2-17-5982/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-5982

Tsiviilasi

Xxxxhagi Creditstar Estonia AS vastu õigussuhte

puudumise tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

332,33 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Xxxx(isikukood xxxx), tehinguline esindaja

Xxxx

Kostja Creditstar Estonia AS (registrikood 11251314),

tehinguline esindaja Xxxx

Asja läbivaatamine

Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Tuvastada, et Xxxxpuudub kohustus tasuda Creditstar Estonia AS-ile võlasummat

320-640 eurot.

3. Tuvastada kostja Creditstar Estonia AS kohustus esitada Creditinfo Eesti AS-ile

avaldus Xxxxvõlglaste nimekirjast kustutamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud kostja Creditstar Estonia AS kanda

5. Määrata menetluskulude rahaline suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Xxxx(edaspidi hageja) esitas 14.04.2017 Harju Maakohtule hagi Creditstar Estonia AS

(edaspidi kostja) vastu õigussuhte puudumise tuvastamise nõudes.

Hageja avastas, et ta on Creditinfo andmetel võlglane ning andmed hageja võla kohta on

edastanud kostja. Andmetest nähtub, et võlg on 2007. aastast ja võla suurus on 320 – 640

eurot. Hagejale teatati telefoni teel, et see olevat SMS laen, kuid rohkem infot hageja saanud

ei ole. Hageja leiab, et isegi kui tal oli mingi SMS laen, siis nüüdseks on võlanõue aegunud.

Hageja palub kohtul kohaldada kostja nõudele hageja vastu aegumist; tuvastada hageja õigus

mitte tasuda kostjale võlg ja kohustada kostjat esitama Creditinfo Eesti AS-le avaldus hageja

võlglaste registrist kustutamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Vastuses kostja vastuväidetele leiab hageja 02.07.2017 esitatud seisukohas, et kostja poolt

esitatud laenulepingul puuduvad poolte allkirjad. Hageja ei mäleta, et oleks niisuguse lepingu

sõlminud. Lepingust ei saa isegi seda aru, milline oleks tegelik laenu tagastamise tähtaeg kui

hageja oleks laenu saanud. Ühtegi meeldetuletust ei ole tulnud ning nende saatmine on üldse

tõendamata, samuti ei ole hageja saanud kostjapoolseid telefonikõnesid. Hageja leiab

12.09.2017 kohtule esitatud seisukohas, et tema arvates ei ole ta kostjaga laenulepingut

sõlminud. Raha saamist hageja ei eita. Seega saaks kostja nõue põhineda alusetul

rikastumisel. See nõue on ammu aegunud ning hageja palub kohaldada nõudele aegumist.

Aegunud oleks nõue ka juhul, kui see põhineks võlasuhtel.

3. Kohtule 04.11.2017 esitatud seisukohas kostja täiendavatele seisukohtadele leiab hageja, et

kostja poolt kohtule esitatud lepingu digitaalse allkirjastamise sertifikaadist nähtub ainult

kuupäev 24.04.2007, hageja nimi ja isikukood. Kostja kandis hagejale üle raha 31.07.2007.

Mitte kuidagi ei saa mingi aprilli kuupäevaga hageja nime trükkimine mingile arusaamatule

dokumendile tõendada laenulepingu olemasolu raha ülekandmise ajal. Kostja väidab, et

hageja on lepingu sõlmimiseks kasutanud laenusaaja pangalinki, mis samastatakse e-allkirja

andmisega. Kostja poolt esitatud dokumendist nähtub, et tegemist on ärikliendi mingi lehega.

Seal on viited eurole, kuid mitte hagejale. See dokument ei saa kuidagi tõendada hageja ja

kostja vahelise laenulepingu olemasolu. Laenuraportist ei nähtu, et selle oleks kostjale

esitanud hageja. Dokumendis on kirjas nagu oleks laenu taotletud aprillis 30 päevaks ja raha

saadud alles juuli lõpus. SMS laen on üldteada andmetel kiiresti antav laen. Laenu taotlemise

ja raha saamise vahe ei saa olla kolm kuud. Isegi kui dokument näitaks hageja poolt laenu

taotlemist, ei tõenda dokument pooltevahelise laenulepingu sõlmimist, hageja nõustumist

laenutingimustega, intresside, tagasimakse aja jms. laenulepingu tavaliste tingimustega.

4. Mitte kusagilt sellest lisast ei nähtu, et dokumendis kirjapandu oleks saadetud hagejale.

Dokumendis on näidatud mingi hageja andmetega laenuleping, mida hageja näeb

esmakordselt. Hageja lepingut allkirjastanud ei ole. Selle lepingu lisas on maksegraafik, mis

algab kandega: 15.03.2010 5000 kr 300 kr 98 kr 398 kr. Antud vaidluse teema ei ole 2010

saadud väidetav laen. Laenuhalduri kommentaaridega ei saa küll tõendada mitte mingit seost

hageja ja kostjavahelise laenulepingu kohta. Samuti ei saa dokument olla tõendiks raha

tagasinõudmisele kostja poolt. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et kostja nõue on aegunud

ning seetõttu on alusetud tema poolt Creditinfo Eesti AS-le hageja kui võlglase kohta esitatud

andmed. Ei ole ühtegi tõendit hagejapoolse mingi kohustuse tahtliku rikkumise kohta. Kostja

ei ole hageja vastu kohtule nõuet esitanud. Seega on igal juhul nõude igasugune esitamise aeg

juba möödunud ka kostja väidetest lähtuvalt.

5. Kostja viitab Riigikohtu 12.12.2011 lahendile 3-3-1-70-11, kuid on teinud lahendist

ebaõige järelduse. Nimetatud kohtulahendis on hinnatud, kas andmete esitamine kahjustab

ülemäära isikut, kelle andmed on maksehäire registris avaldatud. Antud juhul ei ole kostja

tõendanud, et tal oleks üldse õigus nõuda kostjalt saadud raha tagasimaksmist 10 aasta

jooksul. Ta ei ole ka tõendanud, et hageja on käitunud pahatahtlikult. Ta ei ole tõendanud, et

tal oleks mingi eriline ja vajalik huvi hageja kui võlgniku andmete avaldamiseks. Kostja

vajadus hageja nõusolekuta isikuandmete edastamiseks kolmandatele isikutele ei kaalu üles

hageja õiguste ja huvide riivet. Raha sai hageja kostjalt üle 10 aasta tagasi. Niisugusel juhul

kahjustab hageja kui võlgniku andmete avaldamine hageja huve ülemääraselt.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

6. Kostja ei võta hagi õigeks ning vaidleb sellele vastu. Pooled sõlmisid interneti vahendusel

24.04.2007 lepingu nr xxxx. Lepingu sõlmimisel võimaldas kostja hagejal võtta kiirlaenu.

31.07.2007 esitas hageja laenutaotluse 2 000 krooni saamiseks 30-ks päevaks. Kostja rahuldas

hageja laenutaotluse. Hageja kohustus laenusumma koos laenu kasutamise tasuga tasuma

hiljemalt 30.08.2007, hageja ei ole seda teinud. Kostja on korduvalt pöördunud hageja poole

meeldetuletustega, milles palus hagejal võlgnevus likvideerida. Hageja nendele ei

reageerinud. Kuna hagejal on kostja ees täitmata kohustusi, on kostjal õigus kanda hageja kui

võlgnik sisse Creditinfo Eesti AS poolt hallatavasse Ametlikku Maksehäireregistrisse.

Tagastamata laenu põhiosa jääk on 127,82 eurot, intress 35,15 eurot, viivis pärast

vähendamist 127,82 eurot, võla sissenõudmise kulud 41,54 eurot - kokku 332,33 eurot.

Hageja on rikkunud oma laenulepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult, kuna ta ei olnud

kättesaadav hageja poolt kostjale antud sidevahendite kaudu. Kostja hinnangul näitab see, et

hageja eesmärk oli juba lepingu sõlmimise hetkel kahjustada kostjat läbi tema arvelt

rikastumise. Seega on kostja nõudele kohaldatav aegumistähtaeg kümme aastat ja

aegumistähtaja lõpp on 01.01.2018.

7. Kostja selgitab 02.10.2017 esitatud täiendavates seisukohtades, et hageja on lepingu

sõlmimiseks kasutanud laenusaaja pangalinki, mis samastatakse e-allkirja andmisega.

Lepingu digitaalse allkirjastamise sertifikaat tõendab asjaolu, et hageja on läbi oma SEB

internetipanga allkirjastanud panga autentimise teel kostjaga laenulepingu. Samuti tõendab

lepingu digitaalse allkirjastamise sertifikaat ka seda, et hageja on esitanud konkreetse

laenutaotluse ja uuesti kinnitanud nõustumust laenulepingu tingimustega läbi oma SEB

pangalingi panga autentimise teel. Laenuraportis on kirjas konkreetselt hageja poolt

laenutaotluse esitamisel kostja andmebaasi kirjutatud laenu taotluse andmed mis näitavad, et

laenutaotlus esitati isiku poolt, kelle isikukoodiks on xxxx, mis on hageja isikukoodiks.

