3-17-2063/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Einar Vene, Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2017, Tartu Haldusasja number 3-17-2063 Haldusasi Kalle Tiiveli kaebus justiitsministri 06.10.2016. a määrusega nr 21 muudetud vangla sisekorraeeskirja § 641 p 31 tühistamiseks ja põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks Menetluse alus ringkonnakohtus Kalle Tiiveli määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Kalle Tiivel

RESOLUTSIOON Jätta Kalle Tiiveli määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 7. novembri 2017. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kinnipeetav Kalle Tiivel esitas Tartu Halduskohtule kaebuse justiitsministri 6. oktoobri 2016. a määrusega nr 21 „Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmise määrus“ muudetud vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 641 p 31 tühistamiseks ja põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks. Kaebaja lisas kaebusele taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, kuna vaidlusalused sätted jätavad kaebaja ilma õigusest suitsetada. Seoses suitsetamise keeluga on kaebajal tugev stress ja võõrutustunnused. 2. Tartu Halduskohus tagastas K. Tiiveli kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu (resolutsiooni p 1) ja jättis K. Tiiveli esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Halduskohus selgitas, et kaebaja vaidlustatud justiitsministri määrus ei ole haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, mille tühistamist saaks halduskohtule esitatud kaebusega nõuda. Vabariigi Valitsuse seaduse § 51 lg 1 kohaselt on tegemist õigustloova aktiga. Halduskohus ei vaata läbi õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, kuna selleks on HKMS § 4 lg-st 1 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 p-st 1 tulenevalt ette nähtud teistsugune menetluskord. Halduskohus selgitas kaebajale, et tal on võimalik vaidlustada justiitsministri määruse alusel tema suhtes antud haldusakt või toiming ning taotleda selle vaidluse raames põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamist. Kohus ei pidanud vajalikuks suunata kaebajat kaebuse muutmisele, kuna nii kohustamiskui ka tühistamiskaebuse esitamine kohtule eeldab eelneva vaidemenetluse läbimist.

2 Halduskohus märkis, et kaebuse tagastamise tõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ja kohus jätab selle läbi vaatamata. 3. K. Tiivel esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 16. oktoobri 2017. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuses soovib kaebaja pädeval kohtuinstantsil tema kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus uuesti läbi vaadata. 4. Tartu Halduskohus jättis 26. oktoobri 2017. a määrusega K. Tiiveli määruskaebuse käiguta ja andis tähtaja määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli tasuda riigilõiv või esitada kohtule menetlusabi taotlus. Halduskohus selgitas kaebajale, et oma õiguste kaitseks on kaebajal võimalik vaidlustada Viru Vangla kodukorra vastavaid punkte tühistamiskaebusega ning kohustamiskaebusega nõuda vanglalt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemist. 5. K. Tiivel esitas Tartu Halduskohtule taotluse menetlusabi korras riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja omapoolsed täiendused varemesitatud määruskaebusele. 6. Tartu Halduskohus jättis 7. novembri 2017. a määrusega rahuldamata K. Tiiveli taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel, jättis määruskaebuse käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus leidis, et kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt on tema menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulek 519,83 eurot, millest kuulub maha arvamisele 377,88 eurot vabanemisja nõuete fondi, elektriseadme kasutamise kulu ning vältimatute kulutustena 94 eurot. Muude kõnealusel perioodil konto väljavõttest nähtuvate väljaminekute mahaarvamiseks puudub alus. Kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 23,98 eurot. Kuna tasutav riigilõiv 15 eurot ei ületa kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, ei ole menetlusabi andmine lubatud. 7. K. Tiivel esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, kus palub tühistada Tartu Halduskohtu 7. novembri 2017. a määrus ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest ning võtta kaebus koos esialgse õiguskaitse taotlusega menetlusse. Kaebaja palub enda puhul rakendada kiiremas korras kohtuasja nr 3-17-1999 asjaolusid, kuna ta on alates 1. oktoobrist 2017 ebamõistlikus ja põhiseadusega vastusolus olevas olukorras. Vangla keeldus kaebaja vabanemisfondis olevast rahast riigilõivu tasuma, mistõttu ei ole kaebajal enda kaitsmiseks võimalik riigilõivu tasuda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et K. Tiiveli määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 7. novembri 2017. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4, HKMS § 203 lg 2). Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist. 9. Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise piirangud on imperatiivselt sätestatud HKMS §-s 112 ning nende piirangute esinemisel on kohtul kohustus isikule menetlusabi mitte anda. Tulenevalt HKMS § 112 lg 1 p 1 ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

3 10. Halduskohus on õigesti kaebaja maksevõime tuvastamisel aluseks võtnud kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte perioodil 1. juulist kuni 31. oktoobrini 2017, kuna menetlusabi taotlus esitati 1. novembril 2017. Halduskohus on õigesti võtnud arvesse kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvaid raha liikumisi ja arvestanud maha kõik lubatud mahaarvamised. Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtub, et K. Tiiveli sissetulekud on 519,83 eurot ja kinnipidamised nõueteja vabanemisfondi ning elektrienergia kasutamise eest 377,88 eurot. Samuti on halduskohus õigesti tuginenud Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsusele nr 3-3-1-35-15 ning arvestanud K. Tiiveli sissetulekutest maha vältimatuid kulutusi arvutatuna 5% töötasu alammäärast ehk kokku 94 eurot. 11. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus seega õigesti arvestanud menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu põhjal kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetulekuks 23,98 eurot. Kuna määruskaebuselt tasutav riigilõiv 15 eurot ei ületa kaebaja kahekordset keskmist kuusissetulekut, ei saa K. Tiivelile tulenevalt HKMS § 112 lg 1 p 1 menetlusabi anda. 12. Eeltoodud põhjendustel jätab Tartu Ringkonnakohus K. Tiiveli määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 07.11.2017. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

Einar Vene Tanel Saar