtu 18.09.2015 istungiks ettevalmistumisel 2,0

tundi, istungil osalemiseks 0,70 tundi, 14.12.2015 hagi läbivaatamata jätmise taotluse

koostamiseks 3,0 tundi ja kohtukõne teeside koostamise ajakulu 4,5 tundi, kuid

mõistis hagejalt välja esindaja kulud ainult 4,7 tunni eest. Kolleegium selgitab, et

maakohus pidas, arvestades dokumentide sisu ja mahtu, hagi läbivaatamata jätmise

taotluse ja kohtuteeside koostamise vajalikeks ja põhjendatud kuludeks vastavalt 3 ja

4,5 tundi, kuid menetluskulude kindlaksmääramise taotluses oli nimetatud

toiminguteks kulunud aeg märgitud 2 tundi, milles maakohus ka lähtus. Kuna kohus

on seotud taotlusega, ei saanud maakohus märgitud toimingute osas tuvastada

taotluses toodust suuremat ajakulu.

48. Määruskaebuse väidetele seonduvalt määruskaebustelt tasutud riigilõivude

väljamõistmata jätmisega, vastab kolleegium järgmist. Õige on see, et Tallinna

Ringkonnakohtu 20.12.2015 otsusega jäeti kõik menetluskulud hageja kanda, kuid

TsMS § 174 lg-te 1 ja 4 järgi tuleb menetluskulud määrata kindlaks vajalikus ja

põhjendatud ulatuses. Juhul, kui menetlusosaline on esitanud täiesti põhjendamatuid

määruskaebusi määruste peale, millele seaduse kohaselt ei saa edasi kaevata, siis

nendelt määruskaebustelt tasutud riigilõivu pole alust pidada vajalikuks ja põhjendatud

menetluskuluks. Kolleegiumi arvates on maakohtul võimalik diskretsiooni piire

ületamata hinnata menetlusosalise tegevust määruskaebuste esitamisel ja juhul, kui on

esitatud määruskaebus määrusele, mille peale ei saa edasi kaevata, siis sellelt tasutud

riigilõiv jätta vaidluse kaotanud poolelt välja mõistmata.

49. TsMS § 178 lg 4 kohaselt käesoleva määruskaebuse lahendamisega seotud kulusid ei

hüvitata.

Margo Klaar

Krista Kirspuu

Mati Maksing

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

9(9)