2-12-45439/102 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

15. detsember 2017, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-12-45439

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu ühisvara jagamiseks ja YY

vastuhagi XX vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 16. mai 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YY apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Natalja Perova

Kostja (apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 27. novembril 2017, millel osales hageja

lepinguline esindaja

RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja XX loobumine järgmistest nõuetest ja lõpetada nende

menetlemine:

1.1. tuvastada, et hageja tehtud maksed 8. jaanuari 2002 vara ostu-müügi eel-

lepingu täitmiseks olid tehtud hageja lahusvara arvel;

1.2. tuvastada et XXX korter ei kuulu poolte ühisvarasse;

1.3. kohustada kostjat YY andma nõusolek XXX korteri vormistamiseks hageja

nimele.

2. Harju Maakohtu 16. mai 2016 otsus tühistada osas, millega maakohus jättis

osaühingu B osa kostjale ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise. Teha

tühistatud osas ja poolte ülejäänud nõuete osas uus otsus vastavalt otsuse

resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule. Ülejäänud osas jätta maakohtu sama

otsus muutmata.

3. Rahuldada hageja taotlus otsuse täitmise tähtaja määramiseks osaliselt vastavalt

otsuse resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Poolte kõik senised menetluskulud jätta poolte endi kanda.

2 (13)

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

1. Hagi ja vastuhagi rahuldada osaliselt.

2. Jagada XX ja YY ühisvara alljärgnevalt:

2.1. Jätta osaühingu A (registrikood AAAAAAAA) osa YY ainuomandisse.

2.2. Müüa avalikul enampakkumisel YY ja XX ühisvarasse kuuluv korteriomand

asukohaga Tallinnas SSS. Pärast müügi korraldamise kulude mahaarvamist

müügitulust jagada ülejäänud rahalised vahendid YY ja XX vahel võrdselt.

2.3. Avaliku enampakkumise korraldajaks määrata hageja või kostja poolt valitud

Harju ja Tallinna piirkonna kohtutäitur.

2.4. Jätta osaühingu B (registrikood XXXXXXXX) osa XX ainuomandisse.

2.5. Jätta XX arvelduskontol XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s

23. jaanuaril 2002

olnud

rahasumma

nõudeõigus

panga

vastu

XX

ainuomandisse.

2.6. Jätta YY arvelduskontol XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s

23. jaanuaril 2002

olnud

rahasumma

nõudeõigus

panga

vastu

YY

ainuomandisse.

2.7. Jätta Tallinnas aadressil XXX asuva korteriomandiga (kinnistusraamatu

registriosa

nr XXXXXXXX)

seonduvad

õigused

ja

kohustused,

sh

korteriomandi omandiõiguse nõudeõigus, XX ainuomandisse.

2.8. Mõista XX-lt välja YY kasuks hüvitis enamsaadud ühisvara eest

16 474,51 eurot.

3. Rahuldada XX taotlus otsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramiseks osaliselt.

Resolutsiooni tervikliku sõnastuse punktis 2.8 märgitud hüvitis tuleb tasuda

järgmiselt:

3.1. osasumma 5 000 eurot kolme kuu jooksul alates otsuse jõustumisest;

3.2. osasumma 11 474,51 eurot üheksa kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.

4. Kohtuotsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse punktid 2.1–2.3 on jõustunud.

5. Poolte kõik senised menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

POOLTE NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. XX (hageja) esitas 6. novembril 2012 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu poolte

ühisvara jagamiseks.

3 (13)

1.1. Hageja palus esialgses hagis jagada poolte ühisvarana korteriomand Tallinnas SSS

(registriosa nr XXXXXXXX, edaspidi „SSS korter“) jättes selle kostjale ja kohustades teda

maksma hagejale 15 000 eurot. Samuti palus hageja tunnistada, et hageja tehtud maksed

8. jaanuari 2002 vara ostu-müügi eellepingu täitmiseks olid tehtud hageja lahusvara arvel ja

korteriomand Tallinnas XXX (edaspidi „XXX korter“) ei kuulu ühisvarasse.

1.2. 9. aprilli 2013 täpsustuses leidis hageja, et ühisvarasse kuulub ettemakse XXX korteri eest

190 000 krooni (12 143,27 eurot). Ta palus jätta SSS korter kostjale, keda kohustada maksma

hagejale 1 428,36 eurot (hüvitis kogu ühisvara arvestades), samuti kohustada andma nõusolek

XXX korteri vormistamiseks hageja nimele.

1.3. 22. mail 2013 täpsustas hageja nõuet kostjalt nõutava rahalise hüvitise osas, paludes

kohustada kostjat maksma hagejale 578,36 eurot, arvestades SSS korteri väärtust.

1.4. 12. mai 2015 täpsustuse järgi on poolte ühisvaras SSS korter, hageja pangakontol

23. jaanuaril 2002 olnud raha ning Osaühingu B (edaspidi „B“) ja OSAÜHINGU A (edaspidi

„A“, koos „osaühingud“) osad. Hageja palus müüa SSS korteri avalikul enampakkumisel ja

saadud raha jagada poolte vahel võrdselt; hageja pangakontol 23. jaanuaril 2002 olnud raha

jagada võrdselt, kostja osa on 1 782,66 eurot; osaühingute osad jätta kostjale ning mõista nende

eest kostjalt hagejale välja 2 556,47 eurot. Kokkuvõttes peab kostja maksma hagejale

773,81 eurot. Lisaks palus hageja kohustada kostjat andma nõusolek XXX korteri

vormistamiseks hageja nimele.

1.5. 1. juuli 2015 hagi täpsustuse järgi on kostjal hageja kontol olnud raha arvel õigus saada

hagejalt 1 443,88 eurot. Koguarvestuses peab kostja maksma hagejale 1 112,59 eurot. Lisaks

teatas hageja, et „keeldub oma varem esitatud nõudest“ kohustada hagejat andma nõusolek

XXX korteri vormistamiseks hageja nimele.

1.6. Hageja väitel:

-

pooled sõlmisid abielu 16. novembril 1990 ja see lahutati 23. jaanuaril 2002. Poolte

ühisvara koosseis tuleb määrata kindlaks abielu lõppemise seisuga. Abielu kestel

soetati SSS tn ja XXX korterid ning raha saamiseks sõlmiti kaks lepingut ALG Liisingu

Aktsiaseltsiga (edaspidi „ALG“). Pooled kortereid isiklikult ei kasuta;

-

8. jaanuaril 2002 hageja ja ALG vahel sõlmitud vara ostu–müügi eellepingu nr 25003

järgi müüs ALG hagejale XXX korteri baashinnaga 340 000 krooni, mille eest

makstakse osamaksetega maksegraafiku alusel (edaspidi „eelleping“). Ostuhinnast

150 000 krooni ja lepingujärgse kallinemismäära (intressi) maksid hageja ja tema poeg;

-

10. jaanuaril 2002 sõlmiti XXX korteri müügileping hageja ja kostja ning ALG vahel,

millega poolte ühisvaras olnud korter müüdi ALG-le 340 000 krooni eest (edaspidi

„müügileping“).

Ostuhinnast

139 690 krooni

kanti

hageja

pangakontole,

190 000 krooni tasaarvestati eellepingu alusel tasumisele kuuluva summaga ja

5 310 krooni oli lepingutasu;

-

alates 2002. aastast kannab kõik XXX korteriga seotud kulud hageja, kes tasus ka kõik

tagasimaksed 24 012,19 eurot. Korter ei kuulu ühisvarasse, vaid ALG-le, kuna kostja

ei ole andnud nõusolekut korteri vormistamiseks hageja nimele. ALG-ga sõlmitud

lepingud saab lugeda müügi ja tagasiliisimise tüüpi (sale and lease back) tehinguteks.

Hageja huvi on korteri säilitamine ja poja nimele vormistamine;

-

SSS korter tuleb müüa avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel ja saadud

raha jagada võrdselt;

-

kostja nõue hageja kontodel olnud raha jagamiseks on aegunud. 23. jaanuaril 2002 oli

hageja kontol 85 164,59 krooni. Siiski kandis hageja 20. ja 23. mail 2002 kostja

kontole sellest üle kokku 20 000 krooni, mida tuleb ühisvara jagamisel arvesse võtta

kui kostja saadud hüvitist hagejale jääva vara arvel;

4 (13)

-

poolte ühisvaras on ka osaühingute osad (kummagi väärtus 2 556,47 eurot). Need tuleb

jätta kostjale, kuna osaühingutega tegeleb tema, ning mõista osade eest kostjalt hageja

kasuks välja hüvitis 2 556,47 eurot;

-

koguarvestuses peab kostja maksma hagejale 1 112,59 eurot.

2. Kostja palus jätta tuvastusnõue lõivu tasumata jätmise tõttu läbi vaatamata. Samuti palus

ta kontrollida hageja esindaja esindusõigust. Ühisvara jagamise nõudele vaidles kostja vastu:

-

poolte ühisvarasse kuuluvad nii SSS korter kui ka XXX korteri üleandmise nõudeõigus.

Pooled kortereid isiklikult ei kasuta, seega ei ole ka takistusi müügiks ja jagamiseks.

SSS korter tuleb müüa pooltevahelisel enampakkumisel;

-

ühisvarast tasuti 56% XXX korteri hinnast ( = 190 000 : 340 000). Ülejäänud raha

korteri ostmiseks maksis hageja lahusvarast pärast abielu lahutamist. Selle korteri

väärtus on 60 000 eurot, millest ühisvaraks on 33 600 eurot (56%) ja kostja osa sellest

on omakorda pool ehk 16 800 eurot;

-

ühisvaraks on ka hageja pangakontodel 23. jaanuari 2002 seisuga olnud raha, mis tuleb

jagada pooleks. Kontode väljavõtted tuleb hagejalt välja nõuda;

-

samuti on ühisvaras osaühingute osad, kumbki väärtusega 2 556,47 eurot. B osa tuleb

jätta hagejale ja A osa kostjale.

3. Kostja esitas 11. jaanuaril 2013 poolte ühisvara jagamiseks vastuhagi.

3.1. Kostja palus esialgses vastuhagis:

-

jätta XXX korter kostjale ning SSS korter hagejale;

-

teise võimalusena jätta korterid hagejale ning mõista hagejalt kostja kasuks välja

15 000 eurot SSS korteri ja 14 000 eurot XXX korteri eest;

-

kolmanda võimalusena müüa korterid avalikul enampakkumisel ning SSS korteri

müügist saadud raha jagada pooleks ja XXX korteri müügist saadud rahast jätta 28%

kostjale ja 72% hagejale;

-

jätta hageja pangakontol 23. jaanuari 2002 seisuga olnud raha hagejale ja mõista sellest

50% välja hagejalt kostja kasuks.

3.2. 6. mai 2013 vastuhagi täienduse järgi palus kostja jagada ühisvara alltoodud viisil:

-

jätta nõue ALG vastu XXX korteri väljanõudmiseks hagejale ja mõista hagejalt kostja

kasuks välja hüvitis 14 000 eurot;

-

müüa SSS korter pooltevahelisel enampakkumisel ja saadud raha jagada võrdselt;

-

hageja pangakontodel 23. jaanuaril 2002 olnud raha jagada selliselt, et hagejale jääb

pool rahast ja pool rahast mõistetaks hagejalt välja kostja kasuks.

3.3. 11. juuli 2013 taotluse järgi palus kostja lisaks jagada poolte ühisvaras olevate osaühingute

osad selliselt, et jätta osad hagejale ja mõista kummagi osaühingu osaluse eest hagejalt välja

kostja kasuks 1 278,23 eurot.

3.4. 14. mai 2015 vastuhagi täpsustuses palus kostja jätkuvalt mõista kummagi osaühingu osa

eest hagejalt välja kostja kasuks 1 278,23 eurot ja suurendas soovitavat hüvitist ALG vastu

oleva nõude hagejale jätmise eest 16 800 eurole.

3.5. 29. juuni 2015 avalduses palus kostja jätta A osa talle. Lisaks täpsustas ta, et nõuab hageja

pangakontodel 23. jaanuari 2002 seisuga olnud rahast poolena 3 060,89 eurot.

MAAKOHTU OTSUS

4. Harju Maakohus rahuldas 16. mai 2016 otsusega nii hagi kui ka vastuhagi osaliselt.

Maakohus jagas poolte ühisvara selliselt, et:

5 (13)

-

jättis osaühingu osad (resolutsioonis ekslikult märgitud „osaühingud“) kostjale;

-

nägi ette müüa SSS korter avalikul enampakkumisel (hageja või kostja valitud Harju ja

Tallinna piirkonna kohtutäituri kaudu) ja pärast müügi korraldamise kulude

mahaarvamist müügitulust jagada ülejäänud raha poolte vahel võrdselt;

-

mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise 4 957 eurot enamsaadud ühisvara arvel.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

5. Otsuse põhjenduste järgi ei ole vaidlust, et hageja elab Inglismaal, on menetluse käiguga

kursis ja volitas end kohtus esindama oma lepingulise esindaja. Hageja on teatanud, et Eestisse

tagasitulemise kavatsust tal ei ole, ja palub selle asjaoluga ühisvara jagamisel arvestada.

6. Ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel tuleb lähtuda enne 1. juulit 2010 kehtinud

perekonnaseadusest (PKS1995), ühisvara tuleb jagada kehtiva perekonnaseaduse (PKS) alusel

tulenevalt PKS §-st 211.

Abielu ajal omandasid pooled XXX korteri, mis müüdi ühiselt ALG-le. Müügist saadud rahast

(340 000 krooni) kanti 190 000 krooni eellepingu ettemaksena sama korteri tagasiostmiseks.

Ülejäänud summa (139 690 krooni) kanti hageja pangakontole. Eellepingu kohaselt on hagejal

õigus korter tagasi osta pärast kogu ostusumma tasumist.

Korteri tagasiostmiseni vormistati hageja ja ALG vahel eluruumi üürileping. Sellest nähtub, et

kostjal ei ole korteri tagasiostu õigust, mida kostja soovib rahaliselt hinnata ja jagada. Ei ole

võimalik jagada ühisvara, hinnates kolmandale isikule kuuluva korteri turuväärtust ning

tuletades sellest korteriomandi tagasiostu õiguse väärtust. Kõik järgnevad osamaksed on

tasunud hageja lahusvarast pärast abielu lahutamist. Hageja on omaks võtnud, et ettemakse

korteriomandi tagasiostmiseks tehti abikaasade ühisvarast ja ta võlgneb kostjale sellest rahast

95 000 krooni ( = 190 000 : 2), st 6 070 eurot.

Mõtet ei ole korraldada SSS korteri enampakkumist poolte vahel, sest mõlemad on teatanud, et

nad ei soovi ehitamisjärgus olevat korterit endale. Kohus nõustus hagejaga, et korraldada tuleb

avalik enampakkumine ja seda peaks korraldama kohtutäitur. Kohus ei nõustunud kostja

määramisega enampakkumise korraldajaks, kuna kostja on venitanud menetlust pidevalt

muutuvate soovide ja põhjendamata taotlustega, eksinud arvutustes ja näidanud

ebakompetentsust seaduste tundmisel. Pealegi elab ja töötab kostja Soomes. Enampakkumise

tulemusena korteri müügist saadud rahast tuleb maha arvata enampakkumise korraldamisega

seotud kulud ja allesjäänud raha jagada poolte vahel võrdselt.

Pooled ei vaidle, et ühisvara hulka kuuluvad osaühingute osad, mõlemad väärtusega

2 556,47 eurot. Otstarbekas on jätta mõlema osaühingu osad kostjale. A juhatuse liikmeks on

kostja, B juhatuse liikmeteks on kostja ja hageja, kusjuures osaühingut võib esindada iga

juhatuse liige iseseisvalt. Hageja väitel on seni osaühingutega tegelenud kostja, hageja ei ela

Eestis alates 2002. aastast, tema elamisluba on aegunud ning ta ei saa ega soovi osaleda

osaühingute töös.

Hageja ei vaidle, et abielu lahutamisel tema kontol olnud raha on ühisvaras. XXX korteri

müümisel kanti raha hageja pangakontole. Hageja kontol oli 23. jaanuari 2002 seisuga

85 164,59 krooni. Kostjale peaks kuuluma sellest pool, st 42 582,30 krooni. Sellest rahast on

hageja kandnud kostjale 20. ja 23. mail 2002 kokku 20 000 krooni. Kingitusena kantud raha

(12 000 krooni) hageja kostja poolt juba kättesaadud raha hulka arvestada ei soovi. Seega

võlgneb hageja kostjale 22 582,30 krooni (1 443 eurot).

Ühisvaras olnud korteri müügist saadud rahast ja hageja kontol abielu lõppemisel olnud rahast

võlgneb hageja kostjale 7 513 eurot ( = 6 070 + 1 443). Kostjale jäänud osaühingu osade

(kokku väärtusega 5 113 eurot) eest võlgneb kostja hagejale 2 556 eurot. Tasaarvestuse

tulemusena võlgneb hageja kostjale 4 957 eurot ( = 7 513 – 2 556), mis tuleb hagejalt kostja

kasuks välja mõista.

6 (13)

POOLTE SEISUKOHAD

7. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada muus osas kui

SSS korteri jagamist puudutavas osas ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule või teha

uus otsus, millega:

-

jätta hagejale B osa ja kostjale A osa;

-

mõista hagejalt kostja kasuks välja 50% rahast, mis oli hageja pangakontodel

23. jaanuaril 2002;

-

jätta XXX korteri tagastamise ühisnõue ALG vastu või korter hagejale ja mõista

hagejalt kostja kasuks välja 16 800 eurot.

Lisaks palub kostja jätkuvalt kontrollida hageja esindaja esindusõigust ja kohustada hagejat või

Swedbank AS-i esitama kohtule hageja pangakontode loetelu seisuga 23. jaanuaril 2002 koos

väljavõttega kontodest. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

Esiteks on ebaõige seisukoht, et osade jaotamisel tuleb lähtuda sellest, kas hageja saab osaleda

osaühingu töös. Äriseadustiku kohaselt ei osale osa omanik vahetult osaühingu töös ega

juhtimises. Maakohus eelistas osade jagamisel põhjendamatult hagejat selle alusel, et ta ei ela

Eestis, kuid jättis arvestamata asjaolu, et kostja elab Soomes. Hageja on B juhatuse liige.

Eeltoodust tulenevalt tulnuks osad jagada poolte vahel võrdselt.

Teiseks jättis maakohus põhjendamatult lahendamata kostja taotluse kohustada hagejat esitama

kohtule pangakontode loetelu ja väljavõtted seisuga 23. jaanuar 2002.

Kolmandaks oleks maakohus pidanud arvestama, et XXX korteri tagasiostuõigus või

tagasiostetud korteriomand on poolte ühisvara. Ühisvara arvel on makstud 56% korteriomandi

väärtusest. XXX korteri väärtus on 60 000 eurot. Poolte ühisvara osa sellest on 33 600 eurot ( =

60 000 × 56%). Sellest tulenevalt on kostja osa varalises ühisõiguses või XXX korteris

16 800 eurot.

8. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

9. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. juuli 2016 otsusega maakohtu otsuse muutmata.

10. Riigikohus jättis 26. aprilli 2017 otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17 (edaspidi „Riigikohtu

otsus“) ringkonnakohtu otsuse muutmata osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata

maakohtu otsuse osas, milles

-

A osa jäeti kostja ainuomandisse;

-

määrati müüa avalikul enampakkumisel poolte ühisvarasse kuuluv SSS korter ja nähti

ette pärast müügi korraldamise kulude mahaarvamist jagada ülejäänud raha poolte

vahel võrdselt;

-

määrati enampakkumise korraldajaks hageja või kostja valitud Harju ja Tallinna

piirkonna kohtutäitur.

Ülejäänud osas tühistas Riigikohus ringkonnakohtu 29. juuli 2016 otsuse ja saatis asja uueks

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

11. Asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus täpsustasid pooled oma nõudeid ja seisukohti.

11.1. Hageja loobus järgmistest nõuetest:

-

tuvastada, et hageja tehtud maksed eellepingu täitmiseks tehti hageja lahusvara arvel;

-

tuvastada, et XXX korter ei kuulu ühisvarasse;

7 (13)

-

kohustada kostjat andma nõusolek XXX korteri vormistamiseks hageja nimele.

11.2. Lisaks esitas hageja täiendava nõude kostja pangakontol olnud raha jagamiseks. Hageja

muutis seisukohta B osa suhtes ja oli nõus selle jätmisega talle. XXX korteriga seoses tõi hageja

esile uue turuhinna (69 000 eurot), aga soovis, et korteriga seonduvad õigused ja kohustused

loetaks hüvitise määramisel ühisvara hulka kuuluvaks 49% ulatuses (lähtudes ALG-le tasuda

tulnud ja tegelikult tasutud summade suhtest). Abielu lõppemise ajal hageja pangakontol olnud

raha kohta avaldas hageja, et see on saadud ALG-lt XXX korteri eest. Maakohtu menetluses

märgitud 20 000 krooni kostjale ülekandmise osas leidis hageja jätkuvalt, et sellega täitis ta

osaliselt kohustust maksta kostjale hüvitist enamsaadava ühisvara arvelt. Täiendavalt tõi hageja

esile, et ta maksis kostjale veel 1 000 Suurbritannia naela (24 474 krooni), mistõttu kokku tuleb

hüvitisest arvata maha 44 474 krooni ehk 2 842,41 eurot.

11.3. Samuti esitas hageja taotluse määrata kindlaks otsuse täitmise tähtaeg selliselt, et ta tasub

enamsaadava ühisvara arvelt kostjale makstavast hüvitisest 5 000 eurot mõistliku aja jooksul

alates otsuse jõustumisest ja ülejäänud summa viie aasta jooksul.

11.4. Kostja täpsustas oma nõuet XXX korteriga seonduvate õiguste ja kohustuste osas esmalt

selliselt, et soovis saada hüvitist lähtudes ühisvaralisest puutumusest 56% ulatuses ja hageja

esile toodud turuhinnast, st summas 19 320 eurot ( = 69 000 × 56% : 2). Hiljem leidis kostja, et

talle tuleb hüvitada pool korteri nõudeõiguse väärtusest, mis on sama nagu korteri väärtus, st

34 500 eurot ( = 69 000 : 2). Samuti esitas kostja alternatiivse nõude XXX korteri nõudeõiguse

võõrandamiseks avalikul enampakkumisel. Kostja oli nõus jagama tema pangakontol olnud

raha, aga pidas jätkuvalt vajalikuks jagada ka hageja kontol olnud raha.

11.5. Kostja vaidles vastu hageja taotlusele määrata kindlaks otsuse täitmise tähtaeg. Nõuetest

loobumisele kostja vastuväiteid ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb seni jõustumata osas TsMS § 657 lg 1 p 2

alusel tühistada. Ringkonnakohus saab teha poolte nõuete kohta ise sisulise lahendi.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

13. Esmalt tuleb käsitleda lahendamist vajavate nõuete ulatust (järgnevas osa I), seejärel

tuvastab ringkonnakohus poolte jagatava ühisvara kooseisu (osa II) ning teeb otsustused

esemete poolte vahel jagamise ja hüvitise kohta (osa III). Lõpuks tuleb lahendada hageja taotlus

otsuse täitmise tähtaja määramiseks (osa IV), samuti lahendada nõuded ja kaebus ning teha

muud menetluslikud otsustused (osa V).

I

14. Pooled on menetluse kestel oma nõudeid korduvalt muutnud ja täiendanud, mistõttu on

kohane enne poolte väidete uurimist luua selgus, millised nõuded vajavad veel lahendamist.

15. Riigikohtu otsuse p 18 järgi jäi asja senisel läbivaatamisel ebaselgeks, mis sai hageja

algsetest nõuetest tuvastada, et hageja tehtud maksed eellepingu täitmiseks olid tehtud hageja

lahusvara arvel ning et XXX korter ei kuulu ühisvarasse. Samuti on selgusetu, mis sai hageja

hiljem esitatud nõudest kohustada kostjat andma nõusolek XXX korteri vormistamiseks hageja

nimele ning kas kohus võttis ka selle nõude menetlusse või kas hageja võis selle nõude tagasi

võtta või sellest loobuda.

16. Hageja avaldas asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtule, et ta loobub kõigist eelmises

punktis viidatud nõuetest. Kostja ei esitanud loobumisele vastuväiteid.

17. TsMS § 4 lg 3 ja TsMS § 206 lg 1 järgi võib hageja esitatud nõudest loobuda. TsMS § 428

lg 1 p 3 kohaselt on nõudest loobumine selles nõudes menetluse lõpetamise alus. TsMS § 429

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades

8 (13)

selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. Vastavalt TsMS § 451¹ lg-le 2 on loobumise vastuvõtmiseks praeguses asjas pädev

ringkonnakohus. Loobumise võib vastu võtta ja menetluse lõpetada ka otsusega (vt nt

Riigikohtu 28. septembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-16, p 13 teine lõik). Loobutud

nõuete osas ei ole maakohus otsust teinud, st loobumise vastuvõtmine ei anna alust maakohtu

lahendi tühistamiseks. Neil kaalutlustel võtab ringkonnakohus nõuetest loobumised vastu.

18. Võttes kokku poolte maakohtus ja ringkonnakohtus esitatud nõuded nende täpsustatud

sõnastuses, tuleb käesolevas asjas lahendada järgmiselt piiritletud vaidlus.

18.1. Hageja nõuab B osa jätmist endale ja abielu lõppemise ajal kostja pangakontol olnud raha

(täpsemalt vastava nõudeõiguse) jätmist kostjale mõistes välja hüvitise hagejale. Hageja enda

pangakontol olnud raha ei tuleks jagada, sest seda saab arvesse võtta XXX korteriga seonduvate

õiguste ja kohustuste väärtuse määramisel.

Hüvitise arvutamisel lähtub hageja sellest, et ühisvaraline osa XXX korteriga seonduvates

õigustes ja kohustustes on 49% korteri ehk nõudeõiguse väärtusest 69 000 eurot. Kostjale

makstavast hüvitisest tuleb veel arvata maha pool kostja pangakonto jäägist abielu lõppemise

aja seisuga (96,61 krooni) ja see hüvitis, mis hageja tasus kostjale abielu järgselt ehk 44 474

krooni (2 842,41 eurot).

18.2. Kostja nõuab XXX korteriga seonduvate õiguste ja kohustuste, samuti hageja

pangakontol olnud raha (täpsemalt vastava nõudeõiguse) jätmist hagejale mõistes mõlema

varaeseme eest välja hüvitise kostjale. Teise võimalusena tuleks korteri nõudeõigus panna

avalikule enampakkumisele.

Hüvitist soovib kostja saada nii pool korteriomandi nõudeõiguse väärtusest kui ka pool hageja

pangakontol olnud rahast, millest on maha arvatud pool kostja kontol olnud rahast. Muid

mahaarvamisi ei pea kostja põhjendatuks.

II

19. Poolte kui endiste abikaasade ühisvara jagamise nõude aluseks on PKS § 37 lg 1, kusjuures

vara koosseis tuleb PKS § 37 lg 1¹ järgi määrata kindlaks varasuhte ehk abielu lõppemise

seisuga. Ühisvara jagamisele kohalduvad kaasomandis oleva asja jagamise sätted kaasomandi

lõpetamisel (PKS § 37 lg 3, asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6, § 77 lg-d 1 ja 2; vt Riigikohtu

otsuse p 20, samuti sellele viitav 25. oktoobri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-18828, p 18).

Sellest on maakohus vaidlustatud otsuses õigesti lähtunud.

Tulenevalt poolte nõuetest on vaja tuvastada, millised varaesemed kuuluvad poolte ühisvarasse

veel lahendamist vajavate nõuetega hõlmatud osas. Abielu lahutati 23. jaanuaril 2002 (I kd

tl 19), st selle päeva seisuga tuleb tuvastada ka vara koosseis.

20. Pooled ei vaidle praeguseks selle üle, et ühisvarasse kuuluvad veel jagamata varana:

-

XXX korteriga (I kd tl 7–8, 228) seonduvad õigused ja kohustused, sh omandi

nõudeõigus;

-

B (I kd tl 113) osa;

-

poolte pangakontodel 23. jaanuari 2002 seisuga olnud raha, täpsemalt hageja nimel

Swedbankis avatud kontol olnud 85 164,59 krooni ja kostja nimel Swedbankis avatud

kontol olnud 96,61 krooni nõudeõigused panga vastu (I kd tl 227, II kd tl 119).

21. Ühisvara jagamisel õiglase hüvitise väljamõistmiseks tuleb lisaks võtta arvesse, et

jõustunud kohtuotsusega käesolevas asjas on juba jagatud:

-

SSS korter, mis siiski ei mõjuta hüvitise suurust, sest selle varaeseme müügist saadav

tulem jaotatakse poolte vahel võrdselt;

-

A osa, mis jäi kostjale.

9 (13)

22. Jagamisele kuuluvate varaesemete osas esinevad järgmised erisused.

23. XXX korteriga seonduvad õigused ja kohustused moodustuvad vähemalt peamises osas

ühest küljest nõudeõigusest omandi tagasisaamiseks ja teisest küljest kohustustest, mis tuli või

tuleb täita selle eeldusena.

23.1. Hageja ja ALG sõlmisid 8. jaanuaril 2002 eellepingu, mille sisu oli XXX korteri

tagasiomandamise tingimustes kokkuleppimine (I kd tl 10–14, 232–239). Pooled ja ALG

sõlmisid 10. jaanuaril 2002 müügilepingu, millega võõrandasid korteri ALG-le (I kd tl 15–17).

Pooled ei vaidle, et nad müüsid XXX korteri ALG-le 340 000 krooni eest ja hageja sõlmis

eellepingu korteri tagasiostmiseks osamaksetega sama hinnaga (ja nn kallinemismääraga ehk

sisuliselt intressiga). ALG maksis hageja pangakontole korteri eest 139 690 krooni ning

190 000 krooni tasaarvestati eellepingu alusel tasumisele kuuluvate summadega. Samuti ei

vaidle pooled, et lepingujärgsed tagasimaksed (kokku 24 012,19 eurot) on tasunud hageja (vt

Riigikohtu otsuse p 40).

23.2. Müügilepingut ja eellepingut tuleb neil asjaoludel hinnata tervikliku lepinguna, mille

järgi ALG liisinguandjana pidi omandama poolte kui liisinguvõtjate krediteerimise eesmärgil

neilt endilt XXX korteri ja pooled asusid seda osamaksetega taas välja ostma. Sellist tüüpi (nn

sale and lease back) leping on majanduslikus mõttes laenu- ja pandilepingu kombinatsioon ja

sellele saab kohaldada liisingulepingu kohta kehtivaid sätteid (Riigikohtu otsuse p 41 esimene

lõik ja selles viidatud 13. veebruari 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 22).

23.3. Korteriomandile kohaldatakse korteriomandiseaduse § 1 lg 1 järgi kinnisasja kohta

sätestatut. Eelleping ei olnud notariaalselt tõestatud, st nii see kui ka eelmises p-s 23.2 viidatud

terviklik leping on AÕS § 119 lg 1, võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja

rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §-de 2 ja 11 ja § 12 lg 2 teise

lause ning enne 1. juulit 2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS1994) § 68 ja § 93

lg 3 kohaselt tühine, sest ühte osa tehingust ei oleks tehtud ilma teiseta (Riigikohtu otsuse

p 42.1).

23.4. Kuna eelleping ja müügileping on tühised, siis toimus XXX korteri omandi üleandmine

ALG-le õigusliku aluseta ja ALG-lt võib nõuda korteri omandiõiguse ja tasutud osamaksete

tagastamist, ALG võib omakorda nõuda aga lepingu alusel pooltele tehtud maksete tagastamist

(VÕSRS §-d 2 ja 11, § 12 lg 2 teine lause ja § 23, TsÜS1994 § 66 lg-d 3 ja 5, Eesti NSV

tsiviilkoodeksi § 477 lg 1, vt ka nt Riigikohtu 13. veebruari 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

140-07, p 25). Korteri tagastamiseks saab ALG-lt nõuda korteri üleandmiseks AÕS § 64¹ järgi

vajaliku

asjaõiguslepingu

sõlmimise

ja

kinnistusraamatu

omanikukande

muutmise

tahteavalduste andmist (Riigikohtu otsuse p 42.2).

23.5. Seega on poolte ühisvaras PKS1995 § 14 lg 1 järgi XXX korteri tagastamise nõudeõigus

tühisest tehingust tulenevalt. Samas tuleb ühisvara arvel PKS § 38 järgi täita seda koormav

kohustus ALG-lt tühise tehingu järgi saadud raha tagastamiseks. Ka ühiseid õigusi saab jagada

kaasomandi sätete järgi PKS § 37 lg 3 ja AÕS § 77 lg 2 kohaselt (Riigikohtu otsuse p-d 20

ja 42.3). Käesoleval juhul tähendab see, et kostja vastuhagi nõudega XXX korteri nõudeõiguse

jagamiseks on hõlmatud ka sama varaesemega seonduvate kohutuste jagamine (Riigikohtu

otsuse p 42.4).

24. Hageja pangakontol olnud raha moodustub vähemalt olulises osas sellest, mis ALG hageja

kontole üle kandis müügilepingu alusel. Järelikult on sisuliselt tegemist rahaga, mille arvelt tuli

täita eelmises p-s 23.5 kirjeldatud raha tagastamise kohustus.

24.1. Ülekanne summas 139 690 krooni tehti 11. jaanuaril 2002 (I kd tl 107) ja kontojääk

23. jaanuaril 2002 oli 85 164,59 krooni (II kd tl 119). Pooled ei toonud esile, et hageja kontol

oleks olnud enne ALG-lt raha saamist olulises summas raha või et vahepeal oleks toimunud

muid laekumisi. Sellised laekumised ei nähtu ka hageja pangakonto 2002. aasta jaanuarikuu

10 (13)

väljavõttest (I kd tl 107). Ringkonnakohtu istungil vastas hageja kohtu küsimusele, et hageja

kontol olnud raha oli kõik saadud ALG-lt ja hagejal oli kohustus see ka tagasi maksta. Kostja

ei esitanud 4. detsembri 2017 seisukohas sellele faktiväitele vastuväiteid, kuigi leidis, et hageja

kontol olnud raha tuleb ühisvarana poolte vahel jagada.

24.2. Kui kaasomandi lõpetamisel saab jagada olemasolevat vara, siis ühisvara jagamisel võib

tulla jagamisele ka vara, mida jagamise ajal enam alles ei ole. Seda seetõttu, et PKS § 37 lg 1¹

järgi määratakse ühisvara koosseis kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. PKS1995 § 18 lg 2

järgi oli ühisvara koosseisu (seega ka ühisvaras olnud raha) jaoks määrav abielusuhete

lõppemise aeg, kui ühisvara jagatakse pärast seda (Riigikohtu otsuse p 47 ja selles viidatud

21. märtsi 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-07, p 27). Järelikult on nii hageja kui ka kostja

pangakontodel 23. jaanuari 2002 seisuga olnud raha põhimõtteliselt ühisvarana jagatav.

24.3. Siiski ei või sama vara arvestada ühisvarasse mitmekordselt. Kuna hageja pangakontol

olnud raha oli saadud XXX korteri eest, siis tuleb seda arvesse võtta juba korteriga seotud

arvestuses, sest sisuliselt laenatud raha tuli hagejal ka tagasi maksta (Riigikohtu otsuse p 49

esimene lõik, vt järgnevas ka p-d 29.5 ja 29.6).

III

25. Poolte nõuetest nähtub, et praeguseks soovivad nad esimese võimalusena veel jagamata

varaesemete jaotamist poolte vahel selliselt, et:

-

XXX korteriga seonduvad õigused ja kohustused, sh omandi nõudeõigus, jäävad

hagejale;

-

B osa jääb hagejale;

-

poolte pangakontodel olnud raha nõudeõigus panga vastu jääb vastavalt sellele poolele,

kelle nimel konto oli avatud.

26. Ühisvara jagamisel peab omandit kaotavale ühisomanikule olema tagatud kohane hüvitis.

Jagatava ühisvara väärtus tuleb selleks määrata kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise

aja seisuga (nt Riigikohtu 17. veebruari 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-172-15, p 19 esimene

lõik; 22. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-09, p 15 kolmas lõik). Hüvitise

arvutamisel tuleb võrrelda neid varakogumeid, mis kummalegi abikaasale jäävad ühisvara

jagamise tulemusel.

27. Niisiis tuleb kontrollida, kas p-s 25 kirjeldatud jagamisviis tervikuna vastab põhimõttele,

et ühisvara jagamisel tekkiva ebavõrdsuse tasakaalustamiseks makstav hüvitis ei ületaks

summat, mida suurema varakogumi saav abikaasa on nõus ja võimeline teisele abikaasale

maksma (Riigikohtu otsuse p 25 koos selle alapunktidega).

Koosmõjus eespool p-s 21 märgituga erinevad pooltele jäävad varakogumid selle poolest, et

-

neile jäävad erinevate osaühingute osad, aga pooled on praeguseks üksmeelsed, et need

on võrdse väärtusega, mistõttu ei mõjuta see erinevus varakogumite erinevuse alusel

hüvitise väljamõistmist;

-

hagejale jäävad XXX korteriga seonduvad õigused ja kohustused, sh nõudeõigus;

-

hagejale jääb tema nimel avatud pangakontol 23. jaanuari 2002 seisuga olnud raha

summas 85 164,59 krooni, aga eespool p-s 24 ja selle alapunktides märgitud

kaalutlustel ei tule seda ühisvara arvel hüvitise määramisel arvesse võtta, vaid sellega

saab arvestada XXX korteriga seonduvate õiguste ja kohustuste jagamisel;

-

kostjale jääb tema nimel avatud pangakontol 23. jaanuari 2002 seisuga olnud raha

summas 96,61 krooni (6,17 eurot).

28. Apellatsioonimenetluses on pooled üksmeelsed, et XXX korteri nõudeõiguse väärtus tuleb

määrata lähtuvalt sama korteri väärtusest (vt Riigikohtu otsuse p 42.5). Tsiviilseadustiku üldosa

11 (13)

seaduse § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga

ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind).

Pooled ei vaidle ka selle üle, et korteri turuhind on hageja esitatud hindamisaktis märgitud

69 000 eurot (II kd tl 77–89). Seega saab ringkonnakohus tuvastada, et kõnealuse nõudeõiguse

väärtus on 69 000 eurot.

29. Siiski tuleb õiglase hüvitise määramiseks võtta arvesse XXX korteriga seonduvaid õigusi

ja kohustusi tervikuna, st lähtuda ei saa ainult nõudeõiguse väärtusest.

29.1. Eespool p-s 23.1 tuvastatud asjaoludel tasuti ühisvarast XXX korteri tagasi-

omandamiseks 190 000 krooni, aga kokku tuli tasuda 340 000 krooni, millele lisandus intress.

Kokku tasus hageja või tasuti tema eest pärast abielu lahutamist korteri tagasiomandamiseks

makseid summas 380 965,58 krooni (I kd tl 18 ja II kd tl 90–91).

29.2. Hageja leiab, et ühisvarast tasuti 49,87% korteriga seotud kohustuste ja arvutab selle

suhtena 190 000 : 380 965). Tegelikult kajastab nimetatud suhe vahekorda ühisvarast enne

abielu lahutamist tehtud soorituse ja pärast hageja poolt või tema eest tasutud summa vahel,

mitte aga ei ilmesta ühisvaralise soorituse osakaalu kõigis maksetes.

29.3. Kostja leidis apellatsioonkaebuses, et lähtuda tuleb abielu ajal tehtud soorituse ja

müügilepingu järgi kokku tasuda tulnud summa suhtest, mis on 56% ( = 190 000 : 340 000).

Pärast kassatsioonimenetlust on kostja oma seisukohta muutnud ja leiab, et kõnealust suhtarvu

ei ole vaja arvesse võtta.

29.4. Ringkonnakohus peab põhjendatuks järgida kostja apellatsioonkaebuse käsitlust.

Käesoleva vaidluse eripära arvestades on kohane hüvitise määramisel lähtuda poolte abielu

lõppemise ajal esinenud kohustuste vahekorrast. Ühest küljest oli pooltel nõudeõigus ALG

vastu tühise tehingu alusel saadud korteriomandi tagastamiseks, sellele vastas aga kohustus

tagastada omakorda müügilepingu alusel saadu (vt eespool p 23.5). Kõnealusest kohustusest oli

täidetud 56% ja täita jäi veel 44%. Vaidlustamata asjaoludel täitis viidatud 44% suuruse osas

kohustusest hageja pärast abielu lõppemist.

29.5. Lisaks tuleb võtta arvesse, et hageja sai talle täita jäänud poolte ühise kohustuse suures

osas täita selle raha arvel, mis oli tema pangakontol abielu lõppemise aja seisuga. Hagejal oli

endal võimalik otsustada, kas tagastada see raha kohe ALG-le või kasutada raha muul otstarbel

ja tasuda sellise võimaluse eest intressi. Kuna ka eelleping oli tühine (eespool p 23.3), siis ei

olnud kummalgi poolel intressi maksmise kohustust.

29.6. Lähtudes p-des 29.4 ja 29.5 märgitust leiab ringkonnakohus, et XXX korteriga

seonduvate õiguste ja kohustuste koguväärtus ühisvara jagamise seisukohalt on 56% sama

korteri nõudeõiguse väärtusest, kusjuures sellega on juba hõlmatud hageja pangakontol olnud

rahasumma.

29.7. Kuna ringkonnakohus tuvastas kõnealuse nõudeõiguse väärtuseks 69 000 eurot, siis

kujuneb XXX korteriga seonduvate õiguste ja kohustuste koguväärtuseks 38 640 eurot ( = 56%

× 69000). Nagu märgitud eelmises p-s 29.6 hõlmab see summa juba hageja pangakontol olnud

rahasummat, st vastavat varaeset ei ole vaja hüvitise määramisel enam eraldi arvesse võtta.

30. Vahekokkuvõttena saab märkida, et ühisvara jagamise tulemusel poolte jäävad

varakogumid erinevad 38 633,83 euro võrra ( = 38 640 – 6,17), sest hagejale jäävad XXX

korteriga seonduvad õigused ja kohustused ning tema pangakonto, aga kostjale omakorda tema

pangakonto. Ülejäänud varaesemed varakogumite väärtuste vahet ei mõjuta. Seega on hagejal

vaja kostjale hüvitada 19 316,92 eurot ( ≈ 38 633,83 : 2).

31. Hageja väitel on ta enamsaadud ühisvara juba osaliselt hüvitanud kandes kostja arvele

pärast abielu lahutamist 20 000 krooni ja 1 000 Suurbritannia naela (24 474 krooni) – kokku

44 474 krooni ehk 2 842,41 eurot. Nende summade ülekandmise üle pooled ei vaidle ja hageja

12 (13)

on raha ülekandmise ka tõendanud (II kd tl 120–121, 127–129). Kostja leiab, et neid summasid

ei saa ühisvara jagamisel arvesse võtta, aga ei ole esitanud ka ühtegi väidet ega tõendit selle

kohta, millisel alusel oli tal õigus hagejalt raha saada.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et pärast abielu lahutamist ühelt abikaasalt teisele tehtud

raha ülekannetega täidetakse eeldatavasti ühisvara jagamisest tekkivat hüvitise maksmise

kohustust. Hageja on algusest peale lähtunud sellest, et XXX korteriga seonduvad õigused ja

kohustused peaksid jääma talle ning oli ka valmis hüvitama ühisvara arvelt korteriga seonduva

panuse. Sellises olukorras ei ole alust hinnata, et hageja sooritused kostjale tehti mingi muu

kohustuse katteks või õigusliku aluseta.

Erinevalt kahes eelmises lõigus käsitletud maksetest on ülekanne summas 12 000 eurot tehtud

selgitusega „kingitus“ ja hageja avaldas juba maakohtus, et sellele ülekandele ta ei tugine kui

enamsaadud ühisvara eest makstud hüvitisele.

32. Eelneva põhjal kujuneb hageja makstava hüvitise suuruseks 16 474,51 eurot ( = 19 316,92

– 2 842,41). Hageja oli nõus enamsaadud ühisvara arvel tasuma hüvitist summas kuni

16 800 eurot, samuti avaldas ta ringkonnakohtu istungil, et on nõus maksma nõudeõiguse eest

kostjale hüvitise lähtudes nõudeõiguses ühisvaralise osa määrast kuni 56%. Järelikult vastab

hageja tasutav hüvitis sellele, mida ta oli nõus maksma. Pooled ei ole toonud esile, et hageja

pole võimeline kõnealust hüvitist tasuma.

33. Eespool p-s 25 kirjeldatud viisil ühisvara veel jagamata esemete jaotus on järelikult õiglane

ja kooskõlas nii poolte taotletu kui ka huvidega. Tulenevalt TsMS § 442 lg 8 viimasest lausest

ei ole vaja käsitleda kostja alternatiivset nõuet XXX korteriga seonduvate õiguste ja kohustuste

võõrandamiseks avalikul enampakkumisel.

IV

34. TsMS § 445 lg 1 esimene lause sätestab mh, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks

määrata otsuse täitmise tähtaja. Hageja taotleb hüvitise maksmiseks tähtaja määramist. Kostja

vaidles taotlusele vastu.

35. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud osaliselt.

35.1. Ühelt poolt on hagejalt kostja kasuks välja mõistetav hüvitis küllaltki suur ja selle kohese

tasumise kohustus võib tuua kaasa Riigikohtu otsuse p-s 25.2 kirjeldatud olukorra.

35.2. Teiselt poolt tuleb kostjale tagada võimalikult kohene hüvitis tema omandi kaotuse eest

(vt nt Riigikohtu 9. veebruari 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-05, p 9 teine lõik). Peamine

varaese, mille omandiõiguse kostja ühisvara jagamise tulemusel kaotab, on nõudeõigus XXX

korterile. Poolte esile toodud asjaoludel võib eeldada, et see õigus on pooltel olnud juba pikemat

aega, aga nad ei ole astunud samme selle realiseerimiseks. Samuti ei ole kostja toonud esile, et

ta vajaks ühisvara kaotatava osa arvel saadavat hüvitist kiiresti oma elu korraldamiseks või

muul olulisel eesmärgil.

35.3. Hageja taotluse kohaselt palus ta võimalust tasuda 5 000 eurot mõistliku aja jooksul.

Sellise aja pikkuseks hindab ringkonnakohus kolm kuud. Ülejäänud summa tasumine ei ole

põhjendatud ajatada viiele aastale, sest sel viisil jääks ainult kostja kanda viivitusest tulenev

majanduslik negatiivne mõju. Poolte huve kaaludes asub ringkonnakohus seisukohale, et

hagejalt saab mõistlikult eeldada sammude astumist hankimaks ka see osa hüvitiseks kuluvast

rahast, mida hageja ei ole valmis kohe tasuma. Hagejal on võimalik kasutada hüvitise

maksmiseks SSS korteri müügist saadavat raha, samuti realiseerida XXX korteri nõudeõigus

ALG vastu ja võtta vajadusel korteriomandi tagatisel laenu. Nende toimingute tegemiseks, kui

alustada ka pärast käesoleva punkti esimeses lauses märgitud mõistliku aja möödumist, ei peaks

üldjuhul kuluma üle poole aasta.

13 (13)

35.4. Kokkuvõtvalt peab hageja maksma hüvitise viisil, et tasub 5 000 euro kolme kuu jooksul

alates otsuse jõustumisest ja ülejäänud summa 11 474,51 eurot järgneva poole aasta jooksul ehk

üheksa kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.

36. Pooled ei esitanud muid taotlusi otsuse täitmise korra osas, sh ei soovinud kumbki pool

siduda ühisvara jagamise ja hüvitise maksmise kohustuste täitmist.

V

37. Otsuse osade III ja IV põhjal jagab ringkonnakohus käesolevas asjas esile toodud, aga veel

jagamata ühisvara selliselt, et

-

XXX korteriga seonduvad õigused ja kohustused, sh omandi nõudeõigus, jäävad

hagejale;

-

B osa jääb hagejale;

-

poolte pangakontodel olnud raha nõudeõigus panga vastu jääb vastavalt sellele poolele,

kelle nimel konto oli avatud;

-

hageja maksab kostjale enamsaadud ühisvara eest hüvitise 16 474,51 eurot.

38. Võttes lisaks arvesse maakohtu lahendi jõustunud osa (vt eespool p-d 10 ja 21), kuuluvad

nii hagi kui ka vastuhagi, aga samuti apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt. Hageja taotlus

otsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramiseks rahuldatakse vastavalt osas IV märgitule osaliselt.

39. TsMS § 654 lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus kohtuotsuse resolutsiooni tervikliku

sõnastuse ja märgib selles, millises osas on otsus juba jõustunud.

40. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja seda ei ole kaebusega vaidlustatud.

Juhindudes TsMS § 164 lg-st 1 jätab ringkonnakohus kõik senised menetluskulud poolte endi

kanda (vt nt Riigikohtu 5. märtsi 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-183-13, p 10). Tulenevalt

kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm