1-17-10423/17 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

18. detsember 2017

Kohtuasja number

1-17-10423

Kohtukoosseis

Juhan Sarv

Kohtuasi

Kriminaalasi Boriss Švedovi (37001067021) süüdistuses

KarS § 255 lg 1, § 376 lg 1 ja § 391 lg 2 p 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 17. novembri 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav Boriss Švedov, apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta Boriss Švedovi apellatsioon Viru Maakohtu 17. novembri 2017. a otsuse peale läbi

vaatamata ja tagastada see apellandile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja,

samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist

esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil

isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Prokuratuur, süüdistatav Boriss Švedov ja tema kaitsja Irina Gromtsev sõlmisid 7. novembril 2017

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 245 nimetatud kokkuleppe B. Švedovi

süüditunnistamiseks ja karistamiseks karistusseadustiku (KarS) § 255 lg 1, § 391 lg 2 p 2 ning

§ 376 lg 1 järgi. Muu hulgas märgiti kokkuleppes, et B. Švedovilt kuulub KrMS § 180 lg 1 alusel

väljamõistmisele menetluskulu summas 1632 eurot 20 senti, sh kaitsja tasu kohtueelses

menetluses 457 eurot 20 senti ja sundraha 1175 eurot. Samuti lepiti kokku, et B. Švedovil on

KrMS § 180 lg 3 alusel õigus tasuda menetluskulu osade kaupa 12 kuu jooksul.

2. Viru Maakohtu 17. novembri 2017. a istungil jäi B. Švedov kokkuleppe juurde ja kinnitas, et selle

sõlmimine oli tema vaba tahe.

3. Viru Maakohtu 17. novembri 2017. a otsusega tunnistati B. Švedov kokkuleppe järgi süüdi ja teda

karistati. Menetluskulu puutuvas osas mõistis maakohus B. Švedovilt riigi kasuks välja sundraha

1175 eurot ja kaitsjatasu 457 eurot 20 senti – kokku 1632 eurot 20 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel

määras kohus, et B. Švedovil on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu 12-kuulise

tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni B. Švedov, kes palub jagada temalt välja

mõistetud menetluskulu solidaarselt riigiga. Süüdistatav põhjendab sellist taotlust asjaoluga, et ta

2(2)

elab Vene riigi territooriumil ja välja mõistetud summa on tema jaoks suur, seda enam, et tal ei

ole alalist töökohta.

5. Prokuratuuri kirjalikus vastuses palutakse jätta apellatsioon KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi

vaatamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Süüdistatav taotleb maakohtu otsuse tühistamist temalt välja mõistetud menetluskulu summa

suuruse osas, paludes jätta osa menetluskulust riigi kanda.

7. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu vaidlustatud kohtuotsus on tehtud kokkuleppemenetluses.

KrMS § 318 lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus

kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib

kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku

9. peatüki 2. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1

rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse

peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud

karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

8. Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohus apellandi vaidlustatud kriminaalmenetluse kulude

hüvitamise otsustusele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on

järgitud kokkuleppemenetluse norme ja KrMS § 339 lg-t 1. Küsimus sellest, kas osa

menetluskulust tulnuks jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda, väljub käesoleva

apellatsioonimenetluse piiridest ja ringkonnakohus pole pädev seda hindama. Erinevalt varem

kehtinud õiguslikust olukorrast ei saa alates 29. märtsist 2015 kokkuleppemenetluses tehtud

kohtuotsust KrMS § 318 lg-s 4 nimetamata juhtudel vaidlustada ka menetluskulusid puudutavas

osas. Kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale

esitatud kaebuses peab sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao

või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral

tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (Vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 11. veebruari 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1–5.3.)

9. Viru Maakohtu 17. novembri 2017. a otsusega B. Švedovilt menetluskulu katteks välja mõistetud

summa vastab täpselt 7. novembri 2017. a kokkuleppele, mille B. Švedov koos kaitsjaga

allkirjastas ja mille juurde ta ka maakohtu istungil jäi. Apellatsioonist ei nähtu ühtegi asjaolu,

millest saaks järeldada, et maakohus võis menetluskulu süüdistatavalt välja mõistes rikkuda

kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätteid või § 339 lõiget 1. Seega ei ole B. Švedovil

KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust temalt maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskulu

summat vaidlustada.

10. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja

tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna eeltoodud põhjustel ei ole B. Švedovil KrMS § 318

lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimuses vaidlustada, tuleb

apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

Juhan Sarv

(allkirjastatud digitaalselt)