3-17-2035/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2017. a, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2035

Haldusasi

Hiiu Tuul MTÜ kaebus Hiiu Vallavolikogu 08.06.2017

otsuse nr 362 ja 06.09.2017 vaideotsuse nr 379

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Hiiu Tuul MTÜ, seaduslik esindaja Inge Talts

Vastustaja – Hiiumaa vald (Hiiu valla õigusjärglane),

volitatud esindaja vandeadvokaat Imbi Jürgen

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada Hiiu Tuul MTÜ kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. Nelja Energia AS esitas 23.03.2006 Keskkonnaministeeriumile vee erikasutusloa taotluse

tuulepargi rajamiseks. Keskkonnaministeerium algatas vee erikasutusloa taotluse menetluse

käigus 05.05.2006 otsusega nr 11-17/3873-2 keskkonnamõju hindamise (KMH). Nelja Energia

AS esitas 15.04.2010 Vabariigi Valitsusele taotluse hoonestusloa saamiseks. Vee erikasutusloa

taotluse ja hoonestusloa taotluse menetlused on peatatud kuni KMH aruande heakskiitmiseni.

2. Hiiu Vallavolikogu kiitis 22.05.2014 otsusega nr 76 heaks ühiste kavatsuste protokolli

seoses tuulepargi rajamisega. Protokoll allkirjastati 28.05.2014.

3. Hiiu Vallavolikogu kiitis 08.06.2017 otsusega nr 362 heaks Nelja Energia AS,

OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark (arendaja) ja Hiiu valla vahelise koostöölepingu ja volitas

vallavanemat koostöölepingut allkirjastama.

4. Hiiu Tuul MTÜ (kaebaja) esitas 10.07.2017 Hiiu Vallavolikogule vaide, milles palus

tunnistada Hiiu Vallavolikogu 08.06.2017 otsus nr 362 kehtetuks.

5. Nelja Energia AS, arendaja ja Hiiu vald sõlmisid 31.07.2017 koostöölepingu järgmistel

tingimustel:

3-17-2035

2(8)

5.1. Pooltel on soov jätkata senist koostööd Hiiu ja Lääne maakonnaga piirneval merealal asuva

Loode-Eesti meretuulepargi ja tuulepargiga seotud taristu arendamisel (preambula p A).

Kokkuleppe eesmärk on sätestada poolte õigused ja kohustused seoses tuulepargi arendamisega

ning Hiiu maakonna arengu edendamisega (preambula p C). Pooled teevad koostööd tuulepargi

planeerimiseks ja rajamiseks eesmärgiga püstitada võimalikult väikese aja- ja ressursikuluga

tuulepark, mille võimsus on vähemalt 700 MW. Pooled toetavad tuuleenergia ja teiste

taastuvate loodusressursside laialdast kasutamist elektrienergia tootmisel Eestis. Tuulepargi

planeerimisel, rajamisel ja käitamisel tuleb arvestada poolte ja teiste huvigruppide

ettepanekutega ning leida konstruktiivsete läbirääkimiste tulemusel pooltele aktsepteeritavaid

lahendusi (p-d 1.2.1-1.2.3).

5.2. Arendaja rajab tuulepargi ühele või mitmele alale (määratletud planeeringul PT1-PT5),

järgides

kõiki

asjakohaseid

õigusakte,

planeerimis-

ja

projekteerimisdokumente,

keskkonnamõju strateegilise hindamise ja KMH aruandeid ning lubadega ettenähtud tingimusi,

nõudeid ja piiranguid, sh korraldab tuulepargi aladel kõikide asjakohaste uuringute läbiviimise

ja kohaldab asjakohaseid keskkonnamõjude strateegilise hindamise ja KMH aruannetes

ettenähtud leevendusmeetmeid. Arendaja ei püstita elektrituulikuid lähemale kui 12 km

Hiiumaa rannajoonest ega Neupokojevi madalikule (Kuivakõuka kuiv). Arendaja rajab

tuulepargi liitumise elektrivõrguga oma rahastusel. Arendaja ehitab oma kulul välja võimaluse

Hiiumaa elektrivõrguga ühilduval keskpingel ja vajalikul võimsusel liitumiseks Hiiumaal, mille

tulemusel tekib Hiiumaa elektrivõrgu ringühendus mandriga, olenemata sellest, kas tuulepargi

liitumine elektrivõrguga toimub üle Hiiumaa või Hiiumaast mööda otse mandrile, sj

kasutatakse mere- või maakaabelliine ja vajadusel rajatakse arendaja kulul täiendav alajaam.

