3-17-591/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

15. detsember 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-591

Haldusasi

J.J.

kaebus

Tallinna

Linnaplaneerimise

Ameti

14.02.2017 ehitusloa nr 1712271/03917 tühistamiseks

osas, mis puudutab Xxxxxxxxx tn 8, Tallinn kinnistut

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: J.J., esindaja Deniss Kimmo

Vastustaja: Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.01.2018.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas 14.02.2017 ehitusloa nr 1712271/03917 Lepiku

tee peakraavi rajamiseks.

2. 13.03.2017 esitas J.J. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

14.02.2017 ehitusloa nr 1712271/03917 tühistamiseks.

3. 20.03.2017 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. Ühtlasi jättis kohus rahuldamata

kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. 02.11.2017 määrusega määras kohus asja

lahendamise viisiks kirjaliku menetluse ja määras menetlustähtajad.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebaja leiab, et vaidlustatud ehitusluba tuleb tühistada alljärgnevatel põhjustel:

4.1. Kaebaja selgitab, et Lepiku tee peakraav läbib kaebuse esitaja omandis olevat kinnistut

aadressil Xxxxxxxxx, Tallinn. Kaebaja väidab, et temaga ei ole tema kinnistul planeeritavate

peakraavi rekonstrueerimistööde tingimusi kooskõlastatud ega neid talle isegi tutvustatud.

4.2. Kaebaja väidab, et Rekonstrueerimisele kuuluv kraav jookseb Xxxxxxxxx kinnistul asuva

ehitise vahetuses läheduses ning kraavi rekonstrueerimistööd suure tõenäosusega ohustavad

ehitise püsivust. Sellele vaatamata ei ole teostatud kraavi rekonstrueerimisega seotud ehitise

kahjustamise riski hindamist.

4.3. Samuti eeldavad rekonstrueerimistööd kaebaja arvates tema kinnistul kasvava ning

kaebuse esitaja jaoks erilist emotsionaalset väärtust omava kõrghaljastuse mh viljapuude

kõrvaldamist.

Kaebaja

selgitab,

et

Xxxxxxxxx

kinnistul

kasvava

kõrghaljastuse

kõrvaldamiseks ta nõusolekut ei anna.

4.4. Kaebuse esitaja rõhutab, et Xxxxxxxxx kinnistul asuva kraavi rekonstrueerimisega seotud

ehitusprojekti kinnistu omanikule tutvustamine, ehitusprojekti Xxxxxxxxx kinnistul

planeeritavate tööde osas kooskõlastamine, kaebuse esitaja nimetatud riskide hindamise

teostamine ning ehituse kindlustamine on Xxxxxxxxx kinnistul asuva peakraavi

rekonstrueerimistööde läbiviimiseks nõusoleku andmise eelduseks. Kaebaja väidab, et on need

märkused vastustajale juba esitanud 07.05.2014.

Kaebaja väidab, et linnaplaneerimise ja ehituse arhiivis avalikult kättesaadavate dokumentide

(Lepiku peakraavi rekonstrueerimise III etapi tehniline projekt) järgi kaebuse esitaja

07.05.2014 esitatud vastuväiteid arvesse ei võetud.

Ehitusloa väljaandja (TLPA) ja ehitusprojekti koostaja (K-Projekt AS) ehitusprojekti kohta

selgitusi ei andnud, kuid soovitasid pöörduda ehitusprojekti tellija (Esmar Ehitus OÜ) poole,

ehitusprojekti tellija jättis kaebuse esitaja päringule vastamata.

4.5. Vaidlusaluse ehitusprojekti alusel rajatakse Xxxxxxxxx kinnistul olemasoleva truubi

asemel suurema läbimõõduga truup. Ehitusprojekti tellija sõnul teostatakse töid kinnisel

meetodil, mille tehnoloogia kirjeldus ehitusprojektis puudub. Ehitusprojekti tellija nimetatud

tehnoloogia spetsiifikat kaebaja korduvatele palvetele vaatamata lahti ei seletanud.

Olemasolev truup paikneb vahetuses läheduses Xxxxxxxxx kinnistul asuvatest hoonetest,

umbes 1 meetri kaugusel ühest hoonest ja umbes 2 meetri kaugusel teisest hoonest. Tegemist

on vundamendiga hoonetega. Hoonetest vahetuses läheduses paikneva truubi suurema

läbimõõduga truubiga asendamine võib ohustada nimetatud hoonete püsivust.

Kaebaja rõhutab, et korduvatele pöördumistele vaatamata jättis ehitusprojekti tellija vastamata

küsimustele: Kui sügavale uus truup rajatakse? Kas truubi läbimõõdu suurendamise

riskianalüüs on teostatud? Kas ehitusprojekti tellija võib kinnitada, et truubi läbimõõdu

suurendamine ei ohusta hoonete konstruktsioonide püsivust? Nimetatud küsimustele puuduvad

kaebaja selgitusel vastused ka ehitusprojekti dokumentatsioonis.

Kaebuse esitaja leiab, et nimetatud info saamine omab olulist tähtsust otsustamisel, kas kraavi

rekonstrueerimine ohustab kaebaja kinnistul asuvaid hooneid või mitte. Seni kuni nimetatud

andmeid ei ole kaebajale esitatud, on viimasel põhjendatud alus arvata, et truubi läbimõõdu

suurendamine ohustab hoonete konstruktsioonide püsivust.

4.5. Menetluskulude väljamõistmise taotlust kaebuse esitaja tähtaegselt ei esitanud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses. Vastustaja leiab , et

kaebusest ei selgu eelkõige kaebaja subjektiivsed õigused, mida vaidlustatud ehitusluba

Xxxxxxxxx kinnistut puudutavas osas rikub.

5.1. Vastustaja märgib, et vastupidiselt kaebusest nähtuvale seisukohale, nagu ei oleks kaebajat

ehitusloa menetlusse kaasatud, sooviti kaebajat menetlusse kaasata. Kaebajale saadeti

projekteerija K-Projekt AS väljastusteatega tähitud kiri, aga kaebaja tähitud kirjal järel ei

käinud – see tagastati hoiutähtaja möödumisel. Vastustaja selgitab, et kui ehitusprojekti

menetlusse kaasamine viiakse läbi juba projekteerija poolt, siis menetlusökonoomika põhimõtte

alusel Tallinna Linnaplaneerimise Amet seda toimingu ei korda.

Vastustaja toob välja, et lisaks nähtub kaebusele lisatud kaebaja poolt 07.05.2014 allkirjastatud

kirjast, et kaebaja oli teadlik kavast Lepiku peatänav rekonstrueerida.

Vastustaja selgitab ka , et tuginedes ehitusseadustikule väljastati teade ehitusloa andmisest

neile, kes olid ehitusprojekti menetluse käigus arvamusi ja märkusi esitanud – ehitusseadustiku

§ 42 lg 8 kohaselt juhul, kui ehitusloa eelnõu kohta on kooskõlastamise või arvamuste

avaldamise käigus esitatud märkusi, võtab pädev asutus need asjakohaselt arvesse või

põhjendab nende arvestamata jätmist.

5.2. Vastustaja leiab, et kaebaja väited nagu kahjustaks vaidlustatud ehitusluba tema kinnistut

– täpsemalt tema kinnistul asuvat kõrghaljastust ja talle kuuluva ehitise püsivust - on

tõendamata ja paljasõnalised. Sellisteks kaebaja kahtlusteks puudub igasugune alus.

Vastustaja toob välja, et vaidlustatud ehitusloale on kantud muuhulgas märkus: „Ehitustööde

läbiviimisel ei tohi rikkuda teistele isikutele kuuluvaid asjaõigusi. Ehitusluba ei anna õigust

ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada.“. Seega saab kaebajale

kuuluval maatükil ehitama (kaebajale kuuluval maatükil Lepiku peakraavi rekonstrueerida)

asuda alles pärast kaebajalt loa saamist.

Kõrghaljastuse osas, mille mahavõtmist on kaebaja kartnud, on käesolevas menetluses kinnitust

leidnud, et kõrghaljastust kaebaja kinnistult maha ei võeta. Vastustaja on esitanud 29.07.2017

menetlusdokumendi lisana K-Projekt AS-i koostatud tööprojekti väljavõtte, kus on öeldud, et

Xxxxxxxxx kinnistule paigaldatakse truup kinnisel meetodil.

Vastustaja esitas kohtule ka tellija Esmar Vesi OÜ poolt vastustajale esitatud Esmar Vesi OÜ

ja kaebaja esindaja vahelise e-kirjavahetuse, kust ilmneb muuhulgas, et ka Esmar Vesi OÜ on

kaebajale selgitanud ja kinnitanud, et truubi kinnisel meetodil paigaldamine haljastuse

mahavõtmist kaasa ei too.

5.3. Vastustaja märgib, et Lepiku peakraavi rekonstrueerimise projekti tellija Esmar Vesi OÜ

ja kaebaja on ka suhtlema asunud ning Esmar Vesi OÜ on andnud kaebajale oma asjakohased

selgitused, nii palju, kui see on enne ehitusprojekti realiseerima asumist võimalik. Nii on

ehitusprojekti tellija kaebajale selgitanud, et Xxxxxxxxx kinnistul teostatakse truubi vahetus

kinnisel meetodil, s.t truubivahetus ei too kaebaja kinnistule kaasa maapealseid ehitustöid ega

haljastusega seotud toiminguid. Seda kinnitab ka K-Projekt ASi koostatud Lepiku peakraavi

rekonstrueerimise teedeehitusliku osa tööprojekt (tl 53) – Xxxxxxxxx osas (truup T12)

rajatakse uus truup kinnisel meetodil. Projekti seletuskirjast nähtub ka, et täpne tehnoloogia

valik kooskõlastatakse tellijaga. Tellijal on omakorda kohustus kooskõlastada tehtav töö

kinnistu omanikuga – seega ei ole täpset tehnoloogiat põhjust enne kokku leppida, kuni ei ole

selge, kas Xxxxxxxxx kinnistu omanik üldse laseb kunagi oma kinnistuga seotud peakraavi

rekonstrueerimistöid teha või mitte, s.o kas ehitusprojekti on võimalik realiseerima asuda või

mitte.

Seega

ei

saagi

kaebaja

poolt

käesoleva

kohtuasja

menetluse

käigus

(kompromissläbirääkimiste käigus) esitatud paljudele tehnilistele küsimustele kohtumenetluse

ajal vastuseid anda. Nagu vastustaja on varemgi rõhutanud – ei ole ühtegi mõistlikku põhjust

kahelda selles, et valitakse tehnoloogia, mis ümbritsevat, sh kaebaja hoone püsivust kuidagi ei

kahjusta.

5.4. Vastustaja rõhutab, et väide nagu ohustaks kraavi rekonstrueerimine J.J. kinnistul asuva

ehitise püsivust, on paljasõnaline ja oletuslik ega tugine millelegi.

EhS § 13 lg 1 kohaselt peab ehitusprojekt olema selline, et selle kohaselt ehitatav ehitis vastaks

nõuetele, sealhulgas arvestaks ehitise sobivust, kasutatavust ja korrashoiu vajadust. EhS § 13

lg 3 alusel on majandus- ja taristuminister 17.07.2015 kehtestanud määruse nr 97 „Nõuded

ehitusprojektile“. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi sättele, millele vaidlusaluse ehitusloa aluseks

olev ehitusprojekt ei vastaks.

Ka ei saa vastustaja arvates olla mõistlikku kahtlust, et projekti koostaja K-Projekt AS on pädev

ehitusprojekte koostama ning on tegutsenud vastavas valdkonnas pikaaegselt ning omab selles

valdkonnas nii tuntust kui tunnustust. K-Projekti AS kodulehe info kohaselt on

projekteerimisbüroo K-Projekt AS oma tegevust alustanud juba 1988. aastal ning on sellest

ajast tegutsenud nii insenerilahenduste loomisel infrastruktuuri objektidel, ehitusprojektide ja

planeeringute

koostamisel

kui

ehituskonsultatsiooniteenuse

osutamisel

(http://kprojekt.ee/meist/).

5.5. Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et vaidlustatud ehitusluba, täpsemalt vaidlustatud ehitusluba

Xxxxxxxxx kinnistu osas ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi mitte mingil viisil.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud ehitusluba, asjakohaseid õigusnorme, poolte

kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses,

on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega tõendada, et

vaidlustatud ehitusluba rikuks kaebaja õigusi ja oleks vastuolus seadusega või mõne muu

õigusaktiga ning kuuluks tühistamisele. Kohus leiab, et vaidlustatud ehitusloa näol on tegemist

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 mõistes nii vormiliselt kui ka materiaalselt õiguspärase

haldusaktiga, mis on antud selleks pädeva isiku poolt ning vastab HMS §-des 55-57

haldusaktidele üldiselt esitatavatele nõuetele. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

7. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud:

7.1. Vaidlust ei ole selles, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt anti 14.02.2017 välja

ehitusluba nr 1712271/03917 Lepiku tee peakraavi III etapi rekonstrueerimiseks. Vaidlust ei

ole, et nimetatud Lepiku tee peakraav läbib mh ka kaebajale kuuluvat Xxxxxxxxx , Tallinn

kinnistut (vt 13 ja 27-28).

Vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et ehitusloale on kantud märkus: Ehitusluba ei anna õigust

ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada.

7.2. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et kaebajale saadeti haldusmenetluse käigus K-

Projekt

AS

poolt

Lepiku

peakraavi

rekonstrueerimise

projekt

kooskõlastamiseks

väljastusteatega tähitud kirjaga, mis kannab postitemplit kuupäevaga 03.08.2015

(haldusmenetluse toimik: kooskõlastus nr 26). Kaebaja tähitud kirjal järel ei käinud – see

tagastati hoiutähtaja möödumisel.

7.3. Pooled ei vaidle selle üle, et vastustaja korduvalt või hiljem kaebajat menetlusest eraldi ei

teavitanud.

7.4. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et kaebaja sai Lepiku peakraavi rekonstrueerimise

kavatsusest teada kõige hiljem 10.04.2014 kui talle edastati Tallinna Linnavalitsuse 09.04.2014

kiri 2.1-25/981 koos Tallinna Linnavalitsuse korralduse eelnõuga „Xxxxxxxxx, XxxxxxxxxT-

1, Lumiku tn 5a, Lumiku tänava maa-ala, Sompa tee 42 ja Lumiku tn 5 kinnisasjadele

sundvalduse seadmine“ (vt tl 10-11p kaebaja poolt 07.05.2014 allkirjastatud kiri Tallinna

linnale).

7.5. Kohus leiab, et kaebaja poolne väide, et hoonetest vahetus läheduses paikneva truubi

suurema läbimõõduga truubiga asendamine võib ohustada hoonete püsivust asjas tõendamist ei

ole leidnud. Kohus juhtis kaebaja tähelepanu omapoolsete väidete tõendamise kohustusele (vt

halduskohtu 20.03.2017 määrus p 11), kuid kaebaja seda ei teinud. Seega on tegemist

paljasõnalise oletusega, mis ei saa kaasa tuua ehitusloa tühistamist. EhS § 8 rikkumist kohus ei

tuvastanud.

8. EhS § 42 lg 6 sätestab, et pädev asutus kaasab menetlusse kinnisasja omaniku, kui taotlust ei

ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku.

Sama paragrahvi lg 7 kohaselt esitab pädev asutus ehitusloa eelnõu vajaduse korral: 1)

kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse

esemega; 2) arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või

ehitamine puudutada.

EhS § 42 lg 8 sätestab, et kui ehitusloa eelnõu kohta on kooskõlastamise või arvamuste

avaldamise käigus esitatud märkusi, võtab pädev asutus need asjakohaselt arvesse või

põhjendab nende arvestamata jätmist. Ehitusluba antakse elektrooniliselt ehitisregistrisse.

Sama paragrahvi lg 9 tuleneb, et kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva

jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust

avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt

vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta

arvamust avaldada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

9. Arvestades eelpool tuvastatud faktilisi asjaolusid ning EhS § 42 lg 6, tuli kaebuse esitaja

kaasata ehitusloa menetlusse sh tagada talle ärakuulamisõigus (HMS § 11 lg 1 p 3 ja § 40).

Antud juhul seisnebki vaidlus esmalt selles, kas vastustaja on seda kohustust rikkunud või mitte,

arvestades, et kaebajale saadeti projekteerija poolt Lepiku tee peakraavi projekt

kooskõlastamiseks tähitud kirjaga aadressile Xxxxxxxxx , Tallinn, kuid kaebaja kirja vastu ei

võtnud.

Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb asuda seisukohale, et vastustaja on täitnud kaebaja

menetlusse kaasamisel seaduses sätestatud miinimumnõuded. Kohus möönab, et vastustaja

oleks võinud teha täiendavaid pingutusi kaebaja menetlusse kaasamisel - näiteks edastades

projekti kooskõlastamiseks täiendavalt lihtkirjaga peale teate saamist, et kaebaja tähtkirjal

postiasutuses järgi ei käinud. Samas ei too eeltoodu kaasa vaidlustatud ehitusloa tühistamist.

HMS § 25 lg 1-3 sätestavad, et haldusakt, kutse, teade või muu dokument toimetatakse

menetlusosalisele kätte vastavalt seaduses või määruses ettenähtud korrale või taotluses tehtud

valikule kas postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. Seaduses

sätestatud juhtudel antakse dokument allkirja vastu kätte väljakutsutud menetlusosalisele või

avaldatakse ajalehes. Dokument toimetatakse kätte juhul, kui see on seaduse või määrusega ette

nähtud. Muudel juhtudel piisab dokumendi teatavakstegemisest vabas vormis.

Ehitusseaduses ei ole sätestatud, kuidas tuleb kinnistu omanikku teavitada ehitusloa menetluse

algatamisest, millest tulenevalt on see, millise teavitamise viisi haldusorgan valib haldusorgani

kaalutlusotsus. Antud juhul otsustati seda teha postiga tähitud kirjaga.

HMS § 26 lg 1 sätestab, et dokumendi postiga kättetoimetamise korral saadetakse dokument

menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga. Seaduses või määruses sätestatud

juhtudel võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. Sama

paragrahvi lg 3 kohaselt loetakse dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on

kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele

postiasutuses allkirja vastu üle antud.

Postiseaduse § 30 lg 1 p 2 kohaselt on postisaadetise kättetoimetamise võimatus käesoleva

seaduse tähenduses olukord, kus postisaadetise saaja ei tule postiteenuse osutaja määratud aja

jooksul postisaadetisele postkontorisse järele või keeldub postisaadetist vastu võtmast .Antud

juhul on meil tegemist sellise olukorraga. Kuigi füüsilisel isikul ei ole otsest kohustust oma

elukoha järgsel aadressil korraldada pidevalt posti vastuvõtmist, on kohtu arvates siiski väga

tõenäoline, et kaebaja sai kätte teatise tähitud kirja saabumise kohta. Kohus märgib, et kaebaja

ei ole vastupidist väitnud. Vaatamata sellele ei tundud kaebaja huvi, mida talle tähitud kirjaga

sooviti saata, ja ei läinud sellele järele.

Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb arvestada ka sellega, et kaebaja oli tegelikult Lepiku

peakraavi rekonstrueerimise kavast teadlik juba 10.04.2014 (vt eelpool p 7.4.). Kaebajal endal

oleks olnud võimalus huvi korral pöörduda linna poole sooviga saada ülevaade asjade seisust

ja projektiga tutvuda ja viimasele soovi korral ka arvamusi esitada. Kaebaja seda ei teinud nagu

ka ei käinud talle saadetud tähitud kirja järel. Kaebaja viide nagu kaebaja oleks ehitusloa

menetluses oma arvamust avaldanud 07.05.2014 (vt tl 10-11p kaebaja kiri) ei ole täpne, kuivõrd

vastavad seisukohad esitas kaebaja mitte ehitusloa menetluses. vaid vastuseks linna eelnõule

sundvalduse seadmise menetluses. Vastustaja ei pidanud nimetatud menetluses esitatud

seisukohti omaalgatuslikult üle kandma ehitusloa menetlusse, kuivõrd selleks puudus kaebaja

selge tahteavaldus.

Kohus märgib, et HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes

põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele,

kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Seega isegi siis, kui asuda

seisukohale, et vastustaja rikkus vaidlustatud ehitusloa menetluses kaebuse esitaja suhtes

kaasamise ja ära kuulamise kohutust, ei ole tegemist sellise menetlusveaga, mis oleks võinud

mõjutada asja otsustamist. Nähtuvalt ehitusloast ja selle sisu kohta antud seletustest, ei oleks

kaebaja kohtumenetluses toodud argumentide teadaolekul asja sisuliselt teisiti otsustatud ehk

ehitusluba oleks ikkagi väljastatud sarnastel või isegi samadel tingimustel. Sellest omakorda

tulenevalt ei ole ehitusloa tühistamine kaebuses toodud ärakuulamiskohustuse rikkumise

motiivil põhjendatud.

10. Kohus ei nõustu ka kaebaja väidetega, et ehitusprojektiga on lõplikult ette nähtud kaebaja

kinnistult puude eemaldamine ja ilma selleta ehitusprojekt ei teostu. Kohus märgib kõigepealt,

et haldusmenetluse toimikus osas „Lisad“ on esitatud kuuel leheküljel seletuskiri, mis käsitleb

dendroloogilist hinnangut. Seletuskirja p-s 2.5 (lk 5) antakse soovitused olemasoleva haljastuse

säilitamiseks, hoolduseks ja täiendamiseks – Xxxxxxxx osas on märgitud järgmist:

„Xxxxxxxxx kinnistul on truupidel kasvavad noored viljapuud ning elupuud soovitav ümber

istutada või likvideerida, olenevalt omaniku soovist.“ Seega on Xxxxxxxxx kinnistul truupidel

asuva haljastusega seonduv kaebaja otsustada. Asjaolu, et plaanil on mõnede puude

likvideerimine märgitud, ei muuda seletuskirjas toodud otsustamise aluseid ja kaebaja

otsustusõigust olematuks. Arvestades asjaolu, et kaebajale on ehitusloaga antud otsustusõigus

viljapuude edasise asukoha või likvideerimise üle, ei ole ehitusloaga rikutud kaebaja

subjektiivseid õigusi ega esine aluseid selle tühistamiseks. Selleks, et ehitusluba saaks tühistada

peab see olema vastuolus seadusega ning rikkuma isiku subjektiivseid õigusi (vt ka HMS § 54).

Antud juhul ei ole eeltoodud tingimused täidetud. Lisaks eeltoodule on ehitusprojekti tellija

kohtumenetluse ajal ka kinnitanud, et viljapuid ei likvideerita. Sellest kinnitusest on kaebaja ise

kohtule teatanud (tl 46p).

Arvestades eeltoodut ja dokumentaalselt kinnitatud selgitusi, et truup rajatakse kaebaja kinnistu

osas kinnisel meetodil ning viljapuid ei likvideerita, ei ole kohtul põhjust kahelda tellija poolt

märgitus ja selles osas puudub alus kaebuse rahuldamiseks.

11. Kohus märgib, et kaebaja tõi veel välja, et ehitusprojekti dokumentatsioonis puuduvad

vastused järgmistele küsimustele: 1) Kui sügavale uus truup rajatakse? 2) Kas truubi läbimõõdu

suurendamise riskianalüüs on teostatud? 3) Kas ehitusprojekti tellija võib kinnitada, et truubi

läbimõõdu suurendamine ei ohusta hoonete konstruktsioonide püsivust?

11.1. Kohus leiab nende väidete osas kõigepealt, et õige ei ole kaebaja seisukoht, et

ehitusprojektis puuduvad andmed kui sügavale uus truup rajatakse. Haldusmenetluse toimikus

olevast truupide tabelist nähtub, et vaidlusaluse projekteeritava truubi (Xxxxxxxxx truup on

tähistatud T12) kõrguseks on 18,41 ->18,26 (kõrgused on märgitud Eestis kehtiva

kõrgussüsteemi järgi). Lisaks on ka asendiplaanil on välja toodud, et kaebaja kinnistul asetseb

truubi põhi kõrgusel 18,26.

11.2. Ehitusloale sh ehitusprojektile kehtestatud nõuetest ei tulene, et selles peaks olema

teostatud riskianalüüs või et ehitusprojekti tellija peaks ehitusloa menetluses esitama eraldi

kinnituse, et mingi konkreetse töö teostamine ei ohusta olemasolevaid hooneid vms.

Ehitusseaduse § 8 näeb ette, et ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv

muu tegevus peab olema ohutu tervikuna. Selleks ei tule maaomanikele igal üksikul juhul

ehitades esitada eraldi mingeid kinnitusi. Kohus märgib siinkohal, et kaebaja ei ole vaatamata

kohtu juhisele antud juhul ka tõendanud, et kavandatava truubi kinnisel meetodil ehitamine

võiks tema majale mingit reaalset ohtu põhjustada ja et tegemist ei ole ohutu ehitamisega. Seega

nagu kohus juba ka eelpool märkis, ei saa vastavad paljasõnalised väited kaasa tuua ehitusloa

tühistamist. Seadus sellist korda ette ei näe, nõuded ehitusprojektile sätestab Majandus- ja

taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“.

11.3. Kohus selgitab kaebajale veel, et EhS § 14 lg 3 määrab kindlaks, millal peab enne

ehitamise alustamist ehitamise aluseks oleva ehitusprojekti nõuetele vastavust kontrollima

ehitusprojekti koostajast sõltumatu pädev isik. Ekspertiis tehakse sellise isiku poolt juhul, kui:

1) kavandatav ehitis on ehitustehniliselt keerukas või muul põhjusel suurema ohupotentsiaaliga

või 2) ehitusjärelevalvet tegeval asutusel on põhjendatud kahtlus ehitusprojekti nõuetele

vastavuses, näiteks kui ehitusprojekti ei ole koostanud kvalifikatsiooninõuetele vastav isik.

Kohus nõustub vastustajaga, et antud juhul nimetatud olukordadega ilmselgelt tegemist ei ole.

12. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus vaidlustatud ehitusloa tühistamiseks kaebaja

soovitud ulatuses ning kohus jätab kaebuse rahuldamata.

13. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude

hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik