3-17-2226/54 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2226

Haldusasi

KMG Inseneriehituse AS ja AŽD Praha s.r.o kaebus

riigihangete vaidlustuskomisjoni 18.10.2017 otsuse nr

147-17/186866 tühistamiseks ja AS Eesti Raudtee

18.09.2017 otsuste kehtetuks tunnistamiseks, millega

tunnistati Mipro Oy pakkumus riigihankes „Lääne-

Harju

raudteeliinide

liiklusjuhtimissüsteemi

moderniseerimine“ (viitenumber 186866) vastavaks ja

edukaks

Menetlusosalised

Kaebajad (vaidlustajad) – KMG Inseneriehituse AS

(registrikood

11399376)

ja

AŽD

Praha

s.r.o

(registrikood 48029483), volitatud esindaja v.adv

Kristina Uuetoa-Tepper

Vastustaja (hankija) – AS Eesti Raudtee (registrikood

11575838), volitatud esindajad v.adv Priit Lätt, adv

Erki Fels

Kolmas isik – Mipro Oy (registrikood 0364077-5),

volitatud esindajad v.adv Toomas Seppel, v.adv Taivo

Ruus

Asja läbivaatamine

23.11.2017 istungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus läbi vaatamata K. Ö. huvide konflikti puudutavas osas (kaebuse p

1.3.2.2.1).

2. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

3. Mõista KMG Inseneriehituse AS-lt ja AŽD Praha s.r.o-lt solidaarselt AS Eesti Raudtee

kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulud summas 10 020 eurot ning Mipro Oy

kasuks välja menetluskulud summas 6856 eurot ja 67 senti. Muus osas jäävad

menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

3-17-2226

2(13)

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates

(s.o hiljemalt 27.12.2017) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule

(HKMS § 278 lg 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Eesti Raudtee (hankija) alustas 01.06.2017 riigihanget „Lääne-Harju raudteeliinide

liiklusjuhtimissüsteemi moderniseerimine” (viitenr 186866). 10.08.2017 avati hankes esitatud

pakkumused. Kõige madalama hinnaga ehk 16 478 968,80 eurose pakkumuse esitas hankijale

Mipro Oy, millele järgnes KMG Inseneriehituse AS-i ja AŽD Praha s.r.o ühispakkumus

hinnaga 27 144 989,99 eurot.

2. AS Eesti Raudtee juhatuse 18.09.2017 otsustega nr 384 kinnitati hanke tulemused, sh

kvalifitseeriti nii kaebajad kui ka kolmas isik (p 1), tunnistati mõlema pakkumused vastavaks

(p 4) ja tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumus (p 6).

3. Kaebajad esitasid 29.09.2017 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) kolmanda isiku

kvalifitseerimise ja pakkumuse vastavaks ning edukaks tunnistamise otsustele vaidlustuse.

4. VAKO jättis 18.10.2017 otsusega nr 147-17/186866 vaidlustuse rahuldamata.

1) Hankedokumentide (HD) lisa 7 vormil objekt „Raahe: Liidestusüsteem, MiSO TCS-0“

vastab hanketeate (HT) osa III p 2.3 alap-s 2 kehtestatud nõuetele, kuna tegemist on viimase 5

aasta jooksul EL-s avalikul raudteel teostatud CCS-süsteemide projektiga, mis on vastavuses

SIL-4 turvalisuse nõuetega. Lähtuvalt kolmanda isiku poolt vormil 7 objekti „Kontiomäki:

elektritsentralisatsiooni liidestussüsteemi pikendus (projekteerimine ja ehitamine), MiSO TCS-

O (mikroprotsessitehnoloogia) kohta esitatud andmetest tuleb asuda seisukohale, et pakkumus

vastab HT osa III p 2.3 alap-s 3 kehtestatud nõuetele, kuna see on teostatud viimase 5 aasta

jooksul, 1524 mm avaliku raudtee taristul ning hõlmab raudteejaama (Kontiomäki jaam), millel

on 27 pöörangut. Lähtuvalt kolmanda isiku poolt vormil 7 objekti „Liiklusjuhtimise

muudatused Ylivieska-Oulu raudteelõigul (dispetšertsentralisatsiooni projekt, projekteerimine

ja ehitamine) kohta esitatud andmetest tuleb asuda seisukohale, et pakkumus vastab HT osa III

p 2.3 alap-s 4 kehtestatud nõuetele, kuna dispetšertsentralisatsiooni projekteerimine ja

ehitamine on teostatud viimase 5 aasta jooksul, 1524 mm avaliku raudtee taristul, mis hõlmab

12 jaamaga raudteelõiku. Nõustuda ei saa väitega, et kuna hankelepingu täitmisel teostab

ehitus- ja paigaldustööd Eesti töövõtja, on sisuliselt põhjendamatu kvalifitseerida kolmas isik,

tuginedes kolmanda isikute näitajatele seoses HT osa III p 2.3 alap-des 2–4 esitatud

kvalifitseerimise tingimustega.

2) HT osa III p 2.3 alap-des 5–9 puudub nõue, et spetsialisti erialane töökogemus (kõikidel

juhtudel 5 aastat, kusjuures see ei pea olema pidev) peaks olema tõendatud osalemisega

konkreetsetes projektides. Kuivõrd spetsialistide erialase töökogemusega seoses puuduvad HT

osa III p 2.3 alap-des 5–9 igasugused nõuded teostatud töödele, saab vormi 8 p 13 eesmärgiks

olla üksnes andmete saamine selleks, et kontrollida, kas isik on osalenud kvalifitseerimise

tingimusena kehtestatud konkreetsetele nõuetele vastavas projektis, kui sellised nõuded on

esitatud (vaidlustatud osas HT osa III p 2.3 alap-des 5 ja 9). Kolmas isik vastab HT osa III p

2.3 alap-des 2–9 kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele, mistõttu hankija otsus Mipro Oy

kvalifitseerimiseks on kooskõlas riigihangete seaduse (RHS) § 39 lg-ga 1. Hankija on õigesti

tuvastanud, et J. L. vastab HT osa III p 2.3 alap-s 5 kehtestatud projektijuhi töökogemuse

nõudele. S. B. on nõutav erialane töökogemus projekteerimise juhtivinsenerina. T. K. puhul on

tõendatud erialase kõrghariduse ja erialase töökogemuse nõue. P. H. on nõutav erialane

3-17-2226

3(13)

töökogemus telekommunikatsiooni- ja võrgusüsteemide projekteerijana. A. S. haridus vastab

ehitustööde projektijuhile kehtestatud nõudele, A. S. omab nõutavat töökogemust.

3) Kolmas isik on esitanud kõik hankes nõutud dokumendid ja tema pakkumus vastab kõigi

esitatud dokumentide osas hankes esitatud nõuetele, mistõttu on hankija õiguspäraselt

kolmanda isiku vastavaks tunnistanud kooskõlas RHS § 47 lg-ga 1.

4) Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimisel on hankija tegutsenud

piisava hoolsusega, on järginud menetlusnorme ning ei ole teinud ilmseid kaalutlusvigu.

Kolmanda isiku poolt hankijale pakkumuse maksumuse põhjendamiseks esitatud selgitused on

asjakohased ja põhjendavad piisavalt tema pakkumuse maksumuse tõsiseltvõetavust.

5. KMG Inseneriehituse AS ja AŽD Praha s.r.o esitasid 30.10.2017 Tallinna Halduskohtule

kaebuse, milles palusid tühistada VAKO 18.10.2017 otsus nr 147-17/186866 ja tunnistada

kehtetuks AS Eesti Raudtee 18.09.2017 otsused, millega tunnistati Mipro Oy pakkumus

riigihankes

„Lääne-Harju

raudteeliinide

liiklusjuhtimissüsteemi

moderniseerimine“

(viitenumber 186866) vastavaks ja edukaks. Kaebajad taotlesid esialgse õiguskaitse (EÕK)

korras keelata hankijal kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimine kuni kohtuotsuse või muu

menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 31.10.2017 määrusega EÕK taotluse ja keelas AS-l Eesti

Raudtee riigihankes „Lääne-Harju raudteeliinide liiklusjuhtimissüsteemi moderniseerimine“

(viitenumber 186866) hankelepingu sõlmimise kuni käesolevas asjas lõpliku lahendi

jõustumiseni. 14.11.2017 määrusega jättis kohus rahuldamata AS Eesti Raudtee ja Mipro Oy

taotlused tühistada või muuta Tallinna Halduskohtu 31.10.2017 määrusega kohaldatud EÕK

abinõu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebajate seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised

1) Hankija otsus kvalifitseerida kolmas isik on õigusvastane. Võtmeisikutel puudus nõutud 5-

aastane töökogemus konkreetsel alal. Hankija ei põhistanud mitte ühegi võtmespetsialisti osas

ei kvalifitseerimisprotokollis ega kvalifitseerimisotsuses, et isikutel on nõutav töökogemus:

CV-des esitatud ametikohtade nimetustest ja ülesannete kirjeldusest ei tulene kuidagi HT-s

nõutud ülesannete täitmist 5 aasta jooksul.

– J. . (projektijuht). HT p III.2.3. alap 5 eeldab ehitustöid maksumusega 7 miljonit eurot jaama

kohta, milles on vähemalt 15 pöörangut. Nõue ei ole ebaproportsionaalselt range, vaid vastab

hanke esemele. Ka laiendava tõlgenduse kohaselt ei täida J. L. HT nõudeid.

–

S.

B. (projekteerimise

juhtivinsener)

pidi

omama

kogemust

elektroonilise

elektritsentralisatsiooni projekteerimise alal vähemalt 5 a. Tema CV-s puudub viide

elektroonilise elektritsentralisatsiooni projekteerimisele.

– T. K. (signalisatsiooni projekteerija). Hankija ei ole määratlenud, tuvastanud ega põhistanud,

millistel konkreetsetel ametikohtadel ja milliste ülesannete täitmisest tulenevalt on täidetud HT

nõue. Isikul puudub erialane kõrgharidus.

– P. H. puudub nõutav töökogemus telekommunikatsiooni- ja võrgusüsteemide projekteerijana.

– A. S. puudub nõutav haridus ja töökogemus ehitustööde projektijuhina.

2) Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus on õigusvastane ning seda

sõltumata tema suhtes tehtud kvalifitseerimisotsuse õiguspärasusest. Arvestades, et hanke

3-17-2226

4(13)

eeldatavaks maksumuseks oli 28 780 000 eurot, pidi hankijal vältimatult tekkima kahtlus, et

kolmanda isiku pakkumus 16 478 968,80 eurot ei saa olla niivõrd madal muul põhjusel kui

hanke alusdokumentides esitatud tingimuste eiramise tõttu. Hankija arusaamise kohaselt on

kolmas isik esitlenud „uuenduslikku tehnilist lahendust“ ja „erinevaid tehnilisi lahendusi, mille

läbi on tööde maksumuses võimalik kokkuhoidu saavutada“. Samas jättis hankija ilmselgelt

põhjendamatult kontrollimata, kas kolmanda isiku viidatud uuenduslikud või erinevad

tehnilised lahendused vastavad HD-le. Hankija ei võinud eirata kolmanda isiku poolt faktiliselt

esitatud selgitusi, mis kinnitasid pakkumuse mittevastavust tehnilisele kirjeldusele. Soome

tehnilised ja normatiivsed nõuded raudteesignalisatsiooni osas erinevad Venemaa tüüpi

signalisatsiooni nõuetest. Arvestades, et kolmandal isikul ei ole Eestit puudutavat rakendust ega

rakendustarkvara, ei saa kolmanda isiku tööde maht ja kulude suurus olla selles lõigus

märkimisväärselt erinev teistest hankes osalevatest pakkujatest. S-bond lahenduse kasutamisel

on vajalikud vastava probleemi lahendamiseks täiendavad projekteerimis jm tööd. S-bond

lahendust ei saa kasutada koos ALSN kodeerimissüsteemiga. Alternatiivsete lahenduste

esitamine oli hankes keelatud. Galvaanilise liidese puhul on vajalikud lisaseadmed, kuna otse

platvormiga ühendamine ei ole võimalik.

3) Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on ebaõige ka sõltumata kolmanda

isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse õiguspärasusest. VAKO jättis käesoleval juhul

sisuliselt vastamata nii väidetele, et hankija on lähtunud lubamatutest asjaoludest, kui ka

väidetele, et olulised asjaolud jäeti arvestamata. Kolmas isik esitas hankijale hulgaliselt

erinevaid asjaolusid, mille kõigiga kolmas isik põhistas pakkumuse madalat maksumust.

Hankija neid asjaolusid aga ei analüüsinud, vaid valis pakkumuse tagasi lükkamata jätmiseks

muu põhjenduse – kolmanda isiku poolt teostamisel oleva ühe töö ja selle maksumuse. Mistahes

teostamisel olev projekt ei saa mõistlikult usutavalt kinnitada võimekust teostada

nõuetekohaselt, tähtaegselt, pakutud maksumuse eest kas vastav referentsprojekt, veel vähem

hanke objekt. Hankija põhistas referentsprojektist lähtumise asjakohasust väitega, et

referentsprojekti muudab hanke objektiga võrreldavaks pöörangute ja fooride arv. VAKO jättis

vastamata kaebajate väitele, et pöörangute ja/või fooride arv ei muuda liiklusjuhtimissüsteeme

omavahel võrreldavateks. Nimelt, lisaks pöörangute arvule on väga oluline projektis olevate

jaamade arv, aga samuti riigis kehtivad spetsiifilised nõudmised seadmetele seoses

signalisatsiooni süsteemide tehnoloogiaga (rööbasahelad, ALSN jms), mis otseselt ja

märkimisväärselt mõjutavad tööde maksumust. VAKO jättis alusetult tähelepanuta kaebajate

poolt eeltoodud väidete kinnituseks vaidlustusmenetluses esitatud asjatundja UAB “OR

Consulting” 06.10.2017 ekspertarvamuse, milles kinnitati täiendavalt, et selline võrdlus

erinevate riikide projektide vahel on iseäranis eksitav, kuna igas riigis kehtivad olulised

tehnilised erinevused tulenevalt normatiivaktides sätestatud nõuetest ja signaliseerimise

normatiividest, mis omavad olulist mõju projekti maksumusele. VAKO jättis vastamata ka

kaebajate väitele, et liiklusjuhtimissüsteemide võrreldavuseks peaks kuuluma referentsprojekt

teostamisele

mh

kogu

ulatuses

(nagu

nõutud

hankes)

tsentraliseeritud

signaliseerimissüsteemiga ja olulises mahus (nagu nõutud hankes) rööbasahelatega, millise

väite kinnituseks olid kaebajad mh esitanud asjatundja UAB “OR Consulting” 27.09.2017

ekspertarvamuse.

4) Kolmanda isiku suhtes esinevad kohustuslikud hankemenetlusest kõrvaldamise alused, kuna

hankija ei ole vältinud hankes konkurentsi kahjustavat huvide konflikti (rikutud on RHS 3 p

5). Nimelt on kolmanda isiku pakkumuse kohaselt HT p III.2.3 alap 10 järgseks spetsialistiks

ametikohal „signalisatsiooni paigalduse eest vastutav töödejuhataja“ K. Ö. (sünd xx xx xxxx).

Kaebuse koostamise käigus said kaebajad informatsiooni, et K. Ö. oli vastavalt AS Eesti

Raudtee juhatuse 07.04.2015 koosoleku protokolli nr 264 p-le 7 kaasatud tasulise konsultandina

mh hanke HD ettevalmistamisele (eesmärgiga vähendada hanke kõrget maksumust, 31 000 000

3-17-2226

5(13)

eurot). RHS § 38 lg 2 p 4 järgi võib hankija kõrvaldada pakkuja, kelle pakkumuse koostamisel

on osalenud isik, kes on osalenud hanke hankedokumentide koostamisel või kes on muul viisil

hankijaga seotud ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste pakkujate ees.

Käesoleval juhul on hankija aga HT p-s III.2.1 jätnud endale mitte valikuvõimaluse, vaid

võtnud kohustuse kõrvaldada pakkuja eeltoodud juhul. K. Ö. teadmised, mis olid saadud

hankija tasulise konsultandina hanke HD koostamisel, andsid kolmandale isikule võrreldes

teiste pakkujatega konkurentsieelise. Veelgi enam, kolmandal isikul oli võimalik K. Ö. kaudu

mõjutada HD sisu ning arvestades mh VAKO sedastust, et HD on koostatud viisil, mille tõttu

polegi võimalik hankijal kontrollida, mida on pakutud, on seda kahtlemata ka tehtud.

8. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

1) Juhul, kui kvalifitseerimise tingimus on mitmeti mõistetav ja hankija ei ole asjakohasele

küsimusele vastates selle tähendust piiravalt tõlgendanud, tuleb kvalifitseerimise tingimust

tulenevalt RHS § 3 p-st 4 mõista nii, et see võimaldaks riigihankes osaleda võimalikult paljudel

pakkujatel.

2) Võtmeisikute 5 aasta pikkuse töökogemuse tõendamiseks ei pidanud pakkuja esitama

referentslepinguid, vaid täitma CV p 10. Hankija on HD-s ette andnud vormid, mida

võtmespetsialistid pidid täitma. CV vormil on p-s 10 lahter „Töökogemus“, kuhu

võtmespetsialist sai märkida oma töötamise ajaperioodi, asukoha, ettevõtte, ameti ja

töökirjelduse. Hankija on kontrollinud võtmespetsialistide nõutud töökogemuse olemasolu CV

p 10 alusel. Riigihanked toimuvad dokumendimenetluse põhimõttel, kus pakkujad esitavad

hankijale vaid need andmed, mida HD-s ja HT-s on nõutud. Võtmespetsialistid ei pidanud

esitama lisaks täidetud CV-le ka konkreetseid lepinguid, mis kinnitaksid CV p-s 10 esitatud

informatsiooni tõesust. Vaidlusaluse kvalifitseerimise tingimuse kohaselt ei olnud vajalik

esitada

5-aastase

töökogemuse

tõendamiseks

referentsprojekte

ega

summeerida

referentsprojektide kestust. Töökogemuse kinnitamiseks pidi pakkuja täitma CV p-i 10, mis

spetsiaalselt käsitles võtmeisiku töökogemust (ametikoht, ajaline kestus ja töö kirjeldus). Kuna

CV p 10 oli kolmandal isikul nõuetekohaselt täidetud, sai hankija töökogemuse olemasolu

hinnata. Teatud võtmeisikute puhul oli vajalik täiendavalt tõendada, et võtmeisik on

omandanud kogemuse mingis konkreetses projektis – sellisel juhul tuli nimetada see konkreetne

referentsprojekt CV p-s 13. Töökogemuse hindamisel oli CV p 13 lihtsalt täiendav

informatsioon, mis kinnitas, kas võtmespetsialistidel on nõutav 5 aasta pikkune töökogemus.

Kui hankija eesmärgiks oleks olnud kontrollida erialase töökogemuse vastavust teostatud

projektide kestuste summeerimise teel, oleks tulnud see HT-s ka täpselt sätestada. Samuti ei ole

hankija nõudnud spetsialistide erialase töökogemuse tõendamist mingite täiendavate

tõenditega. Kolmanda isiku võtmespetsialistid J. L., S. B., T. K., P. H. ja A. S. vastavad

kvalifitseerimise tingimustele.

3) Kolmanda isiku pakkumuses ei leidnud hankija ühtegi kõrvalekallet (sh ka mitte ühtegi

mittesisulist kõrvalekallet). Sisuliselt tuli pakkumuse koosseisus esitada maksumuse esildis,

pakkujate kinnitus kõigi tingimustega nõustumise kohta, tagatis ja nimekiri alltöövõtjatest.

Kolmas isik on oma pakkumuses kõik eelnimetatud dokumendid esitanud ning nende vastavuse

kohta kehtestatud tingimustele on hankija andnud hinnangu pakkumuste vastavaks tunnistamise

protokollis. Mingisuguseid näidiseid, skeeme, jooniseid ega tehnilisi projekte ei pidanud

pakkujad pakkumuse koosseisus esitama. Nii ei saa hankija pakkumust tagasi lükata põhjusel,

et pakkuja pole arvestanud projekteerimisel mingi konkreetse nõudega. Hankija on tehnilises

kirjelduses konkreetselt määratlenud, milliseid lahendusi lepingu täitmise käigust töövõtjalt

soovitakse. Juhul, kui pakkuja on kinnitanud kõigi HD tingimustega nõustumist ja nende

ülevõtmist projekteerimis- ja ehitustööde teostamisel, ei ole alust väita pakkumuse

mittevastavust HD tingimustele. Pakkumust ei saa tagasi lükata kahtluse tõttu, et tulevikus ei

3-17-2226

6(13)

asuta hankelepingut nõuetekohaselt täitma. Hankijal puudus võimalus pakkumust tagasi lükata

põhjusel, et pakkuja pole arvestanud teatud tehnilise kirjelduse nõuetega, kui pakkuja on

esitanud nõuetekohaselt kõik HD (üldosa) p-s 6 nõutud dokumendid ning kinnitanud neis

(eelkõige hankemenetluses osalemise avalduses) kõigi HD tingimustega nõustumist ja nende

tingimuste ülevõtmist projekteerimis- ja ehitustööde teostamisel.

Kaebajad ei tea kolmanda isiku pakutavat tehnilist lahendust. Tehnilise lahenduse

kritiseerimine ilma lahenduse sisulistesse üksikasjadesse süüvimata on paljasõnaline. Kolmas

isik on kinnitanud, et pakkumus sisaldab kõiki vajalikke materjale ja seadmeid töömahtu

kuuluvate CCS-süsteemi liidestamiseks väliste raudteeliinidega. Kolmas isik on kinnitanud, et

tarnib tsentraliseeritud liiklusjuhtimissüsteemi. Kolmas isik on arvestanud kaabelliinide osas

kehtivate nõuetega. Hankija on saanud kinnituse, et tarnitav veovoolu kanaliseerimissüsteem

on täna kasutusel olevale süsteemile funktsionaalselt vastav.

4) Hankijale ei saa ette heita RHS § 48 lg 1 kohase kontrollikohustuse teostamata jätmist.

Hankija on riigihangete registri kaudu küsinud kolmandalt isikult selgitusi pakkumuse

maksumuse kohta 01.09.2017. Kolmas isik on selgitustaotlusele vastanud. Hankija on täitnud

RHS § 48 kohase kontrollikohustuse ning uurinud põhjalikult kolmanda isiku pakkumuse

maksumust. Seda tehes on hankija võtnud arvesse kolmandalt isikult laekunud vastused hankija

küsimustele koos pakkuja esitatud lisaandmetega pakkumuse teostatavuse kohta. Kolmandalt

isikult on küsitud seisukohti ja kolmas isik on oma pakkumuse maksumust piisavalt

põhjendanud. Hankija ei pidanud asuma pakkumuse edukaks tunnistamise otsuses eraldi

põhjendama, miks ta nõustub iga insenertehnilise lahenduse ja detailiga, millega soodsat

maksumust põhjendati. Hankija peab hindama kõiki põhjendusi kogumis ja otsustama selle

pinnalt, kas need põhjendused saavad tingida pakkumuse maksumuse või mitte.

Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrollimenetluses ei saa kalduda

äärmusesse, mille kohaselt hakatakse hoopis hankijalt nõudma põhjenduste esitamist, miks

pakkumuse maksumus on või ei ole põhjendamatult madal. VAKO ja kohtulik kontroll hankija

otsuse üle on piiratud, kui hankija on RHS § 48 lg 1 alusel maksumuse tõsiseltvõetavuse

kontrolli teostanud.

Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse analüüsimisel on hankija täiendavalt kaardistanud

olukorda Soome raudteeturul ning võrrelnud seal kolmanda isiku poolt teostatud sarnase töö

maksumust käesolevas riigihankes laekunud pakkumuse maksumusega. Kui pakkuja on

sarnaseid lepinguid ligikaudselt sama maksumusega varem teostanud, kinnitab see pakkuja

põhimõttelist võimekust lepingut täita. Võrdlusprojekti kaudu teostatud arvutused näitavad, et

kolmas isik on koduturul teostanud sarnaseid projekte sarnase hinnaklassiga.

5) Kaebajate väited seoses huvide konfliktiga on käsitletavad uute väidetena, mille lahendamine

halduskohtumenetluses ei ole enam võimalik. Kaebajad ei esitanud huvide konfliktiga

seonduvaid väiteid vaidlustusmenetluses, mis on hankevaidlustes kohustuslik kohtueelne

vaideorgan.

Riigihankes

ei

esine

huvide

konflikti,

kuna

eduka

pakkuja

kvalifitseerimisdokumentides näidatud töödejuhataja ei ole osalenud HD koostamisel ega ole

olnud hankijaga seotud ulatuses, mille kaudu saadud info on andnud eelise teiste pakkujate ees.

9. Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

1)

Kolmanda

isiku

põhitegevuseks

on

raudtee

signalisatsioonisüsteemide

ja

liiklusjuhtimissüsteemide

projekteerimine,

komponentide

arendamine,

paigaldus,

installeerimine, liidestamne, testimine, ohutuse hindamine, ehitustööde teostamine (sh kaablite

ja konteinerite paigaldus) ja hooldus. Kolmas isik on tegutsenud samas valdkonnas üle

kahekümne aasta, tal on sada kõrge kvalifikatsiooniga töötajat ning ta on teostanud edukalt

mitmeid käesoleva hankega samaväärseid töid.

3-17-2226

7(13)

2)

Kaebajad

tõlgendavad

HT-s

esitatud

kvalifitseerimistingimusi

vaidlustus-

ja

kohtumenetluses sihilikult kitsendavalt ja ebaõigesti. Hanketeate selline tõlgendamine on

vastuolus

tingimuste

grammatilise

sõnastuse,

valdkonna

tavapärase

praktika

ja

kohtupraktikaga. Asjaolu, et pakkuja esitas spetsialistide pädevuse täiendavaks tõendamiseks

ka mõned projektid CV punktis 13, ei tähenda sugugi seda, et „ka hankija enda hinnangul ei

olnud p 10 esitatud andmed piisavad“, nagu märgivad kaebajad eksitavalt. CV vormi p 13 juures

on üheselt mõistetavalt kirjas: „pakkujal pöörata tähelepanu kõikides hanketeates varasemalt

esitatud tööde nõuetele, et saaks kajastatud järgnevates tabelites“. Järelikult ei nõutud HT-s

varasemalt teostatud konkreetsete referentside esitamist, st neid ei olnud vajalik CV p-s 13

märkida. Samas ei muuda niisuguste täiendavate referentside esitamine pakkujat

mittevastavaks, vaid kinnitab täiendavalt pakutud spetsialisti sobivust hangitavate tööde

läbiviimiseks.

3) RHS ei pane hankijale kohustust seada selliseid vastavustingimusi, mis näevad hankijale ette

kohustuse kontrollida iga tehnilise lahenduse või üksikasja vastavust tema poolt seatud

tingimustele, isegi kui edukas pakkumus selgitatakse välja madalaima hinna alusel. Seega tuleb

jätta tähelepanuta kaebajate väited kolmanda isiku mittevastavuse osas tehnilistele

tingimustele. Asja lahendamisel ei oma mitte mingisugust tähtsust kaebuses viidatud nn

„ekspertarvamused“, kuivõrd neid pole andnud ükski menetleja määratud erapooletu ekspert

ning

VAKO

menetluses

kaebajad

ekspertiisi

teostamist

isegi

ei

taotlenud.

Vaidlustusmenetluses esitatud spetsialistide hinnangud on selgelt tendentslikud, ei käsitle

kolmanda isiku pakkumust tervikuna (ega saagi seda käsitleda) ning neis antud hinnangud

üksikute tehnoloogiliste lahenduste toestamise võimatuse kohta ei ole asjakohased.

4) K. Ö. osutas 2015. a kevadel AS-le Eesti Raudtee konsultatsiooniteenuseid ega puutunud

seejuures kokku käesoleva hanke hankedokumentide koostamisega, s.t ei osalenud nende

väljatöötamisel, kooskõlastamisel ega kinnitamisel. Järelikult ei saanud kolmas isik K. Ö.

teadmistele tuginedes mitte mingisugust eelist RHS mõttes. Isegi kui AS Eesti Raudtee esialgne

soov oli kaasata K. Ö. Lääne-Harju raudteeliinide liiklusjuhtimissüsteemi moderniseerimise

hanke nõustajana, siis tegelikkuses sisulise ega ka vormilise koostööni ei jõutud, sest

muudatused AS Eesti Raudtee juhtimissüsteemis tõid kaasa selle, et K. Ö. hangete

ettevalmistamise protsessi ei kaasatud. K. Ö. ei olnud peale 20.05.2015 enam mingit

kokkupuudet Eesti Raudteega ega ka Lääne-Harju raudteeliinide liiklusjuhtimissüsteemi

moderniseerimise hanke ettevalmistamisega. Samuti ei olnud K. Ö. mingit ülevaadet sellest,

millise eeldatava maksumusega on Lääne-Harju raudteeliinide liiklusjuhtimissüsteemi

moderniseerimise hange. AS Eesti Raudtee valis uue infrastruktuuri eest vastutava juhi ning

hangete ettevalmistamisega alustati uute inimestega ning K. Ö. enam nõustajana ei kaasatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Vaidluse lahendamisel tuleb juhinduda kuni 31.08.2017 kehtinud RHS-st.

11. VAKO asus otsuses seisukohale, et kolmas isik vastab HT osa III p 2.3 alap-des 2–4

kehtestatud kvalifitseerimistingimustele (vt VAKO otsuse p-d 8.1–8.4). Kuna kaebajad ei ole

vastavaid VAKO seisukohti vaidlustatud, ei ole vajalik selles osas VAKO otsuse kontrollimine.

12. Kaebajad leiavad, et otsus kvalifitseerida kolmas isik oli õigusvastane, kuna HT III p 2.3

alap-des 5–9 nimetatud võtmespetsialistide (projektijuht, projekteerimise juhtivinsener,

signalisatsiooni projekteerija, telekommunikatsiooni- ja võrgusüsteemide projekteerija ning

ehitustööde projektijuht) haridus ja/või töökogemused ei vastanud HT-s esitatud tingimustele.

Kohus nõustub VAKO ja vastustajaga, et HT III p 2.3 alap-dest 5–9 ei tulene nõuet esitada 5-

aastase töökogemuse tõendamiseks referentsprojekte ega summeerida referentsprojektide

kestust. HD lisa 8 vormil „Vastutava spetsialisti CV“ ülesehituse loogikast nähtub, et andmed

3-17-2226

8(13)

spetsialisti töökogemuse kohta tuli esitada vormi p 10 „töökogemus“ all, milles tuli iga

ametikohaga seoses, millel spetsialist oli töötanud, esitada andmed: „Ajaperiood: alates

(kuu/aasta) kuni (kuu/aasta); Asukoht; Ettevõte/organisatsioon; Amet; Töökirjeldus“. Seega oli

hankijal võimalik saada eelnimetatud vormi p-st 10 kogu vajalik teave võtmeisikute

töökogemuse vastavuse kohta kvalifitseerimistingimustele. Osa võtmeisikute (projektijuht,

ehitustööde projektijuht) puhul oli HT-s esitatud konkreetseid nõudeid teostatud töödele, mille

puhul tuli CV p-s 13 esitada konkreetsed referentsid. See, et kolmas isik oli referentstööd ära

toonud ka võtmeisikute CV-des, kelle puhul ei olnud see nõutav, ei loo alust tõlgendada HT-d

nende isikute suhtes rangemalt. Nõustuda tuleb VAKO-ga, et juhul, kui hankija eesmärgiks

oleks olnud kontrollida võtmespetsialistide erialase töökogemuse vastavust teostatud projektide

kestuse summeerimise teel, oleks see nõue tulnud HT-s konkreetselt fikseerida.

12.1. J. L.

(projektijuht). HT III p 2.3 alap 5 kohaselt pidi projektijuht omama töökogemust

(projektmeeskonna juhtimine) vähemalt 5 aastat ning olema osalenud projektijuhina vähemalt

ühes raudteetööde ja/või raudtee signalisatsioonitööde projektis jaamas, kus ehitustööd

hõlmasid vähemalt 15 pöörangut ja tööde maht oli vähemalt seitse miljonit eurot.

Puudub vaidlus, et J. L. on erialane kõrgharidus. Kohtu hinnangul omab J. L. CV p-st 10 ja 13

nähtuvalt nõutavat töökogemust. Projektijuhi töökogemus (projektmeeskonna juhtimine) ei pea

HT sõnastusest lähtuvalt põhinema justnimelt raudteega seotud projektide juhtimisel. Nõutava

kogemuse kestus ei pea olema ühe projekti põhine, vaid selle võib kokku anda ka erinevatel

ametikohtadel töötatud aeg. Nähtuvalt J. L. CV-st on tal laialdased juhtimiskogemused nii

projektmeeskonna kui ka üldise juhtimise mõttes. HT-s nõutud projektijuhi kogemuse annavad

kokku Mipro Oy-s projektijuhina töötatud aeg (august 2015-praeguseni) ning Skanska East

Europe Oy-s projektijuhina töötatud aeg (04.2002–07.2005). VAKO ei ole eksinud J. L.

töökogemuse olemasolu tuvastamisel.

HT III p 2.3 alap 5 tingimuse sisustamisel on tekitanud vaidlusi see, kas 7 miljonit pidid

hõlmama ehitustööd konkreetses jaamas või hõlmas nimetatud summa projekti üldist mahtu. J.

L. CV p-s 13 on toodud 3 referentstööd, milles J. L. on osalenud või osalemas (mõned projektid

pakkumuse esitamise ajal alles kestsid) elektroonilise elektritsentralisatsiooni või

signalisatsioonisüsteemide

uuendamise

tarne

projektijuhina.

Kõigi

väljatoodud

referentsprojektide kogumaksumus ületab HT III p 2.3 alap-s 5 nimetatud summat (7 miljonit),

mõnedel juhtudel mitmekordselt. VAKO otsuses (vt pd-d 8.6.2–8.63) on põhjalikult

analüüsitud HT III p 2.3 alap 5 erinevaid tõlgendamise viise. Nõustuda tuleb sellega, et

nimetatud tingimuse sõnastus võimaldab seda tingimust erinevalt tõlgendada ja õige on ka see,

et hankija on menetluse kestel andnud viidatud HT punkti tõlgenduse osas pakkujatele

vastuolulisi signaale. Lõppastmes on hankija aga asunud kõigi pakkujate puhul seisukohale, et

7 miljonit ei pea olema tööde maht konkreetses jaamas, vaid üldine projekti maht. Sellisena on

hankija kõiki pakkujaid võrdselt kohelnud ja tõlgendanud HT-d kohtu hinnangul RHS ja

konkreetse hanke eesmärke silmas pidavalt. Ebamõistlik ja konkurentsi ebaproportsionaalselt

kitsendav oleks asuda seisukohale, et projektijuhil puudub vastav projektijuhtimise pädevus

vaatamata sellele, et ta on juhtinud projekte, mis eelarveliselt ületavad kordades 7 miljonit

eurot, sh vastavad referentsobjektid pöörangute arvult hanke tingimustele, kuid tööde maht ühe

jaama kohta jääks alla 7 miljoni euro. Kohtu hinnangul oleks selline tõlgendus HT III p 2.3

alap-s 5 mõistes võimalik üksnes siis, kui referentstöö hõlmakski üksnes ühte jaama ja projekti

kogumaht võrduks ühe jaama maksumusega.

3-17-2226

9(13)

12.2. S. B. (projekteerimise juhtivinsener). HT III p 2.3 alap 6 kohaselt peab omama erialast

kõrgharidust ja omama töökogemust elektroonilise elektritsentralisatsiooni projekteerimise alal

vähemalt viis aastat.

Kaebajad on seisukohal, et S. B.l ei ole tõendatud erialase töökogemuse olemasolu. S. B. on

töötanud Mipro Oy-s projekteerijana aastatel 1999–2010 ja juhtiva projekteerijana aastast 2010

praeguseni. Seega ületab S. B. kogemus projekteerijana ja juhtiva projekteerijana nõutavat 5

aastat. Hankijal puudus põhjus kahelda vastava töökogemuse olemasolus kolmanda isiku

kvalifikatsiooni kontrollimisel. Vaidlustusmenetluses esitas kolmas isik tõendina kinnituskirja

S. B. töökogemuse kohta projekteerijana Mipro Oy-s aastatel 1999–2016, millest nähtub tema

osalemine 54 raudteeprojektis. Seega on VAKO õiguspäraselt leidnud, et S. B. vastab HT osa

III p 2.3 alap-s 6 projekteerimise juhtivinsenerile kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele.

12.3. T. K. (signalisatsiooni projekteerija). HT III p 2.3 alap 7 kohaselt peab isik omama

erialast kõrgharidust ja töökogemust elektroonilise elektritsentralisatsiooni projekteerimise alal

vähemalt viis aastat.

CV p 10 kohaselt on T. K. töötanud Mipro Oy-s projekteerijana juunist 2002 kuni praeguseni,

sh 2015 aastast kuni praeguseni vanemprojekteerijana, aastatel 2007–2010 tsentralisatsiooni-

süsteemi tarkvara juhina ning 2002–2007 projekteerijana. Spetsialisti tööülesannetena on mh

välja toodud tsentralisatsioonisüsteemi ja tarkvara projekteerimine, rakendamine, testimine jne.

5-aastast töökogemust elektroonilise elektritsentralisatsiooni projekteerimise alal võib

järeldada ka K. osalemisest CV p-s 13 toodud projektides. Nõustuda tuleb VAKO-ga, et T. K.

töökogemus vastab HT-s nõutule. Puudub põhjus töökogemuse hindamisel jätta kõrvale CV p-

s 13 toodud referentstööd, millest nähtub T. K. tegevus mh elektritsentralisatsiooni alal.

Kaebajad on väitnud, et T. K. puudub kõrgharidus. Vaidlust ei ole selles, et kolmas isik on

esitanud kõik nõutavad dokumendid. Vaidlust ei ole ka selles, et T. K. on pikaaegne kogemus

projekteerijana. Euroopa Liidu liikmelisuse tingimustes kehtib kutsekvalifikatsioonide

vastastikuse tunnustamise põhimõte. Kui isikul on õigus ühes riigis töötada teatud kutsealal,

siis peab teine riik sellega arvestama, isegi kui kvalifikatsiooninõuded on riigiti erinevad.

Hankijal puudus alus seada kahtluse alla T. K. kvalifikatsiooni projekteerijana, kuna esitatud

CV-st nähtuvalt oli isik selles valdkonnas Soomes tegev. Kui hankija oleks soovinud kinnitust

selle kohta, et isiku haridus on käsitatav kõrgharidusena ka Eestis, oleks selleks vajalik olnud

nõuda asjaomase asutuse (ENIC/NARIC keskus) kinnitust, mida hankija ei ole aga nõudnud.

See, kas konkreetses välisriigis omandatud haridus on võrdsustatav Eesti kõrgharidusega, ei ole

tõlkeline küsimus. Olemasoleva info valguses (haridus omandati keskhariduse baasil, õppe

kestus 4 aastat) on kohus seisukohal, et T. K. haridus vastab Eesti mõistes pigem rakendusliku

kõrghariduse tunnustele.

12.4. P. H. (telekommunikatsiooni- ja võrgusüsteemide projekteerija). HT III p 2.3 alap 8

kohaselt peab isik omama erialast kõrgharidust ja töökogemust telekommunikatsiooni- ja

võrgusüsteemide projekteerimise alal vähemalt viis aastat.

Puudub vaidlus, et P. H. on erialane kõrgharidus. H. töötab Mipro Oy-s telekommunikatsiooni

ja võrgu projekteerijana alates maist 2015 kuni praeguseni. 06.2003–05.2015 töötas P. H.

Savcor

Group

Oy-s

(meeskonnajuht,

üleilmne

korporatiivne

info-

ja

kommunikatsioonitehnoloogia; töökirjeldus – IT juht). Vaidlustusmenetluses on kolmas isik

esitanud Savcor Group Oy iseloomustuse P. H. ning Savcor Group Oy kinnituse, mille kohaselt

P. H. ülesanneteks Savcor Group Oy-s oli mh ka telekommunikatsioonisüsteemide

projekteerimine. VAKO leidis, et isegi juhul, kui arvestada üksnes P. H. töökogemust Mipro

Oy-s ja Savcor Group Oy-s, on erialase töökogemuse olemasolu tõestatud. Kohus nõustub

sellega.

3-17-2226

10(13)

12.5. A. S. (ehitustööde projektijuht). HT III p 2.3 alap 9 kohaselt on nõutav erialane

kõrgharidus ja töökogemus suurprojektide ehitusjuhtimise ja/või ehitustööde projektijuhtimise

alal vähemalt 5 aastat ning isik peab olema osalenud tööjuhi, töödejuhataja, projektijuhi või

objektijuhina vähemalt ühes raudteetööde ja/või raudtee signalisatsioonitööde projektis

raudteejaamas, mis hõlmas vähemalt 10 pöörangu ehitust ja/või tsentralisatsiooni.

A. S. haridus vastab VAKO hinnangul nõuetele, kaebajad ei ole VAKO vastavaid järeldusi

kaebuses kahtluse alla seadnud. A. S. töötab TREV-2 Grupp AS-s (amet: raudtee üksuse juht;

tööülesanded – raudtee üksuse juhtimine, projektide juhtimine). 19.09.2011–31.05.2017 töötas

A. S. raudteeosakonna juhatajana AS-s Skinest Ehitus (tööülesanded – raudteeosakonna

juhtimine; projektide juhtimine). VAKO leidis, et hankijal puudus põhjus kahelda vastava

töökogemuse olemasolus kolmanda isiku kvalifikatsiooni kontrollimisel. Vaidlustusmenetluses

on kolmas isik esitanud tõendina Skinest Ehitus AS kinnituse, et A. S. töötas aastatel 2011–

2017 suurprojektide ehitusjuhtimise ja ehitustööde projektijuhina, tegeledes pidevalt

suurprojektide ehitusjuhtimise ja ehitustööde projekteerimisega. Kohus leiab, et olukorras, kus

„suurprojektidele“ ei ole HT-s konkreetseid kriteeriume seatud, ei saa ka hankija neid ise

tuletada. Puudub mõistlik kahtlus, et A. S. vastab tingimustele. Isiku CV p-s 10 on esitatud

kolm referentstööd, millest kaks on üle miljoni euro. Kohtu hinnangul puudub põhjus seada

kahtluse alla A. S. vastavust hanketingimustele.

12.6. Kokkuvõtvalt on VAKO õigesti leidnud, et kolmanda isiku võtmeisikud vastavad HT

tingimustele. Põhjendamatu on kaebajate etteheide VAKO-le selle osas, et VAKO on tuginenud

kolmanda isiku vaidlustusmenetluses esitatud tõendile. Täiendavate tõendite kogumine

vaidlustusmenetluses ei ole lubamatu, vaid on sageli asja lahendamiseks vajalik. Täiendavate

tõendite vastuvõtmise järel ei tekkinud võtmeisikute vastavus hanketingimustele VAKO

menetluse tagajärjel, vaid hankija otsuse õiguspärasus leidis täiendavalt kinnitust. Seega ei ole

VAKO menetlusreegleid rikkunud.

13. Üheks vaidluse keskseks küsimuseks on hankija kontrollikohustuse ulatus nii

põhjendamatult madala pakkumuse esitamise kui ka pakkumuse vastavuse kontrollimisel hanke

tingimustele, eelkõige hanke tehnilisele kirjeldusele. Kaebajad leiavad, et hankija on kolmanda

isiku pakkumuse õigusvastaselt lugenud vastavaks, kuna ümber ei ole lükatud kahtlust, et

kolmanda isiku pakkumus oli põhjendamatult madal, samuti seda, et pakkumus ei ole

vastavuses hanketingimustega, eeskätt hanke tehnilise kirjeldusega.

14. RHS § 48 reguleerib põhjendamatult madala pakkumuse kontrollmenetlust. RHS § 48 lg 1

kohaselt, kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eeldatava maksumusega

võrreldes põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikus vormis nõudma pakkujalt asjakohast

kirjalikku selgitust. RHS § 48 lg 3 kohaselt kontrollib hankija esitatud selgitust ja hindab

esitatud tõendeid, konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Kui hankija leiab endiselt, et

pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud

selgitust, võib hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi lükata. Vaidlust ei ole

selles, et hankijal tekkis kahtlus, et kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal.

Vaidlust ei ole selles, et hankija pöördus selgituse saamiseks kolmanda isiku poole (VAKO

toimiku tl 62–63) ning et kolmas isik esitas hankijale oma selgitused (VAKO toimiku tl 64–

67). Hankijat kolmanda isiku esitatud selgitused rahuldasid. AS Eesti Raudtee 18.09.2017

juhatuse otsuse nr 384 p-st 5 nähtuvad hankija kaalutlused: „Mipro Oy vastas hankija esitatud

küsimustele ja selgitas põhjalikult, et nende poolt kasutusel oleva ehitusmetoodika ja tehniliste

lahendustega on saavutatud oluline majanduslik efektiivsus. Seda väidet kinnitavad ka Mipro

Oy poolt varem teostatud sarnased tööd. Hankija kontrollis pakkuja poolt esitatud selgitusi.

Kontrollmenetluse käigus hindas hankija ka olukorda Soome turul ning võrdles Soomes

teostatud Mipro Oy sarnaseid referentstöid käesolevas hankes Mipro Oy poolt tehtud

3-17-2226

11(13)

pakkumusega. Analüüs näitas, et Mipro Oy on teostanud analoogseid liiklusjuhtimissüsteemide

projekte Soome Vabariigis sarnaste hindadega, nagu ta on pakkunud käesolevas riigihankes.

Kontrollmenetluse tulemusena jõudis hankija järelduseni, et Mipro Oy ei ole esitanud

põhjendamatult

madala

maksumusega

pakkumust.

Pakkuja

selgitused

pakkumuse

tõsiseltvõetavuse kohta on piisavad.“

15. Ülaltoodust nähtuvalt ei saa olla mõistlikku kahtlust selles, et formaalselt on hankija RHS

§ 48 kohase menetluse läbi viinud. RHS § 48 ei sätesta kindlat menetluskorda, kuidas

põhjendamatult madalat maksumust tuvastada. Hankijal on vastava menetluse kujundamisel

suur kaalutlusruum. Hankija on kontrollimiseks teinud võrdluse kolmanda isiku poolt teostatud

sarnase projektiga Soomes. Võrdluse tulemused on ka VAKO-le esitatud (VAKO toimiku tl

73). Arvestades, et hankija on kolmanda isiku käest küsinud detailseid selgitusi ja teostanud

võrdluse viimase poolt teostatud sarnase objektiga, on kohtu hinnangul hankija nõuetekohaselt

RHS § 48 kohase menetluse läbi viinud. Kohtule ei nähtu, et hankija oleks kolmanda isiku

pakkumuse vastavaks ning edukaks tunnistamisel rikkunud kaalutlusreegleid. Kaebajad on

paljasõnaliselt väitnud, et hankija on kolmanda isiku antud selgitusi eiranud. Hankija

kaalutlused pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamisel ei saanud olla väga detailseid, sest

konkreetse pakkumuse sisu (mis on konfidentsiaalne) paljastamata ei ole võimalik kaebajate

soovitud põhjendusi esitada. Projekti tehniline lahendus detailides on konkreetse pakkuja

ärisaladus. See tagabki riigihankes vajaliku konkurentsi ja kuluefektiivsuse. Kaebajad on

püüdnud näidata, et kolmanda isiku esitatud pakkumus (teadmata selle konkreetset sisu ja

tehnilist teostust) ei saa a priori hanketingimustele vastata. Kaebajate väidete

ümberlükkamiseks oleks aga vajalik konkreetse lahenduse demonstreerimine, mida kohtu

hinnangul ei ole võimalik konkurentsi kahjustamata ja pakkumuse konfidentsiaalsuse

põhimõtet eiramata teha. Seetõttu on VAKO põhjendatult jätnud käsitamata kaebajate esitatud

dokumentaalsed tõendid (ekspertarvamused). Hankija ei ole kohustatud hakkama ümber

lükkama hankes osalevate pakkujate esitatud hüpoteese hanke võitja pakkumuse sobimatusest,

kui hankija on kolmanda isiku esitatud pakkumust hanketingimustele vahetult kontrollinud.

Eelduslikult ei ole hankija huviks kuulutada hanke võitjaks alapakkuja või pakkumus, mis ei

vasta hanke tingimustele. Kuna hange hõlmab ka projekteerimist, ei saa vastavate

valmislahenduste esitamist kolmandalt isikult veel enne hankelepingu sõlmimist ka nõuda.

Kohtu hinnangul on hankija ja kolmas isik VAKO ja kohtu menetluses andnud piisavalt

selgitusi (vt nt hankija 03.10.2017 vastus vaidlustusele, p-d 32–38; kolmanda isiku vastus

vaidlustusele, p-d 7–16), miks kolmanda isiku pakkumine vastab HD-le ning kuidas

saavutatakse kulude kokkuhoid. VAKO on vastavaid väiteid ja esitatud tõendeid kohtu

hinnangul õigesti hinnanud ja jõudnud õigele järeldusele, et kolmanda isiku vastavaks ja

edukaks tunnistamisel ei ole hankija teinud kaalutlusvigu. Kohus nõustub VAKO järeldustega

ega pea vajalikuks neid kõiki korrata.

16. Kaebajad väidavad, et kolmanda isiku suhtes esinevad kohustuslikud hankemenetlusest

kõrvaldamise alused, kuna hankija ei ole vältinud hankes konkurentsi kahjustavat huvide

konflikti.

HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku

vaidemenetluse või muu kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis,

kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes

ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS sätestab

hankeasjades kohustusliku kohtueelse menetluse VAKO-s (HKMS § 268 lg 1). Kuna kaebajad

ei ole K. Ö. huvide konflikti küsimust VAKO menetluses tõstatanud, on selles osas kohustuslik

kohtueelne menetlus läbimata ja esineb alus jätta kaebus vastavas osas läbi vaatamata. Tegemist

on uue ja iseseisva hankest kõrvaldamise alusega, millele kaebajad tuginesid esimest korda alles

kohtumenetluses. Kaebajad on paljasõnaliselt väitnud, et said K. Ö. huvide konfliktist teada

3-17-2226

12(13)

kaebuse koostamise käigus, kuid kaebajate esindaja keeldus kohtuistungil täpsustamast vastava

info päritolu ulatuses, mis võimaldanuks tema väiteid huvide konfliktist teadasaamise aja kohta

kontrollida. HKMS § 59 lg 4 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita tõendit asjaolu kohta, mida

ta peab HKMS § 59 lg 1 kohaselt tõendama, ja tõendeid asjaolu või selle ümberlükkamise kohta

ei ole võimalik hankida muul viisil, võib kohus hinnata asjaolu tema kahjuks. Seega kohus

leiab, et kaebajad ei ole tõendanud, et nad ei olnud K. Ö. huvide konfliktist teadlikud varem

ning et esinesid takistused VAKO-sse pöördumisel. Kohus märgib ka, et HKMS ega RHS ei

võimalda jätta kohustuslikku kohtueelset menetlust läbimata selletõttu, et kaebaja on saanud

oma õiguste rikkumisest teada peale seda, kui ta on teiste rikkumiste osas vaidlustusmenetluse

läbinud. K. Ö. võimaliku huvide konfliktiga seonduvalt tuleb kaebus jätta läbi vaatamata

HKMS § 151 lg 1 p 1, § 268 lg 1 ja § 47 lg 1 alusel.

17. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus K. Ö. võimaliku huvide konfliktiga seonduvas osas jätta

läbi vaatamata, ülejäänud osas aga rahuldamata.

18. Kohus rahuldas 31.10.2017 määrusega kaebajate EÕK taotluse ja keelas AS-l Eesti

Raudtee riigihankes „Lääne-Harju raudteeliinide liiklusjuhtimissüsteemi moderniseerimine“

(viitenumber 186866) hankelepingu sõlmimise kuni käesolevas asjas lõpliku lahendi

jõustumiseni. 14.11.2017 määrusega jättis kohus rahuldamata AS Eesti Raudtee ja Mipro Oy

taotlused tühistada või muuta Tallinna Halduskohtu 31.10.2017 määrusega kohaldatud EÕK

abinõu. Kuigi kohus jätab kaebuse rahuldamata, on halduskohtu otsus vaidlustatav Tallinna

Ringkonnakohtus. EÕK lõpetamine viiks olukorrani, kus kaebajad minetavad võimaluse ise

hankelepingu sõlmimiseni jõuda. Sellisena on kaebajatel jätkuvalt EÕK vajadus olemas.

Kaebuse perspektiiv ei ole niivõrd vähene, et ainuüksi see õigustaks EÕK tühistamist enne

lõpliku lahendi jõustumist. Samas suureneb ajas avalik huvi hankelepingu sõlmimise vastu,

kuna hankelepingu täitjale jääb järjest vähem aega esimeste vahetähtaegadeni. Mingil hetkel

võib avalik huvi lepingu sõlmimise vastu kaaluda üles hankevaidluse lõpptulemuse ära

ootamise. Kuna EÕK abinõu tühistamine on ringkonnakohtus vaidlustatav, sõltub EÕK abinõu

jätkamine eelkõige ringkonnakohtu seisukohast. Halduskohus ei pea vajalikuks EÕK abinõu

ise tühistada. Hankijal ja kolmandal isikul on võimalik esitada taotlus EÕK tühistamiseks otse

ringkonnakohtule, kes on autonoomne oma menetluste kujundamisel. Seetõttu jätab kohus

31.10.2017 kohaldatud EÕK abinõu tühistamata.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebajate

menetluskulud jäävad kaebajate enda kanda.

Vastustaja on esitanud taotluse mõista välja menetluskuluna õigusabikulu summas 15 030 eurot

koos käibemaksuga (kd II, tl 206-208, tl 218). Vastustaja on esitanud 07.11.2017 vastuse

kaebusele ja eraldi menetlusdokumendina vormistatud taotluse EÕK tühistamiseks või

muutmiseks. Vastustaja on esitanud 16.11.2017 ja 21.11.2017 täiendavad seisukohad. Lisaks

on vastustaja osalenud kahe esindajaga 23.11.2017 kohtuistungil. Kohus peab vajalikuks

vähendada väljamõistmisele kuuluvat menetluskulu. Kohus jättis rahuldamata vastustaja

07.11.2017 taotluse EÕK tühistamiseks või muutmiseks. Põhjendatuks ei saa pidada kulu kahe

esindaja osalemise eest kohtuistungil. Kohus peab vajalikuks vähendada väljamõistetavat

menetluskulu kolmandiku võrra, st kaebajatelt tuleb vastustaja kasuks välja mõista 10 020

eurot.

Kolmas isik Mipro Oy osales menetluses vastustaja poolel ja tema kohtukulud kuuluvad

väljamõistmisele. Kolmas isik on kasutanud kahte esindajat. Esindaja Taivo Ruusi kuludeks on

4860 (kd II, tl 209-216) eurot koos käibemaksuga + 675 eurot (kd III, tl 12-14) ilma

käibemaksuta (istung), st kokku 4860+810=5535 Esindaja Toomas Seppeli menetluskuludeks

on 3895 eurot ilma käibemaksuta (kd II, tl 214–216) ja 855 eurot (kd III, tl 7–9) ilma

3-17-2226

13(13)

käibemaksuta (istung), st kokku 4750. Kokku on kolmanda isiku menetluskulu 5535+4750=10

285 eurot. Kolmas isik esitas vastuse kaebusele 07.11.2017 täiendavad seisukohad 16.11.2017

ja 21.11.2017, taotluse tõendi lisamiseks 22.11.2017. Samadel kaalutlustel, mida kohus esitas

vastustaja osas (kolmanda isiku EÕK taotluse rahuldamata jätmine, kahe esindaja kulu

kohtuistungil) vähendab kohus kolmanda isiku väljamõistetavat menetluskulu kolmandiku

võrra. Kohus peab põhjendatud menetluskuluks 6856 eurot ja 67 senti koos käibemaksuga, mis

tuleb kaebajatelt kolmanda isiku kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Laidvee

Kohtunik

OSALISELT

TÜHISTATUD

TALLINNA

RINGKONNAKOHTU

05.06.2018

KOHTUOTSUSEGA.