5-17-12/9 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

51712

Otsuse kuupäev

12. detsember 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Hannes Kiris, Saale Laos, Jüri

Põld ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Väärteomenetluse seadustiku § 541 lõike 6 põhiseaduspärasuse

kontroll

Menetluse alus

Harju Maakohtu 20. juuni 2017. a määrus kohtuasjas

nr 4173323

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu taotlus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 9. mail 2017 kell 15.47 pildistas kohtuvälise menetleja ametnik Viimsi Vallavalitsuse

järelevalveinspektor I. Skorohodov parkivat sõiduautot Nissan Qashqai registreerimismärgiga

654MPD.

2. 10. mail 2017 koostas Viimsi Vallavalitsuse järelevalveinspektor I. Skorohodov trahviteate

nr 201710051, milles märkis, et 9. mail 2017 kell 15.47 oli sõiduauto Nissan Qashqai

registreerimismärgiga 654MPD pargitud Viimsi vallas Haabneeme alevikus Karulaugu tee 15 juures

ülekäigurajal, lõikuva tee äärele lähemal kui viis meetrit ning värava ees. Menetleja viitas

liiklusseaduse (LS) § 20 lõikele 1, § 21 lõike 2 punktidele 5, 6 ja 14 ning lõike 4 punktile 1 ja luges

tuvastatuks, et sõiduki parkimine häiris oluliselt liiklust, kuna takistatud oli jalakäijate liiklemine ja

staadioni väravast ei saanud sisse ega välja sõita, ning ülekäigurajale pargitud sõiduk tekitas ohu

liiklejatele, kuna varjutas ülekäigurajalt teele astuvaid jalakäijaid ja piiras vaatevälja. Menetleja

kvalifitseeris toime pandud teo LS § 241 „Parkimine keelatud kohas“ lõikes 2 sätestatud väärteona

ja määras Linnar Liivamäele (Liivamägi) väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 542 lõike 1 ja

LS § 262 punkti 3 alusel hoiatustrahvi 64 eurot. Trahviteates märgiti, et mootorsõiduki eest

vastutaval isikul on õigus kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättetoimetamisest arvates

trahviteade vaidlustada VTMS §s 545 sätestatud alustel ja korras, saates kaebuse hoiatustrahvi

määranud kohtuvälisele menetlejale.

3. 19. mail 2017 vaidlustas L. Liivamägi trahviteate, esitades Viimsi Vallavalitsuse

järelevalveinspektorile kaebuse, milles palus trahviteate tühistada ja hoiatamismenetluse lõpetada.

L. Liivamägi leidis kaebuses, et trahviteates on ebaõigesti märgitud väärteo toimepanemise koht,

kuna väärteo toimepanemise tuvastamiseks kasutatud kolm fotot ei ole tehtud Haabneeme alevikus

Karulaugu teel. Samuti näitavad fotod, et sõiduk ei olnud pargitud ülekäigurajale, kaugust lõikuva

5-17-12

sõidutee äärest ei ole aga tuvastatud. Sõiduk oli küll pargitud osaliselt staadioni värava ette, kuid

seda sissepääsu iga päev ei kasutata ning staadioni valdaja ei olnud paigutanud värava juurde

parkimist või peatumist keelavat liikluskorraldusvahendit. Pargitud auto ei häirinud oluliselt liiklust,

kuna oli pargitud tee serva rajatud taskusse. Fotodel näha olevad reguleerimata ülekäigurada

tähistavad liiklusmärgid on sinna paigutatud vastuolus standardiga nr 613:2001 „Liiklusmärgid ja

nende kasutamine“ ning ilma õigusliku aluseta, kuna asjasse puutuva teelõigu projekti asendiplaanil

ei ole neid ette nähtud.

4. Viimsi Vallavalitsuse järelevalveinspektor I. Skorohodov jättis L. Liivamäe kaebuse 23. mai

2017. a määrusega rahuldamata. Kohtuvälise menetleja ametnik oli seisukohal, et kirjalikus

hoiatamismenetluses on lubatud trahviteadet vaidlustada üksnes VTMS § 545 lõigetes 3, 4, 5 ja 6

sätestatud alustel. Lisaks sellele märkis kohtuvälise menetleja ametnik, et liikluskorraldus oli

vaidlusaluses kohas reguleeritud nõuetekohaselt ja liiklusmärgid paigaldatud arusaadavalt, täidetud

olid hoiatamismenetluse kohaldamise eeldused, samuti oli liiklusnõuete rikkumine nõuetekohaselt

jäädvustatud ja väärteo toimepanemine tõendatud. Kuna liiklusreegleid rikkudes pargitud

mootorsõiduki juhti ei olnud kohe võimalik tuvastada, jäädvustas järelevalveametnik rikkumise

fotodega, millelt on võimalik tuvastada mootorsõiduki registreerimismärk, rikkumise

toimepanemise aeg ja koht ning salvestise looja ja muud olulised asjaolud. L. Liivamäe käitumises

ei esinenud ühtegi teo õigusvastasust välistavat asjaolu. Määruses märgiti, et VTMS § 76 lõike 2

kohaselt saab menetlusosaline ja menetlusväline isik esitada määruse peale kaebuse kohtuvälise

menetleja juhile.

5. 31. mail 2017 esitas L. Liivamägi Viimsi Vallavalitsusele kaebuse, milles palus tühistada

kohtuvälise menetleja ametniku määruse ja trahviteate ning menetluse lõpetada. L. Liivamägi leidis,

et määruses ei käsitletud kaebuse väiteid sisuliselt, samuti ei nõustunud ta menetleja hinnanguga, et

liikluskorraldus vaidlusaluses kohas oli nõuetekohane, leides, et omavoliliselt paigaldatud

liiklusmärgid ei kehtinud, mistõttu oli välistatud teo õigusvastasus.

6. Viimsi vallasekretär jättis L. Liivamäe kaebuse 7. juuni 2017. a määrusega rahuldamata,

juhindudes VTMS §dest 48 ja 77. Kohtuvälise menetleja juht nõustus järelevalveinspektori

põhjendustega, et L. Liivamäe kaebuses ei sisaldunud trahviteate vaidlustamise VTMS §s 545

sätestatud aluseid. Hoiatamismenetluses määrati trahv õiguspäraselt ning menetleja ei rikkunud

väärteomenetlusõigust. Vallasekretär selgitas, et liikluskorraldus vaidlusaluses kohas vastas

õigusaktide nõuetele, Eesti Standardikeskuse standardid ei ole täitmiseks kohustuslikud. Fotodelt on

näha, et sõiduk oli pargitud ülekäigurajal, lõikuva sõidutee äärele lähemal kui viis meetrit ning

staadionile viiva värava ette, tekitades ohtu teistele liiklejatele. Määruses selgitati, et VTMS § 78

lõike 1 järgi on määruse peale õigus esitada kaebus Harju Maakohtule.

7. L. Liivamägi esitas 15. juunil 2017 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus Viimsi vallasekretäri

määruse tühistada. Kaebaja palus oma kaebuse rahuldada ja menetluse lõpetada, jättes vajaduse

korral kohaldamata väärteomenetluse seadustiku sätted, mis takistavad kaebuse sisulist

läbivaatamist, ning algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, kontrollimaks nende kooskõla

põhiseaduse (PS) § 15 lõikes 1 tagatud põhiõigusega. L. Liivamägi kordas 19. mai ja 31. mai

2017. a kaebuses esitatud väiteid ning leidis, et väärteoasjas on ebaõigesti tõlgendatud

materiaalõigust ja hinnatud asjaolusid. Samuti on rikutud menetlusõigust, kuna nii kohtuväline

menetleja kui ka tema juht on jätnud kaebuse väited ja tõendid sisuliselt hindamata, viidates

trahviteate vaidlustamise piiratud võimalustele. VTMS § 545 lõike 2 punkt 7 ei sea sisulisi

piiranguid trahviteate vaidlustamisele, samuti ei ole VTMS §s 546 sätestatud aluseid kaebuse läbi

vaatamata jätmiseks.

2(9)

5-17-12

8. Harju Maakohus rahuldas 20. juuni 2017. a määrusega asjas nr 4173323 L. Liivamäe kaebuse

osaliselt, tühistas Viimsi Vallavalitsuse 23. mai ja 7. juuni 2017. a määruse ning kohustas Viimsi

Vallavalitsust uuendama väärteomenetluse L. Liivamäe suhtes kiir- või üldmenetluse korras.

Maakohus tunnistas osaliselt põhiseadusvastaseks ja jättis kohaldamata VTMS § 541 lõike 6, mis ei

võimalda väärteomenetluse uuendamist kiir- või üldmenetluse korras juhul, kui trahviotsuse saanud

sõiduki eest vastutav isik vaidlustab hoiatustrahvi väärteosündmuse puudumise põhjendusel, ning

edastas määruse Riigikohtule nimetatud sätte põhiseaduspärasuse kontrollimiseks.

9. Maakohus oli seisukohal, et kuigi VTMS § 545 lõikes 1 on kirjalikus hoiatamismenetluses tehtud

trahviteate peale kaebamise õigus sätestatud piiramatult, siis VTMS § 541 lõige 6 piirab sõiduki eest

vastutava isiku õigust trahviteadet tegelikult vaidlustada. Maakohtu hinnangul riivab VTMS § 541

lõige 6 ebaproportsionaalselt PS § 15 lõikes 1 tagatud kohtusse pöördumise õigust ja §s 12 tagatud

võrdsuspõhiõigust, kuna mootorsõiduki eest vastutava isiku kaebeõigus on piiratum võrreldes nende

isikutega, kes ei ole mootorsõiduki eest vastutavad.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

10. Riigikogu põhiseaduskomisjon leiab, et VTMS § 541 lõige 6 on osas, milles ta ei võimalda

hoiatustrahvi vaidlustada sõiduki omanikul või vastutaval kasutajal, vastuolus PS § 15 lõike 1

lausega 1 ja §ga 11, kuna sättest tulenev kohtukaebeõiguse piirang on intensiivne ja ei kaalu üles

sellega saavutatavat menetluse efektiivsust. Samuti on vaidlusalune säte vastuolus PS §ga 12, kuna

ei ole mõistlikku põhjendust kohelda erinevalt mootorsõiduki eest vastutavat isikut ja sõiduki teisi

kasutajaid.

