4-17-1195/22 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

4-17-1195

Otsuse kuupäev

13. detsember 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Roosma, liikmed Lea Kivi ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

E.H väärteoasi MKS § 154 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24. mai 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E.H kaitsja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse pooled

Maksu- ja Tolliamet

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

15. november 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 24. mai 2017. a otsus.

2. Saata E.H väärteoasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

3. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

4. Mõista Eesti Vabariigilt E.H kasuks välja 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, sh käibemaks,

kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 9. veebruari 2017. a otsusega karistati E.H maksukorralduse seaduse (MKS) § 154 lg 1

järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt jättis E.H B OÜ seadusliku

esindajana tähtaegselt esitamata 2016. a juuli, augusti, septembri ja oktoobri käibedeklaratsioonid.

2. E.H esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse

lõpetamist. Kaebuse kohaselt oli B OÜ ja menetlusaluse isiku vahel sõlmitud juhatuse liikme leping, mille järgi oli tal vaid

õigus kontrollida tema poolt osaühingule antud laenu kasutamise sihtotstarbelisust ja mis keelas tal osaleda osaühingu

igapäevases majandustegevuses. Seega ei saa E.H käibedeklaratsioonide esitamata jätmise eest vastutada.

3. Harju Maakohus tühistas 24. mai 2017. a otsusega kohtuvälise menetleja otsuse karistuse määramise osas ja tegi uue

otsuse, millega karistas E.H MKS § 154 lg 1 järgi rahatrahviga 80 trahviühikut, s.o 320 eurot.

3.1. Maakohus tuvastas, et B OÜ jättis 2016. a juuli, augusti, septembri ja oktoobri käibedeklaratsioonid tähtajaks

esitamata. MKS § 8 lg 1 kohaselt peab juriidilise isiku seaduslik esindaja tagama juriidilise isiku maksukohustuste täitmise,

sh deklaratsioonide tähtaegse esitamise. Osaühingul oli sel perioodil kaks juhatuse liiget, üks neist oli E.H. Küsimus, kas

menetlusaluse isiku ja B OÜ vahel oli sõlmitud juhatuse liikme leping või mitte, ei ole oluline. Nimelt võib juhatuse liikme

lepinguga kokku leppida juriidilise isiku sisemises töökorralduses, kuid see ei mõjuta juhatuse liikme seadusest tulenevate

kohustuste kehtivust. Juhatuse liikmena oli E.H kohustus tagada deklaratsioonide tähtaegne esitamine hoolimata väidetavast

sisemisest tööjaotusest. Jättes deklaratsioonide tähtaegse esitamise tagamata, pani E.H toime MKS § 154 lg 1 koosseisule

vastava teo.

3.2. Karistuse mõistmisel märkis kohus, et E.H varasemad karistused puuduvad. Sellest tulenevalt luges kohus

põhjendatuks menetlusaluse isiku karistamist rahatrahviga 80 trahviühiku, s.o 320 euro ulatuses.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov, kes taotleb

kohtuotsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kassatsioonis esitatud seisukohad on kokkuvõtvalt järgnevad.

4.1. Asja menetluses ei ole arvestatud osaühingu juhatuse liikmete tööjaotust. E.H ei osalenud osaühingu juhtimises.

Juhatuse liikme lepingu kohaselt jälgis ta vaid B OÜ-le antud laenu kasutamise sihtotstarbelisust ning tal ei olnud õigust

igapäevaseks majandustegevuseks. Menetlusalune isik sai osaühingu käibedeklaratsioonide esitamata jäämisest teada alles

25. novembril 2016, mil ta sai osaühingu võimalike võlgnevuste kontrollimise eesmärgil ligipääsu osaühingu e-maksuameti

kontole. Isikut ei saa karistada vaid äriühingu juhatusse kuulumise eest.

4.2. Kohtuotsuses ei ole põhjendatud menetlusalusele isikule mõistetud karistust.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Vaidlust ei ole selles, et B OÜ jättis esitamata 2016. a juuli, augusti, septembri ja oktoobri käibedeklaratsioonid. Samuti

ei ole vaidlustatud asjaolu, et sel perioodil oli osaühingul kaks juhatuse liiget, sh menetlusalune isik. Küsimuse all on

juhatuse liikmete tööülesannete jaotuse karistusõiguslik tähendus. Maakohus asus seisukohale, et juhatuse liikmete

tööjaotus ei ole oluline: kui äriühingu juhatus jätab täitmata seadusest tuleneva kohustuse, vastutavad selle eest kõik

juhatuse liikmed. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Juhatuse liikmete karistusõiguslikku vastutust ei saa automaatselt

tuletada vaid asjaolust, et juhatus on jätnud teatud kohustuse täitmata. Nimelt tulenevalt individuaalvastutuse põhimõttest

eeldab ka juhatuse liikme karistusõiguslikule vastutusele võtmine tema teo koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süü

tuvastamist (KarS § 2 lg 2).

6. Kui juhatuse liikmele heidetakse MKS § 154 lg 1 järgi ette maksudeklaratsioonide esitamata jätmist, s.o tegevusetust,

tuleb isiku vastutuse küsimus lahendada, tuginedes tegevusetusdelikti lahendusskeemile. Tegevusetusdelikti objektiivses

koosseisus tuleb esmalt ära näidata isiku tegutsemiskohustuse alus. Osaühingu käibedeklaratsioonide esitamise

korraldamise kohustus on MKS § 8 lg 1, käibemaksuseaduse (KMS) § 3 lg 1 ja § 24 lg 2 p 1, äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1

ja § 183 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 1 kohaselt osaühingu juhatuse liikmetel. Kuna kohustatud

isikud ei saa omavahelise sisemise kokkuleppega vabastada mõnda kohustatud isikut seadusest tulenevast kohustusest, ei

mõjuta ka juhatuse liikmete sisemise tööjaotuse kokkulepe seadusest tuleneva kohustuse kehtivust. Nii on kõik juhatuse

liikmed - sõltumata võimalikust tööjaotusest - kohustatud korraldama käibedeklaratsioonide nõuetekohast esitamist.

7. Pärast tegutsemiskohustuse aluse tuvastamist tuleb hinnata, kas kohustatud isik on vastavat tegutsemiskohustust

rikkunud. Selleks tuleb välja selgitada, kas isiku toimepandud tegu - tegevusetuks jäämine - on vastuolus temalt nõutava

teoga. Nõutava teona tuleb konstrueerida konkreetne tegu, mida isik pidi selles olukorras tegema, kuid mille ta jättis

tegemata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. novembri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-79-10, p 25). Juhatuse liikmelt

nõutav tegu on tema kohustuste täitmine korraliku ettevõtja hoolega (vt nt ÄS § 187 lg 1). See tähendab, et juhatuse liige

peab kohustuste täitmisel tegutsema heas usus ja ühingu huvides, olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega

tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-2-1-197-13,

p 19; 6. mai 2015. a otsus asjas nr 3-2-1-38-15, p 14 ja 19. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-2-1-54-17, p 13.1). Juhatuse liige

on jätnud nõutava teo tegemata ennekõike juhul, kui ta ei ole oma kohustuste täitmisel näidanud üles hoolt, mida mõistlik

inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks (vt analoogselt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. mai 2005. a otsus

asjas nr 3-2-1-41-05, p 31; otsus asjas nr 3-2-1-54-17, p 13.1).

8. Osaühingu efektiivse juhtimise tagamiseks võivad juhatuse liikmed korraliku ettevõtja hoolsuse raamides kohustusi

omavahel jaotada. Sellise tööjaotuse korral rakendub usalduspõhimõte, mille alusel võivad juhatuse liikmed üldjuhul

tugineda eeldusele, et jaotatud kohustused saavad nõuetekohaselt täidetud. Näiteks kui tööjaotuse kohaselt raamatupidamise

eest vastutav juhatuse liige jätab teiste juhatuse liikmete teadmata raamatupidamise korraldamata, võivad teised juhatuse

liikmed usalduspõhimõttele tuginedes endiselt eeldada, et kohustus on nõuetekohaselt täidetud. Sellisel juhul on teised

juhatuse liikmed tegutsenud kohustuse täitmisel korraliku ettevõtja hoolsusega, mistõttu ei saa neile ette heita nõutava teo

tegemata jätmist. Nii langeb ära ka teiste juhatuse liikmete teo koosseisupärasus ning seega ka nende karistusõiguslik

vastutus.

9. Eelnev aga ei tähenda, et igasugune tööjaotus välistab automaatselt kõigi teiste juhatuse liikmete vastutusele võtmise.

Muu hulgas ei saa usalduspõhimõttele tugineda juhul, kui sellise tööjaotuse rakendamine on juba iseenesest vastuolus

korraliku ettevõtja hoolsuse standardiga. See tuleb kõne alla näiteks olukorras, kus juba tööjaotuses kokkuleppimisel on

selge, et selline tööjaotus ei taga kohustuse nõuetekohast täitmist (nt tööjaotusega pannakse kohustus isikule, kes ei ole

valmis või võimeline konkreetset kohustust täitma). Samuti ei saa usalduspõhimõttele tugineda näiteks juhul, kui tööjaotuse

rakendamise ajal ilmnevad asjaolud, mis annaksid korraliku ettevõtja hoolsusega tegutsevale juhatuse liikmele aluse

kahelda jaotatud kohustuse nõuetekohases täitmises. Näiteks kui juhatus saab teada, et konkreetne juhatuse liige ei ole oma

kohustust täitnud (nt MTA juhib juhatuse tähelepanu esitamata deklaratsioonidele) või et ta ei ole valmis või võimeline

kohustust edaspidi nõuetekohaselt täitma (nt haigestumine või tema poolt osaühingu vastu suunatud süüteo toimepanemise

tuvastamine vms), ei saa teised juhatuse liikmed enam tugineda eeldusele, et konkreetne juhatuse liige täidab edaspidi

kohustust nõuetekohaselt. Kui ilmnevad asjaolud, mis viitavad kohustuse mittenõuetekohasele täitmisele, on nõutav, et ka

teised juhatuse liikmed, kes korraliku ettevõtja hoolsuse ülesnäitamisel peaksid sellisest asjaolust teadlikud olema, astuksid

täiendavaid samme kohustuse nõuetekohase täitmise tagamiseks. Selliste sammude astumata jätmisel on ka teised juhatuse

liikmed jätnud tegemata neilt nõutava teo, mistõttu tuleb kõne alla ka nende karistusõiguslik vastutus kohustuse täitmata

jätmise eest.

10. Kui osaühingu juhatuse liikmed ei ole omavahel kohustusi jaotanud, ei saa juhatuse liige korraliku ettevõtja hoolsuse

standardist tulenevalt eeldada, et konkreetse kohustuse täidab omal algatusel mõni teine juhatuse liige. Tööjaotuse

puudumisel peavad üldjuhul kõik juhatuse liikmed astuma samme konkreetse kohustuse nõuetekohase täitmise tagamiseks.

Seega kui juhatuse liikmete vahel puudub tööjaotus ning osaühingu juhatuselt nõutav tegu jääb tegemata, on üldjuhul kõik

juhatuse liikmed jätnud neilt nõutava teo tegemata. Seetõttu tuleb tööjaotuse puudumise korral kõne alla kõigi juhatuse

liikmete vastutus konkreetse kohustuse täitmata jätmise eest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. mai 2005. a otsus asjas

nr 3-1-1-137-04, p 19).

11. Eeltoodu valguses on tööülesannete jaotus (või selle puudumine) väärteoasja lahendamiseks oluline faktiline asjaolu,

mis tuleb järelikult märkida teokirjeldusse ja tõendada asja arutamise käigus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

26. septembri 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-43-08, p 9.2 ja otsus asjas nr 3-1-1-137-04, p 19). Praeguses asjas on maakohtu

poolt juhatuse liikmete tööülesannete jaotuse (või selle puudumise) välja selgitamata jätmine käsitatav olulise

menetlusõiguse rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes, mis toob kaasa maakohtu lahendi tühistamise. Kuna eelnimetatud

rikkumine toob kaasa lahendi tühistamise, ei pea kolleegium vajalikuks täiendavalt peatuda teistel kassatsioonis esitatud

väidetel. Asja uuel arutamisel peab maakohus muu hulgas andma hinnangu kaitsja väidetele juhatuse liikmete vahelise

tööjaotuse kohta, sõltuvalt tööjaotuse olemasolust konstrueerima menetlusaluselt isikult nõutava teo ja seejärel hindama, kas

menetlusalune isik on jätnud temalt nõutava teo tegemata.

12. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes VTMS § 174 p-le 7, § 175 p-le 1 ja § 150 lg-le 2, tühistab kolleegium Harju

Maakohtu 24. mai 2017. a otsuse E.H väärteoasjas MKS § 154 lg 1 järgi ja saadab väärteoasja samale kohtule uueks

arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

13. Kaitsja esitas taotluse hüvitada menetlusalusele isikule kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 960 eurot

(koos käibemaksuga). Taotlusele lisatud arve kohaselt seisnes osutatud õigusabiteenus kassatsiooni koostamises, milleks

kulus kaitsjal 8 tundi. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel

kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud

kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja

tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2017. a otsus nr 1-15-9051/62, p 38 ja 15. novembri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-90-16,

p 16). Pidades silmas, et kassatsiooni mahust moodustab suure osa maakohtu otsuse tsiteerimine ning et kassatsiooni

peamised seisukohad olid toodud ka juba maakohtule esitatud kaebuses, ei pea kolleegium kassatsiooni koostamiseks

kulunud kaheksat tundi mõistlikuks. Kassatsiooni koostamise põhjendatud ajakuluks võib pidada nelja tundi. Kaitsja

tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks, on kolleegiumi hinnangul mõistliku suurusega. Järelikult tuleb mõistlikuks

lugeda valitud kaitsjale makstud tasu 480 (4 × 100 × 1,2) euro ulatuses, mis sisaldab ka käibemaksu. KrMS § 186 lg 1

kohaselt jääb see menetluskulu riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)