Arendaja rajab tuulepargi hooldustööde baasi sadamasse või lähiümbrusesse, mis toob valda

juurde vähemalt 30 uut ja 20 kaudset töökohta. Arendaja alustab iseseisvalt või koostöös

õppeasutusega tuulepargi hooldustööde spetsialistide väljaõppe läbiviimist Hiiumaal ning

vajadusel korraldab ja osaleb väljaõppe kulude katmiseks. Nelja Energia AS kujundab arendaja

ümber aktsiaseltsiks, mille nõukogus eraldatakse vallale 20% nõukogu liikme kohtadest, kuid

mitte vähem kui 2 kohta. Kui leiab teaduslikku kinnitust, et tuulepargi ehitamisel või käitamisel

vähendatakse koelmute potentsiaali, peab arendaja vastavalt tuulepargi keskkonnamõjude

hindamise aruandele tekitatud kahju korvama (p-d 1.3.1-1.3.8).

5.3. Vald tutvustab kokkulepet teistele Hiiumaa valdadele ja kutsub neid üles kokkuleppega

liituma. Vald korraldab kord poolaastas koosoleku, millel pooled annavad ülevaate tuulepargi

arendamise, ehitamise ja opereerimisega seotud tegevustest ja kokkuleppe täitmisest. Vald

tutvustab valla infolehes, kodulehel ja avalikus ruumis kokkulepet ja kokkuleppest tulenevaid

soodustusi valla elanikele. Vald teeb pooltega koostööd tuulepargi tutvustamisel Eestis ja

Euroopa Liidus. Vald kajastab kokkulepet oma arengukavades (p-d 1.4.1-1.4.6).

5.4. Pooled asutavad mittetulundusühingu (MTÜ), mille eesmärgiks on kogukondlike

mittetulunduslike algatuste heategevusliku toetamise kaudu edendada valla elanike sotsiaalset

ja majanduslikku heaolu tuulepargi mõjutustega seotud valdkondades ning soodustada

tuulepargiga seotud positiivsete mõjude kättesaadavust valla elanikele (p 2.1), sh koostöö

vallavalitsusega valla majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamise projektide väljatöötamisel

ja elluviimisel; energia-, merendus- ja keskkonnaalaste projektide toetamine ja elluviimine

vallas; stipendiumide andmine vallast pärit noortele hariduse omandamiseks ja teadustööks;

valla elanike kogukondliku ühistegevuse projektide toetamine; sotsiaalse iseloomuga tegevuste

toetamine ja arendamine vallas; elektrituulikute mõjualas oleva keskkonna ja taristu projektide

toetamine; MTÜ eesmärkidega kooskõlas olevate projektide omaosaluse toetamine vallas

tegutsevatele mittetulundusühingutele ja sihtasutustele, mis tegutsevad avalikes huvides ning

kooskõlas MTÜ eesmärkidega; valla elanikele kiirete andmesideühenduste (lairibaühenduste)

loomise arendamine ja toetamine; valla elanikest ja juriidilistest isikutest arendaja aktsionäride

3-17-2035

3(8)

ning võlakirjaomanike nõustamine; kutselistele kaluritele saagi vähenemisest, kalavarude

ümberpaiknemisest või kalapüügioperatsioonide ümberkorraldamise vajadusest tingitud kahju

hüvitamine, kui selline kahju tuleneb tuulepargi ehitamisest või käitamisest; tuulepargi

opereerimisel ilmnevate täiendavate mõjude leevendamiseks vajalike projektide toetamine (p-d

2.1.1-2.1.11). Arendaja kohustub annetama MTÜ-le vähemalt 0,2% tuulepargi poolt toodetud

elektrienergia MWh müügist saadud tulust, kuid mitte vähem kui 0,32 eurot iga toodetud elektri

MWh kohta. MTÜ kasutab annetust üksnes oma põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks (p 2.2).

Annetuskohustuse täitmise tagamiseks koormatakse arendaja aktsiad pandiõigusega MTÜ

kasuks ja vastav pandiõigus kantakse koormatisena vastavasse registrisse (p 2.3).

5.5. Arendaja ja vald võtavad kohustuse võimalusel toetada vallas energiaühistute loomist ja

arendamist, et toota, jaotada ning müüa oma seadmete kaudu oma liikmetele elektrienergiat või

soojust, mille tulemusena saavutatakse kulude kokkuhoid, suurem varustuskindlus ja puhtam

elukeskkond (p 3.1). Arendaja võtab kohustuse toetada vallas targa elektrivõrgu arendamist

energiatõhususe ja kulude kokkuhoiu ning varustuskindluse suurendamiseks (p 3.2).