Hageja on esitanud laenutaotluse IP aadressilt 87.98.121.30, laenusummaks on taotletud

2000.00 krooni ja laenutähtajaks 30 päeva. Laenuraport ja digitaalse allkirjastamise

sertifikaat ning eelnevalt esitatud tõendid ja selgitused võimaldavad hagejat laenulepinguga

seostada.

8. 16.10.2017 seisukohas leiab kostja, et hageja ei ole põhjendanud, miks ja millise õigussuhte

alusel kostja hagejale raha kandis. Kostja hinnangul ei ole kahtlust selles, et tema ja hageja

vahel on sõlmitud laenuleping. Kostja hinnangul on hageja rikkunud oma laenulepingust

tulenevaid kohustusi tahtlikult. Pärast kostjalt laenusumma saamist ei võimaldanud hageja

kostjal endaga kontakti saada, tema poolt kostjale edastatud mobiilinumber ei olnud mõne aja

pärast enam kasutuses ning ta ei reageerinud kostja poolt hageja e-mailile saadetud

meeldetuletustele ja kirjadele. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et vastavalt TsÜS § 146 lg-le 4

on kostja nõudele hageja vastu kohaldatav aegumistähtaeg kümme aastat ning kostja nõue

hageja vastu ei ole aegunud. Isegi juhul, kui kostja nõue hageja vastu oleks aegunud, ei

mõjutaks see kostja hinnangul hageja andmete avaldamist Creditinfo Eesti AS poolt

hallatavas Ametlikus Maksehäireregistris. Mingi nõude aegumine ei muuda selle aluseks

oleva kohustuse rikkumist olematuks. Riigikohtu 12.12.2011 lahendist 3-3-1-70-11 tuleneb, et

võlgniku andmed võivad olla avaldatud Ametlikus Maksehäireregistris kuni 13 aastat alates

nõude sissenõutavaks muutumisest. Kostja on varasemalt nõustunud hageja seisukohaga, et

nõue on sissenõutav alates 01.01.2008. Sellest tulenevalt on kostja seisukohal, et hageja

andmed võivad olla Ametlikus Maksehäireregistris kuni 01.01.2021.

9. Kostja leiab kohtule 03.11.2017 esitatud lõplikes seisukohtades, et kostja nõue hageja vastu

tuleneb 24.04.2007 interneti vahendusel sõlmitud laenulepingust nr xxxx. 17.11.2017 esitatud

seisukoha leiab kostja, et hageja esitas oma lõplikud seisukohad ületades menetlustähtaega

04.11.2017 „hageja seisukohad kostja täiendavatele seisukohtadele“, milles tõi omapoolsed

argumendid kostja poolt 02.10.2017 esitatud seisukohtadele. Kostja palub kohtul jätta hageja

poolt 04.11.2017 esitatud lõplikud seisukohad tähelepanuta. Juhul, kui kohus otsustab siiski

aktsepteerida hageja poolt menetlustähtaega ületades esitatud lõplikud seisukohad, esitab

kostja järgnevalt omapoolse arvamuse nende sisulise poole osas.

10. Selgitused pangalingi tehnliste spetsifikatsioonide kohta aitavad aru saada kostja poolt

tõendina esitatud digitaalse allkirjastamise sertifikaadist. See on üldine selgitus ning selle

selgituse eesmärk ei olnud tõendada hageja ja kostja vahelise lepingu olemasolu, vaid

selgitada digitaalse allkirjastamise sertifikaadil oleva informatsiooni tähendust. Laenuraportist

on selgelt välja loetav, et 24.04.2007 puhul on tegemist kliendi registreerimise kuupäevaga

ning laenu summas 2000,00 EEK on hageja taotlenud 31.07.2007. Vastavalt kostja ja hageja

vahel sõlmitud laenulepingule võimaldas kostja hagejal pärast laenulepingu sõlmimist võtta

laenu korduvalt. Leping oli sõlmitud 24.04.2007 ning selle alusel võttis hageja kostjalt laenu

31.07.2007. Kirjavahetusest leiduvate maksegraafikute puhul ei ole tegemist uute laenudega

vaid ettepanekutega leida võlgnevuse tasumiseks kompromiss. Kostja arvates tuleneb

laenuhaldurite kommentaaridest selgelt see, et need on seotud hagejaga ning tõendavad seda,

et ta hoidus tahtlikult kõrvale laenu tagasimaksmisest ning kostja püüetest temaga

võlgnevuse. Asjaolu, et hageja ei ole kostja vastu oma nõuet veel kohtule esitanud, ei välista

tal selle tegemist tulevikus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et

hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja

võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes

hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas

kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse

üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses

tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole

esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Seega on hagimenetluses poole kohustus

tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-

41-15, p 19).

13. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on nõue hageja vastu. Hageja kostjalt raha saamist

ei eita. Hageja leiab, et pooled ei ole lepingut sõlminud ja hageja nõue on aegunud. Kostja on

seisukohal, et nõue ei ole aegunud, kuna hageja on rikkunud oma laenulepingust tulenevaid

kohustusi tahtlikult ja sellest tulenevalt on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 4

kohaselt kohaldatav aegumistähtaeg kümme aastat. Seega on hageja esitanud nõude, milles

palub tuvastada kostjale kuuluva hageja vastu suunatud nõude puudumine ja aegumine.

Hageja nõue kostja vastu võiks kuuluda rahuldamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 368 lg 1 alusel, mille kohaselt hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või

puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Seega tuleb

kohtul tuvastada, kas hagejal puudub kohustus tasuda kostjale võlgnevus 332,33 eurot.

14. Seega tuleb esmalt kvalifitseerida hageja nõue kostja vastu. s.t anda sellele õiguslik

hinnang. Vaidlus puudub selles, et hageja on kostjalt saanud 2 000 krooni. Hageja kinnitab, et

raha on hagejale 31.07.2007 üle kantud (tl 32, pöördel). Samuti on kohtule esitatud

maksekorraldusega nr 21697 tõendamist leidnud, et kostja kandis hageja arvelduskontole

31.07.2007 2 000 krooni (tl 25). Kostja leiab, et pooled sõlmisid interneti vahendusel

24.04.2007 lepingu nr xxxx (tl 22-24). Lepingu sõlmimisel võimaldas kostja võtta hagejal

kiirlaenu. Eeltoodust tulenevalt tuleb esmalt tuvastada, kas poolte vahel on sõlmitud

laenuleping. Hageja on tuginenud sellel, et lepingut ei ole sõlmitud ning kostja poolt esitatud

leping on allkirjastamata. Hageja leiab, et kostja nõue saaks põhineda alusetul rikastumisel.

Kostja väitel on leping sõlmitud internetis.

15. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega

oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. Tarbijakrediidileping on krediidileping, mille poolteks on majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja ning tarbijast krediidivõtja. Tarbijakrediidilepinguga on

tegemist, kui krediidivõtja on füüsiline isik ning krediidi võtmine ei ole seotud nimetatud

isiku iseseisva majandus- või kutsetegevusega. Äriregistri väljavõttest nähtuvalt on kostja

tegevuseks muu laenuandmine.

16. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud asjaolu, et hageja on esitanud 31.07.2007 kl

20:20:59 sms-i teel 2 000 krooni väljastamiseks laenutaotluse IP-aadressilt 87.98.121.30 (tl

45). Laenutaotlus rahuldati ning kostja kontole kanti 31.07.2007 kl 20:24 2 000 krooni (tl

25). VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. TsÜS § 68 lg 2 ja 3 kohaselt võivad

tahteavaldused olla väljendatud nii otseselt (sõnaliselt) kui ka kaudselt (tegudega).

Laenulepingule ei ole sätestatud kohustuslikku vormi, seega iseenesest ei pea olema

laenulepingu tekst allkirjastatud, kui muudest asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt on poolte

vahel laenusuhe. Seega on tõendamist leidnud, et lepingupooled, so hageja ja SMS Laen

OÜ, sõlmisid interneti teel tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 tähenduses 2 000 krooni

saamiseks. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt on Creditstar Estonia AS kehtetud ärinimed

SMS Laen AS ja SMS Laen OÜ.

17. Kohustus, mille aegumist hageja soovib tuvastada tuleneb hageja ja kostja sõlmitud

tarbijakrediidilepingust. Tegemist on seega tehingust tuleneva nõudega. Tehingust tuleneva

nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on

aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustust tahtlikult. Pooled

vaidlevadki selle üle, kas hageja rikkus laenu tagastamise kohustust tahtlikult või mitte.

Riigikohus on selgitanud TsÜS § 146 lg 4 kohaldamise asjaolusid. Kohustuse tahtliku

rikkumisega TsÜS § 146 lg 4 tähenduses on tegemist juhul, kui lepingupool soovib

õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt. Eeltoodust tulenevalt

kohaldub TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud aegumistähtaeg nõuetele, mis tulenevad lepingupoole

tahtlikust heade kommete vastasest teost, kui viimane soovib õigusvastase tagajärje

saabumist. Selline tegu võib olla kas aktiivne või passiivne. Esimesel juhul rikub isik

kohustust tahtlikult heade kommete vastase tegevusega, teisel juhul tegevusetusega. Ainuüksi

kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades

TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav (vt Riigikohtu 16.09.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

79-09, p 11).

18. Kohtu hinnangul ei ole kostja toonud välja asjaolusid, millest võiks järeldada seda, et

hageja rikkus kohustust tahtlikult. Kohus leiab, et nimetatut ei saa järeldada asjaolust, et

hageja kohustust ei täitnud ning asjaolust, et hageja mitte ainult ei hoidnud tahtlikult kõrvale

oma kohustuse täitmisest, vaid hageja eesmärk oli juba lepingu sõlmimise hetkel kahjustada

kostjat läbi tema arvelt rikastumise. Laenuhaldurite kommentaarid ei tõenda hageja poolt

kohustuste tahtlikku rikkumist, kuna nimetatud kommentaarid ei tõenda kostja poolt hagejale

helistamist. Kohus täitis 11.09.2017 selgitamiskohustust ning kohus tegi kostjale ettepaneku

esitada kohtule tõendeid korduvate nõudekirjade esitamise kohta hagejale (tl 35). Kostja

vaatamata kohtu selgitustele ja ettepanekutele tõendeid kirjade saatmise kohta esitanud ei ole.

Kostja poolt kohtule 02.10.2017 kirjavahetus ei tõenda kirjade saatmist hagejale. Samuti ei

näita hageja tahtlust kohustuse rikkumisel asjaolu, et ta on esitanud praeguse hagi kohtusse.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja esitanud asjaolusid, mis annaks alust kohaldada laenu

tagastamise nõude aegumisele TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud kümneaastast aegumistähtaega

tahtliku rikkumise korral. Seega kohaldub kohtu hinnangul TsÜS § 146 lg-st 1 tulenev

kolmeaastane aegumistähtaeg. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude

sissenõutavaks muutumisega.

19. Riigikohus on selgitanud aegumistähtaja alguse arvutamist. Tehingust tuleneva nõude

aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. Tähtaeg lõpeb TsÜS § 135 lg 2 järgi

tähtpäeva saabumisel. Tähtpäeva saabumine määratakse TsÜS § 136 lg 1 järgi tähtaja või

kindlaksmääratud sündmusega. Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava

tähtajaga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 2 järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Kui

tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga,

möödub tähtaeg TsÜS § 137 lg 1 järgi tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei

tulene teisiti. Aastates arvutatava aegumistähtaja puhul on keskne küsimus, mida lugeda

aegumistähtaja viimase aasta „vastavaks kuuks ja päevaks" TsÜS § 136 lg 2 mõttes.

Kolleegiumi arvates peetakse selle all aegumistähtaja puhul silmas kohustuse täitmise

tähtpäevale või kohustuse täitmise tähtaja viimasele päevale vastavat päeva aastates

arvutatava tähtaja möödumisel. Nõude maksmapanekuks on võlausaldajal aega kolm

täisaastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause järgse nõude sissenõutavaks muutumise ja ühtlasi

aegumise alguspäeva väljaarvamine aegumistähtajast pikendaks aastat kunstlikult ühe päeva

võrra. Laenuleping sõlmiti 1. veebruaril 2008. Kostjad pidid laenu tagasi maksma hiljemalt

1. veebruaril 2009 (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-162-13, p-id 29 ja 30 ).

20. Hageja kohustus laenusumma tagastama hiljemalt 30.08.2007. Seega algas

aegumistähtaeg 30.08.2007. Asjas ei ole pooled esitanud asjaolusid, millest võiks järeldada, et

aegumine on vahepeal katkenud või peatunud. Seega möödus aegumistähtaeg 30.08.2010 kell

24:00 ning kostjale kuuluv krediidiliinilepingust tulenev nõue on praeguseks aegunud. TsÜS

§ 144 kohaselt on koos põhivõlaga aegunud ka kõrvalkohustustest tulenevad nõuded, st

intressi-ja viivisenõue. Kuna kostja nõue hageja vastu on aegunud, ei analüüsi kohus seda, kas

poolte vahel sõlmitud lepingust tulenev viivisemäär on tühine selle selgelt ülemäärast ja

tarbijast hagejat ebamõistlikult kahjustavalt. Eeltoodust tulenevalt leidis tuvastamist, et

hagejal puudub kohustus tasuda kostjale poolte vahel sõlmitud lepingus tulenevat võlgnevust

332,33 eurot. Seega tuleb hagi rahuldada nõude osas tuvastada hageja kohustus tasuda

Creditstar Estonia AS-ile võlasummat 320-640 eurot.

21. Järgmisena analüüsib kohus, kas hageja isikuandmete töötlemiseks Creditinfo Eesti AS

hallatavas maksehäireregistris esineb õiguslik alus. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 10 lg

1 kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus

ei sätesta teisiti. Andmed isiku võlgnevuse kohta ei ole delikaatsed isikuandmed IKS § 4 lg 2

mõttes, mille töötlemisele kehtivad IKS-st tulenevad lisapiirangud. Seega IKS §11 lg-d 6 ja 7

ei eelda krediidivõimekuse muul eesmärgil kolmandatele isikutele andmete edastamisel

andmesubjekti nõusolekut. IKS § 11 lg 6 kohaselt isikute krediidivõimelisuse hindamise või

muul samasugusel eesmärgil kolmandatele isikutele edastamiseks mõeldud isikuandmete

töötlemine on lubatud üksnes juhul, kui: 1) kolmandal isikul on isikuandmete töötlemiseks

õigustatud huvi; 2) isikuandmete edastaja on tuvastanud kolmanda isiku õigustatud huvi,

kontrollinud edastatavate andmete õigsust ning registreerinud andmeedastuse. Sama

paragrahvi lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud eesmärgil andmete

kogumine ja kolmandatele isikutele edastamine ei ole p 2 ja 4 alusel lubatud, kui see

kahjustaks ülemääraselt andmesubjekti õigustatud huve ning kohustuse rikkumise lõppemisest

on möödunud rohkem kui kolm aastat.

22. Isikuandmete töötlemist Krediidiinfo hallatava maksehäireregistris on Riigikohus

analüüsinud 12.12.2011 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-70-11. IKS § 11 lg 7 sätestab

alused, mille esinemisel ei ole IKS § 11 lg-s 6 nimetatud eesmärgil andmete kogumine ja

kolmandatele isikutele edastamine lubatud. IKS § 11 lg 7 p 2 alusel ei ole andmete

edastamine lubatud, kui see kahjustaks ülemääraselt andmesubjekti õigustatud huve, sama

lõike punkti 4 alusel ka siis, kui kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui

kolm aastat. Aegumine ei ole käsitatav kohustuse rikkumist lõpetava alusena selle sätte

tähenduses. Küll on nõude aegumist võimalik arvestada andmesubjekti õigustatud huvide

kahjustamise kaalumisel IKS § 11 lg 7 p 2 alusel. Mida pikema perioodi järel toimub

isikuandmete töötlemine, sh edastamine, seda intensiivsemalt riivab see andmesubjekti

põhiõigusi, eelkõige eraelu puutumatust, ning seda kaalukam peab olema andmete

kolmandatele isikutele edastamise vajadus.

23. Kohus leiab, et andmete edasine edastamine on IKS § 11 lg 7 p 2 ja 4 alusel

andmesubjekti õigustatud huve ülemäära kahjustav ning kohustuse rikkumisest on möödunud

rohkem kui kolm aastat. Pooled sõlmisid 24.04.2007 interneti teel tarbijakrediidilepingu VÕS

§ 402 tähenduses 2 000 krooni saamiseks. Kostja andis hagejale 31.07.2007 laenu 2 000

krooni ning hageja kohustus laenu tagastama 30.08.2007. Kohus tuvastas, et kohustuse

rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui kolm aastat ning nimetatud nõude

kolmeaastane aegumistähtaeg on möödunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue,

tuvastada kostja Creditstar Estonia AS kohustus esitada Creditinfo Eesti AS-ile avaldus

Xxxxvõlglaste nimekirjast kustutamiseks, rahuldada.

MENETLUSKULUD

24. TsMS 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda.

25. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik