2-17-16540/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-16540 Tsiviilasi Mittetulundusühingu Eesti Raudteelaste Ametiühing hagi XXXi ja XXXi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Mittetulundusühing Eesti Raudteelaste Ametiühing (registrikood 80071391, asukoht Ristiku tn 81, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Kerstin Malberg (e-post kerstin@be.ee) Kostja I: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja II: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Kinnitada Mittetulundusühingu Eesti Raudteelaste Ametiühing, XXXi ja XXXi vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. Kostjad kohustuvad kompromissina tasuma hagejale põhivõlgnevuse summas 580,02 eurot, viivised summas 26,06 eurot, hageja lepingulise esindaja kulud summas 250,80 eurot ja hagihinna pealt tasutud riigilõivust summas 200.- eurot pool, s.o 100.- eurot, seega kokku 956,88 eurot igakuiste osamaksetena, mis on vähemalt 100.- eurot kuus, iga kuu 15-ks kuupäevaks. Esimene makse kuulub tasumisele 15.12.2017.a. 1.2. Kompromissilepingu p-s 1.1. nimetatud summade maksmisega viivitamisel kohustuvad kostjad maksma hagejale viivitusintressi null koma üks (0,1%) protsenti päevas viivituses oleva summa pealt iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest. 1.3. Juhul kui kostjad ei täida sõlmitud kompromissilepingut nõuetekohaselt, s.t on jätnud tähtaegselt tasumata kas osaliselt või täielikult kompromissilepingu p-s 1.1. nimetatud makse, on kostjad koheselt kohustatud kompromissilepingu p-s 1.1. märgitud võlgnevuse jäägi väljamõistmise osas alluma kohesele sundtäitmisele kogu p-s 1.1. kehtestatud kompromissisumma ning tekkinud

viiviste ulatuses. 1.4. Kompromissilepingu allkirjastamisega loobub hageja tagasivõtmatult kõikidest tsiviilasjas nr 2-17-16540 esitatud nõuetest kostjate vastu. 1.5. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis kehtestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, see tähendab, et: 1.5.1. Kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 1.5.2. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (TsMS § 432, § 457). 2. Lõpetada menetlus Mittetulundusühingu Eesti Raudteelaste Ametiühing hagis XXXi ja XXXi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 3. Menetluskulud, mille jaotus pole poolte vahel kompromisslepingus kokku lepitud, jätta poolte endi kanda. 4. Tagastada Mittetulundusühing Eesti Raudteelaste Ametiühing avalduse alusel 02.11.2017 tasutud riigilõivust pool, so 100 eurot, Mittetulundusühingu Eesti Raudteelaste Ametiühing arvelduskontole nr EE802200001120291523. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 2 tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest tulenevalt poolte kokkuleppest ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 661 lg 4. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Mittetulundusühingu Eesti Raudteelaste Ametiühing esitas 06.11.2017 hagi XXXi ja XXXi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pooled esitasid 07.12.2017 kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi ja seda on võimalik täita. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse kompromissi korral pool riigilõivust. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on taotlenud kohtult kompromissi sõlmimisega seoses riigilõivu tagastamist summas 100 eurot. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamise eest 02.11.2017 riigilõivu summas 200 eurot. Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb seoses kompromissi sõlmimisega tagastada hagejale menetluses tasutud riigilõivust pool, so 100 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb

tagastatav riigilõiv kanda Mittetulundusühingu Eesti Raudteelaste Ametiühing arvelduskontole nr EE802200001120291523. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on lühendanud määruskaebuse esitamise aja 2 tööpäevani. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud, mille jaotus pole poolte vahel kompromisslepingus kokku lepitud, poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik