1-13-4292/172 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

13. detsember 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-13-4292 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör

Tõlk Elle Karm

Riina Palmi

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid G.M-i

suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks

Süüdimõistetu G.M, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: puudub Karistuse kandmise algus 22.01.2013 ja lõpp 22.01.2018. Kohtuasja läbivaatamise aeg 13.12.2017, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 871 ja KrMS § 4261, 432, 384, 387

RESOLUTSIOON

Jätta G.M-i suhtes pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgse

kohaldatava

käitumiskon i materjalid läbi vaatamata troll .

Määruse väljatrükk ja prokurörile. saata Viru Vanglale, G.M-ile

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

29.11.2017 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.M-i suhtes karistus

järgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

G.M on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 07.06.2013 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 kohaldamisega mõistis kohus talle karistuseks 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 22.01.2013.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab

Viru Vangla kinnipeetav G.M-i

suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.

Kohtuistung

Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 13.12.2017 kell 11.00 ning selleks ajaks tuli

G.M toimetada vangla videoruumi. Kohtuistungi toimumise alguseks kell 11.00 ei olnud G.M-i toimetatud vangla videoruumi. Kohus ootas süüdimõistetu istungile toimetamist, kuid kella 11.30-ks ei olnud G.M-i vangla videoruumi kohtuistungile toimetatud. Kohus katkestas istungi ning prokurör lahkus.

Kohtumääruse põhjendused

KrMS § 4261

järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul.

Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks a § rvestab kohus KarS -s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.

Karistusseadustiku (KarS) § 871

lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS § s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on -

karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemi se asjaolusid, süüdimõistetu isikut,

varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

G.M-i puhul on KarS § 87

1 lg 1 kohaldamise formaalsetest eeldustest täidetud järgmised eeldused: G.M kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu KarS § 200 07.06.2013 otsusega

lg 2 p 4,7

karistust 5 aastat vangistust akandmisele kuuluva karistuse

liit liit järgi mõistetud . Är

kandmise lõpp saabub eeldusl ära mõi ikult 22.01.2018, seega kannab kinnipeetav stetud

karistuse täies ulatuses. on ka enne käesoleva karistuse aluseks olnud kuriteo G.M-i toimepanemist karistatud samuti tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega (Viru Maakohtu 02.02.2012 otsus kriminaalasjas 1-12-1079).

Vanglast saabunud materjalide kohaselt aga puudub süüdimõistetul vabanemisjärgne elukoht.

Seega ei ole

formaalsed eeldused siiski karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise kõik täidetud. Nimelt tuleb karistusjärgne käitumiskontroll KarS § 871 lg 1 kohaselt kehtestada KarS § 75 järgi. KarS § 75 lg 1 p 1 sätestab, et isik peab käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab.

Riigikohus on lahendis 3-1-1-45-16 (30.05.2016) asunud seisukohale, et elukoha puudumisel ei ole võimalik isiku suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Samuti ei ole võimalik kohustada süüdimõistetut endale eluk Täiendavalt selgitab kolleegium, et ohta otsima.

Käesoleval juhul ei ole (vangla sotsiaaltöötaja riik kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetule elukohta leidnud ega seda välja selgitanud, seega puudus vanglal alus G.M-i suhtes kohaldatava karistusjärgse käitumiskontrolli materjalide kohtusse saatmiseks, kuna karistusjärgse käitumiskontrolli haldamise üks ja oluline eeldus on täitmata. ko

Kas G.M vastaks tema kohta esitatud andmete järgi KarS § 87

1 lg 1 p 3 nõuetele ei oma

enam tähtsust, kuna karistusjärgse käitumis eks peavad olema täidetud kõik kontrolli rakendamis

kriteerium

id, kuid käesoleval juhul on üks täitmata.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus pärast vangistuse ärakandmist G.M-i suhtes

kohaldatava . karistusjärgse käitumiskontrolli materjalid läbi vaatamata

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer kohtunik