2-16-4341/40 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-4341

Tsiviilasi

UAB TRADELA hagi XXX vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

74 373,53 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

UAB

TRADELA

(Leedu

Vabariigi

registrikood 303090269), volitatud esindaja Jan

Kondratovič

Kostja XXX (isikukood XXX), tehinguline esindaja

Rein Vaiksaar

Asja läbivaatamine

Kohtuistungitel 01.03.2017 ja 15.11.2017

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista XXXlt UAB Tradela kasuks võlgnevus kogusummas 69 138,67

eurot, millest põhivõlgnevus on 65 000,00 eurot, seisuga 29.02.2016 viivis

3 911,27 eurot ja hüvitus 0,33% summas 227,40 eurot.

3. Välja mõista XXXlt UAB Tradela kasuks viivis põhinõudelt (65 000,00 eurot)

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud täielikult kostja XXX kanda.

5. Määrata

menetluskulude

rahaline

suuruse

kindlaks

pärast

käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja palub 17.03.2016 kohtule esitatud hagiavalduses mõista kostjalt hageja kasuks välja

69 141,03 eurot, millest vekslisumma on 65 000,00 eurot, viivis seisuga 29.02.2016 summas

3 913,62 eurot ja hüvitis 0,33% summas 227,41 eurot. Samuti palub hageja kosjalt välja

mõista viivis tasumata põhivõlgnevuse summalt 65 000,00 eurot alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni viivisemääras poolaasta kaupa Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viivisemäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8 protsenti aastas. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

2. Hageja nõue kostja vastu tuleneb vekslist, mille väljastamisega kohustus kostja 01.06.2015

maksma 65 000 eurot vekslis märgitud isikule XXX`ile. Kostja vekslis määratud tähtpäevaks

oma kohustust ei täitnud. XXX sõlmis hagejaga 31.08.2015 nõude loovutamise lepingu nr

TR15 2015/08/31-I, millega loovutas vekslist tulenevad nõuded kostja vastu hagejale.

3. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja 24.05.2016 esitatud seisukohas, et VÕS § 926

kohaselt, lihtveksel on käskväärtpaber, millega veksli väljaandja kohustub tingimusteta ise

maksma vekslisumma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule vekslis märgitud

maksetähtpäeval. Antud juhul kostja ei vaidle, et veksel oli väljaantud tema poolt, vaid

väidab, et tegemist on rahatu tehinguga. Seega, TsMS § 231 lg 4 järgi tuleb lugeda, et kostja

võttis omaks, et ta on veksli väljaandja. VÕS § 926 lg 1 tõlgendusest tuleneb, et veksli pidaja

jaoks ei oma tähtsust, kas veksli väljaandja sai kätte vekslis märgitud rahasumma. Veksli

väljaandmisel omab tähtsust ainult veksli väljaandja kohutus tingimusteta maksta

vekslisumma õigustatud isikule. Sellega veksli väljaandmine erineb laenusuhetest, kuna

laenusuhetes on võimalik laenuleping vaidlustada selle „rahatuse“ tõttu. Kuna veksel on

väljastatud kostja poolt ja kostja ei vaidle selle vastu, siis kostjal on kohustus maksta

õigustatud isikule ehk hagejale vekslis märgitud vekslisumma. Lihtveksli puhul ei ole

protestimine kohustuslik ning seega on võimalik ilma veksli protestimiseta, otse esitada hagi

vekslisumma väljamõistmiseks.

KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõuet ja väidab, et tegemist oli rahatu tehinguga.

Hageja ei ole esitanud raha ülekandmise kohta tõendeid. Poolakeelne dokument nimega

Wekse ei tõenda võlaõigusliku suhte olemasolu ning hageja ei ole esitatud tõendeid, et veksel

oleks protestitud.

5. Kohtule 04.07.2016 esitatud seisukohas leiab kostja, et tema ei ole vekslit allkirjastanud

ning tema ja hageja vahel puudub võlaõiguslik suhe. VÕS § 926 lg 2 kohaselt lihtveksel peab

sisaldama VÕS § 925 lõike 2 punktides 1 ja 4-8 sätestatud andmeid ning veksli väljaandja

tingimusteta kohustust vekslisumma maksmiseks. VÕS § 925 lg 2 p 8 kohaselt peab vekslil

olema veksli väljaandja allkiri. Käesolev veksel ei ole kostja poolt allkirjastatud. Lisaks

sellele on veksli tekst täidetud kolmanda isiku käekirjaga. Menetluskulud tuleb jätta hageja

kanda, kuna tegemist on alusetu nõudega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, et hagiavaldus on osaliselt

põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. Kohus rahuldab hagi täielikult põhinõude ning

osaliselt viivise ja hüvitise osas. Riigikohus on selgitanud, et hagi osalist rahuldamist

tähendab see, kui hageja viivisenõue jääb osaliselt rahuldamata (vt Riigikohtu määrus nr

01.03.201 3-2-1-179-11, p 18).

7. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt

ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

8. Hageja nõue kostja vastu tuleneb vekslist. Hageja soovib kostjalt 09.12.2014 välja antud

veksli alusel 65 000 euro tasumist. Hageja nõue kostja vastu võiks kuuluda rahuldamisele

võlaõigusseaduse (VÕS) § 970 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt veksli lunastamata jätmise

korral võib veksli omanik pärast maksetähtpäeva saabumist nõuda vekslile üleandepealdiste

tegijalt, veksli väljaandjalt ja muult vekslikohuslaselt: 1) vekslisumma maksmist koos

intressiga ulatuses, milles vekslit ei ole aktseptitud või lunastatud; 2) viivist käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud suuruses, arvates maksetähtpäevast; 3) protesti-, teatamis- ja muude

seesuguste kulude hüvitamist; 4) hüvitist 0,33 protsendi ulatuses käesoleva lõike punktis 1

nimetatud summast.

9. Kohus tuvastab, et kostja andis Tallinnas 09.12.2014 välja veksli summas 65 000 eurot

XXX kasuks (tl 5-6). Nimetatud isik on vekslis märgitud õigustatud isikuna. Veksel on XXXi

poolt loovutatud hagejale. VÕS § 164 lg 1 alusel võlausaldaja võib oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). Sama paragrahvi lg 2 alusel nõude loovutamisega asub uus võlausaldaja senise

asemele. Kohtule esitatud nõudeõiguse tsessiooni lepingust nr TR15 2015/08/31-I ja võlgade

vastuvõtmise-üleandmise aktist nr 31/08/I nähtuvalt loovutas XXX vekslist 09.12.2014

tulenevad nõuded summas 65 000 eurot kostja vastu hagejale (tl 7-11). Eeltoodust tulenevalt

on tõendamist leidnud, et XXX on loovutanud kehtivalt oma õiguse vekslist tulenevate

varaliste nõuete osas hagejale ja poolte vahel on kehtiv võlasuhe. Pooled ei vaidle selle üle, et

vekslit ei ole maksetähtpäevaks 01.06.2015 lunastatud.

10. VÕS § 926 lg 1 sätestab, et lihtveksel on käskväärtpaber, millega veksli väljaandja

kohustub tingimusteta ise maksma vekslisumma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud

isikule vekslis märgitud maksetähtpäeval. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab lihtveksel

sisaldama käesoleva seaduse § 925 lõike 2 punktides 1 ja 4-8 sätestatud andmeid ning veksli

väljaandja tingimusteta kohustust vekslisumma maksmiseks. VÕS § 925 lg 2 p 1 ja 4-8

kohaselt peab lihtveksel sisaldama järgmisi andmeid: 1) nimetus «veksel» dokumendi

koostamise keeles; 4) maksetähtpäev; 5) maksekoht; 6) isiku nimi, kellele peab toimuma

maksmine; 7) veksli väljaandmise aeg ja koht ning 8) veksli väljaandja allkiri. Kohus leiab, et

kõik nimetatud tingimused on kohtule esitatud vekslist nähtuval täidetud (tl 5-6). Samuti

tunnistab kostja ise kohtule 15.11.2017 toimunud kohtuistungil kirjalikult esitatud kohtukõne

teesides, et kõik VÕS § 926 tulenevad vajalikud andmed on kohtule esitatud vekslil

tõepoolest olemas.

11. Kostja hinnangul poolakeelne dokument nimega Wekse ei tõenda võlaõigusliku suhte

olemasolu. Kostja väide selle kohta, et ta oma nime kirjutamisel vekslile puudusid seal

igasugused kirjed (veksli rekvisiidid), vaid need on kantud vekslile hiljem, ei ole tõendatud.

Kohus ei nõustu kostja väitega, et poolakeelne dokument nimega Wekse ei tõenda

võlaõigusliku suhte olemasolu. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud veksli

väljaandmine poola keeles, kuna esialgne võlausaldaja oli Poola Vabariigi kodanik.

