K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2017, Tartu Haldusasja number 3-17-119 Haldusasi Rait Koka kaebus Tartu Vangla vastu jalanõude kahjustamisega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 31. mai 2017. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tartu Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine lihtmenetluses Menetlusosalised Kaebaja – Rait Kokk Vastustaja/apellant – Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. mai 2017. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 15. jaanuar 2018. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 6. detsembril 2016 esitas kinnipeetav Rait Kokk Tartu Vanglale taotluse, milles soovis kahjustatud jalanõude esmase välimuse taastamist või kahju hüvitamist jalanõude ostuhinna ulatuses. 2. Tartu Vangla 3. jaanuari 2017. a otsusega nr 1-13/249-2 jäeti R. Koka kahjunõue rahuldamata põhjendusega, et jalanõudelt firmamärkide eemaldamine ei muuda neid kasutamiskõlbmatuks ega vähenda jalatsite väärtust iseenesest, samas ei ole võimalik ka jalatsite esialgse väljanägemise taastamine. 3. 17. jaanuaril 2017 esitas R. Kokk Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu jalanõude kahjustamisega tekitatud 30 euro varalise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt 26. novembrist kuni 3. detsembrini 2016 olid kadunud vangla garderoobi jäetud kaebaja jalatsid. Jalanõud tagastati kaebajale, kuid välimus oli rikutud siltide ja firmamärkide eemaldamisega. 4. Tartu Vangla vaidles kaebusele vastu. HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED 5. 31. mai 2017. a otsusega Tartu Halduskohus rahuldas kaebuse ja mõistis Tartu Vanglalt välja 30 eurot R. Kokale tekitatud varalise kahju hüvitamiseks.
2
6.
Halduskohus tuvastas, et 25. novembril 2016 paigutati kaebaja kartseri kambrist nr 1023 karistuse kandmise jätkamiseks kartseri kambrisse nr 1166. Menetlusosalistel ei ole vaidlust selles, et must-valged Nike jalatsid olid ladustatud selleks ettenähtud kappi. Samal päeval tõid ametnikud kambrisse nr 1166 ka eelmisse kambrisse maha jäänud kaebaja asjad, kuid nende hulgast puudusid must-valged Nike jalatsid, mida ametnikud ei leidnud. 3. detsembril 2016 võeti kaaskinnipeetavalt ära jalatsid, mis ei kuulunud temale. Tegemist oli kaebaja jalatsitega, millelt olid eemaldatud firmamärgid. Vastustaja kinnitab, et on kohustatud tagama hoiule võetud asjade alles- ja korrasoleku, samuti, et hoiule võetud asju ei saaks kasutada kinnipeetav, kellele need ei kuulu. 7. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks tulenevalt RVastS § 7 lg-st 1 on kindlaks teha, kas isikule on kahju tekkinud, kas väidetav kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena ja kas tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos. RVastS § 7 lg 4 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik- õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisele lisaks riigivastutuse seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. 8. Jalatsite esialgse väljanägemise taastamine ei ole võimalik, järelikult on põhjendatud jalatsite väärtuse vähendamise eest hüvitise väljamõistmine. Firmamärkide eemaldamine ei ole jalatseid muutnud kandmiskõlbmatuks, küll aga on kohtu arvates jalatsite väärtus vähenenud. Kuna firmamärkide hinnakirja avaldatud ei ole, siis võib kohtu hinnangul jalatsite väärtus olla vähenenud 30 euro võrra. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 9. Tartu Vangla esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 31. mai 2017. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus rahuldamata. 10. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole vaidluse all, et Tartu Vangla tegevuse tõttu sai kaaskinnipeetav enda valdusse R. Koka jalatsid ja eemaldas neilt firmamärgid. Vaidlus on üksnes rahas hüvitatava kahju üle. Selles osas ei nõustu vastustaja halduskohtu otsuse põhjendustega. 11. Võlaõigusseaduse § 132 kohaselt asja kahjustamise või hävimise korral kaitstakse mitte kahjustatud isiku vara väärtust, vaid selle koosseisu säilimist. Firmasiltide puudumine on pigem iluviga ega vähenda nende väärtust jalatsitena. Isegi kui nõustuda halduskohtuga rahalise hüvitise väljamõistmise osas, siis on määratud hüvitis põhjendamatult suur. Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses on kaebaja väitnud, et jalatsite soetushind oli 60 eurot. Arusaamatu on, miks asus halduskohus seisukohale, et ainuüksi märgistuse eemaldamine vähendas kasutuskõlblike jalatsite väärtust poole võrra. Kohus ei ole sellisele järeldusele jõudmist põhjendanud. 12. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb R. Kokk Tartu Vangla apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 13. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus R. Koka kaebuse põhjendatult rahuldanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. 14. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
3
15.
Esmalt on ringkonnakohus seisukohal, et käesoleval juhul reguleerib kaebaja õigust nõuda hüvitist RVastS § 7 lg 1 ja 8 lg 1 koostoimes RVastS § 11 lg-ga 1, mistõttu puudub alus VÕS § 132 kohaldamiseks. 16. Pooled ei vaidle, et vastustaja tegevuse tõttu sai kaebajale kuulunud asi kahjustada. Selles olukorras on kaebajal õigus omal valikul nõuda nii asja parandamise kulude hüvitamist kui ka asja väärtuse vähenemisest tingitud kahju hüvitamist (RVastS § 8 lg 1) või ka, et vastustaja kõrvaldaks oma õigusvastase tegevus tagajärjed (RVastS § 11 lg 1). Kuna asja kordategemine ei ole võimalik, siis tuleb kõne alla üksnes rahalise hüvitise maksmine asja väärtuse vähenemise eest. Vastustaja leiab, et asja väärtuse vähenemine ei kuulu hüvitamisele, kuid ei ole väitnud, et halduskohus oleks ebaõigesti tuvastanud vastutuse eelduste, s.o vastustaja õigusvastase tegevuse, kaebajale kahju tekkimise ja põhjusliku seose nende vahel. Ka ringkonnakohtu hinnangul on vastutuse eeldused õigesti tuvastatud. Seega tuleb apellatsioonkaebuse lahendamisel hinnata, kas halduskohus on hüvitise suuruse õigesti määranud. 17. Halduskohtu otsusest nähtuvalt on halduskohus hüvitise määramisel arvestanud, et jalatsite soetushind oli 60 eurot, need on jätkuvalt otstarbekohaselt kasutatavad, kuid siltide eemaldamise tõttu on jalatsite välimus rikutud. Lisaks saab kaevatavast otsusest järeldada, et halduskohus on lahendanud kaebuse olukorras, kus pooled ei ole esitanud tõendeid tekkinud kahju ulatuse kohta ja selliste tõendite kogumine mõistlike jõupingutustega ei ole võimalik. Pidades silmas kahjustatud asja väärtust nõustub ringkonnakohus, et asjatundja kaasamine kahju ulatuse kindlakstegemiseks ei olnud põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus sellega võtnud arvesse kõiki olulisi asjaolusid hüvitise ulatuse määramisel. Ka vastustaja ei väida, et esineks muu asjaolu, mis kahju ulatust mõjutab ja millega halduskohus ei arvestanud, rõhutades siiski, et siltide eemaldamine ei takista jalatsite sihipärast kasutamist ega saanud seega jalatsite väärtust oluliselt mõjutada. Halduskohus on aga vastustaja selle seisukohaga arvestanud. Ringkonnakohus nõustub, et jalatsite väärtus ei sõltu ainuüksi nende otstarbekohase kasutamise võimalusest. Et firmamärgid tavapäraselt ei ole kinnitatud jalatsitele viisil, mis lubab nende eemaldamist vastavalt soovile, siis võib eeldada, et firmamärkide eemaldamisega kahjustati lisaks jalatsite väljanägemisele ka jalatsite välispinda ja/või konstruktsiooni, mis võib mõjutada nende vastupidavust ja lühendada otstarbekohase kasutuse perioodi. 18. Eeltoodud asjaoludel ei ole alust asuda seisukohale, et halduskohtu määratud hüvitis oleks sobimatu, kuna ei vasta jalatsitele tekitatud kahjustuste ulatusele. 19. Tartu Vangla apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 20. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja ei ole apellatsioonimenetluses esitanud kuludokumente ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 apellatsioonimenetluse kulusid tema kasuks välja ei mõisteta.
Maili Lokk
Tiina Pappel
Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt
