2-16-4056/21 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2017 Tartu

Tsiviilasja number

2-16-4056

Tsiviilasi

Koduaken OÜ hagi Eesti Aknakeskus OÜ vastu võla ja

viivise väljamõistmiseks

Eesti Aknakeskus OÜ vastuhagi Koduaken OÜ vastu

hinna alandamiseks ja võla ning viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

12 327,13 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 27. veebruari 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Aknakeskus OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja/ vastuhagis hageja): Eesti Aknakeskus

OÜ (registrikood 12168963), esindaja advokaat Grete

Kirsimaa

Vastustaja (hageja/ vastuhagis kostja): Koduaken OÜ

(registrikood 10327363), esindaja vandeadvokaat Urmas

Simon

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 27. veebruari 2017. a otsus osaliselt, s.o osas, milles kohus

rahuldas Koduaken OÜ hagi Eesti Aknakeskuse OÜ vastu põhivõlgnevuselt viivise

väljamõistmiseks summas 208,60 eurot (kohtuotsuse resolutsiooni p 1.2).

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Koduaken OÜ hagi Eesti Aknakeskuse OÜ vastu

viivise väljamõistmist puudutavas osas rahuldamata.

3. Teostada punktidest 1 ja 2 tuleneva põhihagi rahuldatud osa vähenemisele vastav

ümberarvestus ning mõista poolte vastastikuste rahuldatud nõuete tasaarvestamise tulemusena

Koduaken OÜ-lt välja Eesti Aknakeskus OÜ kasuks 2315,76 eurot.

4. Rahuldada Eesti Aknakeskus OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.

5. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

5.1. Koduaken OÜ hagi Eesti Aknakeskus OÜ vastu rahuldada osaliselt.

5.1.1. Välja mõista Eesti Aknakeskus OÜ-lt Koduaken OÜ kasuks 2 359.50 eurot.

5.1.2. Jätta rahuldamata Koduaken OÜ nõue Eesti Aknakeskus OÜ-lt viivise saamiseks

põhivõlalt kuni vastuhagi esitamiseni 16.05.2016 summas 208.60 eurot.

5.1.3. Jätta rahuldamata Koduaken OÜ hagi Eesti Aknakeskus OÜ vastu 2 000 euro välja

mõistmiseks.

5.2. Eesti Aknakeskus OÜ vastuhagi Koduaken OÜ vastu rahuldada osaliselt.

5.2.1. Välja mõista Koduaken OÜ-lt Eesti Aknakeskus OÜ kasuks 4 468.90 eurot.

5.2.2. Välja mõista Koduaken OÜ-lt Eesti Aknakeskus OÜ kasuks viivis kuni vastuhagi

esitamiseni 16.05.2016 summas 206.36 eurot.

5.2.3. Jätta rahuldamata Eesti Aknakeskus OÜ vastuhagi Koduaken OÜ vastu hinna

alandamise alusel 2 000 euro ja 8 057,69 euro väljamõistmiseks.

5.3. Tasaarvestada vastastikused rahuldatud nõuded nii põhivõla kui ka viivise osas ja mõista

välja Koduaken OÜ-lt Eesti Aknakeskus OÜ kasuks 2315,76 eurot (kaks tuhat kolmsada

viistest eurot ja seitsekümmend kuus senti).

Menetluskulude jaotus

Jätta

maakohtus

ja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Koduaken OÜ (hageja) esitas Eesti Aknakeskus OÜ (kostja) vastu hagi 5000 euro ning viiviste

väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja 21.06.2015 hageja poole sooviga anda tellimus erinevatele

avatäidetele (aknad, luugid, rõduuksed). Kostja vormistas tellimuse nr TL150114, hiljem koostati

töövõtuleping nr 151404. Lepingu kohaselt tellis kostja 21+2 avatäidet kogumaksumusega 6922,40

eurot. Hageja kohustus tellitud aknad toimetama 16.07.2015 Tartu lattu ja kostja pidi tasuma 18 päeva

jooksul pärast kauba kättesaamist, s.o 04.08.2015. Leping on hageja poolt digitaalselt allkirjastatud

ja kostjale saadetud, kostja ei ole allkirjastatud lepingut hagejale tagasi saatnud. Kostja tellimuse

kohta koostas hageja arve nr 351351, mis sisaldab ka viiteid varasematele tellimustele ning nende

eest võlgnetavale summale ning on seetõttu mõnevõrra suurem viimase tellimuse hinnast. Kostja on

arvest tasunud 4147,73 eurot, tasumata on 3000 eurot. Hageja on saatnud kostjale korduvalt

meeldetuletusi tasumata arve kohta, tasumist toimunud ei ole. Hiljem on kostja viidanud ühe ukse

suluse ümbertõstmisele, kuid hageja nimetatud puudusega ei nõustu.

Kostja edastas 07.10.2015 hagejale tellimuse nr TL150246, mille kohta koostati töövõtuleping

nr 152679 koos ettemaksuarvega. Lepingu järgi tellis kostja 35 avatäidet kogumaksumusega 6468,90

eurot. Hageja kohustus tellitud aknad toimetama 12.11.2015 Tartu lattu. Kostja tasus ettemaksuna

50 %, s.o 3234,90 eurot. Hageja poolt digitaalselt allkirjastatud lepingut kostja allkirjastatult ei

tagastanud. Pärast tellitu üleandmist koostas hageja kostjale 24.11.2015 arve 3234 euro tasumiseks

tähtajaga 12.12.2015, millest kostja tasus ainult 1234 eurot, tasumata on 2000 eurot. Viimati

nimetatud avatäited oli kostjalt tellinud OÜ Helmet, kostja oli ainult vahendaja. Ühel päeval tuli

Helmet OÜ esindaja hageja Tartu lattu ja näitas telefonis sõnumit, mille oli saatnud kostja. Sõnumis

oli tegemist lausvalega, hageja ei ole kunagi kostjalt nõudnud aluste tagatisraha 500 eurot. Hageja

andis kostja tellitud kauba otse Helmet OÜ-le üle. Pärast kauba kättesaamist saatis OÜ Helmet

hagejale e-kirja, milles kinnitas kauba kättesaamist otse hagejalt ning kauba eest tasumist kostjale

kostja poolt esitatud arvete alusel. Kostja ei ole Helmet OÜ-le üleantud kauba eest hagejale tasunud.

Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summadelt viivist seaduses sätestatud määras kuni hagi

esitamiseni 235,16 eurot ning nõuab lisanduvat viivist kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

2. Kostja vaidles nõudele vastu ning esitas vastuhagi.

Kostja ei vaielnud vastu sellele, et hageja esitatud arvest nr 351351 on tasumata 3000 eurot. Kostja

esitatud tellimuse TL141988 täitmisel ilmnesid puudused. Tellitud aknad viidi kostja objektile

17.07.2015. Koheselt selgus, et ühel aknal on klaaspakett katki. Kostja tegi katkisest paketist pildi

ning edastas selle hageja esindajale Marko Iganusele. Akende paigaldamise käigus selgus, et veel üks

pakett on katki. Ka sellest informeeriti hagejat koheselt. Uued paketid pidid valmis olema 30.07.2015,

kuid tegelikult sai kostja uued paketid kätte alles 12.08.2015. Klaaspakette vahetama minnes selgus,

et ka nendest on üks praak, kuid see on hageja poolt tänase päevani välja vahetamata. Lisaks on

avastatud puudus hageja toodetud ja tarnitud uksel. Hageja tehas on ukse suluste vastused

paigaldanud valele kõrgusele ning neid ei saa ümber tõsta, sest ukse lengis on palju ebavajalikke

auke. Foto ukse puudustest on hagejale edastatud, puudus on käesoleva ajani hageja poolt

kõrvaldamata. Kuivõrd kostja on lepingutingimustele mittevastava kauba ja töö vastu võtnud ning

hageja on keeldunud lepingutingimustele vastava asja üleandmisest, alandab kostja töö hinda 2000

euro võrra. Lisaks on kostjal hageja vastu viivisenõue summas 692,24 eurot.

Kostja nõustus ka sellega, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping nr 152679, mille alusel esitatud

ettemaksuarve on kostja tasunud terves ulatuses, s.o 3234.90 eurot. Lisaks on kostja hagejale

maksnud nimetatud töövõtulepingu alusel esitatud arve järgi 24.11.2015 veel 1234 eurot. Aknad on

seniajani kostjale üle andmata. Hagejal ei olnud õigust väljastada aknaid Helmet OÜ-le, kes ei ole

lepingupool. Seetõttu on kostjal hageja vastu tagasinõue tasutud summade ulatuses põhinõudena

4468,90 eurot ja viivisena 181,63 eurot. Ühtlasi taganeb kostja esitatud tellimusest, sest hageja pole

ca poole aastase perioodi jooksul tellimust täitnud.