12. Samuti esitas kostja vastuväite, et kostja ei ole vekslit allkirjastanud ning tema ja hageja

vahel puudub võlaõiguslik suhe. Kohus määras 13.07.2017 määrusega hageja taotlusel

käekirjaekspertiisi. Ekspertiisiakti nr 17E-DK0084 kohaselt ei ole ekspertiisiks esitatud

09.12.2014 veksli ridadele 1-7 väga tõenäoliselt käsikirjalist teksti alates sõnast „TALLIN“

kuni sõnani „POLANTI“ kirjutanud XXX. 09.12.2014 veksli ridadele 8-9 on käsikirjalise

teksti „XXX XXX“), „XXX Эѕтония“) kirjutanud XXX. 09.12.2014 vekslile on nime

„XXX“ real „podpis wystawcy“ kirjutanud XXX (tl 75-78). Seega on tõendamist leidnud, et

09.12.2014 veksel on välja antud XXX poolt. Kostja on esitanud vastuväite, et ta ei käsitle

oma nime kirjutamist allkirjana. Kohus leiab, et veksli allkirjastamise kohal käsikirjaliselt

kirjutatud kostja nimi on käsitletav allkirjana. Allkiri ehk signatuur on omakäeline

nimekirjutus dokumendil, mis väljendab allakirjutanu nõusolekut dokumendi sisuga või selle

teatavaksvõtmist (vt https://et.wikipedia.org/wiki/Allkiri). Seega on omakäeline täisnime

väljakirjutus käsitletav allkirjana. Tähtsust ei oma asjaolu, et veksli tekst ei ole tõenäoliselt

kirjutatud kostja poolt. Lihtvekslile sätestatud nõuded ei nõua veksli teksti kirjutamist veksli

väljaandja poolt. Oluline on, et oleks täidetud veksli väljaandja allkirja nõue.

13. Kostja on esitanud ka vastuväite, et tegemist oli rahatu tehinguga. Kohus nõustub hageja

seisukohaga, et VÕS § 926 lg-st 1 tuleneb, et veksli pidaja jaoks ei oma tähtsust, kas veksli

väljaandja sai kätte vekslis märgitud rahasumma. Veksli väljaandmisel omab tähtsust ainult

veksli väljaandja kohutus tingimusteta maksta vekslisumma õigustatud isikule. Veksli

väljaandmine erineb laenusuhetest, kuna laenusuhetes on võimalik laenuleping vaidlustada

selle rahatuse tõttu.

14. Kostja on esitanud vastuväite, et veksel ei ole protestitud. Käesoleval juhul on tegemist

lihtveksliga. Lihtvekslile esitatud nõuded on sätestatud tulevalt VÕS § 925 lõike 2 punktides

1 ja 4-8. Eeltoodust tulenevalt ei ole lihtveksli puhul protestimine kohustuslik. VÕS § 937 lg

2 kohaselt lihtveksli väljaandja kohustub lunastama lihtveksli maksetähtpäeval. Veksli

maksetähtpäeval lunastamata jätmise korral võib veksli omanik esitada väljaandja vastu VÕS

§ 970 lõikes 1 nimetatud nõude. Eeltoodust tulenevalt on täidetud VÕS § 970 lõikes 1

sätestatud eeldused ning hagi tuleb rahuldada põhivõlgnevuse 65 000 euro osas.

15. Hageja on esitanud kohtule ka viivise ja hüvitise nõude. Hageja palub kostjalt välja mõista

seadusjärgne viivis alates 01.06.205 kuni 29.02.2016 summas 3 913,62 eurot ning hüvitis

0,33% summas 227,41 eurot. VÕS § 970 lg 1 kohaselt, veksli lunastamata jätmise korral võib

veksli omanik pärast maksetähtpäeva saabumist nõuda vekslile üleandepealdiste tegijalt,

veksli väljaandjalt ja muult vekslikohuslaselt: vekslisumma maksmist koos intressiga

ulatuses, milles vekslit ei ole aktseptitud või lunastatud; viivist käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud suuruses, arvates maksetähtpäevast; protesti-, teatamis- ja muude seesuguste kulude

hüvitamist; hüvitist 0,33 protsendi ulatuses käesoleva lõike punktis 1 nimetatud summast.

16. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub 7% aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või

lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

17. Käesoleval juhul on täidetud viivise ja hüvitise väljamõistmise eeldused. Kohus leiab, et

raha tasumise kuupäeva ei arvata viivise arvestamise perioodi sisse. VÕS § 82 lg 7 kohaselt

kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui

lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise

tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kohustuse täitmise

tähtpäev on veksli kohaselt 01.06.2015. Seega on summalt 65 000,00 eurot viivise

arvestamise periood 02.06.2015 kuni 29.02.2016, so 273 päeva. Kokku on nimetatud

perioodide eest viivisenõue 3 911,27 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Seega rahuldab

kohus viivisenõude osaliselt. Hüvitis tuleb arvutada summalt 68 911,27 eurot (65 000 + 3

911,27) = 227,40 eurot. Seega rahuldab kohus osaliselt ka hüvitise nõude.

MENETLUSKULUD

18. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

19. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jaotada TsMS § 162 lg 1 alusel. Viivisenõude ja

hüvitise osas arvutuslikult erinev käsitlus hageja esitatust ja sellest tulenev hagi osaline

rahuldamine põhineb hageja viivisenõude sissenõutavaks muutumise erineval tõlgendamisel.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

20. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kooskõlas TsMS § 174

lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik