2-17-10335/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-10335

Tsiviilasi

V.K. hagi K.V., M.P., XXXXX XX XXXXXXX vastu

ruumide tagastamise nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja V.K. (isikukood: XXX; elukoht: XXXX XXXX XX,

XXXXX XXXXX)

Hageja lepinguline esindaja Harri Paabo (Ülekohtu Ohvrite

Õigusabi Osaühing, e-post: osaühing@gmail.com)

Kostja I K.V. (isikukood: XXX; elukoht: XXXX XXXX XX,

XXXXX XXXXX)

Kostja II M.P. (isikukood: XXX; elukoht: XXXX XXXX XX,

XXXXX XXXXX)

Kostja III XXXXX XX XXXXXXX (isikukood: XXX;

elukoht: XXXX XXXX XX, XXXXX XXXXX)

Kostjate

lepinguline

esindaja

Armand

Mark

(Turu

Õigusbüroo OÜ, e-post: turuoigus@gmail.com)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hagist loobumine.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-10335 V.K. hagis K.V., M.P.i ja XXXXX XX

XXXXXXX vastu ruumide tagastamise nõudes.

3. Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Tartu Maakohtu menetluses on V.K. hagi K.V., M.P.i ja XXXXX XX XXXXXXX vastu ruumide

tagastamise nõudes.

Hageja esitas 29.09.2017 Tartu Maakohtule avalduse hagist loobumiseks. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui

hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool

kohtuistungit, teatab kohus TsMS § 429 lg 3 kohaselt enne menetluse lõpetamise otsustamist

kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kostja ei vaidle asjas menetluse

lõpetamisele vastu, mistõttu kohus leiab, et menetlus asjas tuleb TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel

lõpetada. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on TsMS § 432 kohaselt samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui

seadusest ei tulene teisiti. Hagist loobumise tagajärjed on hagejale teada.

TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub

hagist. TsMS § 150 lg 4 I lause kohaselt tagastatakse riigilõiv üksnes selle menetluse avalduse

alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 300 eurot. Vastavalt hageja taotlusele kohus

tagastab hagejale poole menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui

menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4

kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja

arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi

esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi

seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja

menetluskulud.

TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt

ebamõistlik. Kohus võib TsMS § 162 lg 4 alusel jätta menetluskulud poolte endi kanda ka juhul, kui

kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (Riigikohtu 28.09.2011 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p 14 ja selles viidatud Riigikohtu 26.01.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-142-10, p 10).

Hagiavalduse kohaselt on hageja üks XXXX XXXX XX, Tartu kinnistu kaasomanikest. Hageja

pöördus kohtusse, kuna teine kaasomanik (M.K.) oli kostjad ilma hageja nõusolekuta kinnistul

asuvasse elamusse elama võtnud. Notariaalne kasutuskord puudus. Hageja loobus hagist põhjusel,

et üks kostjatest (K.V.) omandas pärast hagi esitamist kinnistu mõttelise osa. Hageja leiab, et tema

nõude sisuks oli omandiõiguse rikkumise lõpetamine, mida kostjad tegid kinnistu mõttelise osa

omandamisega. Eeltoodut arvestades palub hageja jätta TsMS § 168 lg-te 4, 5 alusel kostjate kanda.

Hageja peab menetluskulude enda kanda jätmist tema suhtes äärmiselt ebaõiglaseks, kuna ta on

teinud enda poolt kõik võimaliku, et saavutada enda omandiõiguse rikkumise lõpetamine kostjate

poolt ilma kohtusse pöördumiseta.

Kostjad paluvad jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjad leiavad, et ei ole kunagi hageja

omandiõigust rikkunud, kuna M.K. andis üürile enda ainukasutuses oleva eluruumi, kus ta elas koos

kostjatega ühise perekonnana. Kostjad ei nõustu hageja seisukohaga, et hageja saab lugeda hagist

loobunuks seoses kostjate poolt nõude rahuldamisega.

Kohus ei pea menetluskulude jaotamisel võimalikuks asuda sisuliselt hindama, kas kostjad hageja

omandiõigust rikkusid või mitte. Eeltoodud asjaolusid arvestades on kohtu hinnangul õiglane jätta

menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik