1-08-8281/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-08-8281

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.juulil 2009a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-8281 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Tõlk Margit Veike Nadežda Bõstrova Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruti Kilg Kriminaalasi

Süüdimõistetu E.R tingimisi enne

tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu E.R ik xxx, asukoht: Tartu , Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja: vandeadv. Karl Saavo , OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg 1, § 432 lg. 3, KarS § 76 lg.1, maakohus m ä ä r a s :

Mitte vabastada E.R-i Harju Maakohtu 09.12.2008.a. otsusega mõistetud karistuse – 1 aasta 10 kuud vangistustkandmisest tingimisi enne tähtaega.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik. Tartu Vangla on esitanud 26.06.2009a Tartu Maakohtule E.R-i kohta koostatud materjalid tema vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. E.R mõisteti süüdi Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 09.12.2008a otsusega nr 1-08-8281 KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistati 2 aasta 9 kuulise vangistusega. KrMS

2 (3) § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 1 aasta 10 kuud vangistust karistuse kandmise ajaga alates 09.07.2008a. Karistusaja lõpp 08.05.2010a. Varem kohtulikult karistatud kümnel korral varavastaste kuritegude eest. KarS § 76 lg.1 p.2 alusel määratav ½ (11 kuud) karistusajast täitus 08.06.2009.a.

Tartu Vangla

iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav kandis senini karistust eelvangistushoones Tallinna Vanglas, kus puudusid tingimused resotsialiseeruva iseloomuga

tegevusteks, seetõttu sotsiaalprogramme läbinud ei ole. On pikaajaline narkootikumide

tarvitaja, mistõttu võib vabaduses narkootikumide hankimise eesmärgil panna toime uusi samalaadseid kuritegusid. Kannab viiendat korda reaalset vanglakaristust. On varem tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud, kuid kontrollnõuete rikkumise tõttu pöörati kandmata karistus täitmisele. Tallinna Vangla ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist, kuna leiab, et

kinnipeetav vajab täiendavaid sekkumisi. Kinnipeetav on lõpetanud 7-klassi, madal haridustase ja töökogemuse puudumine võivad soodustada uue kuriteo toimepanemist veelgi.

Võlanõuete tasumiseks motivatsioon puudub. Narkootikumide tarvitamist alustas 1998a. Vangistuses kahel korral distsiplinaarkorras karistatud, mis näitab isiku suhtumist kehtivasse õiguskorda. Tulevikuväljavaated ebamäärased, väärtushinnangud küllaltki pealiskaudsed.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei pea otstarbekaks E.R-i vabastamist

tingimisi enne tähtaega. E.R on harjumus tarvitada narkootikume, töökogemusja oskused, samuti töökoht vabanemisel puuduvad. Oht varavastaste kuritegude jätkamiseks on seega suur. Ei oma adekvaatset süütunnet.

Kohtuistungil 20.07.2009a süüdimõistetu E.R avaldas, et ta asub elama

vanemate juurde ja otsib endale töökoha. Sõltuvusi endal eitab. Tartu Vanglasse saabus

10.juunil k.a., kus pani end kirja ka programmides osalemiseks. Tartus ei ole distsipliiniga probleeme olnud. Varem on ta töötanud ehitusel ja mööbliga, ka nüüd püüab sellisele alale

tööle saada. Vabanemisel probleeme ei usu tekkivat, senised kuriteod on toime pandud

nooruse tõttu. Eelmisel korral kui enne tähtaega vabastati, ei jõudnud ta ühel korral registreerimisele ja seetõttu pöörati karistus täitmisele. Narkootikume tarvitas viimati aastal 2006. Nüüd enam narkootikume ei tarvitaks.

Prokurör ei nõustu E.R-i tingimisi ennetähtaegselt vabastamisega. Isik on

korduvalt kohtulikult karistatud, s.h.ka ennetähtaegselt tingimisi, kuid karistus pöörati

täitmisele. Prokurör peab oluliseks, et E.R-i on tema lühikese vangistusaja jooksul kahel korral distsiplinaarkorras karistatud, mis on kehtivad karistused ja mis näitavad tema suhtumist ühiskonda ja õiguskuulekusse. Kaitsja palub taotlus rahuldada ja E.R tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja

sõnul puudusid Tallinna Vanglas võimalused sotsiaalprogrammides osalemiseks ja ka

karistuse kandmise tingimused, mis aitaks inimesel ümber kasvada, olid raskemad. Kaitsja arvates ei saa madal haridustase olla töö leidmisel takistus, igale haridustasemele on vastavad töökohad.

Kohtu seisukohad

E.R on toime pannud ja süüdi tunnistatud teise astme kuritegude

toimepanemises: KarS § 76 lg.1 p.2 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui

süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Pool karistusajast (s.o. 11 kuud) täitus E.R 09.06.2009a. Seega on täidetud see seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus täidetud. KarS § 76 lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku

3 (3) ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus on seisukohal, et E.R-i vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega

ei ole võimalik. E.R vabastati eelmise karistuse (Harju Maakohtu 28.05.2007.a.

otsusega mõistetud karistus) kandmiselt tingimisi enne tähtaega 29.06.2007.a. ja määrati kriminaalhooldaja järelevalve alla. Harju Maakohtu määrusega 21.09.2007 pöörati karistuse

kandmata osa uuesti kandmisele. Selle karistuse kandmiselt vabanes E.R 25.03.2008.a. Seejärel alates maikuust 2008 pani E.R toime hulgaliselt (19 episoodi) uusi samaliigilisi kuritegusid. Seega ei andnud eelmine mõistetud karistus mitte mingisugust tulemust. KarS § 56 lg.1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestatakse võimalust mõjutada

isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelmine mõistetud ja ärakantud vangistus, mis kestis rohkem kui poolteist aastat, ei mõjutanud E.R-i hoiduma uute

süütegude toimepanemisest. Käesoleval ajal kannatab E.R karistust, mis on mõistetud lühimenetluses ja temale algselt mõistetud vangistust on niigi vähendatud 1 aasta 10-le kuule. Kohus peab praeguseks ärakantud karistuse osa – 11 kuud vangistustilmselgelt ebapiisavaks E.R-i mõjutamiseks. Kohus kohtuistungil täheldas küll E.R-i suurt soovi vabaneda karistuse kandmiselt, s.t. vabaneda temale seatud piirangutest, kuid kohus ei täheldanud E.R-i soovi muutuda

ega oma elu muuta. E.R ei tunnistanud sõltuvust narkootikumidest, kuid kuni

viimase aastani (2008) on teda karistatud korduvalt narkootilise aine tarvitamise eest. See tähendab, et ta ei suhtu kriitiliselt oma senisesse käitumisse. Puudub ettevalmistustöö enda

muutmiseks – töö endaga, sotsiaalprogrammides osalemine. Seega vabastamisel oleks E.R-i olukord täpselt sama nagu oli vabanemisel 25.03.2008 kui ta vabanes eelmise karistuse kandmiselt. Harju Maakohtu määrusest 21.09.2007 nähtub, et E.R-i karistus on pööratud täitmisele seetõttu, et E.R-i täitnud kontrollnõudeid ega lisakohustusi: ei elanud kohtu poolt kindlaksmääratud aadressil, ei ilmunud registreerimisele, ei taotlenud

vajalikke lubasid, puudusid andmed narkoloogi külastamise kohta ega esitanud tõendeid

võlanõuete hüvitamise kohta. Seega nähtub eelmise karistuse kandmise andmetest, et

ennetähtaegsel vabanemisel pole E.R täitnud talle pandud kohustusi ega hoolinud keeldudest. Karistatuse õiendist nähtub, et 29.08.2008 on ta tarvitanud narkootilisi aineid, s.t.

ta rikkus ka talle pandud vastavat keeldu. Kõik need asjaolud osutavad, et järjekordne ennetähtaegne vabastamine on põhjendamatu. Ettenähtaegset vabastamist ei õigusta KarS § 76 lg.3 osutatud süüdimõistetu isik, varasem elukäik ega käitumine karistuse kandmise ajal (katseajal).

Kohus peab vajalikuks, et E.R osaleks enne vabanemist sotsiaalprogrammis, et olla vabanemiseks ette valmistatud.

Kohtunik Ülle Raag