11. VTMS § 541 lõike 6 sõnastusest nähtub, et väärteomenetluse uuendamine on võimalik üksnes

VTMS § 545 lõigetes 3 ja 6 nimetatud juhtudel. Kaebeõiguse piiramise eesmärk oli kiirem ja lihtsam

menetlus ehk menetlusökonoomia. Kirjaliku hoiatamismenetluse eelduseks on, et rikkumine on

ilmselge ja menetleja eksimus vähetõenäoline. See peab suure tõenäosusega paika rikkumise

tuvastamisel automaatse liiklusjärelevalveseadmega, kuid ei pruugi olla tõsi juhul, kui rikkumise

jäädvustab menetleja ning olukorrale tuleb anda hinnang, mistõttu võib tekkida vaidlus asjaolude ja

õiguse tõlgendamise üle. Kuigi hoiatustrahv ei ole karistus, on see riigi negatiivne hinnang teole,

milles on karistuse elemente, ning see riivab omandiõigust.

12. Viimsi Vallavalitsus leiab, et VTMS § 541 lõige 6 ei ole asjassepuutuv, kuid on iseenesest

põhiseadusega kooskõlas, kuna üksnes viitab sätetele, millistel juhtudel kohtuväline menetleja

uuendab väärteomenetluse. Küsimuse alla võib panna väärteomenetluse seadustiku mõne teise sätte

põhiseadusele vastavuse, samuti regulatsiooni selguse. Viimsi Vallavalitsus on seisukohal, et Harju

Maakohtu määrus ei ole seaduslik, kuna VTMS § 114 lõige 2 välistab trahviteate peale kohtule

kaebuse esitamise, samuti ei kohaldu kirjalikus hoiatamismenetluses VTMS § 79. Viimsi

Vallavalitsusel ei olnud võimalust anda kohtumenetluses selgitusi, kuna kaebus esitati otse

maakohtule ja kohus lahendas kaebuse VTMS § 79 lõike 1 järgi viie päeva jooksul. Maakohus

ületas Viimsi Vallavalitsuse 23. mai 2017. a määrust tühistades ka kaebuse piire, kuna see oli

esitatud 7. juuni 2017. a määruse peale. Maakohtu määruse peale edasikaebamise on kohus

välistanud, lähtudes VTMS § 191 punktist 12.

13. Kaebuse esitaja L. Linnamägi nõustub Harju Maakohtu seisukohtadega ja leiab, et

kaebeõiguse piirang on põhiseadusega vastuolus, kuna võib viia olukorrani, kus sõiduki eest

vastutav isik peab tasuma trahvi teo eest, mis ei ole karistatav või keelatud.

3(9)

5-17-12

14. Õiguskantsler on seisukohal, et VTMS § 541 lõige 6, mis võimaldab kohtuvälisel menetlejal

uuendada väärteomenetluse üksnes VTMS § 546 lõigetes 3 ja 5 sätestatud alustel, jätab kohtuvälise

ja kohtuliku kaitseta isikud, kelle õigusi on rikutud hoiatustrahvi määramisel, ning on seetõttu

vastuolus PS § 15 lõikega 1. Õiguskantsleri hinnangul nähtub nii vaidlusaluse normi sõnastusest,

liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu

(197 SE) seletuskirjast, kohtupraktikast ja justiitsministri korduvatest kinnitustest, et seadusandja on

selgelt soovinud anda hoiatustrahvi vaidlustamise võimaluse ainult VTMS § 541 lõikes 6 nimetatud

kahel juhul. Asjassepuutuv on ka VTMS § 114 lõige 2, mis välistab kohtule kaebuse esitamise

VTMS § 542 kohaselt tehtud trahviteate peale.

15. Hoiatustrahvi kohtus vaidlustamise võimaldamata jätmine riivab intensiivselt kohtusse

pöördumise õigust. Hoiatustrahv on materiaalses mõttes karistus, sisaldades endas avaliku võimu

negatiivset ja etteheitvat hinnangut isiku käitumisele, ning on võrdsustatav lõpliku süüdimõistva

otsusega. Hoiatustrahv piirab subjektiivseid õigusi (PS § 32 tagatud omandipõhiõigus) ja selle

eesmärgiks on isiku mõjutamine repressiooni kaudu. Hoiatustrahvi vaidlustamise võimaluste

piiramist õigustab menetlusökonoomia ehk menetluse kiirus, efektiivsus ja riigieelarve optimaalne

kasutamine. Kirjaliku hoiatamismenetluse puhul on osa õigusrikkumisega seotud faktilistest

asjaoludest tuvastatud viisil, mis muudab eksimuse või menetleja omavoli vähetõenäoliseks või

välistab selle üldse. Hoiatustrahvi lihtsustatud määramise ja vaidlustamise piiramise eeltingimus on

seega rikkumise toimepanemise selgus ja menetleja eksimuse välistamine, ent see eeldus ei pruugi

alati olla täidetud. Teatud juhtudel võib hoiatustrahv olla määratud isikule ekslikult või olulisi

asjaolusid välja selgitamata. Rikkumise jäädvustamine teabesalvestisel ei välista iseenesest vaidlust

trahvi määramise õiguspärasuse üle, samuti ei ole välistatud rikkumise omistatavuse või

menetlusõiguse rikkumisega seotud küsimused. Hoiatustrahvi, mille määramise elulised asjaolud ei

ole ilmselged või mille määramisel on menetleja eksinud, peab olema õigusriigis võimalik

kohtulikult kontrollida. VTMS § 545 ja § 541 lõige 6 ei hõlma kõiki eluliselt võimalikke juhtumeid,

mil kirjalikus hoiatamismenetluses võidakse rikkuda isiku subjektiivseid õigusi, ning sääst

menetlusökonoomias ei kaalu sedavõrd intensiivset kohtukaebeõiguse piirangut üles.

16. Justiitsminister leiab, et VTMS § 541 lõige 6 ei olnud kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv.

Sätet põhiseaduspäraselt tõlgendades oleks isikul õigus vaidlustada hoiatustrahvi ka

väärteosündmuse puudumise tõttu ning ka sellisel juhul võiks trahviotsuse tühistada või

väärteomenetluse uuendada. Seaduses ei ole küll otsesõnu sätestatud, mida peaks kohtuväline

menetleja tegema siis, kui trahviteade vaidlustatakse põhjusel, et väärtegu ei ole toime pandud,

samas ei ole ka välistatud sellisel juhul trahviteate tühistamine või menetluse uuendamine.

Trahviteate tühistamist ei reguleeri ka VTMS § 541 lõige 6. Ministri hinnangul võib menetleja jätta

kaebuse ka rahuldamata ning seda saab vaidlustada väärteomenetluse seadustiku 10. peatüki 3. jao

6. jaotises sätestatud korras esmalt kohtuvälise menetleja juhi juures ja seejärel maakohtus. Minister

on seisukohal, et mootorsõiduki eest vastutaval isikul on ulatuslikum talumiskohustus, mistõttu ei

ole ta võrreldavas olukorras tema poolt nimetatava isikuga.

17. Siseministri hinnangul on vaidlusalune säte põhiseadusega kooskõlas, kuna mootorsõiduki eest

vastutaval isikul on kaebeõigus. VTMS § 545 lõike 4 teise alternatiivi kohaselt võib mootorsõiduki

eest vastutav isik trahviteate vaidlustada, kui esitab tõendid õigusvastasust välistava asjaolu

esinemise kohta. VTMS § 545 lõige 1 ega lõike 2 punkt 7 ei piira aluseid, millele tuginedes võib

trahviteate vaidlustada. Ka VTMS § 545 lõige 3 ei nõua, et mootorsõiduki eest vastutav füüsiline isik

peaks kaebust esitades piirduma vaid selles sättes nimetatud alusega, vaid saab kaebuse esitada ka

muudel, sättes nimetamata alustel. VTMS § 545 lõike 4 teist alternatiivi tuleks tõlgendada

laiendavalt ja lugeda õigusvastasust välistavaks asjaoluks ka sellised asjaolud, mis välistavad

süüteokoosseisu. Kuna õigusvastasus on süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigsus, mille

4(9)

5-17-12

olemasolu koosseisupärase teo korral eeldatakse, on teokoosseisu puudumisel vahetult välistatud ka

teo õigusvastasus. Kui mootorsõiduki eest vastutav isik esitab kaebuse põhjendusel, et talle

etteheidetav tegu ei täida väärteokoosseisu, ning lisab kaebusele seda kinnitavad tõendid, võib

menetleja trahviteate tühistada või uuendada väärteomenetluse. Siseministri hinnangul ei ole

mootorsõiduki eest vastutav isik ja tema poolt nimetatud isik võrreldavad.

PÕHISEADUSE VASTASEKS TUNNISTATUD SÄTE

18. Väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) § 541 lõige 6:

㤠541. Kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamine

[---]

(6) Kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 5 sätestatud korras

lõpetab väärteomenetluse. Kohtuväline menetleja uuendab väärteomenetluse kiir- või üldmenetluse

korras käesoleva seadustiku § 546 lõikes 3 või 6 sätestatud alustel.

[RT I 2008, 54, 304 – jõust. 27.12.2008]“.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

19. Harju Maakohus on pöördunud Riigikohtu poole VTMS § 541 lõike 6 põhiseaduspärasuse

kontrollimiseks. Maakohtu hinnangul piirab VTMS § 541 lõige 6 mootorsõiduki eest vastutava isiku

õigust vaidlustada kirjalikus hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahvi, kuna välistab

väärteomenetluse uuendamise võimaluse juhul, kui trahv on vaidlustatud väärteokoosseisu

puudumise tõttu.

20. Maakohus lahendas L. Liivamäe kaebust, milles kaebaja palus lõpetada menetluse talle LS § 241

lõikes 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest hoiatustrahvi määramise asjas, kuna etteheidetava

teo toimepanemine ei ole nõuetekohaselt tõendatud, see tegu ei olnud keelatud ega vasta väärteo

tunnustele. Kaebus maakohtule esitati Viimsi vallasekretäri määruse peale, millega oli jäetud

rahuldamata L. Liivamäe kaebus Viimsi Vallavalitsuse järelevalveinspektori määruse tühistamiseks.

Järelevalveinspektori määrusega oli omakorda jäetud rahuldamata L. Liivamäe kaebus, milles

taotleti hoiatustrahvi tühistamist.

21. Kirjalik hoiatamismenetlus on väärteomenetluse seadustiku 10. peatüki „Kohtuväline menetlus“

11. jaos reguleeritud erimenetlus, mida kohaldatakse liiklusväärtegude puhul, kui liiklusnõuete

rikkumine on tuvastatud automaatse liiklusjärelevalveseadmega (VTMS § 541 lõike 1 punkt 1) või

kui juhti ei ole kohe võimalik tuvastada ja menetleja on salvestanud rikkumise fotol, filmil või muul

teabesalvestisel, millel on tuvastatav sõiduki registreerimismärk ja rikkumise tuvastamise aeg ja

koht (VTMS § 541 lõike 1 punkt 2). Rikkumise tuvastamiseks tehtud menetlustoiminguga alanud

väärteomenetlus loetakse kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamisega lõppenuks (VTMS § 541

lõike 6 esimene lause) ning hoiatamismenetluses määratavat hoiatustrahvi ei käsita seadus

väärteokaristusena (VTMS § 541 lõige 3). Hoiatamismenetluses eeldatakse, et rikkumise on toime

pannud mootorsõiduki eest vastutav isik (mootorsõiduki registrijärgne omanik või registrisse kantud

vastutav kasutaja, VTMS § 541 lõige 1), kellele kohtuväline menetleja määrab hoiatustrahvi,

koostades ja toimetades isikule kätte trahviteate, mille tähtaegselt tasumata ja vaidlustamata jätmisel

pööratakse see sundtäitmisele (VTMS §d 542, 543 ja 544).

22. Kohtuasjas on vaidlus selle üle, millises ulatuses on mootorsõiduki eest vastutaval isikul

võimalik vaidlustada kirjalikus hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahvi. Erinevalt

5(9)

5-17-12

väärteomenetluses (kiir- või üldmenetlus) tehtud kohtuvälise menetleja otsusest väärteokaristuse

määramise kohta ei saa trahviteate peale esitada kaebust maakohtule, kuna selle välistab

VTMS § 114 lõige 2. Hoiatustrahvi vaidlustamiseks on seaduses sätestatud erikord, mille kohaselt

võib mootorsõiduki eest vastutav isik trahvi vaidlustada, esitades trahviteate peale kaebuse selle

koostanud kohtuvälisele menetlejale (VTMS § 545 lõiked 1 ja 2). VTMS § 545 lõike 2 punkti 7 järgi

tuleb kaebuses muu hulgas märkida taotluse sisu ja põhjendus.

23. Hoiatustrahvi määramise eeldus, et väärteo pani toime mootorsõiduki eest vastutav isik, ei

pruugi alati olla täidetud. Mootorsõiduki eest vastutav isik võib trahviteate vaidlustada seetõttu ka

põhjusel, et väärteo toimepanemise ajal kasutas sõidukit keegi teine. Juhul kui mootorsõiduki eest

vastutavale isikule on teada, kes sõidukit kasutas, peab ta esitama kaebuses selle isiku andmed

(VTMS § 545 lõige 3). Sellisel juhul koostatakse uus trahviteade, mis saadetakse kaebuses

nimetatud isikule, kes samuti võib trahviteate kohtuvälise menetleja juures vaidlustada

(VTMS § 546 lõiked 4 ja 5). Juhul kui mootorsõiduk või selle registreerimismärk olid enne väärteo

toimepanemist varastatud, kadunud või hävinud, peab mootorsõiduki eest vastutav isik esitama

kohtuvälisele menetlejale kinnituse, et sõiduki või registreerimismärgi vargusest, kadumisest või

hävimisest oli teatatud pädevale ametiasutusele enne väärteo toimepanemise aega (VTMS § 545

lõike 4 esimene alternatiiv). Juhul kui mootorsõiduki eest vastutav isik vaidlustab trahviteate

põhjusel, et toimepandud teo õigusvastasus on välistatud, nõuab seadus õigusvastasust välistava

asjaolu kohta tõendite esitamist (VTMS § 545 lõike 4 teine alternatiiv). Sarnane regulatsioon kehtib

olukorras, kus mootorsõiduki eest vastutav isik on juriidiline isik (VTMS § 545 lõiked 5 ja 6).

24. Kohtuvälise menetleja pädevus trahviteate peale esitatud kaebuse lahendamisel on sätestatud

VTMS §s 546. Kohtuväline menetleja võib jätta kaebuse käiguta või läbi vaatamata, trahviteate

tühistada või uuendada väärteomenetluse kiir- või üldmenetluse korras.

25. Kaebus jäetakse käiguta juhul, kui see ei vasta VTMS § 545 lõikes 2 sätestatud nõuetele

(VTMS § 546 lõike 1 esimene lause), v.a füüsilisest isikust kaebaja elukoha aadressi puudumine

kaebuses, mispuhul jäetakse kaebus läbi vaatamata ilma puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andmata

(VTMS § 546 lõike 1 teine lause). Kui kaebuse puudusi tähtajaks ei kõrvaldata või kaebuse on

esitanud isik, kellel ei ole kaebeõigust, või kaebetähtaeg on möödunud ning seda ei ole ennistatud,

jäetakse kaebus läbi vaatamata (VTMS § 546 lõike 2 punktid 1–3). Lisaks sellistele tavapärastele

kaebuse läbi vaatamata jätmise alustele, jäetakse trahviteate vaidlustamisel kaebus läbi vaatamata ka

siis, kui kaebusele ei ole lisatud kinnitust mootorsõiduki või selle registreerimismärgi vargusest,

kadumisest või hävimisest teatamise kohta või tõendeid õigusvastasust välistava asjaolu kohta, kuigi

neile asjaoludele tuginetakse trahviteate vaidlustamisel (VTMS § 546 lõike 2 punkt 4).

26. Kui trahviteate vaidlustab mootorsõiduki eest vastutava isiku poolt nimetatud isik, peab

menetleja uuendama väärteomenetluse kiir- või üldmenetluse korras (VTMS § 546

lõige 6).

Väärteomenetluse uuendamisel hoiatamismenetlus lõpeb ning kohalduvad kõik vastavalt kiir- või

üldmenetlust reguleerivad normid, sealhulgas õigus esitada kohtuvälise menetleja otsuse peale

kaebus maakohtule. Seadus ei näe ette trahviteate tühistamist väärteomenetluse uuendamisel, kuid

sellisel juhul trahviteade ei jõustu ning seda ei saa pöörata täitmisele, mistõttu trahviteade kaotab

oma õigusliku tähenduse.

27. Ka juhul, kui mootorsõiduki eest vastutav isik vaidlustab trahviteate (nõuetele vastava

kaebusega) põhjusel, et mootorsõiduk või selle registreerimismärk oli varastatud, kadunud või

hävinud, ning esitab selle kohta kinnituse (VTMS § 545 lõike 4 esimene alternatiiv ja lõike 6

esimene alternatiiv) või esitab tõendid selle kohta, et trahviteates kirjeldatud teo õigusvastasus on

välistatud (VTMS § 545 lõike 4 teine alternatiiv ja lõike 6 teine alternatiiv), tuleb üldjuhul

6(9)

5-17-12

väärteomenetlus uuendada, kuid menetlejal on alternatiivina õigus trahviteade määrusega tühistada,

jättes väärteomenetluse uuendamata. Selline järeldus tuleneb VTMS § 541 lõike 6 teise lause ja

VTMS § 546 lõike 3 koos tõlgendamisest. VTMS § 541 lõike 6 teise lause kohaselt uuendatakse

väärteomenetlus VTMS § 546 lõigetes 3 ja 6 sätestatud juhtudel, VTMS § 546 lõikes 3 nähakse ette

võimalus jätta väärteomenetlus uuendamata, mis tähendab, et ka väärteomenetluse uuendamine on

võimalik.

28. Kolleegiumi hinnangul on kohtuväline menetleja trahviteate peale esitatud kaebuse lahendamisel

pädev hindama esmalt seda, kas kaebus vastab seaduse nõuetele. Juhul kui kaebus vastab nõuetele,

saab menetleja otsustada üksnes selle üle, kas väärteomenetlus uuendada või trahviteade tühistada.

Otsustus selle üle, kas trahviteade tühistada, sarnaneb suuresti otsustusega lõpetada väärteomenetlus

otstarbekuse kaalutlustel (VTMS § 30 lõike 1 punkti 1 alusel lõpetatakse menetlus siis, kui

menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi),

ning selle tegemisel tuleb menetlejal hinnata ka kaebuse väiteid ning esitatud tõendeid. Kui

menetleja ei nõustu kaebuse väidetega või ei pea esitatud tõendeid kohaseks või piisavaks, et

trahviteade tühistada, ei saa ta jätta kaebust rahuldamata, vaid peab väärteomenetluse uuendama.

29. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et seadus näeb menetluse uuendamise või trahviteate

tühistamise võimaluse ette üksnes VTMS § 546 lõikes 3 (VTMS § 545 lõigetes 4 ja 6 kirjeldatud

olukord) või VTMS § 546 lõikes 6 (VTMS § 545 lõigetes 3 ja 5 kirjeldatud olukord) nimetatud

juhtudel. Kolleegium ei nõustu siseministri seisukohaga, et VTMS § 545 lõigetes 4 ja 6 nimetatud

õigusvastasust välistava asjaolu mõistet võiks tõlgendada laiendavalt, hõlmates sellega ka kaebuse

väited väärteokoosseisu puudumise kohta. Karistusseadustiku (KarS) § 27 järgi on õigusvastane

tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud

karistusseadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on

õigusvastasust välistaval asjaolul karistusõigusdogmaatikas kindel sisu, mille muutmine

väärteomenetluse seadustiku tõlgendamisel ei ole põhjendatud.

30. Asjaolust, et menetluse uuendamine või trahviteate tühistamine on võimalik vaid piiratud

juhtudel, ei saa aga teha üksühest järeldust, et mootorsõiduki eest vastutava isiku õigus vaidlustada

hoiatustrahvi on piiratud üksnes nimetatud alustega ning muudel põhjustel, sealhulgas

väärteokoosseisu puudumise tõttu, trahvi kohtuvälises menetluses vaidlustada ei saa. Esiteks ei piira

mootorsõiduki eest vastutava isiku kaebeõigust VTMS § 545 lõigete 1 ja 2 sõnastus, mis esmajoones

reguleerivad trahviteate vaidlustamist kohtuvälise menetleja juures, ning teiseks ei näe VTMS § 546

lg 2 ette alust jätta muul põhjusel esitatud kaebus läbi vaatamata. Kolleegiumi hinnangul ei saa

väärteokoosseisu puudumise tõttu esitatud kaebust jätta läbi vaatamata näiteks VTMS § 546 lõike 2

punkti 2 alusel, mille kohaselt jäetakse kaebus läbi vaatamata siis, kui selle on esitanud isik, kellel

puudub kaebeõigus. Säte viitab kaebeõiguse sisustamise osas otsesõnu VTMS § 545 lõikele 1, mis

annab kaebuse esitamise õiguse mootorsõiduki eest vastutavale isikule, seda õigust kuidagi

piiramata.

31. Eeltoodu põhjal on kolleegium seisukohal, et väärteomenetluse seadustikus on lünk – ühelt poolt

ei piira seadus hoiatustrahvi vaidlustamist, teisalt ei nähta kohtuvälisele menetlejale ette ühtki

käitumisvõimalust olukorras, kus mootorsõiduki eest vastutav isik vaidlustab hoiatustrahvi

väärteokoosseisu puudumise tõttu. Menetleja ei saa jätta kaebust läbi vaatamata, samas ei ole tal

alust ei kaebuse rahuldamiseks, s.o väärteomenetluse uuendamiseks või trahviteate tühistamiseks,

ega ka rahuldamata jätmiseks. Seetõttu on praeguse kohtuasja põhiküsimus, kuidas seadust

tõlgendada, kas VTMS § 545 lõigetes 3–6 nimetamata alustel esitatud kaebus tuleb jätta läbi

vaatamata, kuna mootorsõiduki eest vastutava isiku kaebeõigus on piiratud, või tuleb seadust

7(9)

5-17-12

tõlgendada viisil, et isiku kaebeõigus ei ole piiratud ning väärteomenetlus tuleb uuendada ka juhul,

kui mootorsõiduki eest vastutav isik on esitanud kaebuse väärteokoosseisu puudumise tõttu.

32. Riigikohus on leidnud, et erinevate tõlgendusvõimaluste puhul tuleb eelistada põhiseadusega

kooskõlas olevat tõlgendust neile tõlgendustele, mis põhiseadusega kooskõlas ei ole. Riigikohtul ei

ole alust normi põhiseadusvastasuse motiivil kehtetuks tunnistada, kui normi on võimalik

tõlgendada põhiseaduspäraselt. Samuti tuleb eelistada tõlgendust, mis tagab erinevate

põhiseaduslike väärtuste kõige suurema kaitse (Riigikohtu üldkogu 22. veebruari 2005. a otsus asjas

nr 3217304, punkt 36).

33. Õiguskantsler ja Riigikogu põhiseaduskomisjon leidsid Riigikohtule esitatud arvamuses, et

väärteomenetluse seadustik piirab mootorsõiduki eest vastutava isiku kaebeõigust, lubades

hoiatustrahvi vaidlustada üksnes VTMS § 545 lõigetes 3 ja 4 ning 5 ja 6 sätestatud alustel, ning

regulatsioon on põhiseadusega vastuolus. Kolleegium leiab, et selline tõlgendus oleks

põhiseadusega vastuolus, kuna riivaks ebaproportsionaalselt PS §ga 32 tagatud omandipõhiõigust ja

PS § 15 lõike 1 esimeses lauses sätestatud õigust pöörduda kohtusse. Hoiatustrahv riivab

omandipõhiõigust ning kuigi riive on hoiatustrahvi piiratud ulatuse tõttu (maksimaalselt 190 eurot,

VTMS § 541 lõige 4) väheintensiivne, ei ole see põhiseadusega kooskõlas siis, kui trahv on

määratud alusetult. PS § 15 lõike 1 esimene lause annab igaühele õiguse pöörduda oma õiguste ja

vabaduste rikkumise korral kohtusse. Kuna VTMS § 114 lõige 2 välistab hoiatustrahvi

vaidlustamise otse maakohtus, on hoiatustrahvi määramise aluseks olevaid asjaolusid võimalik

kohtus vaidlustada üksnes juhul, kui väärteomenetlus uuendatakse. Kui mootorsõiduki eest

vastutava isiku kaebus jäetakse kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata, ei ole isikul õigust

pöörduda hoiatustrahvi aluseks olevate asjaolude kontrollimiseks kohtu poole.

34. Kaebeõiguse piirang oleks õigustatud, kui hoiatustrahvi määramise aluseks olev väärteokoosseis

tuvastatakse veatult, on selge, et väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, ega esine VTMS §s 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Eelkõige saab sellistest eeldustest lähtuda siis,

kui menetleja vea võimalus on viidud miinimumini: nt on rikkumine tuvastatud automaatse

liiklusjärelevalveseadmega (VTMS § 541 lõige 1 punkt 1), kuigi ka sellisel juhul pole välistatud

vaidlus väärteo toimepanemise või selle nõuetekohase tuvastamise üle (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 15. märtsi 2012. a otsus väärteoasjas nr 3111712, punkt 8.3). Mõistetavalt

tuleb ka VTMS § 541 lõike 1 punktis 2 märgitud juhtudel – kui teo avastanud järelevalvet tegeval

ametnikul ei olnud võimalik kohe tuvastada mootorsõiduki juhti ning rikkumine jäädvustati fotol,

filmil või muul teabesalvestisel – eeldada, et rikkumise asetleidmine on tuvastatud veatult, väärtegu

on õigesti kvalifitseeritud ja väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ei ole. Kolleegiumi hinnangul ei

tohi aga sellisest eeldusest lähtumine täielikult välistada hoiatustrahvi määramise aluseks olevate

asjaolude vaidlustamist kohtus. See võib olla põhiseaduslikult nõutav näiteks olukorras, kus mingil

põhjusel ei ole rikkumise avastanud ametniku tehtud foto, filmi või muu teabesalvestise abil

võimalik üheselt selgitada rikkumise tuvastamise aega, kohta või mootorsõiduki

registreerimismärki, nagu ka juhul, kui on tekkinud vaidlused küsimuses, kas fotol, filmil või muul

teabesalvestisel jäädvustatud tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud. Viimase

näitega on tegemist ka praeguses asjas. L. Liivamäele saadetud trahviteates heideti talle ette

LS § 241 lõikes 2 sätestatud teo toimepanemist, s.o sõiduki parkimist selleks keelatud kohas või

liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes nii, et see on ohtlik teistele

liiklejatele või häirib oluliselt liiklust, ning L. Liivamägi vaidlustas trahviteate muu hulgas põhjusel,

et sõiduki parkimine ei ohustanud teisi liiklejaid ega häirinud oluliselt liiklust. Kui kõnealuste

küsimuste lahendamisel jätta isik ilma kohtusse pöördumise võimalusest, võib see viia trahvi alusetu

määramiseni, mis aga ei oleks põhiseadusega kooskõlas.

8(9)

5-17-12

35. Eeltoodust lähtudes on kolleegium seisukohal, et VTMS § 546 lõikes 6 sätestatud

väärteomenetluse uuendamise alust tuleb analoogia alusel kohaldada ka juhul, kui hoiatustrahvi

vaidlustab mootorsõiduki eest vastutav isik. Selline tõlgendus viib põhiseadusega kooskõlas oleva

tulemuseni, kuna tagab ka mootorsõiduki eest vastutava isiku õiguste kohtuliku kaitse. Samuti

koheldakse sellisel juhul mootorsõiduki eest vastutavat isikut võrdselt isikuga, kelle andmed esitas

mootorsõiduki eest vastutav isik VTMS § 545 lõike 3 või 5 kohaselt kaebuses ning kes vaidlustas

hoiatustrahvi VTMS § 546 lõike 6 kohaselt.

36. Eeltoodust lähtudes ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 15 lõike 1

punktile 6 tuginedes jätab kolleegium Harju Maakohtu taotluse rahuldamata.

Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Saale Laos, Jüri Põld, Tambet Tampuu

9(9)