3-17-2421/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-2421

Määruse kuupäev

13. detsember 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Daniel Kase (Kask) kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus seoses

suitsetamise keelamisega Viru Vanglas

RESOLUTSIOON

1. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

2. Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kätte-

toimetamisest arvates.

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD

1. Justiitsminister muutis 6. oktoobri 2016. a määrusega nr 21 alates 1. oktoobrist 2017

määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSKE) sätteid, mis reguleerisid suitsetamise

korraldust vanglas. Alates 1. oktoobrist 2017 kehtiva VSKE § 641 lg 31 alusel on suitsetatavad

tubakatooted vanglas kinnipeetavale keelatud.

2. Viru Vangla direktor muutis 24. aprilli 2017. a käskkirjaga nr 1-1/55 Viru Vangla

kodukorra sätteid, mis reguleerisid suitsetamist vanglas. Sealhulgas lisati kodukorda punkt

2.3, mille järgi on vangla territooriumil suitsetamine keelatud, ja muudeti punkti 4.4 nii, et

jalutuskäigule kaasa võtta lubatud esemete loetelust puuduvad sigaretid. Kodukorra

muudatused jõustusid 1. oktoobril 2017.

3. Tartu Halduskohtusse saabusid 16. ja 20. novembril 2017 Viru Vangla kinnipeetava

Daniel Kase pöördumised seoses 1. oktoobril 2017 kehtima hakanud suitsetamiskeeluga. D.

Kask märkis, et soovib vaidlustada seda, et teda sunnitakse suitsetamisest loobuma ja sellega

põhjustatakse talle piina. Ta soovib suitsetada. D. Kase hinnangul on suitsetamiskeeld

põhiseadusega vastuolus. D. Kask palus, et kohus peataks kohtulahendi jõustumiseni Viru

Vangla direktori 24. aprilli 2017. a käskkirja nr 1-1/55 kehtivuse. Kaebaja palus vabastada

teda riigilõivu tasumisest.

3-17-2421

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohtu hinnangul tuleb D. Kase kohtule esitatud pöördumisi mõista kaebuse ja esialgse

õiguskaitse taotlusena. Kohus võtab esmalt seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse (I) ja

seejärel kaebuse osas (II).

I

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-te 1 ja 3 alusel võib kohus teha

määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajaduse

äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata.

6. Õiguskirjanduses selgitatakse, et sarnaselt kaebusega saab ka esialgse õiguskaitse taotluse

puhul eristada taotluse lubatavust ja taotluse põhjendatust. Esialgse õiguskaitse taotlus on

lubatav eelkõige siis, kui kohtule on esitatud nõuetekohane taotlus (HKMS § 250) ja kaebajal

on esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui esinevad

HKMS § 249 lg 1 lausetes 1 ja 2 nimetatud alused. Kaebaja peab vajama esialgse õiguskaitse

abinõu kohaldamist selleks, et oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Kui

esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi

ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega. Lisaks eeltoodule peab

arvestama muude lubatavuse eeldustega: põhivaidluse ese kuulub halduskohtu pädevusse,

õige kohtualluvus, keeld esitada samadel asjaoludel ja samal alusel korduvat taotlust (HKMS

§ 55 lg 3), taotlus on lubatav põhivaidluse esemest tulenevalt, kohtule on esitatud taotlusega

seotud kaebus või haldusorganile vaie. Kui esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, saab

selle jätta HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata (Halduskohtumenetluse seadustik.

Kommenteeritud väljaanne. Koostanud K. Merusk ja I. Pilving. Kirjastus Juura 2013. Lk

686).

7. Kaebaja sõnul on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise tagajärjeks suitsunälja käes

piinlemine.

8. Kohtunik leidis varasemates sarnastel asjaoludel tehtud kohtulahendites, et vanglas

suitsetamise keelamise vaidlustamise korral on kinnipeetaval esialgse õiguskaitse vajadus

(11. septembri 2017. a määrus kohtuasjas 3-17-1449, 18. oktoobri 2017. a määrus kohtuasjas

3-17-1999, 8. novembri 2017. a määrus kohtuasjas 3-17-2008, 8. novembri 2017. a määrus

kohtuasjas 3-17-2115).

9. Tartu Ringkonnakohus tühistas 6. detsembri 2017. a määrusega Tartu Halduskohtu

11. septembri 2017. a määruse kohtuasjas 3-17-1449. Ringkonnakohus leidis, et suitsetamise

piiramise või keelustamisega ei kaasne pöördumatu tagajärje oht. HKMS § 249 lg 1 lause 1

lubab esialgset õiguskaitset kohaldada ainult siis, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste

kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seaduse seletuskirja

kohaselt on seadusandja tahtnud sellega öelda, tuginedes seejuures Riigikohtu seisukohtadele,

et „kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse all tuleb pidada silmas olukorda, kus

esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine asutuse poolt või haldustoimingust tulenevate

õiguste kasutamine kolmanda isiku poolt kohtumenetluse ajal loob kaebaja õigusi rikkuvaid

tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil

võimalik.“ (HKMS seletuskiri seisuga 6. mai 2010, 758 SE). Halduskohus leidis, et kui

vaidlus peaks lõppema taotleja võiduga, siis ei ole enam võimalik tagasi pöörata seda, et

praegu ei saanud taotleja suitsetada varem talle lubatud kolme sigaretti päevas.

3-17-2421

Ringkonnakohus seda pöördumatuks tagajärjeks ei pea. Sellisel juhtumil isik vahepealsel

perioodil küll suitsetada ei saa, kuid võib peale keelu tühistamist uuesti suitsetama hakata, kui

ta seda veel soovib. Peale selle on halduskohus viidanud võõrutusnähtudele. Ringkonnakohus

ei välista küll teatud võõrutusnähtude esinemise võimalikkust teatud juhtudel, kuid leiab, et

need ei põhjenda õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada võõrutusnähtude

esinemisel asjatundlikku ravi. Ringkonnakohus leiab niisiis, et pöördumatuid tagajärgi

käesoleval juhul ei esine. Loobumise kõrvalnähtude ravimiseks on vanglas olemas

meditsiinitöötajad, kelle poole on võimalik pöörduda. Kui kohtud jõuavad viimaks

seisukohale, et põhiseaduse järgi peab suitsetamine olema vanglas lubatud, siis saab keelava

regulatsiooni uuesti tühistada.

10. HKMS § 252 lg 7 alusel on ringkonnakohtu lahend halduskohtu kohaldatud esialgse

õiguskaitse asjas lõplik. Kuigi ringkonnakohtu seisukohad ei ole praeguse asja lahendamisel

halduskohtule kohustuslikud (HKMS § 202 lg 2), peab kohus õigusrahu saavutamise huvides

õigeks lähtuda kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel ringkonnakohtu

seisukohtadest.

Kohus leiab määruse punktis 9 toodud põhjendustel, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse

vajadus. Kuna täidetud ei ole üks esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldustest, siis

puudub vajadus kontrollida muude eelduste täidetust. Kohus jätab HKMS § 55 lg 2 alusel

esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

II

11. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse eesmärgiga saavutada õigus vanglas suitsetada. Et

selline kaebus oleks lubatav, peab kaebajal olema läbitud vangistusseaduse § 11 lg 5 järgi

kohustuslik kohtueelne menetlus. Praegusel juhul tuli kaebajal esitada vaie, taotledes Viru

Vangla direktori 24. aprilli 2017. a käskkirjaga nr 1-1/55 muudetud Viru Vangla kodukorra

suitsetamist välistavate sätete kehtetuks tunnistamist ja suitsetamise võimaluse taastamist.

Vangla kodukord on üldkorraldus, st haldusakt (haldusmenetluse seaduse § 51 lg 2 ja

Riigikohtu halduskolleegiumi 31. oktoobri 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-54-07, p 7).

12. Kohus küsis 5. detsembril 2017 Viru Vanglalt andmeid kohustusliku kohtueelse menetluse

läbimise kohta. Viru Vangla selgitas 12. detsembri 2017. a kirjas, et vanglas registreeriti

31. oktoobril 2017 kaebaja vaie nr 6-12/474-1. Kaebaja ei vaidlustanud vaides mitte Viru

Vangla kodukorra muudatusi, vaid VSKE muudatusi. Vangla selgitas kaebajale, et VSKE-d ei

ole võimalik vaidemenetluse raames vaidlustada. Seepeale võttis kaebaja vaide tagasi. Viru

Vangla vastusest ei nähtu, et kaebaja oleks vanglale muid vaideid seoses suitsetamise keeluga

esitanud. Seega on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. HKMS § 121 lg 1 p 4

sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni

nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Selle sätte alusel

tagastab kohus kaebuse.

13. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda

uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

14. Kuna kaebus tagastatakse ja esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata, siis puudub

vajadus kaebaja menetlusabi taotluse lahendamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Karin Jõks

3-17-2421

kohtunik