5.6. Arendaja ja Nelja Energia AS kohustuvad võimaldama valla elanikel ja vallas tegutsevatel

energiaühistutel omandada arendaja eelisaktsiaid ja/või võlakirju kokkuleppes toodud

tingimustel (p-d 4.1, 4.2.1-4.2.11). Arendaja ja Nelja Energia AS kohustuvad võimaldama valla

elanikel ja valla juriidilistel isikutel omandada arendaja lihtaktsiaid kokkuleppes toodud

tingimustel (p 4.3, 4.4.1-4.4.4). Pooled kohustuvad seejuures otsima võimalusi, kuidas

võimaldada valla elanikele ja vallas tegutsevatele juriidilistele isikutele arendaja väärtpaberite

omandamiseks vajalike laenude võtmiseks täiendavaid tagatisi (p 4.5). Arendajal on oma

väärtpaberite tagasiostuõigus, kui omanik lakkab olemast valla elanik või tema asukoht lakkab

olemast vallas, samuti ostueesõigus, kui väärtpaberit müüakse isikule, kes ei ole valla elanik

või kes ei ole vallas tegutsev (p 4.7).

5.7. Pool vastutab otseselt tema tegevusest või tegevusetusest tuleneva kahju põhjustamise eest,

kohustudes hüvitama teisele poolele tekkinud otsese varalise kahju. Rikkuv pool ei ole

kohustatud korvama teisele poolele põhjustatud saamata jäänud tulu (p 5.1).

6. Hiiu Vallavolikogu jättis 06.09.2017 otsusega nr 379 vaide rahuldamata. Põhjendused:

6.1. Kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebaja on küll valitsusväline keskkonnaorganisatsioon,

kuid see ei garanteeri talle automaatselt vaide esitamise õigust. Vaidlustatava haldusakti või

toimingu mõju kaebajale peab olema oluline ja reaalne (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-

86-06). Vaidlustatud otsus ei seondu kaebaja põhikirjaliste eesmärkidega ega kahjusta tema

huve. Kaebajal ei ole koostöölepinguga puutumust. Vald ei võtnud lepinguga ühtegi

konkreetset kohustust aidata kaasa tuulepargi rajamisele. Koostööleping on poolte hea tahte

väljendus ja kinnitus, et tehakse koostööd heas usus. Lepinguga ei otsustata tuulepargi rajamist.

Tuulepargi rajamiseks vajalike planeeringute kehtestamine ja lubade andmine ei ole Hiiu valla

pädevuses. Tuulepargi asukoha esialgsed võimalikud piirid määrab Hiiu maavanema

20.06.2016 kehtestatud maakonnaplaneering. Tuulepargi rajamiseks on vajalik vee

erikasutusluba ja hoonestusluba, mida menetlevad Keskkonnaministeerium ja Vabariigi

Valitsus. Konkreetse kohustusena võtab Hiiu vald lepinguga teabe jagamise ülesanded, mis ei

riiva kaebaja õigusi isegi juhul, kui ta avaldatud teabega ei nõustu. Keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse (KeÜS) §-le 30 saab tugineda vaid keskkonnaasjades. Vaides toodud põhjendustest ei

nähtu, et vaidlustatud haldusakt oleks vastuolus siseriiklike keskkonnaõiguse normidega.

Koostöölepingus sätestatu ei too kaasa negatiivset mõju looduskeskkonnale ega ole aluseks

ühelegi keskkonnahäiringule.

6.2. Koostööleping võimaldab tuulepargi rajamisel vallaelanikel saada osa tuulepargi arendaja

teenitavast tulust ja leevendada tuulepargi võimalikke negatiivseid mõjusid, samuti soodustab

3-17-2035

4(8)

tuulepargiga seotud positiivsete mõjude kättesaadavust vallaelanikele. Enamik arendaja poolt

lepinguga võetud kohustusi on sellised, et ilma lepingut sõlmimata ei oleks vallal võimalik

nende täitmist nõuda. Arendaja ei ole kohustatud koostöölepingut sõlmima. Tuuleparki on

õigus rajada ilma vastava lepinguta. Lepingust ei tulene vallale ühtegi kohustust teha arendaja

suhtes soosivaid otsuseid. Kohustused on pandud arendajale. Leping ei ole vallaelanikele

kahjulik. Kahju hüvitamise nõudeid tuleb tõendada olenemata lepingus toodust. Lepingus ka

arendaja huvidega arvestamine ei muuda lepingut vallale kahjulikuks. Annetuskohustust

tagavat pandiõigust ei saanud seada esimesele järjekohale, sest see teeks keerukaks tuulepargi

finantseerimise. Arendaja kohustuseks on tagada, et tema aktsionärid võtavad vastu otsuse valla

esindajate valimiseks arendaja nõukogusse. Lepingut on võimalik üles öelda ka seaduse alusel.

6.3. Vald ei ole võtnud kohustust tuulepargi rajamist toetada ega talumiskohustust. Leping

järgib varem sõlmitud ühiste kavatsuste protokolli eesmärki leida lahendus, mis sobib nii

kohalikule kogukonnale kui ka arendajale. Lepingust tuleneb koostöö tegemise kohustus. Vallal

on kohustus tuulepargi projekti ja koostöölepingut tutvustada ja kajastada seda oma

arengukavades. Lepingus ei ole teadlikult sätestatud valla kohustust anda tuulepargi rajamisega

nõusolekuid ja lubasid. Haldusmenetluses võetavad otsused on kaalutlusotsused ja

haldusmenetlus tuleb läbi viia haldusmenetluse reegleid arvestades. Vald on säilitanud oma

erapooletuse ja vallal on õigus kontrollida, kas arendaja täidab oma kohustusi. Tulevikus aset

leidvate tuulepargiga seotud haldusmenetluste tulemused on eraldi vaidlustatavad.

6.4. Keeld sõlmida lepingut enne haldusreformi lõpuleviimist on vastuolus omavalitsusele

antud põhiseaduslike garantiide ja enesekorraldusõigusega. Vallal puudub õigusaktidest

tulenev

lojaalsuskohustus.

Vaidlustatava

haldusakti

õiguspärasust

ei

mõjuta

naaberomavalitsuste kooskõlastuse puudumine. Vald ei ole lepingut sõlmides ületanud oma

pädevust ega kaasanud meelevaldselt lepingu osapoolteks teisi omavalitsusüksusi.

Ühispöördumisega

arvestamata

jätmist

on

põhjendatud

volikogu

istungil.

Uuel

omavalitsusüksusel on õigusjärgluse tõttu samasugune pädevus koostöölepingut muuta,

lõpetada ja üles öelda.

6.5. Hea halduse põhimõtet ei ole rikutud. Advokaadibüroo juriidiline analüüs telliti

koostöölepingu esimesele versioonile. Läbirääkimiste käigus muutus lepingu tekst oluliselt,

mistõttu ei olnud analüüsis toodud seisukohad enam asjakohased. Analüüsi ei tehtud

avalikkusele kättesaadavaks, sest see võinuks kahjustada valla positsiooni läbirääkimistel

arendajaga. Analüüsi ei ole volikogu liikmete eest varjatud. Sellega tutvus volikogu esimees ja

aseesimees ning volikogu liige Inge Talts, kes on kaebaja esindaja.

6.6. Täpsed trassivalikud selguvad projekti järgmistes faasides ega ole lepinguga siduvalt

kindlaks määratud. Volikogu liikmetele esitatud materjalides oli kaasajastatud kaart

kättesaadav. Annetustest saadavat raha ei kasutata vastavalt valla arengukavale, sest valla

arengukava käsitleb valla arengut kõigist aspektidest, mis ei pruugi aga olla seotud

tuulepargiga. Läbirääkimistel arendajaga osalesid nii vallavanem kui ka volikogu esimees ja

aseesimees. Vallavanemal on valla põhimääruse kohaselt valla esindamise õigus. Alusetu on

etteheide, nagu oleks vallavanem survestanud volikogus arendajapoolsete ettepanekute

sisseviimist. Vallavanema üleskutse muudatusettepanekute tegemiseks ei ole kuidagi

õigusvastane. Tegemist on isikute ärakuulamise õiguse tagamisega. Asjaolu, et

muudatusettepanekuid ei võetud arvesse, ei tähenda, et neid ei oleks kaalutud. MTÜ

asutamislepingu ja põhikirja projekt on lepingu lisadeks ning neid arutati komisjonide

koosolekutel ja volikogu istungitel.

7. Kaebaja esitas 06.10.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Hiiu Vallavolikogu

08.06.2017 otsuse nr 362 ja 06.09.2017 vaideotsuse nr 379 tühistamiseks. Põhjendused:

3-17-2035

5(8)

7.1. Kaebaja kaebeõigus tuleneb KeÜS § 30 lg-st 2 ja §-st 31. Kaebaja eesmärgiks on Hiiumaa

ja sellega piirneva mereala looduse hoidmine, säästliku, inimväärse ning esteetiliselt kauni

keskkonna kaitsmine, hoidmine ja taastamine. Kaebaja osaleb oma põhikirjaliste eesmärkide

saavutamiseks mh planeeringute ja arengudokumentide väljatöötamisel ning jälgib, et need

vastaksid kogukonna huvidele ja ühingu põhimõtetele. Kaebaja lähtub põhimõttest, et

(tehno)rajatised, mis muudavad loodusliku ja kauni elukeskkonna ilmet, nt suured

tuulegeneraatorid ja nendega seotud ehitised, ei ole aktsepteeritavad, hoolimata võimalikust

kommertstulust. Meretuuleparkide rajamisega Hiiumaa rannikumerre kaasneb seni

looduslähedase ja unikaalse loodus- ning elukeskkonna tööstuslikuks keskkonnaks muutmine.

Tuulepargid rajatakse Hiiumaa põhjaranniku lähedale, kus asuvad Hiiumaa kaunimad rannad,

mis on elanike ja külastajate jaoks armastatud puhkepaigaks. Tuuleparkide rajamisega kaasneb

Hiiumaa maismaale kõrgepingeliinide ja alajaamade rajamine. Eeltoodu mõjutab otseselt

Hiiumaa elanike heaolu ja elukeskkonda. Lisaks võib suurte tuuleparkidega kaasneda rannikul

elavate inimeste jaoks terviserisk infraheli jms tõttu.

7.2. Kaebaja taotleb Apollo ja Vinkovi meremadalate kaitse alla võtmist, kuna need jäävad

rahvusvahelise tähtsusega rändveelindude rändeteele, mille kaitseks on sõlmitud Aafrika ja

Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppe. Koostööleping deklareerib koostööd tuulepargi

planeerimiseks ja rajamiseks Apollo ja Vinkovi madalale (PT1 ja PT3), mis riivab otseselt

kaebaja keskkonnakaitselisi huve ja senist tegevust. Meretuuleparkide ja nende jaoks

kõrgepingeliinide rajamine on olulise keskkonnamõjuga tegevused ja koostöölepingu eesmärgi

saavutamine ei ole võimalik ilma keskkonda kahjustamata (säästva arengu seaduse (SäAS) § 3

lg 2). Kuna meretuuleparkide mõju ulatub Hiiumaa maismaale ja elektrivõrguga ühendamiseks

on vaja rajada võimsaid tehnorajatisi ka Hiiu valla territooriumile, ei võimalda lepinguga

võetud kohustused vallal erapooletult ülesandeid täita. Muu hulgas ei ole võimalik täita

planeerimismenetluse kõige olulisemat eesmärki – tasakaalustada erinevaid huve eesmärgiga

saavutada tasakaalustatud planeeringulahendus (planeerimisseaduse §-d 1 ja 10).

7.3. Arusaamatuks jääb, millise valla ülesande täitmisega on koostöölepingu sõlmimine seotud

(kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 35 lg 5). Vastustaja saaks meretuulepargi

rajamist mõjutada kooskõlastuste ja arvamuste andmise kaudu, kuid koostöölepinguga võetud

kohustus rikuks vastustaja erapooletust. Haldusorgan ei või sõlmida lepinguid, mis piiravad

avaliku võimu teostamist ja kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmist.

7.4. Vaidlustatud otsus on oluliste kaalutlusvigadega, sest ei ole arvestatud otsuse elluviimise

mõjuga keskkonnale ega keskkonnakaitseliste kaalutlustega. Vastustaja on otsusega kiitnud

heaks olulise keskkonnamõjuga tegevuse toetamise, mis omab lisaks ka piiriülest mõju.

Koostöölepingu sõlmimine olukorras, kus puuduvad tuulepargi rajamiseks vajalikud load ja ei

ole välja selgitatud kõiki kaasnevaid keskkonnamõjusid, on vastuolus keskkonnaõiguse

põhimõttega, sh vältimis- ja ettevaatuspõhimõtetega.

7.5. Ringühenduse keskkonnamõju on hindamata. Elering AS tellitud uuringus tunnistati

ringühenduse

rajamine

sotsiaalmajanduslikult

kõige

ebasoodsamaks

võimaluseks.

Ringühenduse rajamine ohustab Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmist ja Natura 2000 alade

kaitset.

7.6. Koostöölepingu sõlmimisega on vald loobunud võimalusest Hiiumaa elektrivõrguga

seotud investeeringute kontrollimiseks ja annab arendajale põhjendamatu eelise. Vallal puudub

enam võimalus targa elektrivõrgu arendamiseks koostööpartnereid valida. Kohalik omavalitsus

ei või eelistada ühte ettevõtet.

7.7. Otsuse tegemisel ei ole arvestatud Hiiumaa elanike huvidega. Lepingu sõlmimine, millega

kohalik omavalitsus annab ära erapooletuse ja võimaluse edaspidi oma elanike ning

3-17-2035

6(8)

keskkonnahuvide eest seista, ei ole kooskõlas KOKS § 2 lg-ga 1. Samuti ei ole vaidlustatud

otsus kooskõlas KOKS § 3 lg 1 p-ga 2. Hiiumaa elanikel on subjektiivne õigus tervise- ja

heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus (KeÜS § 23 lg 1).

Asjaolu, et pöördumise, milles paluti koostöölepingut enne valdadega ühinemist mitte heaks

kiita, allkirjastasid lisaks Hiiu valla elanikele ka teiste Hiiumaa valdade elanikud, näitab, et vald

pidanuks arvestama ka teiste valdade elanike arvamusega. Kogukonnale ei tutvustatud

arendust. Hiiumaa elanike huvide ja tuulepargi arendaja huvide kaalumist ei toimunud, mistõttu

on tegemist olulise kaalutlusveaga.

7.8. Otsuse tegemisel pole arvestatud kogu Hiiumaad puudutavate arengudokumentidega. Hiiu

valla võetud kohustusi hakkab täitma Hiiumaa vald. Hiiumaa arengustrateegiaga 2020+ ei

sisalda suure tuulepargi rajamist, vaid looduslähedaste tegevuste edendamist (SäAS § 3 lg 3).

7.9. Vaidlustatud otsuse tegemisel ei arvestatud koostöölepingu eelnõu kohta advokaadibüroolt

Glimstedt tellitud õigusliku analüüsiga. Vallavolikogu ei informeeritud analüüsi olemasolust.

Ebapiisava informatsiooni alusel otsustamine kujutab endast kaalutlusviga, mis toob kaasa

otsuse õigusvastasuse.

8. Hiiumaa vald (haldusreformi tulemusel Hiiu valla õigusjärglane) palus 23.11.2017

seisukohas kaebuse tagastada. Põhjendused:

8.1. Kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebaja on küll valitsusväline keskkonnaorganisatsioon,

kuid ainuüksi sellest asjaolust ei tulene talle kaebeõigust. Vaidlustatavad otsused peavad olema

otseselt seotud kaebaja õiguste ja huvidega toimimisel keskkonnaorganisatsioonina ja kaebaja

vastava tegevuse eesmärkidega. Sellist seost kaebusest ei nähtu. Keskkonnaorganisatsioonide

kaebeõiguse aluseks saab olla eelkõige asjaolu, et vaidlustatav haldusakt on vastuolus

keskkonnaõiguse normidega. Keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigust võiks jaatada, kui

vaidlusalused otsused tooksid kaasa keskkonnahäiringu, mis ei riku otseselt ühegi isiku õigusi,

ent puudutavad avalikku huvi. Kaebusest ei nähtu, et koostööleping, selle heakskiitmise otsus

või vaideotsus oleks vastuolus keskkonnaalaste normidega. Samuti ei too need kaasa

mingisugust ebasoodsat mõju keskkonnale.

8.2. Koostöölepinguga ei otsustata tuulepargi rajamist. Kaebus on rajatud eeldusele, et

koostöölepingu heakskiitmisega on vald heaks kiitnud ka tuulepargi rajamise, kuid selline

eeldus on ekslik. Kaebaja õigusi ei saa rikkuda koostöölepinguga deklareeritud abstraktne

kohustus käituda heauskselt ja teha koostööd. Koostöölepinguga ei otsustata tuulepargi ega

sellega seotud rajatiste rajamist, vaid nähakse ette tingimused valla ja arendajate koostööks

juhul, kui tuulepark rajatakse. Vajalike planeeringute kehtestamine ja lubade andmine ei ole

valla pädevuses. Vald ei ole lepinguga tuulepargi rajamist heaks kiitnud ja tuulepargi rajamine

ei sõltu valla heakskiidust. Koostööleping järgib ühiste kavatsuste protokollis sedastatud

eesmärke ja näitab, et valla positsioon on jäänud samaks – leida lahendus, mis sobib nii

kohalikule kogukonnale kui arendajale. Kaebaja väited keskkonnaohtliku tegevuse

heakskiitmisest ja potentsiaalsete negatiivsete mõjude tähelepanuta jätmisest on põhjendamata.

8.3. Koostööleping ei piira vastustaja diskretsiooniõigust ja kohustust lähtuda valla huvidest.

Koostöölepingus ei ole mainitud ühtegi võimalikku haldusmenetlust ega poolte kohustusi

nende menetlustega seoses. Kuna kõik tuulepargi või sellega seotud tehnorajatiste rajamist

puudutavad haldusmenetlused tuleb teostada haldusmenetluse reegleid arvestades, ei ole

koostöölepingus sätestatud valla kohustust anda tuulepargi rajamisega seotud nõusolekuid ega

lubasid, mis soodustaksid arendajate huve. Vald on säilitanud oma erapooletuse.

8.4. Koostöölepingu tingimused ei too kaasa ebasoodsat keskkonnamõju. Valla kohustuseks on

koostöölepingus märgitud üksnes teabe jagamine. Tuulepargi ehitamist puudutava teabe

3-17-2035

7(8)

regulaarne jagamine annab kaebajale võimaluse olla tegemistega kursis ja esitada vajadusel

omapoolseid seisukohti. Avalikkusele teabe jagamine ei saa keskkonnaorganisatsiooni õigusi

rikkuda. Vald ja arendaja ei ole kokku leppinud, et arendaja võib tuulepargi rajada kõikidele

koostöölepingu p-s 1.3.1 nimetatud aladele, vaid et arendaja on andnud vallale lubaduse rajada

tuulepark üksnes nendele aladele, mis vastava maakonnaplaneeringuga on tunnistatud

põhimõtteliselt sobivaks tuuleparkide rajamise aladeks. Samuti võtab arendaja kohustuse mitte

rajada tuuleparki maakonnaplaneeringus numbriga PT7 tähistatud alale. Tuulepargi täpne

asukoht otsustatakse edasiste planeeringu- ja loamenetluste käigus, mis tuginevad

keskkonnamõju hinnangule ja nende menetluste käigus on kaebajal võimalik oma seisukoht

esitada. Seega ei nähta koostöölepinguga ette tuulepargi rajamist Apollo ja Vinkovi madalatele.

Mitmed koostöölepingu sätted on suunatud negatiivsete mõjude ärahoidmisele.

8.5. Isegi kui kaebajal oleks kaebeõigus, ei oleks kaebusega võimalik saavutada selle eesmärki

jätta Hiiumaaga piirnevatele merealadele tuulepark rajamata. Vaidlustatud otsuse ja

vaideotsuse tühistamine ei takistaks tuulepargi rajamist, sest koostöölepinguga ei otsustata

tuulepargi rajamist ega rajamise tingimusi. Koostöölepingu olemasolu ei ole eeltingimus

tuulepargi rajamiseks vajalike lubade, sh vee erikasutusloa, hoonestusloa ega ehituslubade

väljastamiseks. Kaebajal oleks võimalik oma õigusi efektiivselt kaitsta konkreetsetes

planeeringu- ja loamenetlustes.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on

tõendatud, või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

10. Kohus saab kaebusest aru selliselt, et kaebaja eesmärgiks on vältida Hiiumaa rannikuvette

meretuulepargi rajamist. Vaidlusalused otsused ega koostööleping ei ole aluseks tuulepargi

rajamisele. Isegi kui kohus rahuldaks kaebuse ning tühistaks vaidlusalused otsused või

koostöölepingu või tunnistaks vastustaja tegevuse õigusvastaseks ja keelaks vastustajal teha

arendajaga koostööd tuulepargi rajamisel, ei takistaks see tuulepargi rajamist. Asjaolu, et

arendaja väljendab lepingus kavatsust ehitada tuulepark, ei anna veel õigust sellist tuuleparki

rajada. Vee erikasutusloa saab meretuulepargi rajamiseks anda Keskkonnaministeerium

(veeseaduse § 9 lg 5) ning hoonestusloa taotlus esitati Vabariigi Valitsusele. Ilma nende

lubadeta ei ole tuulepargi merre rajamine lubatud. Tuulepargi keskkonnamõjusid hinnatakse

nendes menetlustes. Hiiu valla pädevuses ei ole otsustada meretuulepargi ehitamise lubamise

üle ning koostöölepingu sõlmimine ei too kaasa tuulepargi rajamist. Samuti ei ole vald sellise

lepinguga andnud mingeid tema pädevusse kuuluvaid kooskõlastusi tuulepargi rajamiseks.

Sellised load või kooskõlastused tuleb anda haldusmenetluse käigus, mille tulemust on

võimalik vaidlustada. Koostöö tegemine ei võta vallalt kohustust arvestada oma otsuste

langetamisel erinevaid huve, mh keskkonnakaitselisi.

11. Mingit tähendust ei oma lepingus kokkulepitu, et arendaja rajab tuulepargi planeeringul

PT1-PT5 määratletud alale. Tuulepargi asukoht määratakse kindlaks planeeringuga, mitte

koostöölepinguga. Kaebajal on võimalik planeerimismenetluses osaleda ja selle tulemust

vaidlustada. Samuti otsustatakse elektriühenduse rajamise, trasside ja alajaamade asukohtade

üle teistes haldusmenetlustes.

12. Vastustaja ei ole võtnud lepinguga kohustusi, mis tema seadusjärgseid õigusi ja kohustusi

edasiste haldusmenetluste läbiviimisel mõjutaks. Lepingu p-dest 1.4.1-1.4.6 nähtuvalt on valla

kohustuseks teha tuulepargi ja lepingu tutvustamisel teavitustööd. Iga haldusmenetlus tuleb läbi

viia vastavalt õigusaktides ettenähtud nõuetele ning haldusaktide andmisel järgida

3-17-2035

8(8)

haldusmenetluse seaduses haldusaktidele ettenähtud nõudeid (sh kaalumisele ettenähtud

nõudeid). Kui haldusorgan rikub menetlusnõudeid või tema haldusaktid on õigusvastased, on

need vaidlustatavad. Praegusel juhul ei ole pelgalt koostöölepingu sõlmimisest tulenevalt ette

näha, et vald ei järgi edaspidi menetlusnõudeid või käitub erapoolikult. Ainuüksi teavitustöö

tegemine kaebaja õigusi ei riku. Kui kaebaja leiab, et vastustaja jagatav teave ei vasta tõele või

on vastuolus keskkonnakaitseliste eesmärkidega, on kaebajal võimalik teha omapoolset

teavitustööd.

13. Kohus saab hinnata haldusorgani tegevuse õiguspärasust, mitte otstarbekust (vt HKMS

§ 158 lg 3). Kohus ei saa hinnata, kas koostöölepingu sõlmimine on otstarbekas ja vajalik.

Kohaliku elu küsimuste üle otsustavad kohaliku omavalitsuse organid iseseisvalt (Eesti

Vabariigi põhiseaduse § 154, KOKS § 2 lg 1).

14. Kaebaja saab keskkonnaorganisatsioonina esitada kaebuse KeÜS § 30 lg 2 alusel

keskkonnakaitselistel eesmärkidel, mitte teiste isikute õiguste kaitseks. Teised isikud peavad

oma subjektiivsete õiguste kaitseks ise kaebusega kohtu poole pöörduma. Etteheited selle

kohta, et koostöölepingu sõlmimise kasuks otsustamisel ei arvestatud mh naabervaldade elanike

huvidega, vald loobus elektrivõrgu arendamisel koostööpartnerite valimise õigusest,

koostöölepingut ei võinud sõlmida enne haldusreformi käigus uue omavalitsusüksuse

moodustamist ja volikogu liikmetele ei tutvustatud advokaadibüroo poolt lepingule tehtud

juriidilist analüüsi, ei seondu keskkonnakaitsega.

15. Samuti ei ole keskkonnaorganisatsioonidele ettenähtud kaebeõigust lubatav kasutada

volikogusiseste vaidluste lahendamise vahendina (vaideotsusest nähtuvalt oli kaebaja seaduslik

esindaja Hiiu valla volikogu liige). Volikogu liikmel on võimalik enda ja oma esindatavate huve

volikogus kaitsta otsustusprotsessis osalemisega, sh hääletamisega. Volikogu otsustused

tehakse poolthäälte enamusega (KOKS § 45 lg 5). Hääletamine peab tagama kohalikes

omavalitsustes demokraatia põhimõtte tagamise. Hääletamisel vähemusse jäänud volikogu

liikmel puudub õigus pöörduda kaebusega kohtusse temale meelepärase otsuse saavutamiseks.

Tegemist on kohaliku omavalitsuse sisesuhtega, milles tekkivate vaidluste lahendamiseks ei ole

võimalik kasutada haldusõiguslikke õiguskaitsevahendeid (vt sarnaselt Riigikohtu 04.11.2004

otsus haldusasjas nr 3-3-1-55-04).

16. Kuna koostööleping ega selle sõlmimise kasuks otsustav valla otsus ei ole aluseks

tuulepargi

rajamisele

ega

too

kaasa

keskkonnahäiringuid,

siis

puudub

kaebajal

keskkonnaorganisatsioonina antud juhul kaebeõigus ja kaebusega ei ole võimalik saavutada

eesmärki vältida meretuulepargi rajamist. Seetõttu tuleb kaebus selle esitajale läbivaatamatult

tagastada.

17. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

18. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle

esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab

praeguse kaebuse HKMS § 121 lg 2 alusel, tuleb jätta kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot

kaebajale tagastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik