1-09-763/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-09-763

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. juulil 2009.a. Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-763 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit Veike Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Ruti Kilg Kriminaalasi

Süüdimõistetu B.A tingimisi enne

tähtaja lõppemist

vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu B.A, ik xxx, asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx; RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg.1, § 432 lg.3, maakohus m ä ä r a s :

Mitte vabastada B.A*it temale Harju Maakohtu 19. jaanuari 2009.a.

otsusega kriminaalasjas nr 1-09-763 mõistetud karistuse 7 (seitse) kuud 18 päeva vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

B.A on süüdi tunnistatud ja karistatud Harju Maakohtu 19.01.2009.a. otsusega KarS § 199 lg.2 p.4 alusel vangistusega 3 kuud. KarMS § 238 lg.2 alusel mõisteti vangistus

2 (3) 2 kuud. Moodustati liitkaristus KarS § 65 lg.2 alusel Harju Maakohtu 06.02.2008 .a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, mis oli 5 kuud 18 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 kuud 18 päeva vangistust. Karistuse algus 17.01.2009. B.A karistusaeg lõpeb 03.09.2009. B.A on kriminaalkorras karistatud kahel korral.

Tartu Vangla iseloomustusest B.A kohta nähtub, et tema käitumist vanglas

peetakse rahuldavaks. B.A tunnistab sõltuvust narkootikumidest. Omab

mitmesuguseid tööoskusi, kuid enamasti töötanud mitteametlikult. Alkoholisõltuvust ei

tunnista. Töötasust piisas ka narkootikumide ostmiseks. On olemas elukoht ja kinnipeetava enda sõnul ka lähedaste toetus.

Kriminaalhooldaja ettekandes ei toeta B.A*i ennetähtaegset vabastamist, kuna

B.A on kuriteo pannud toime katseajal ega ole allunud käitumiskontrolli nõuetele.

Võimalikus elukohas Assakul elaks B.A koos kõrges eas vanaemaga, kellega

manipuleerib, nõuab temalt raha ega suuda võtta vastutust vanaema eest hoolitsemisel. Sotsiaalvõrgustikku kuuluv tädi ei nõustu B.A vabastamisega enne tähtaega, kuna siis

jääksid kõik riskid ja vastutused tädi kanda, kuid tädi nägi juba eelmisel katseajal, et

B.A ei allu kontrollnõuetele, rikub alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeldu. Kriminaalhooldaja hindab B.A puhul riske kõigis valdkondades kõrgeteks.

Kohtuistungil B.A andis seletuse, et ta läheb vabanemisel elama Assakule. Ta saaks kohe tööd tädi juures lihatööstuses, ta on seal ka varem töötanud. B.A elas juba 13-eluaastast peale tädi juures. Suurimaks probleemiks peab B.A sõprade- tuttavatega koostegutsemist ja ta saab aru, et seda ohtu näeb ka tädi. Vanaemalt ta päriselt raha pole

nõudnud, kuid vanaema alati andis kui B.A endal raha väheks jäi. Narkootikume

vabaduses tarvitas küll, kuid nüüd on tal positiivne mõtlemine, joodik ei ole. Vanade sõpradega suhtlema ei hakka ja küll tädi võtab ta tööle, õue ei jäta.

Prokurör ei toeta B.A ennetähtaegset vabastamist, ehkki formaaljuriidilised alused vabastamiseks on olemas. Tähtaegne vabastamine oleks juba 03.septembril, varem ei allunud kriminaalhoolduse nõuetele. Karistusaeg on küll väga lühike, kuid juba on vanglas toime pandud distsipliinirikkumine. Karistusaeg tuleks lõpuni kanda.

Kohtu seisukohad

B.A on toime pannud ja süüdi tunnistatud teise astme kuriteos.

KarS § 76 lg.1 p.2 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku

katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud

vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on B.A temale mõistetud karistusajast kandnud ära seisuga 20.07.09. 1 aasta 16 päeva,

seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus on seisukohal, et B.A vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega ei ole

põhjendatud.

3 (3) Vabanemisel satub B.A olukorda, kus riskid kõigis hinnatavates valdkondades on väga kõrged: risk kõrge seoses eluaseme ja naabrusega, hariduse ja töökohaga, majandusliku toimetulekuga, sõltuvusprobleemidega, mõtlemise- ja käitumisega ja väärtushinnangutega.

Vabaduses oleks B.A ainsaks tõsiseltvõetavaks sotsiaalvõrgustikku kuuluvaks inimeseks tema tädi E.Pasnjuk, kelle juurde usub B.A ka tööle saavat. Samas nähtub kriminaalhooldaja ettekandest, et tädi ei nõustu, et B.A vabaneb vangistusest

katseajale. Isiku ennetähtaegne vabastamine sellises olukorras tähendab, et vabaneja lähedased on pandud sundolukorda, kus nad kannavad moraalset vastustust vabaneja elukoha, töökoha ja muude tähtsate asjaolude eest, kuid vabaneja ise sellist vastustut kanda ei suuda ega soovi.

Kohtul isikut ennetähtaegselt vabastades tuleb arvestada neid tingimusi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua enne tähtaega karistusest vabastamine. B.A on 12 korral karistatud narkootilise aine tarvitamise eest. Tal on kandmata arest 3 päeva narkootilise aine tarvitamise eest Harju Maakohtu 25.03.2009.a. otsuse järgi ja otsuse järgi tuleb see karistus

ära kanda alates karistuse ärakandmisest kriminaalasjas. Kriminaalhoolduse käsutuses

puuduvad abinõud ja meetmed, mille abil mõjutada kestvat narkootikumitarvitajat

tarvitamisest loobuma kui selleks puudub ettevalmistustöö, toetav sotsiaalvõrgustik ja

elukeskkond. Kohtul ei ole ühtki positiivset alust, millele tugineda B.A ennetähtaegsel vabastamisel ja ta tuleb jätta vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, § 75-st , §-st 76.

Kohtunik Ülle Raag