Seoses muude puuduste avastamisega hakkas kostja kontrollima ka ülejäänud kauba vastavust

lepingutingimustele ning avastas, et ükski üleantud klaaspakett ei vasta lepingutingimustele. Nimelt

ei vasta lepingutingimustele klaaside vaheline vaheliist. Hageja esitatud hinnapakkumises on

märgitud klaaspaketiks 3K4Sel/4/4Sel-2x18ThxarUg=0,5. Kostjale üle antud klaaspakett on

Chromatech Ultra vaheliistuga. Kui kostja on vastavalt lepingule tellinud ühte paketti, siis

tegelikkuses on ta saanud hoopis teist asja, mis on visuaalselt väga erinev tellitust. Lisaks visuaalsele

erinevusele on erinevus ka materjali osas: Themix liist on läbinisti plastik, Chromatech Ultra on

sisuliselt värvitud metallist vaheliist. Kirjeldatud puudusest on hagejat informeeritud. Kostja on

tuvastanud 20 lepingut, mille puhul on üle antud lepingutingimustele mittevastavad tooted. Lepingute

kogumaksumus on 39 864,86 eurot. Kostja esitas hageja vastu nimetatud alusel hinna alandamise

nõude summas 8057,69 eurot, mis on leitud tehtega 31 807,17 (ebakohase täitmise väärtus) ×

39 864,86 ÷ 39 864.86 = 8057,69 eurot.

Kostja vastuhagi on seega hinna alandamise nõue 2000 eurot lepingu nr 151404 puhul ja viivis

nimetatud summalt 692,24 eurot; tagasitäitmise nõue 4468,90 eurot, millelt viivis on 181,63 eurot;

hinna alandamise nõue 8057,69 eurot; tasumata arvete nõue 640,50 eurot ja viivis tasumata arvetelt

summas 368,60 eurot, kõik kokku 16 409,56 eurot. Kostja palus nimetatud summa hagejalt välja

mõista, hageja nõue aga jätta täielikult rahuldamata.

3. Hageja nõustus kostja vastuhagis esitatud nõuetega osaliselt, s.o ainult kostja esitatud arvetel

summade tasumise kohustusega, ilma viiviseta.

Hageja seadusliku esindaja poolt allkirjastatud töövõtulepinguid ei saadetud kostja poolt

allkirjastatuna tagasi. Sellest tulenevalt on hageja lähtunud olukorrast, kus poolte vahel puudub

kirjalikus vormis kokkulepe. Hageja on temast tingitud praagi alati välja vahetanud või vead

parandanud. Kui hageja leidis, et praak ei ole hagejast põhjustatud, siis jäi kostja pretensioon

rahuldamata. Kostja esitatud fotod väidetavatest puudustest ei ole aktsepteeritavad. Kostja viidatud

auklik uksleng on ilmselt kostja enda töötajate oskamatusest ära rikutud, sest sellesse on puuritud

lisaauke. Kostja kohustus on kontrollida vastuvõetud kaupa koheselt. Defektide eest, mis tekivad

kostja enda transpordist, valest ladustamisest või ebaõigetest töövõtetest, vastutab kostja ise. Kostja

poolt mitu kuud või lausa aasta hiljem avastatud puuduste eest hageja ei vastuta. Kostja on saatnud

hagejale 18.09.2015 e-kirja, mille kohaselt on kõik aknad paigaldatud ja järelevalve on kõik üle

vaadanud ning paigaldusega rahul. Küsimus oli ühes defektiga paketis, mille kohta järelevalve pidi

täiendavalt seisukoha esitama. Kui tellija probleemi ei näe, saab asjad korda. Läbipuuritud ukselengi

ei mainita. Alles 28.09.2015 saatis kostja esimese sellesisulise meili. 07.10.2015 meilis kirjutab

kostja: „Tundub, et tellijal rohkem millegi kallal norida ei ole.“. Isegi kui asuda seisukohale, et hinna

alandamine oleks põhjendatud, on kostja nõue ebaproportsionaalselt suur võrreldes tellimise

kogumaksumusega, moodustades ligi poole sellest.

Kostja leidis alles 26.01.2016, et talle on müüdud lepingule mittevastava vaheliistuga aknaid.

Tegelikult on hageja asendanud odavama plastvaheliistu kallima ja kvaliteetsema metallist

vaheliistuga. Vaheliistude spetsifikatsiooni on hageja kostjale saatnud 13.08.2015 ja siis ei olnud

kostjal ühtegi märkust vaheliistu kohta. Hinna alandamise nõue kõiki lepinguid puudutava

klaaspaketi vaheliistu osas on täielikult tõendamata. Klaaspaketi hinda ei saa võrrelda akna hinnaga,

samuti ei saa klaaspaketi hinnast välja tuua vaheliistu hinda. Lisaks akna valmistamise kulutustele

sisaldab hinnapakkumine ka ettevõtja äritulusid. Kostja ei ole välja toonud vaheliistu hinda. Kuidas

käesoleval ajal esitatud hinnapakkumisi seostada kolm aastat tagasi tellitud akende hinnaga, pole

kostja tõendanud. Hinna alandamise arvutuskäik jääb hagejale täiesti arusaamatuks. Samuti on

arusaamatud viiviste arvutused.

Mis puudutab kostja arveid hagejale, siis on hageja neid aktsepteerinud ja on nõus arved tasuma

koheselt, kui kostja on likvideerinud oma varasemad võlgnevused hageja ees. Sel põhjusel on alusetu

kostja poolt viivise arvestus, kuna arvete mittetasumine on olnud tingitud kostjapoolsest käitumisest.

4. Kostja esitas seisukohad, mille kohaselt poolte vahel sõlmiti ostu-müügileping 04.05.2015. Leping

on hageja poolt digitaalselt allkirjastatud. Kostja seaduslik esindaja allkirjastas lepingu käsitsi ning

tagastas hagejale posti teel.

Töövõtulepingud on lepingud, mille pooled sõlmisid iga tellimuse kohta eraldi, lisaks eelnimetatud

ostu-müügilepingule. Kõik töövõtulepingud on kehtivad ka ilma lepinguid allkirjastamata, sest kostja

nõustub hageja seisukohaga, et töövõtulepingu punkti 3.3 kohaselt piisas ettemaksu või muude

maksete tasumisest.

Hageja pakkumises, lepingus ja kodulehel on kirjas, et garantii akendele on 5 aastat ning välisustele,

lisadele ja töödele – 25 kuud. Seega ei ole põhjendatud hageja väide, et tema ei vastuta puuduste eest,

millest teatati mitu kuud või koguni aasta hiljem.

Kostja ei pea tasuma hageja esitatud arvet, sest maksetähtaeg lükkus edasi puuduste kõrvaldamise aja

võrra. Hageja ei ole siiani asendanud läbipuuritud ukselengi ja praak klaaspaketti. Seega ei ole kostjal

tekkinud arve tasumise kohustust.

Hageja ei ole tõendanud, et klaaspakettides olev vaheliist on asendatud kallima vaheliistuga, samuti

puuduvad tõendid tegelikult kasutatud vaheliistu parema kvaliteedi kohta. Kostja on seisukohal, et

üldteadaolevalt on plastik väiksema soojajuhtivusega, olles seega vaheliistuna parema kvaliteediga

võrreldes metallvaheliisuga, sest muudab klaaspaketi soojapidavamaks. Kostja on võtnud erinevatelt

klaaspakettide müüjatelt hinnapakkumised, mille kohaselt Themix vaheliistuga klaaspakett maksab

oluliselt rohkem kui CHRU vaheliistuga klaaspakett. Kostja ei ole varem hinna alandamist nõudnud,

sest kuni puuduse avastamiseni oli kostja arvamusel, et hageja kasutab akendes lepingutingimustele

vastavate vaheliistudega klaaspakette. Selline teadmine oli kostjal seetõttu, et hageja oli koolitustel

esitlenud metallvaheliistu plastvaheliistuna. Kostja poolt välja toodud hinna alandamise arvutus on

tehtud meetodil, et kallima (töövõtulepingu kohase) klaaspaketi hinnast on lahutatud odavama

(tegelikult hageja poolt kasutatud) klaaspaketi hind ja saadud vahe ongi kostjale tekitatud kahjus, sest

just nimelt nii suur oleks akende hinna erinevus kahe erineva klaaspaketi puhul.

Viivise arvestus on kostja hinnangul selge ja arusaadav. Kostjal on ostu-müügilepingu p 7.1. kohaselt

õigus nõuda hagejalt tellimuse täitmisega hilinemisel viivist 0,15 % lõpetamata tööde mahust iga

viivitatud päeva eest. Kuivõrd hageja ei ole parandanud või asendanud ukselengi ja praakpaketiga

aknaid, siis ei ole hageja kostja tellimust kuni käesoleva ajani täinud. 10 % lepingu maksumusest on

692,24 eurot. Viivise arvestus algab 17.07.2015, mil hagejal oli kohustus kostjale aknad tarnida.

Töövõtulepinguga nr 152679 seotud viivise arvutus on ekslik. Õige viivise summa on 16.05.2016

seisuga 206,36 eurot, viivise arvutamise algus on kostja poolt ettemaksu tegemisest hagejale. Kostja

arvetelt hagejale arvutatud viivis on õige ja kostja jääb selle summa juurde.

MAAKOHTU LAHEND

5. Maakohus rahuldas hageja hagi kostja vastu osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

2359,50 eurot ning viivise kuni vastuhagi esitamiseni 208,60 eurot. Maakohus jättis rahuldamata

hageja hagi kostja vastu 2000 euro väljamõistmiseks.

Maakohus rahuldas kostja vastuhagi osaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 4468,90 eurot

ning viivise kuni vastuhagi esitamiseni 206,36 eurot. Maakohus jättis rahuldamata kostja vastuhagi

hageja vastu hinna alandamise alusel 2000 euro ja 8057,69 euro väljamõistmiseks.

Maakohus tasaarvestas vastastikused rahuldatud nõuded nii põhivõla kui ka viivise osas ja mõistis

hagejalt kostja kasuks välja 2107,16 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

6. Kohtule on esitatud kostja (ostja) ja hageja (müüja) vahel sõlmitud ostu-müügi leping 04.05.2015

(I kd tl 180-184). Tegemist on raamlepinguga, sest konkreetsete tellimuste kohta vormistati

töövõtulepingud (nt I kd, tl 9, tl 24). Kohus leidis, et vaidluse lahendamisel kuuluvad kohaldamisele

müügilepingut reguleerivad sätted.

7. Töövõtulepingu nr 151404 kohaselt (I kd, tl 9) pidi hageja valmistama kostjale 21+2 avatäidet

hinnaga kokku 6922,40 eurot. Kostjal tuli saadud kauba eest tasuda 04.08.2015, kaup tuli väljastada

16.07.2015 Tartus. Hageja andis tellitud kauba üle kokkulepitud tähtajal ning esitas arve nr 351351

summas 7147,73 eurot, mis sisaldas väikeses osas hageja nõuet kostja vastu tulenevalt varasema

lepingu täitmisest.

Kostja jättis nimetatud töövõtulepingu alusel saadud kauba eest tasumata 3000 eurot. Kostja väidab,

et on keeldunud saadud kauba eest tasu maksmisest lepingust tuleneval alusel. Kostjale 17.07.2015

üle antud akende puhul avastas kostja koheselt, et ühe akna klaaspakett on katki, hiljem avastati teine

katkise paketiga aken. Hagejat informeeriti puudustest ning hageja tellis uued paketid, mis anti

kostjale üle 12.08.2015. Nendest pakettidest oli üks taas praak. Lisaks avaldus puudus ka hageja

tarnitud uksel: suluste vastused on paigaldatud valedele kõrgustele ning neid ei saa ümber paigutada,

sest ukseleng on üleliigseid kruviauke täis. Hagejat informeeriti, kuid hageja pole midagi ette võtnud.

Kohus asus seisukohale, et kostja on toimikus olevate fotodega (I kd, tl 72-75), mille õigsust ja

asjakohasust on kinnitanud tunnistaja Kaarel Selge, tõendanud tarnitud kauba nõuetele mittevastavust

ühe klaaspaketi osas. Ka ukselengi puudus on tõendatud sama tunnistaja ütlustega, kes avastas rikutud

ukselengi.

Ehkki kostja on tõendanud hageja poolt töövõtulepingu nr 151404 täitmise puudused seoses ühe

klaaspaketi ja ühe ukselengiga, ei ole võimalik kostjale hüvitada kahju, sest kostja ei ole tõendanud

asja parandamise või parandada laskmise korral kulutatud summat. Carmemar OÜ on teinud

hinnapakkumise PVC- ukselengile summas 195,42 eurot + käibemaks (II kd, tl 8). Klaaspaketi

vahetamise kulu ei ole kostja isegi eeldatavana tõendanud. Kohus leidis, et müüdud asja puuduste

kõrvaldamata jätmise korral on ostjal õigus ise asi parandada, kuid kulutuste hüvitamist võib ostja

nõuda müüjalt alles pärast kulutuste tegemist. Kohus märkis, et kostja ei ole vastuhagis ka nõudnud

asja parandamiseks tehtud kulutuste hüvitamist.

Kohus tunnustas hageja õigust saada kostjalt töövõtulepingu nr 151404 alusel üle antud kauba eest

tasumata summa 3000 eurot.

8. Hageja on nõus kostja arvetega seoses kostja poolt tehtud töödega (I kd, tl 100 ja 101) summas

640,50 eurot, kuid on tasaarvestanud kostja nõude hageja vastu hageja nõudega kostja vastu,

keeldudes seetõttu arvete tasumisest. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja töövõtulepingu

nr 151404 alusel üle antud kauba eest tasumata summa 3000 eurot. Kostja arved hagejale teostatud

tööde eest on maksetähtajaga 25.12.2015 ja 09.02.2016. Kohus leidis, et hagejal oli õigus hiljem

tekkinud kohustus kostja ees tasaarvestada varem tekkinud nõudega kostja vastu, mistõttu kostjal ei

ole alust nõuda viivist tasumata arvetelt. Kohus, tasaarvestades kostja nõude hageja rahuldatud

nõudega, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2359,50 eurot töövõtulepingu nr 151404 alusel üle antud

kauba eest.

9. Kostja on nõudnud vastuvõetud avatäidete hinna alandamist VÕS § 112 lg 1 alusel 2000 euro võrra.

Ka sellel alusel ei ole võimalik kostja vastuhagis esitatud nõuet 2000 euro saamiseks rahuldada.

Ebamõistlik on arvata, et kui kogu tellimuse maht oli 21+2 avatäidet maksumusega 6922,40 eurot,

siis üks puudusega pakettaken ja üks puudusega ukseleng vähendavad lepingu täitmiseks tasumisele

kuuluvat summat 2000 euro võrra. Milline on tegelikult pakettakna ja ukse(lengi) puhul mittekohase

täitmise väärtuse suhe kohase täitmise väärtusesse, ei ole kostja kohtule tõendanud.

10. Kostja on esitanud hageja vastu viivisenõude 10 % ulatuses töövõtulepingu nr 151404 hinnast,

s.o 692,24 eurot põhjendusega, et kuna hageja müüjana ei ole käesoleva ajani vahetanud praak

ukselengi ja praak klaaspaketti, siis ei ole hageja nimetatud töövõtulepingut tänaseni täitnud.

Kohus leidis, et kostja viivisenõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja tellis nimetatud töövõtulepingu

kohaselt 23 eset, millest 3 olid puudustega, millest ühe puudused on asendamisega kõrvaldatud.

Kuivõrd tellimus/müügitehing on osadeks jagatav, siis on hageja puudusteta täitnud tellimuse/lepingu

21 eseme ulatuses. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et kahe puudusega eseme tõttu on kogu tellimuse

alusel saadud avatäited jäänud edasimüümisel/paigaldamisel vastu võtmata. E-kirjavahetusega on

tõendatud, et muus osas ei olnud lepingu täitmisega probleeme. Klaaspakettaken ja uks on

paigaldatud, seega on kostja kasutusse võtnud kõik hagejalt lepingu järgi saadu.

11. Hageja nõuab nimetatud töövõtulepingust tuleneva tasu – 3000 eurot – tähtajaks tasumata jätmise

eest viivist alates 04.08.2015 kuni 08.09.2015, s.o 35 päeva eest 53,20 eurot. Alates 09.09.2015

võlgnes kostja hagejale nimetatud töövõtulepingu alusel 4922,40 eurot, millest tasus 21.10.2015 veel

1922,40 eurot, viivis perioodi eest 46,.44 eurot. Alates 22.10.2015 kuni hagi esitamiseni kohtusse

13.03.2016 on viivis tasumata 3000 eurolt 95,04 eurot, kokku on hagiavalduse kohaselt

sissenõutavaks muutunud viivis 194,68 eurot.

Kuivõrd hageja on täitnud kogu töövõtulepingust nr 151404 tuleneva kohustuse alles 12.08.2015,

asendades kaks katkist aknapaketti, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud viivise nõudmine aja eest,

mil kohustus ei olnud hageja poolt täielikult täidetud. Esitatud tõendid ei võimalda kindlaks teha kahe

pakettakna/klaaspaketi väärtust, mistõttu kohus luges mõistlikuks ja põhjendatuks viivise arvestuse

alates 13.08.2015. Hageja tasaarvestas kostja 252 euro suuruse nõude maksetähtajaga 25.12.2015 ja

388,50 euro suuruse nõude maksetähtajaga 09.02.2016.

Kohus leidis, et hagejal on õigus saada kostjalt viivist kuni vastuhagi esitamiseni 16.05.2016 kokku

summas 208,60 eurot.

12. Töövõtulepingu nr 152679, mis sõlmiti 07.10.2015, kohaselt pidi hageja kostja tellimusel tegema

valmis ja müüma 35 avatäidet kogumaksumusega 6468,90 eurot. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja

on tasunud nimetatud tellimuse alusel ettemaksu 3234,90 eurot ja 24.11.2015 veel 1234 eurot. Samal

kuupäeval väljastas hageja kogu tellimuse Helmet OÜ-le. Hageja on esitanud kostja vastu nõude 2000

euro tasumiseks lepingu täitmise kohustusena. Kostja esitas hageja vastu tagasinõude summas

4468,90 eurot, sest hageja ei ole kostjale tellitud kaupa üle andnud.

Käesolevas vaidluses ei ole hageja olnud eksimuses isiku suhtes, kellele tuli täidetud tellimus üle

anda. Hageja põhjendused, et oldi nördinud väidetava sõnumi sisust ning kaitsti äriühingu head nime,

ei ole asjakohased. Seega oleks hageja töövõtulepingust nr 152678 tuleneva kohustuse täitnud ainult

siis, kui kaup väljastati kostjale, tema volitatud esindajale või kostja nõusolekul teisele isikule,

ükskõik, kas nõusolek anti eelnevalt või tagantjärele. Kostja nõusolek puudub, mistõttu hageja ei ole

täitnud lepingust tulenevat kohustust VÕS §-s 76 lg 3 sätestatule. Kui hageja ei ole täitnud

müügilepingust tulenevat kohustust asja üleandmiseks, puudub hagejal õigus nõuda tasu üleandmata

asja eest. Tähtsust ei oma asjaolu, kas Helmet OÜ on tasunud kostjale hageja poolt üle antud kauba

eest või mitte. Isegi kui möönda kostja alusetu rikastumise võimalust, ei ole hageja kummutanud

kostja vastuväidet, et Helmet OÜ oli ja on kostjale võlgu. Hageja nõue kostjalt 2000 euro välja

mõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.

Kostja on esitanud 4468,90 euro suuruse tagasinõude töövõtulepingust nr 152679, 07.10.2015,

taganemise alusel, sest ei soovi nii pika aja möödumisel enam lepingu täitmist nõuda. Kohus leidis,

et hageja on lepingut oluliselt rikkunud, väljastades kostja tellitud kauba kolmandale isikule ilma

kostja nõusolekuta.

Kohus asus seisukohale, et hagejalt tuleb kostja kahju hüvitamiseks välja mõista kostja poolt lepingu

täitmiseks ettemaksuna tasutud summa, mille suuruse üle vaidlust ei ole. Kostja on arvutanud 4468,90

euro tagastamata jätmisel viivist seaduses sätestatud määras alates ettemaksu tegemisest 07.10.2015

kuni vastuhagi esitamiseni 16.05.2016 summas 206,36 eurot. Kohus leidis, et kostja viivisenõue on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

13. Kohus tasaarvestas VÕS § 197 lg 1 alusel käesoleva kohtuotsusega rahuldatud vastastikused

nõuded. Tasaarvestuse tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 2107,16 eurot.

14. Kostja on esitanud vastuhagi seoses asjaoluga, et ta avastas augustis 2015 saadud klaaspakette üle

vaadates, et pakettide vaheliist ei olnud tellimuses märgitud Thermix (thx) liist, mis on läbinisti

plastik, vaid Chromatech Ultra (CHRU), mis on sisuliselt värvitud metallist vaheliist.

Kostjal oli tellijana kohustus vaadata üle vastu võetud kaup. Puuduvad tõendid selle kohta, et alates

novembrist 2013 on hageja kostjale üle andnud ainult CHRU vaheliistuga klaaspaketiga avatäiteid.

Kohtule pole tõsikindlalt tõendatud CHRU vaheliistuga klaaspaketi oluliselt halvem kvaliteet

võrreldes thx vaheliistuga klaaspaketiga. Kohus leidis, et hageja müüs kostjale aastate kestel

mitmesuguseid klaaspakette, sh ka mitmesuguse vaheliistuga. Kostja ei ole saadud kaupa korrektselt

vastu võtnud ja üle vaadanud, mistõttu on fikseerimata hageja poolt üle antud kauba tegelik olukord

ja kostja on kaotanud õiguse viidata 2013-2015 üle antud kauba väidetavale mittevastavusele esitatud

tellimustele (VÕS § 220 lg 3). Isegi kui väita, et üleantu vastuvõtmine ei saa olla kõikehõlmav, on

vastuhagi rahuldamiseks kostjal siiski vaja tõendada, et temale üle antud avatäited olid kõik ühe,

väidetavalt odavama ja ebakvaliteetsema vaheliistuga.

Hinnaerinevust on kohtu arvates võimatu välja tuua, sest klaaspaketi sisseostuhind on hageja

ärisaladus. Tegelik klaaspaketi väärtus ja selle proportsioon igas avatäites on teadmata. Seega ei ole

võimalik leida kohase ja mittekohase täitmise väärtusi, et kohtul oleks võimalik arvutada VÕS § 112

lg 1 kohaselt alandatud hind. Kostja vastuhagi hinna alandamiseks 8057,69 euro ulatuses jääb

rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

15. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada

osas, millega hageja hagi rahuldati. Samuti palub kostja maakohtu otsus tühistada osas, millega

vastuhagi jäeti rahuldamata ning teha uus otsus, millega vastuhagi rahuldada täies ulatuses.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus otsuses käsitlenud üksnes akende üleandmisel avastatud

katkiseid klaaspakette, nende asemele hageja poolt tellitud klaaspakette (millest üks osutus praagiks

ja on tänaseni hageja poolt asendamata) ning ühte praaki ukselengi. Hageja on kõikidesse akendesse

ja ustesse paigaldanud lepingutingimusetele mittevastavad klaaspaketid. Seega on kohus jätnud

otsuses märkimata ning otsuse tegemisel arvestamata hageja poolse müügilepingu rikkumise.

Kostja hinnangul eksib kohus väites, et hageja andis tellitud kauba üle kokkulepitud ajal. Hageja tõi

aknad kostja objektile 17.07.2015 ehk üks päev peale kokkulepitud aega. Eeltoodu omab tähtsust

viivise arvestamisel. Vastavalt lepingule on kauba tarnega hilinemisel kostjal õigus nõuda viivist

0,15 % iga viivitatud päeva eest. Seega selle ühe päeva eest oleks pidanud kohus mõistma kostja

kasuks välja viivise summas 10,38 eurot (6922,40×0,15÷100).

Kostja ei ole väljendanud maakohtu poolt otsuses märgitud seisukohta, et kostja on keeldunud saadud

kauba eest tasu maksmisest lepingust tulenevatel alustel. Poolte vahel väljakujunenud praktika

kohaselt toimus arvete tasumine selliselt, et kui mõnel lepingul avastati puudused, siis lükkus selle

lepingu maksetähtaeg puuduste likvideerimise aja võrra edasi. Töövõtulepingu nr 151404 puhul esitas

hageja, vaatamata avastatud puudustele, kostjale arve maksetähtajaga 04.08.2015. Kostja on

seisukohal, et arvestades väljakujunenud praktikat ning seda, et hageja ei ole tänaseni puuduseid

kõrvaldanud, siis ei ole kõnealuse lepingu maksetähtaeg veel kätte jõudnudki.

Kostja esitas kahju hüvitamise nõude alternatiivnõudena 24.01.2017 toimunud kohtuistungil. Kohus

ei ole arvesse võtnud ega menetlenud kostja poolt esitatud kahju hüvitamise nõuet ega selgitanud,

miks kohus leidis, et nõue ei kuulu rahuldamisele/arutamisele.

Kostja hinna alandamise nõude puhul on kohus asunud seisukohale, et kuna kostja ei ole ühe

konkreetse praak klaaspaketi ja ukselengi vahetamise kulu eraldi tõendanud, siis ei ole võimalik

kohtul endal kohase ja mittekohase täitmise väärtust kindlaks teha ning kostja nõuet rahuldada.

Kuna töövõtulepingu 151404 järgi ei vasta ükski klaaspakett lepingutingimusetele, siis ei oma mingit

tähtsust kui palju maksab ühe või teise klaaspaketi vahetamine eraldi. Vastavalt Carmemar OÜ

hinnapakkumisele oleks klaaspakettide ning ukselengi vahetamise maksumus 7591,68 eurot. Kuna

selline summa oleks ebamõistlikult suur, siis vähendas kostja summat ning lõplikuks nõudeks jäi

2000 eurot.

Kostja on seisukohal, et kui kohus otsustas, et hinna alandamise nõuet ei ole võimalik rahuldada, siis

oleks kohus pidanud rahuldama kahju hüvitamise nõude.

Kui kohus leidis, et vaheliist on „pisiasi“, mis ei tasu märkimist ega oma mingit tähtsust ning et kostjal

on õigus nõuda üksnes ühe praak klaaspaketi ja ukselengi hüvitamist või hinna alandamist, siis oleks

kohus pidanud seda kostjale selgitama ja andma kostjale aega klaaspaketi ja ukselengi maksumuse

kindlaks tegemiseks.

Kehtiva õiguse ning kohtupraktikaga (RKTKo 3-2-1-55-11) on vastuolus maakohtu seisukoht, et

kulutuste hüvitamist võib nõuda müüjalt alles pärast kulutuste tegemist.

Kostja ei nõustu nõuete tasaarvestamist puudutava kohtu seisukohaga. Hageja selline väide on vale,

ega ole ka eluliselt usutav. Hageja esitas kohtule tasaarvestust puudutava väite esimest korda alles

18.10.2016 toimunud kohtuistungil. Kui hageja oleks juba enne kostja vastu hagi esitamist teinud

tasaarvestuse, siis ei oleks ta esitanud kostja vastu nõuet kogusummas 5000 eurot. 04.05.-23.05.2015

toimunud kirjavahetuses küsis hageja juhatuse liige Ülo Hõrrak oma alluvalt Marko Iganuselt „mis

arve on Koduaknal Aknakeskusele tasumata“. Peale nimetatud kirja saatis M. Iganus kostjale kirja,

kus pakub kompromissiks, et kostja maksaks hagejale 2500 eurot, millest lahutatakse maha kostjale

tasumata arvete summa. See viitab asjaolule, et tasaarvestus oli selleks hetkeks tegemata. Hageja

esitas kohtule tasaarvestust puudutava väite esimest korda alles 18.10.2016 toimunud kohtuistungil.

Kohus leidis, et kostja viivisenõue tuleb jätta rahuldamata põhjendusel, et kostja tellis 23 eset, millest

3 olid puudustega ning milles ühe puudused on kõrvaldatud. Tellimuse osadeks jagamine ei ole antud

juhul asjakohane. Puudused esinevad tellimuse kõigil avatäidetel (ühegi avatäite klaaspaketid ei vasta

lepingutingimustele ning kõik avatäited olid mõeldud ühele ja samale hoonele ning kostja tellis need

ühtse komplektina). Kostjal ei ole võimalik oma kliendile poolikut tööd üle anda.

Isegi kui lepingutingimustele mittevastavad klaaspaketid ei omaks antud asjas mingit tähtsust ning

tellimust oleks võimalik osadeks jagada, oleks kohus pidanud kostjale selgitama, milliseid tõendeid

on vaja kostjal esitada.

Kohus oleks pidanud rahuldama kostja viivisenõude töövõtulepingu nr 151404 osas. Seda eeskätt

põhjusel, et kõik avatäiteid jäid hiljaks ning ükski avatäidetest ei vasta lepingutingimustele.

Kohus on asunud seisukohale, et hagejal on õigus saada kostjalt viivist. Kohus leidis, et kuna hageja

asendas praak klaaspaketid alles 12.08.2015, siis on hagejal õigus nõuda viivist alates 13.08.2015.

Kohtuotsus on selles osas vasturääkiv, põhinedes mõttekäigul, et kui et algsed klaaspaketid on

praagid, ei ole viivisenõue põhjendatud, aga kui vahetada üks praak klaaspakett teise praak

klaaspaketi vastu, muutub nõue põhjendatuks.

Hageja võttis omaks, et ta müüs kostjale lepingutingimustele mittevastavate klaaspakettidega aknaid

ning kostjal puudus igasugune vajadus antud asjaolu tõendamiseks (18.10.2015 istungil). Hageja ei

ole terve menetluse vältel kordagi väitnud vastupidist. Juhul kui kostja oleks seda siiski pidanud

tõendama, siis oleks pidanud kohus seda kostjale selgitama.

Kohus leidis, et kuna tunnistaja I. Kirotmaa lahkus Eesti Aknakeskus OÜ-st 2013. aastal, siis

puudutavad tema ütlused aega, mis ei mahu kostja vastuhagiga hõlmatud ajavahemikku. Vähemalt

kaks vastuhagis esitatud lepingut on pärit aastast 2013, mil I. Kirotmaa töötas OÜ-s Eesti

Aknakeskus.

Kohus on jätnud otsuses kajastamata järgmised asjaolud. Kostja oli hageja edasimüüja ning hageja

oli ainsaks akende tarnijaks kostjale. Kostja osutas hagejale ka akende paigalduse teenust, siis

korraldas hageja kostja töötajatele koolitusi, selleks, et tagada kvaliteetne akende paigaldus. Üheks

koolituste osaks oli ka uute materjalide esitlemine. Paraku on tänaseks selgunud, et hageja esitles

koolitusel plastikust Thermix vaheliistu pähe kvaliteedilt kehvemat ning hinnalt odavamat

ülevärvitud metallist CHROMATEC ultra vaheliistu. Taoline tegevus on kvalifitseeritav lepingu

rikkumisena. Kostja on seisukohal, et tänu hageja pettusele on vabandatav asjaolu, et kostja avastas

lepingutingimustele mittevastavad vaheliistud nii hilja ning seega on kohtu tuginemine VÕS § 220

lg-le 3 asjakohatu ning lubamatu.

Kostja leiab, et kohase ja mittekohase täitmise väärtuse arvutamisel tuleb aluseks võtta kohaliku turu

keskmine hind, aga mitte hageja ostuhind. Kostja on väärtuste arvutamisel aluseks võtnud Carmemar

OÜ, Balti Klaasi ja Marepleks OÜ hinnapakkumised.

Kostja on esitanud mitmel korral täiendatud tabeli millest on näha klaaspakettide maht lepingute

lõikes, lepingutingimustele vastavate ja mittevastavate klaaspakettide keskmine turuhind ning

lepingu hind ühe või teise klaaspaketi puhul. Kostja on seisukohal, et nimetatud tabelis esitatud

andmeid aluseks võttes oleks kohtul olnud võimalik kindlaks määrata nii kohase kui mittekohase

täitmise väärtus ning alandatud hind.

16. Hageja vaidleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisele vastu ning palub jätta see läbi

vaatamata. Alternatiivselt vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see

rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja on korduvalt rõhutanud, et on kõik lepingud saatnud kostjale allkirjastamiseks, kuid kostja ei

ole ühtegi lepingut allkirjastatult tagasi saatnud, seega ei saa kostja rõhuda lepingu rikkumistele,

tähtaegadele, materjali valikule jne, kui ta ise ei ole soovinud nimetatud lepingute jõustumist.

Hageja on selgitanud, et paigaldatud vaheliistud olid kallimad kui lepingus märgitud. Kuigi kostja on

sellele vastu vaielnud, ei ole ta ühtegi tõendit oma vastuväidete tõendamiseks esitanud. Kohus andis

kostjale korduvalt võimaluse ekspertiisi tellimiseks ja oma väidete tõendamiseks, kuid kostja keeldus

sellest. Seega ei saa kostja nõuda ka hinna alandamist või kahju hüvitamist, ega väita, et kohus pole

täitnud selgitamiskohustust.

Teise ettevõtte hinnapakkumisi ei saa võtta aluseks akna vaheliistu hinna arvutamisel, sest

aknapaketis ei ole akna vaheliistu eraldi välja toodud ning paketi kui terviku hind sõltub peale

vaheliistu ka aknapaketi tootjast, transpordi kaugusest, pakettide kogusest, tööjõukuludest, kohalikest

maksudest, tootja ärikasumist jne. Võttes aluseks edasimüüja (mitte tootja, nagu on seda hageja)

üksikpaketi hinna ei saa arvutada vaheliistu hinda.

Kauba ülevaatamine ja puuduste avastamine on kostja kohustus peale kauba vastuvõtmist. Kui kostja

seda koheselt ei tee, on see kostja risk. Hageja on välja vahetanud need kaubad, millel esinevad

tootmisdefektid. Selliste vigade eest, mis on tingitud kostja kauba väärast käitlemisest, hageja ei

vastuta ega vaheta ka sellist kaupa oma kuludega ümber.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

17. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt, s.o osas, milles apellant

vaidlustas temalt viivise väljamõistmise summas 208,60 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1.2).

Ringkonnakohus rahuldab selles osas apellatsioonkaebuse, tühistab maakohtu otsuse resolutsiooni

punkti 1.2 ning teeb selles osas uue otsuse, millega jätab rahuldamata Koduaken OÜ hagi Eesti

Aknakeskus OÜ vastu viivise väljamõistmiseks põhivõlalt 2359,50 eurot summas 208,60 eurot.

Ülejäänud osas ei anna apellatsioonkaebuses esitatud väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega

muutmiseks. Ringkonnakohus jätab muus osas apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuid täiendab

osaliselt (viivise arvestamist puudutavas osas) kohtuotsuse õiguslikke põhjendusi.

18. Apellatsioonkaebuse 13.04.2017 täpsustuse kohaselt vaidlustab apellant maakohtu otsust nii

põhihagi kui vastuhagi osas osaliselt.

18.1. Apellant ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega mõisteti kostja kasuks välja

töövõtulepingust nr 152679 tulenev tagastusnõue summas 4468,90 eurot ning sellele lisanduv viivis

206,36 eurot. Samuti ei vaidlusta apellant kohtuotsust hageja poolt kostjale tasumata jäetud arvete

katteks välja mõistetud 640,50 euro osas. Ühtlasi ei vaidlusta apellant maakohtu otsust osas, millega

jäeti hageja kasuks välja mõistmata töövõtulepingust nr 152679 tulenev võlgnevus 2000 eurot ja

sellelt arvestatud viivis.

18.2. Apellant vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega rahuldati vastustaja töövõtulepingust nr

151404 tulenev nõue summas 3000 eurot ning sellele lisanduv viivis 208,60 eurot.

Apellant vaidlustab kohtuotsuse osas, millega jäeti apellandi töövõtulepingust nr 151404 tulenev

hinna alandamise nõue (alternatiivnõudena kahju hüvitamise nõue) summas 2000 rahuldamata.

Samuti palub apellant asjas tehtava uue otsusega rahuldada töövõtulepingust nr 151404 tulenev

viivise nõue 692,24 eurot.

Lisaks vaidlustab apellant maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata hinna alandamise nõue

summas 8057,69 eurot tingituna lepingutingimustele mittevastava asja üleandmisest.

Samuti palub apellant asjas tehtava uue otsusega mõista hagejalt kostja kasuks välja tasumata arvetelt

arvestatud viivis summas 368,60 eurot.

19. Maakohus leidis, et töövõtulepingu nr 151404 järgi on kostjal hagejale tasumata 3000 eurot ning

kostjal tuleb see summa hagejale tasuda. Kohus arvestas kostja poolt hagejale esitatud arvetega

teostatud tööde eest (arved nr 15101 ja nr 16004) kokku summas 640,50 eurot, mille võrra kohus

vähendas kostjalt hageja kasuks välja mõistetavat summat (3000 – 640,50) 2359,50 euroni.

Apellatsiooniastmes vaidlustab kostja muuhulgas maakohtu seisukoha, et kostjal tuleb hagejale

tasuda nimetatud lepingu järgi võlgnetav 3000 eurot.

Kostja esitas töövõtulepingu nr 151404 järgi võlgnetava rahasumma tasumise osas vastuväited, mille

kohaselt on kostjal õigus saadud kauba eest tasu maksmisest osaliselt keelduda, kuna hageja on

rikkunud lepingujärgseid kohustusi ning hageja poolt tarnitud kaup oli puudustega. Katki oli esiteks

üks klaaspakett ja teiseks oli puudustega ka üks tarnitud ukseleng – suluste vastused olid valedel

kõrgustel ja leng oli liigseid kruviauke täis. Maakohus leidis, et need puudused on iseenesest

tõendamist leidnud, kuid kostjal ei ole siiski alust nende puuduste tõttu hagejale võlgnevuse

tasumisest keelduda, kuna kostja ei ole tõendanud kahju suurust.

VÕS § 222 lg 5 ja § 646 lg 5 järgi on ostjal (tellijal) õigus nõuda müüjalt (töövõtjalt) puudustega

lepingueseme parandamiseks tehtavate kulude hüvitamist. Nimetatud erisätete kohaselt tuleb tellijal

(ostjal) alati nõuda müüjalt esmalt parandamist ja kulud peavad nõude rahuldamiseks olema kantud,

millisele seisukohale asus ka maakohus.

20. Praegusel juhul ei ole vaidluse all asjaolu, et kostja võttis lepingu nr 151404 alusel tarnitud kauba

kogu ulatuses vastu. Seega saab tegemist olla kostja poolse kahju hüvitamise nõudega koos kohustuse

täitmisega (nn väike kahju hüvitamise nõue).

Riigikohtu praktikast tuleneb, et müüdud või tellitud asja puuduse kõrvaldamise kulude eelnevat

hüvitamist on ostjal või tellijal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 3, § 103 ja § 115 alusel ka

kahjuhüvitisena täitmise asemel (vt Riigikohtu 25. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-

04, p 26; 24. septembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-08, p 11; 18. juuni 2008. a otsus

kohtuasjas nr 3-2-1-45-08, p 14 ja 27. veebruari 2009. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-148-08, p 13).

Käesoleval juhul ei ole alust lugeda kostja kahju hüvitamise nõuet puudustega klaaspaketi ja

ukselengi puudutavas osas kahjunõudeks lepingu täitmise asemel. Lepingulise põhikohustuse

täitmise asemel kahju hüvitamise nõudmist saab ja reeglina tulebki lugeda järelduslikuks lepingust

taganemiseks. Praegusel juhul ei ole esile toodud asjaolusid, mille kohaselt kostja oleks soovinud

lepingust nr 151404 täielikult taganeda ning nõuda lepingu alusel üleantu asemel täies ulatuses üksnes

kahju hüvitamist.

21. Asjakohane ei ole kostja apellatsioonkaebuses toodud viide Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-55-11.

Nimetatud lahendis käsitleti varalise kahju hüvitamist asja kahjustamise korral (VÕS §§ 128 ja 132)

ning neist sätetest ei tulene, et kannatanu peaks olema eseme taastamise kulud kandnud juba hüvitise

nõude esitamise (rahuldamise) eeldusena. Praegusel juhul on aga tegemist töövõtusuhtega, millele

kohalduvad esmajoones müügilepingu sätted, nagu põhjendatult leidis maakohus (kohtuotsuse lk 6).

Seega kohaldub erisättena VÕS § 222, mille lg 5 sätestab eelduse, et parandamise või asendamise

kulud peavad sellekohase hüvitisnõude esitamiseks olema kantud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt ei ole kostja tõendanud puuduste

kõrvaldamiseks tehtud kulutusi ega nende suurust. Kostja on esitanud üksnes Carmemar OÜ

hinnapakkumise PVC-ukselengile summas 195,42 eurot + käibemaks, kuid tõendatud ei ole selle kulu

tegelikku kandmist. Klaaspaketi asendamise kulu osas ei ole kostja üldse tõendeid esitanud.

Ringkonnakohtu arvates puudub alus maakohtule ette heita selgitamiskohustuse puudulikku täitmist

kostja poolt tõendamisele kuuluvate asjaolude osas.

Maakohus on veel oma 23.11.2016 kirjas (III kd tl 33) selgitanud tõendamiskoormist seoses

vastuhagis esitatud nõuetega. Kostja ei ole ka apellatsioonimenetluses esitanud väiteid ega tõendeid,

mille kohaselt on ta puudustega klaaspaketi ja ukselengi asendamiseks kandnud reaalseid kulutusi.

22. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kostja väiteid selle kohta, et kogu töövõtulepingu nr 151404

järgi üle antud kaup oli puudustega, mistõttu on kostjal õigus lepingu alusel maksmisele kuuluvat

tasu vähendada. Kostja oli menetluses seisukohal, et ükski lepingu alusel üle antud klaaspakett ei

vastanud lepingu tingimustele ning seetõttu ei tulnud kostjal tõendada, kui palju maksis eraldi ühe

üksiku puudustega klaaspaketi või ukselengi asendamine.

Maakohtule esitatud vastuhagis märkis kostja lepinguga nr 151404 seonduvalt, et kuivõrd kostja on

vastu võtnud lepingutingimustele mittevastava töö ning hageja on keeldunud lepingutingimustele

vastava asja üleandmisest, alandab kostja töö hinda VÕS § 112 lg 1 alusel 2000 euro võrra.

Kostja põhjendas hinna alandamist kumulatiivselt asjaoluga, et hageja on 19 lepingu alusel andnud

üle lepingutingimustele mittevastavad tooted. Lepingute kogumaksumus oli 39 864,86 eurot.

Kuivõrd kostja hinnangul oli ebakohase täitmise väärtuseks 31 807,17 eurot, siis soovis kostja hinda

alandada 8057,69 euro võrra (39 864,86 - 31 807,17 eurot).

Kahju arvestuse tabeli on kostja esitanud II kd tl 94. Selles on hinna alandamise aluseks olev

nõudesumma leitud selliselt, et on loetud õige (nõuetekohase ehk Thx liistuga) klaaspaketi

maksumuseks 68,80 eurot m2 kohta, samas hageja poolt tarnitud mittenõuetekohase ehk CHRU

liistuga klaaspaketi maksumuseks oli 42 eurot m2 kohta. Hinnaerinevuseks tuleb 26,8 eurot ühe

aknaruutmeetri kohta.

23. Eelpool viidatud maakohtu 23.11.2016. a kirjas on kohus märkinud, et vastuhagiga seotud

asjaolud on ebaselged. Hinna alandamist taotlev pool peab tõendama selleks vajalikud eeldused.

Kostjal tuli seega tõendada, et müügiese (aknad) ei vastanud lepingutingimustele. Kuna kostja võttis

kauba vastu, siis tuli eeldada, et kohustus täideti nõuetekohaselt. Maakohus selgitas ka VÕS § 112 lg

1 kohaldamist ja sellega seotud tõendamiskoormist. Muuhulgas märkis kohus sõnaselgelt, et

hinnavahe arvutus ei ole hinna alandamine VÕS § 112 lg 1 tähenduses ning et hinna kokkulepe ei

sõltu teise isiku poolt sama kauba eest küsitavast hinnast.

Kohus on nimetatud kirjas ka märkinud, et poolte esitatud tõenditest selgub, et soojajuhtivuse

hindamisel tuleb arvesse võtta mitmeid tegureid ning kõigile teguritele hinnangu andmine eeldaks

erialateadmisi. Kohus pakkus pooltele võimalust ekspertiisi korraldamiseks.

Eeltoodule lisaks juhtis kohus tähelepanu ka sellele, et kostja enda väidete kohaselt ei ole ta hageja

poolt tarnitud väidetavalt mittenõuetekohase kauba tõttu kahju saanud. Kostja selgitas oma

07.10.2016. a menetlusdokumendis (lk 21), et tegelikkuses on kahju saanud osaliselt hoopis kostja

kliendid, kellele kostja hagejalt saadud klaaspakettaknad tarnis. Kostja märkis, et soovib oma kliente

avastatud puudustest teavitada ja neile tekitatud kahju hüvitada. Ringkonnakohtu arvates ei ole

selliselt kahju hüvitamise nõude esitamine kolmandate isikute väidetavalt rikutud huvide kaitseks

põhjendatud.

24. Sisuliselt on põhjendatud ka maakohtu otsuses väljendatu, et kostja ei ole kahju hüvitamise nõuet

korrektsel kujul üldse esitanudki. Kostja on kohtule esitatud menetlusdokumentides küll esitanud

väiteid kahju tekkimise kohta, kuid ei ole esitanud sellekohast nõuet, milles palub vastaspoolelt välja

mõista kindla summa lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kostja on üksnes maakohtu

24.01.2017 istungil suuliselt põgusalt maininud, et „esitame kaks alternatiivset nõuet“. TsMS § 5

kohaselt menetleb kohus tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel. Sealhulgas lasub

hagejal (ka vastuhagejal) TsMS § 363 lg 1 kohaselt kohustus väljendada selgelt hagi ese, millest

kohus peaks lähtuma. Alternatiivse nõude esitamist tuleb ringkonnakohtu arvates käsitada hagi

muutmisena TsMS § 376 tähenduses (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-16, p 20-21).

Maakohus ei pidanud pärast kostja esindaja poolt 24.01.2017 istungil väljendatut asuma välja

selgitama, mida kostja alternatiivsete nõuete all silmas pidas.

25. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vastuhagi nõue hinna alandamiseks seoses

lepingutingimustele mittevastava kauba üleandmisega ei ole põhjendatud. Kostja (vastuhageja) ei ole

tõendanud hinna alandamise aluseks olevaid asjaolusid. VÕS § 112 lg 1 kohaselt on hinna alandamise

aluseks kohase täitmise ja mittekohase täitmise väärtuste erinevus. Selle leidmiseks tuleb korrutada

lepingu eseme väärtus koos puudusega ja kokkulepitud müügihind ning saadud arv jagada väärtusega,

mis on lepingu esemel ilma puuduseta.

Kostja väited põhinevad asjaolul, et kõik hageja poolt tarnitud klaaspaketid sisaldasid CHRU

vaheliistu, ehkki kostja tellis Thx-vaheliistuga aknad. Hageja ei ole iseenesest seda väidet täielikult

eitanud. Maakohtu 18.10.2015. a istungi protokolli kohaselt on hageja esindaja möönnud, et

„pakettakna vaheliistu materjal ei olnud see, mis oli töövõtulepingus märgitud. Üks liist sai otsa, siis

tuli teist pakkuda. /---/ Kostjale sai müüdud pakett tervikuna, mille liistu tehnilised näitajad ei olnud

erinevad.“ Samal istungil on hageja veel kinnitanud, et „teist toodet ei ole müüdud, ka teise

kvaliteediga toodet ei ole müüdud“ ning et „Mõlemad liistud on termoliistud“. Hageja on avaldanud,

et kostja peaks tõendama, et üle anti kokkulepituga võrreldes kehvema kvaliteediga tooted – „ei ole

esitatud tõendeid, mis näitaks, et kasutatud pakettide kvaliteet on kehvem.“

Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt kohtuistungil avaldatu ei ole käsitatav omaksvõtuna. TsMS

§ 231 kohaselt on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule

adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Hageja on

möönnud vaid seda, et osaliselt kasutati teist sama tüüpi vaheliistu, kuid ei ole nõustunud sellega, et

tegemist oleks olnud lepingu tingimustele mittevastava liistuga. Hageja poolt esiletoodust lähtudes

on mõlemad liistud ligilähedaste omadustega ning selle põhjal ei saa lugeda tõendatuks, et hageja

oleks möönnud kauba nõutavast kehvemat kvaliteeti.

Maakohus on õigesti märkinud, et vaidlus puudub poolte vahel selle üle, et hageja müüs kostjale

2015. a suvel kostjale sellise klaaspaketiga avatäited, mida ei olnud töövõtulepingus nr 151404 kokku

lepitud, kuid varasemate tellimuste osas tõendid puuduvad.

26. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et esmalt ei ole kostja tõendanud hageja poolt

tarnitud pakettakende olulist mittevastavust lepingutingimustele. Asjaolu, et teatud osas tarnis hageja

kostjale CHRU-vaheliistuga pakettaknaid ja mitte Thx-vaheliistuga aknaid, ei võimalda veel

iseenesest järeldada, et tegemist oli olulise lepingurikkumisega. VÕS § 217 sätestab ostjale

üleantavate asjade lepingutingimustele vastavuse hindamise põhilised kriteeriumid. Asjas ei ole

tõendatud, et CHRU ja Thx vaheliistude omaduste vahel oleks sedavõrd oluline erinevus, et üleantud

aknad tuleks lugeda lepingutingimustele mittevastavaks. Esitatud ei ole väiteid, et tarnitud

klaaspaketid ei sobinud kasutamiseks tavapärasel otstarbel. Tõendatud ei ole, et poolte vahel oleks

kokku lepitud selles, et hageja poolt tarnitavad pakettaknad pidid soojapidavuselt vastama kindlatele

näitajatele (omadustele), kuid hageja poolt kostjale üleantud CHRU vaheliistuga pakettaknad neile

tingimustele ei vastanud. Kostja ei ole esile toonud, et aknaid vajati eriotstarbel või kasutamiseks

erilistes tingimustes, mille tõttu sai aktsepteeritavaks lugeda üksnes Thx vaheliistuga tooteid. Samuti

ei ole põhistatud, et müüja oli teadlik või pidi teadma, et ostja jaoks on vastuvõetavad ainuüksi Thx-

vaheliistuga klaaspaketid.

Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu hinnanguga tõenditele, mille kohaselt ei ole kohtule tõendatud

CHRU vaheliistuga klaaspaketi oluliselt halvem kvaliteet võrreldes Thx vaheliistuga klaaspaketiga.

Maakohus selgitas oma 23.11.2016 kirjas (III kd tl 33), et erinevate vaheliistudega klaaspakettide

omaduste võrdlemine sõltub erinevatest teguritest ning nende hindamine eeldaks eriteadmisi.

Vaatamata maakohtu sellekohasele ettepanekule ei taotlenud kostja ekspertiisi läbiviimist

selgitamaks, kas CHRU-vaheliistuga klaaspaketid on tõepoolest Thx-liistudest oluliselt halvema

kvaliteediga ning nende kasutamine mõjutab märkimisväärselt hoone soojapidavust. Nii on hageja

esitanud kohtule ka profiilitootja VEKA kodulehelt pärineva ja tõlgitud vaheliistude võrdluse (II kd

tl 116-123), mille kohaselt oli hageja poolt tegelikkuses paigaldatud Chromatec Ultra vaheliist hoopis

kvaliteetsem ehk soojapidavam kui lepingus märgitud vaheliist.

27. Kostja enda poolt esitatud võrdlustabelist (II kd tl 135) järelduvalt on nii Chromatec Ultra kui ka

Thermix vaheliistude näol tegemist sisuliselt sama tüüpi nn „sooja serva“ vaheliistuga, mida

valmistatakse konkureerivate tootjate poolt. Erinevates tabelites on vaheliistude soojusjuhtivuse

väärtused mõnevõrra erinevad. Kui eelviidatud tabeli kohaselt on need võrdsed (0,041), siis teistel

andmetel on soojusjuhtivuse näitajad mõnevõrra erinevad, erinedes 0,002 võrra. Ringkonnakohus

märgib, et kuivõrd pooled ei kasutanud võimalust taotleda asjas ekspertiisi läbiviimist ega esitanud

kohtule ka täpsemaid selgitusi, siis ei ole alust heita maakohtule ette, et kohus pidas soojusjuhtivuse

näitaja erinevust 0,002 ühiku võrra väikeseks erinevuseks. Põhjendatud ei ole apellandi väited, justkui

annaks niisugune näitajate vaheline erinevus automaatselt alust lugeda tõendatuks oluline

kvaliteedierinevus.

Ringkonnakohus märgib lisaks, et erinevalt kostja poolt väidetust ei ole asja materjalidest nähtuvalt

Chromatec Ultra vaheliistud täielikult metallist, vaid neil kasutatakse PC katet. Kohtule esitatud

materjalide kohaselt (II kd tl 160 jj) on pikka aega kasutatud vaheliistuna alumiiniumi, kuid sellest

paremad omadused on plastiksisaldusega vaheliistudel. Nimetatust ei tulene samuti, et CHRU ja Thx

vaheliistudega klaaspaketid oleksid omavahel võrreldes märkimisväärsete kvaliteedierinevusega.

28. Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja (vastuhageja) tõendanud hageja poolt üleantud

kauba lepingutingimustele mittevastavust, siis puudub vajadus hinnata täpsemalt ka kostja poolt

avaldatud hinna alandamise aluseks olevaid asjaolusid.

Ringkonnakohus märgib siiski, et VÕS § 112 alusel hinna alandamise aluseks ei ole iseenesest

asjaolu, et erinevad tarnijad pakuvad samu kaupu erinevate hindadega. Maakohus on ka oma

23.11.2016 e-kirjas selgitanud, et hinna kokkulepe ei sõltu teise isiku poolt sama kauba eest küsitavast

hinnast. Teisisõnu ei saaks hinna alandamine olla põhjendatud seetõttu, et ostja on pärast müüjaga

teatud toodete ostmiseks lepingu sõlmimist avastanud, et mõni teine müüja pakub sama toodet

odavama hinnaga. Ostjal ei ole nõudeõigust müüja vastu alandamaks kokkulepitud hinda kohaliku

turu keskmise hinnatasemeni. Seega ei ole asjassepuutuvad kostja (apellandi) väited selle kohta,

missuguste hindadega pakkusid sama tüüpi klaaspakette äriühingud Carmemar OÜ, Balti Klaas OÜ

ja Marepleks OÜ.

Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus põhjendatult arvestamata vastuhagis esitatud nõuded hinna

alandamiseks või alternatiivselt kahju hüvitamiseks seoses puudustega kauba vastuvõtmisega.

29. Lisaks on apellant palunud asjas tehtava uue otsusega mõista hagejalt kostja kasuks välja tasumata

arvetelt arvestatud viivis summas 368,60 eurot. Kohus tunnustas küll hageja kohustust kostja ees

tulenevalt kahest tasumata arvest (nr 15101 ja nr 16004, I kd tl 100 – 101) summas kokku 640,50

eurot, kuid ei pidanud põhjendatuks sellelt võlgnevuselt viivise väljamõistmist summas 368,60 eurot.

Arvetel märgitu kohaselt tuli tasuda viivist 0,5 % päevas. Maksetähtajad olid vastavalt 25.12.2015 ja

09.02.2016.

Maakohus asus selles küsimuses seisukohale, et kostja viivisenõue ei ole põhjendatud, kuna pooltel

oli juba nende arvete väljastamise aja seisuga vastastikuseid rahalisi kohustusi. Kostjal oli kohustus

tasuda hiljemalt 12.08.2015 hagejale lepingu nr 151404 alusel 3000 eurot; kostja poolt esitatud

tasumata arved on aga sellest hilisemate maksetähtaegadega. Kohus leidis, et hagejal oli õigus hiljem

tekkinud kohustus kostja ees tasaarvestada varem tekkinud nõudega kostja vastu, mistõttu ei ole

viivise väljamõistmine põhjendatud.

Apellant leiab, et hageja ei ole tasaarvestamise avaldust enne 18.06.2016. a kohtuistungit teinud. Enne

kohtumenetluse algust ega ka 18. juunil 2016. a eelnenud menetluse käigus ei viidanud hageja

käitumine sellele, et ta oleks vastastikused nõuded tasaarvestanud.

30. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole apellandi seisukohad põhjendatud. VÕS § 113 lõike 4 kohaselt

ei pea võlgnik tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse

tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. VÕS § 110 lõikest 1

tulenevalt on võlgnikul õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud

võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud

ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte

olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja

võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest

suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest.

Kuna pooltel olid vastastikused rahalised kohustused ja nende kohustuste vahel oli ilmselgelt piisav

seos, siis oli hagejal õigus VÕS § 110 lg 1 alusel vaidlusaluste arvete tasumisest keelduda. Järelikult

ei ole põhjendatud arvestada võlgnevusele lisaks viivist.

31. Samas leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul kehtis VÕS § 110 lg 1 ka vastupidises suhtes, s.o

kõigi käesoleva tsiviilasja raames esitatud viivisenõuete puhul, sh nii hageja nõuete puhul kostja vastu

kui ka kostja vastuhagis esitatud nõuete puhul hageja vastu. Poolte vastastikused nõuded vastavad

VÕS § 110 lõike 1 tunnustele, s.o need on seotud mõlema poole majandus- ja kutsetegevusega ning

nõuded on tekkinud konkreetselt piiritletava ajavahemiku vältel, nõuete vahel on piisav seos.

Ringkonnakohus peab põhjendatuks, et olukorras, kus pooltel oli vastastikuseid võlgnevusi ning

nende üle peeti läbirääkimisi, samas ei suudetud võlgnevuste kustutamise osas enne kohtusse

pöördumist ühistele seisukohtadele jõuda, oli mõlemal poolel seadusest tulenev alus keelduda oma

rahalise kohustuse vastaspoolele täitmisest ning seetõttu ei tule kummalgi poolel VÕS § 113 lõike 4

järgi tasuda teineteisele viivist vastastikuste kohustuste täitmisega viivitamise eest.

Eeltoodust lähtuvalt jääb rahuldamata ka kostja viivisenõue töövõtulepingu nr 151404 alusel summas

692,24 eurot sõltumata apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustest.

32. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub eeltoodud põhjendustel (p 30-31)

rahuldamisele osas, milles kohus mõistis hageja nõude kostja vastu töölepingu nr 151404 alusel

võlgnevusele lisanduva viivise osas. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse kostjalt hageja

kasuks viivise summas 208,60 eurot väljamõistmist puudutavas osas (kohtuotsuse resolutsiooni p 1.2)

ning teeb selles osas uue otsuse, millega jätab hageja viivise nõude rahuldamata.

Sellest lähtudes teeb ringkonnakohus ümberarvestused kohtuotsuse resolutsioonis. Kuna põhihagi

rahuldamise ulatus väheneb 208,60 euro võrra, siis suureneb sellele vastavas ulatuses vastuhagi

rahuldamise ulatus ning poolte vastastikuste rahuldatud nõuete tasaarvestamise tulemusena kuulub

hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele 2315,76 eurot.

Muutmata jääb aga siiski maakohtu otsuse resolutsiooni punktis 2.2 märgitu, mille kohaselt mõistis

maakohus vastuhagi alusel hagejalt kostja kasuks välja viivise võlgnevuselt 4468,90 eurot summas

206,36 eurot, kuivõrd selles osas ei ole kumbki menetlusosalistest maakohtu otsust vaidlustanud.

33. Ringkonnakohus leiab, et seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega on põhjendatud jätta

ringkonnakohtus kantud menetluskulud sarnaselt maakohtu otsuses märgitud menetluskulude

jaotusele kummagi poole enda kanda.

Toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot

nõutavast enam. Tasuda tuli 600 eurot, apellant on tasunud 650 eurot. Apellandil on õigus taotleda

TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel enam tasutud riigilõivu tagastamist, esitades selleks ringkonnakohtule

avalduse (TsMS § 150 lg 4).

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/