3-17-2048/15 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHT UM ÄÄ RUS

Kohtuasja number

3-17-2048

Määruse kuupäev

13. detsember 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

M.M. kaebus Riigi Kinnisvara AS kohustamiseks teabe

väljastamiseks ja Andmekaitse Inspektsiooni vaideotsuse

peale

Menetlusosalised

Kaebaja M.M.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus läbivaatamatult.

2. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus haldusasjade liitmiseks.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määrus tuleb kaebajale kätte toimetada.

Määruse peale saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

arvates. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu kaudu.

Asjaolud ja menetluse käik

1. M.M. esitas 20. juunil 2017 Viru Vanglale teabenõude, milles ta soovis järgmist teavet:

1. kambris asuva translatsiooniseadme (kambri terminal) sertifikaat (raadioga ja ilma);

2. kambris asuva translatsiooniseadme (kambri terminal) hind (raadioga ja ilma);

3. kõigi seadmete sertifikaadid, mille kaudu liigub vanglas TV signaal.

29. juunil 2017 edastas Viru Vangla teabenõude Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS),

selgitades, et tal ei ole nõutavat teavet ning et ta peab pädevaks teabevaldajaks RKAS-i.

23. juulil 2017 esitas kaebaja Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) vaide, milles taotles RKAS-

le ettekirjutuse tegemist teabenõude täitmiseks.

2. 3. augusti 2017. a vastusega nr JUR-7/2017-92 keeldus RKAS teabenõude täitmisest.

RKAS leidis, et kaebaja nõutud andmed vanglas kasutatavate tehniliste seadmete ja

süsteemide kohta ei ole seotud Riigi Kinnisvara AS-ile seaduse, haldusakti või lepingu alusel

pandud avalike ülesannete täitmisega. RKAS selgitas täiendavalt, et tema valduses ei ole

kambri terminali ja TV seadmete sertifikaate, mistõttu kõnealuste andmekandjate

väljastamine pole ka füüsiliselt võimalik.

3. 9. augustil 2017 esitas kaebaja AKI-le avalduse, milles vaidles vastu RKAS keeldumisele.

4. 1. septembri 2017. a vaideotsusega nr 2.1-3/17/1570 jättis AKI kaebaja 23. juuli 2017

vaide rahuldamata. AKI selgitas, et kuna RKAS on vaide esitaja teabenõudele vastanud ja

oma seisukohta põhjendanud, on kaebaja taotletud õiguslik olukord saavutatud ning

ettekirjutuse tegemiseks puudub alus. AKI sedastas, et RKAS rikkus teabenõudele vastamisel

seaduses sätestatud 5-päevast tähtaega ja soovitas RKAS-l edaspidi seaduse nõudeid paremini

järgida.

Vastuseks kohtu nõudele selgitas AKI, et kaebaja 9. augusti 2017 pöördumist käsitleti varem

esitatud vaide lisana.

5. M. M. esitas 6. oktoobril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta esitas järgmised

taotlused:

1. kohustada RKAS-i väljastama nõutud teave;

2. tuvastada, et RKAS rikkus teabenõudele vastamisel tähtaega;

3. tuvastada, et AKI jättis kaebaja vaide sisuliselt menetlemata ning pikendas

põhjendamatult vaide menetlemise tähtaega.

Kaebaja selgitas, et vajab nõutud teavet kohtuasjades nr 3-17-1313 ja 3-17-1781 esitatud

väidete tõendamiseks. Kui RKAS-l nõutavat infot pole, tuleb tal see hankida Internetist või

seadmete tarnijalt/ hooldajalt. RKAS-l on teada seadmete margid ning neid tarninud ettevõte,

seega saab ta vajaliku teabe hankida. Kaebajal selline võimalus puudub. Kaebaja saab kuulata

raadiot kambrisse paigaldatud terminali kaudu, raadiokanalite valik on piiratud. Kui selgub, et

raadioga ja raadiota terminalide hinnal ei ole vahet või vahe on lähedane odavamat tüüpi

raadio hinnale, siis on kinnipeetavate õigust kuulata kõiki raadiokanaleid piiratud ilma

igasuguse aluseta, sest sama raha eest oleks saanud paigaldada kambritesse raadiota terminali

ja anda tasuta raadio, mis võimaldaks kuulata kõiki raadiokanaleid. Kaebaja õigusi on rikutud

ka juhul, kui selgub, et vanglasse paigaldati tehnika analoog-, mitte digitaalsignaali

edastamiseks.

RKASi ja AKI rikkumiste tuvastamise eesmärgiks on tulevaste rikkumiste ärahoidmine ja

tulevikus erinevate rikkumiste kumulatiivse mõju alusel kahjunõude esitamine.

Kaebaja palus enda vabastamist riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu. Kaebaja palus liita

käesoleva asja kohtuasjaga 3-17-1313.

Kohtu seisukoht

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada

kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades,

et tema faktilised väited on tõendatud. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib

halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebeõiguse elementideks on isiku

faktiline puutumus vaidlustatava haldusaktiga või toiminguga ja tema subjektiivsete õiguste

riive. Üksnes soov veenduda selles, et haldusorgani toimingud olid õigusvastased, ei ole

kaebeõiguse alusena piisav.

HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega pole võimalik

saavutada kaebuse eesmärki.

7. Kohus leiab, et kaebuse tagastamine on õigustatud HKMS § 121 lg 2 p 1 ja p 2 koosmõju

alusel. Kaebajal puudub ilmselgelt kohtus kaitstav subjektiivne õigus ning kaebusega pole

võimalik saavutada selle eesmärki. Kohus põhjendab seda seisukohta järgnevalt.

7.1. Kaebaja eesmärgiks kaebuse esitamisel on saada enda valdusesse teave (kambri

terminali sertifikaat ja hind ning kõigi teiste seadmete sertifikaadid, mille kaudu liigub

vanglas TV signaal). Kaebaja on selgitanud, et vajab teavet kohtuasjades 3-17-1313 ja 3-17-

1781 oma väidete tõendamiseks.

Kohtuasjas nr 3-17-1313 esitas M. M. nõude Viru Vangla kohustamiseks telekanalite

ja raadiojaamade analoogsignaali vahetamiseks digitaalsignaali vastu. Tartu Halduskohus

tagastas kaebuse 12. oktoobri 2017. a määrusega, leides, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt

kaebeõigus. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda vanglalt eelkirjeldatud toimingu

tegemist, kuna sellest ei sõltu tema õiguste realiseerimine. Tartu Ringkonnakohus nõustus

1. novembri 2017. a määruses halduskohtu seisukohaga. Nimetatud kohtumäärused ei ole küll

veel jõustunud, kuid nendes võetud seisukohti saab sellegipoolest arvestada selle hindamisel,

kas kaebajal on käesoleva kohtuasjas kaebeõigus.

Kuna kaebajal ei ole õigust nõuda vanglalt analoogsignaali vahetamist digitaalsignaali

vastu, ei seondu tema subjektiivsete õiguste kaitsega mingil moel ka teave selle kohta,

millised on vanglas tele- ja raadiosaateid edastavate seadmete sertifikaadid või hind.

Lisaks on kaebajal võimalik juhul, kui ta taotletud teavet mõnes kohtuasjas vajab,

taotleda kohtult tõendite kogumist HKMS § 59 lg 1 teise lause ja lg 3 alusel. Uue

kohtumenetluse algatamine juba käimasoleva kohtumenetluse tarbeks tõendite hankimiseks ei

ole otstarbekas ega kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

7.2. Kohtuasjas nr 3-17-1781 on kaebaja vaidlustanud haldusorgani keeldumise

väljastada talle tema enda pöördumisest ärakiri. Seega ei ole sellel kohtuasjal sisulist seost

käesoleva asjaga.

7.3. RKAS on teabenõudele vastamisel selgitanud, et tal ei ole kaebaja taotluses

nimetatud seadmete sertifikaate. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lg 1 p 2 annab

teabevaldajale õiguse keelduda teabenõude täitmisest, kui tal pole nõutavat teavet ning ta ei

tea ja tal pole võimalik kindlaks teha, kes seda teavet valdab. Seega ei ole kaebusega võimalik

saavutada kaebuse eesmärki – kui RKAS-l nõutud teavet pole, ei ole ka kohtumenetluse

tulemusena võimalik selle kaebaja valdusesse jõudmine. Teabenõude esitamise korras ei saa

kohustada RKAS-i kaebaja nõutud teabe hankimiseks internetist. Teabevaldaja on kohustatud

võimaldama juurdepääsu üksnes tema valduses olevale teabele (AvTS § 9 lg 1).

7.4. Kohtupraktikas on leitud, et kohtulik kontroll selgitustaotlusele vastamise üle ei

ulatu vastuse sisu õigsuse kontrollimiseni (Tln RngK 27. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-15-

1172, p 11-12). Sama põhimõte laieneb ka teabenõuetele vastamise kohtulikule kontrollile.

RKAS on praegusel juhul kaebaja teabenõudele sisulise vastuse andnud (selgitades, et tal pole

vastavat teavet). Seega on AKI vaideotsuses õigesti märkinud, et kaebaja taotletud õiguslik

olukord on saavutatud – ta on oma teabenõudele vastuse saanud. Vastuse sisulise õigsuse üle

kohus kontrolli ei teosta.

7.5. Taotluses nimetatud seadmete hind ei ole teabeks, mis oleks saadud või loodud

avalikke ülesandeid täites (AvTS § 3 lg 1), seega ei ole kaebuse rahuldamine selle nõude osas

võimalik. Lisaks jääb määruse punktis 7.1 toodut arvestades arusaamatuks, kuidas teadmine

seadmete hinna kohta saaks kaebaja õiguste kaitsmiseks vajalik olla.

7.6. Lisaks kohustamisnõudele hõlmab kaebus ka nõudeid RKAS poolt teabenõudele

vastamisel tähtaja ületamise õigusvastasuse tuvastamiseks, AKI poolt vaidemenetluse

põhjendamatu pikendamise õigusvastasuse tuvastamiseks ja AKI vaideotsuse õigusvastasuse

tuvastamiseks.

Teabenõudele vastamisel tähtaja ületamine on menetlustoiming, mida saab lõplikust

vastusest eraldi vaidlustada üksnes juhul, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi

(HKMS § 45 lg 3). Praegusel juhul teabenõude menetlusest eraldiseisvate õiguste rikkumist

ilmselgelt ei esine, mistõttu tuleb kaebus ka selle nõude osas tagastada. Lisaks on AKI oma

vaideotsuses sedastanud, et RKAS rikkus teabenõudele vastamisel seaduses sätestatud

tähtaega ja soovitanud RKAS-l edaspidi seaduse nõudeid paremini järgida. Seega on

viivitusele RKAS-i tähelepanu juhitud ning kaebaja nimetatud preventiivne eesmärk on

sellega saavutatud. Kaebaja õiguste kaitseks mittevajaliku info esitamisega viivitamine ei saa

anda alust ei varalise ega mittevaralise kahju nõudmiseks. Esiteks pole see hõlmatud

riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 loeteluga õiguste rikkumistest, mille alusel on võimalik

mittevaralise kahju hüvitamist nõuda ning teiseks ei saakski selline rikkumine kaebajale

mingit kahju tekitada.

Vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu

vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest

(HKMS § 45 lg 4). Kuna kaebajal puudub kaebeõigus põhiotsuse vaidlustamiseks, ei ole tal

ka õigust AKI vaideotsuse vaidlustamiseks. Ka ei riku AKI-poolne väidetav menetlusnormide

rikkumine kaebaja menetlusega mitteseotud õigusi. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud

pelgalt selleks, et isik saaks veenduda mingi tegevuse või toimingu õigusvastasuses.

8. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kaebajal puudub käesolevas asjas ilmselgelt kaebeõigus

ning kaebusega pole võimalik saavutada selle eesmärki. Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121

lg 2 p-de 1 ja 2 alusel.

9. HKMS § 48 lg 1 alusel saab ühte menetlusse liita haldusasju, mis on ühel ajal sama kohtu

menetluses. Kohtuasi 3-17-1313 ei ole enam Tartu Halduskohtu menetluses (vt määruse

punkti 7.1), seega puudub võimalus eelnimetatud kohtuasja ja praeguse kohtuasja liitmiseks.

Kohus jätab kaebuste liitmise taotluse rahuldamata.

10. Kuna kaebus tagastatakse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Karin Jõks

Kohtunik