1-09-11310/1 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr . 1 – 09- 11310

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Ülle Raag

Kohtuistungisekretär

Margit Veike

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. juuli 2009. a Jõgeva

Kriminaalasja number

1-09-11310

Kriminaalasi

P.V vastu esitatud süüdistus KarS § 209 lg.2 p.1

järgi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

süüdistatav: P.V (isikukood xxx, elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Maakond ); emakeel-eesti keel, haridus 7 klassi, töökoht-

Sawmill of Sadala, tööline kriminaalkorras karistatud

kahel korral:

1)10.10.2005.a. Jõgeva Maakohtu poolt KarS § 201 lg.2

p.1 järgi 2-kuulise vangistusega, mis asendati KarS § 69

alusel üldkasuliku toga 120 tundi, mis tuli teha kuue kuu

jooksul; 2)27.03.2008.a. Tartu Maakohtu poolt KarS §

209 lg.2 p.1 järgi 1 a 6-kuulise vangstusega tingimisi

KarS § 74 alusel 18-kuulise katseajaga; väärteokorras karistatud 7 korral; Tõkendelukohast lahkumise keeld.

Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokuröri abi Ruti Kilg

Kaitsja : vandeadvokaadi vanemabi Ivo Kütt

Kohtuistungi toimumise aeg

23. juulil 2009. a

Juhindudes KrMS § 239 lg.3, § 246, § 248 lg.1 p.4, § 249, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4,§ 180 lg.1, maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON :

Süüdi tunnistada

KarS § 209 lg.2 p.1 järgi ja karistuseks mõista 1( üks) aasta 3 ( P.V kolm) kuud vangistust. KarS 74 lg1,3 alusel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui P.V jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja (üks) aasta 6 (kuue)- kuulise katseaja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elada

kohtu

määratud

alalises

elukohas-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2) ilmuda

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata P.V käitumiskontrolli nõuete täitmise kontrollim

iseks katseajal Tartu Vangla

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tartu Maakohtu otsusega 27.03.2008 kriminaalasjas nr . 1-08-4298 mõistetud karistus jätta iseseisvaks täitmiseks. Tõkendelukohast lahkumise keeld jätta ära kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalmenetluse kulud:

Mõista välja P.V*lt sundraha 6525

krooni riigi tuludesse. Sundraha tuleb kanda

Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049874. Mõista välja P.V-lt tasu õigusabi eest summas 120 krooni riigi tuludesse. Tasu õigusabi eest tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 22102377 8606 Swedbangas, viitenumber 2800049874.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalasi on kohtu menetlusse saabunud menetlemiseks kokkuleppemenetluses. Prokurör jääb kokkuleppe juurde, selgitab kokkuleppe sõlmimise õiguslikke asjaolusid ja karistuse valiku aluseid. Prokurör palub kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse. Eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus jätta iseseisvaks täitmiseks, kuna käesolevas asjas käsitletavad teod on toime pandud enne eelmise kohtuotsuse tegemist. P.V kinnitab, et ta on süüdistusest aru saanud ja ennast süüdi tunnistanud. Eelmise kohtuotsusega mõistetud katseaeg ja kriminaalhooldus on toimunud probleemideta, erakorralisi ettekandeid pole tehtud. Kahjud on välja mõistetud, tasumiseks praegu raha pole. Kohtuotsus tuleks teha kokkuleppe alusel.

Süüdistatava P.V kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Ivo Kütt kinnitab, et kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult. Katseaeg eelmise kohtuotsuse järgi lõpeb augustis ja siis jätkub selle otsusega määratav katseaeg. Seda on P.V-le selgitatud. Kaitsja palub kokkuleppe võtta kohtuotsuse aluseks. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et P.V tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistusesselles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud omastamise ja kelmuse,

- esitas 20.12.2007 kell 16:50 ajal Jõgevamaal Jõgeva linnas Lai tänav 4 asuva Jõgeva Linnaraamatukogu avaliku internetipunkti arvutist IP aadressiga 193.40110.66 xxxxxxxxxxxxxxxxxxi nimelt ja teadmata ning xxxxxxxxxxxx isiku-, elukohaja AS- s SEB Pank asuva arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxx koodikaarti, kasutajatunnust ja salasõna kasutades, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel Raha 24 OÜ-le (äriregistri kood 11306564)

interneti teel aadressile www.raha24.ee

laenutaotluse kiirlaenu summas kolm tuhat

(3000) krooni saamiseks, kavatsusega laenusummat mitte tagastada ja raha omastada, mille tulemusena samal päeval pärast laenutaotluse rahuldamist Raha 24 OÜ poolt ja laenulepingu nr 2100303677 järgse laenusumma kolm tuhat (3000) krooni ülekandmist xxxxxxxxxxxx arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxAS-s SEB Pank, tegi 20.12.2007 ja 21.12.2007 interneti teel rahaülekanded, milleks kasutas xxxxxxxxxxxx AS-i SEB Pank arvelduskontoga seotud koodikaarti, kasutajatunnust ja salasõna, xxxxxxxxxxxx arvelduskontolt enda arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx AS-s Hansapank (AS Swedbank) summas kaks tuhat kakssada kümme (2210) krooni ja xxxxxxxxxxxxx pangakontorist sularahas väljastatud ning vahetult talle samas üle antud sularahast seitsesada seitsekümmend (770) krooni, sai sellest laenusumma ulatuses varalist kasu ning tekitas kelmusega Raha 24 OÜ-le varalist kahju kolm tuhat (3000) krooni;

- esitas 28.12.2007 kell 16:29 ajal Jõgevamaal arvutist IP aadressiga 88.196.105.92 xxxxxxxxxxxxxxxxxxx nimelt ja teadmata ningxxxxxxxxxxxxx isiku-, elukohaja AS-s SEB Pank asuva arveldusarvega nr xxxxxxxxxxxxxx koodikaarti, kasutajatunnust ja salasõna kasutades, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel SMS Laen AS-le (äriregistri kood 11251314), interneti teel aadressile www.smslaen.ee laenutaotluse kiirlaenu summas kolm tuhat krooni saamiseks, kavatsusega laenusummat mitte tagastada ja raha omastada, mille tulemusena samal päeval pärast laenutaotluse rahuldamist SMS Laen AS poolt ja laenulepingu nr 100260 järgse laenusumma kolm tuhat (3000) krooni ülekandmist xxxxxxxxxxxx arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxx SEB Pangas, 29.12.2007 xxxxxxxxxxxxxxpangakontorist sularahas väljastatud ning vahetult talle samas üle antud sularahast laenusumma ulatuses varalist kasu ning tekitas kelmusega SMS Laen AS-le varalist kahju kolm tuhat (3000) krooni;

- peale selle tema esitas 08.01.2008 kell 12:30 ajal Jõgevamaal arvutist IP aadressiga 88.196.106.80 xxxxxxxxxxxxxxxxxxx nimelt ja teadmata ning xxxxxxxxxxxx isiku-, elukohaja AS-s SEB Pank asuva arveldusarvega nr xxxxxxxxxxxxxx koodikaarti, kasutajatunnust ja salasõna kasutades, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel Krediidikassa AS-le (äriregistri kood 11344317) interneti teel aadressile www.euro24.ee laenutaotluse kiirlaenu summas kaks tuhat (2000) krooni saamiseks, kavatsusega laenusummat mitte tagastada ja raha omastada, mille tulemusena samal päeval pärast laenutaotluse rahuldamist Krediidikassa AS poolt ja laenulepingu nr 510152639 järgse laenusumma kaks tuhat (2000) krooni ülekandmist xxxxxxxxxxxx arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx AS-s SEB Pank, 06.02.2008 xxxxxxxxxxxxe pangakontorist sularahas väljastatud ning vahetult talle samas üle antud sularahast laenusumma ulatuses varalist kasu ning tekitas kelmusega Krediidikassa AS-le varalist kahju kaks tuhat (2000) krooni;

- peale selle tema esitas 15.01.2008, kell 14:32 ajal Jõgevamaal arvutist IP aadressiga 88.196.101.60, xxxxxxxxxxxxxxxxxxi nimelt ja teadmata ning xxxxxxxxxxxx isiku-, elukohaja AS-s Hansapank (AS Swedbank) asuva arveldusarve nr xxxxxxxxxxxx koodikaarti, kasutajatunnust ja salasõna kasutades, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel Creditmarket OÜ-le (äriregistri kood 11445484) interneti teel aadressile www.creditmarket.ee laenutaotluse kiirlaenu summas kolm tuhat (3000) krooni saamiseks, kavatsusega laenusummat mitte tagastada ja raha omastada, mille tulemusena samal päeval pärast laenutaotluse rahuldamist Creditmarket OÜ poolt ja laenulepingu nr 2100126596 järgse laenusumma kolm tuhat (3000) krooni ülekandmist xxxxxxxxxxxx arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx Hansapangas (Swedpank), tegi 15.01.2008 interneti teel rahaülekanded, milleks kasutas L. Hallist’i arvelduskontoga seotud koodikaarti, kasutajatunnust ja salasõna, xxxxxxxxxxxx arvelduskontolt enda arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxHansapangas (AS Swedbank), sai laenusumma ulatuses varalist kasu ning tekitas kelmusega Creditmarket OÜ-le varalist kahju kolm tuhat (3000) krooni;

Sellega pani

toime kelmuse isikuna, kes on varem toime pannud omastamise ja

P.V

kelmuse, so

järgi kvalifitseeritava kuriteo

KarS § 209 lg 2 p 1

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga on tekitatud kannatanutele SMS Laen AS-le varalist kahju kolm tuhat (3000) krooni , Creditmarket OÜ-le summas kolm tuhat (3000) krooni, Raha 24 OÜ-le summas kolm tuhat (3000) krooni ja Krediidikassa AS-le summas kaks tuhat (2000) krooni. Krediidikassa AS on esitanud tsiviilhagi summas kaks tuhat (2000) krooni, Raha 24 OÜ summas kolm tuhat (3000) krooni, SMS Kiirlaen OÜ summas kaks tuhat (2000) krooni, Creditmarket OÜ summas kolm tuhat (3000) krooni ja SMS Laen AS summas kolm tuhat (3000) krooni. Kriminaalasjas menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 5 järgi on kohtueelses menetluses määratud kaitsja Ivo Küttile makstud tasu kaheksasada nelikümmend (840) krooni ja

144 krooni kaitsjale toimiku koopia paljundamise kulu. Menetluskulu kokku üheksasada nelikümmend neli (944) krooni. Kohtule on esitatud järgmine kokkulepe: KarS §-s 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks üks (1) aasta kolm (3) kuud vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus P.V suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui P.V ei pane täielikult kaheksateistkuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § -s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elada kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuda

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks

5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Süüdistatav P.V on nõus tsiviilhagide väljamõistmisega kannatanute kasuks järgnevalt: Krediidikassa AS summas kaks tuhat (2000) krooni, Raha 24 OÜ summas kolm tuhat (3000) krooni, Creditmarket OÜ summas kolm tuhat (3000) krooni ja SMS Laen AS summas kolm tuhat (3000) krooni. Jätta 27.03.2008 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kohtuotsusega nr 1-08-4298 KarS § 209 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistus iseseisvaks täitmiseks. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Esitatud asjaolud annavad aluse kvalifitseerida Ivo PIhole esitatud süüdistus kui kuritegu KarS § 209 lg.2 p.1 järgi. Kokku lepitud karistusega saab kohus nõustuda, kuna see vastab toimepandud teo laadile ja raskusastmele, aga ka võimalusele mõjutada isikut hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Karistuse valikul on arvestatud, et isik on varem karistatud samalaadiliste tegude eest, kui pärast käesolevas asjas käsitletud tegude toimepanemist. Seetõttu on põhjendatud määrata karistus, mis on samalaadiline eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega. Menetluskuludena tuleb süüdimõistetult välja mõista sundraha ja tasu õigusabi eest. Kaitsja on esitanud taotluse temale kaitsetasu määramise kohta kriminaalasja kohtulikus menetluses, viidates justiitsministri määrusele ja selle muudatustele:

- osavõtt kohtuistungist – 1 pooltund 100 krooni. Lisandub käibemaks 20%, kokku taotletav tasu 120 krooni. Kohus hindab kaitsja poolt osutatud õigusabi mahtu vastavalt “Riigi õigusabi seadusele” ja sellest tulenevale justiitsministri määrusele nr . 2 /26.01.2005 ja selle muudatustele. Riigi õigusabi seaduse § 22 lg.1 järgi: Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur määrab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. Kaitsja ei ole esitanud andmeid temale suurema tasu määramise kohta kui osalemine kohtuistungil. Kohus on seisukohal, et õigusabi osutamise eest on taotletud tasu vastavalt justiitsministri 26.01.2005 määruses nr .2 ja selle muudatustes kehtestatud korrale (s.h. muudatustes alates 1.juulist 2009) ja tuleb määrata taotletud ulatuses.. KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu; KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. Käesoleval juhul on menetluskuluks määratud kaitsja tasu kohtumenetluses summas 120 krooni ja see tuleb kriminaalmenetluse kuluna hüvitada süüdimõistetul P.V.

Kohtunik

Ü.Raag