1-07-16087/6 · 1-07-16087/6 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-07-16087

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.juulil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-07-16087 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Evelin Esing juuresolekul Tõlk Svetlana Hamaza Prokurör Rita Hlebnikova Kohtuasi

Viru Vangla materjalid E.R-i tingimisi enne

tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 22.juulil 2009 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

E.R, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas.

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta E.R vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 25.05.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

E.R on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 29.02.2008 kohtuotsusega KarS § 200

lg 2 p 4,7 järgi ning karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 2 aastat 8 kuud

vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 21.06.2007 otsusega mõistetud

kandmata karistuse (8 kuud vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud

vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg ning mõistetud vangistuse alguseks loeti 21.09.2007.

2(4) Karistuse kandmise algus 21.09.2009 ja lõpp 20.01.2011.

E.R andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 44)

Elektroonilise valve alla vabanemise võimaluse avanemine 21.05.2009.

Kinnipidamisasutusest E.R-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetavat on vangistuse jooksul 2 korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel asub

elama xxx koos ema ja kasuisaga. Kinnipeetav Viru Vanglas ei tööta ega ole hõivatud

õppetegevusega. Osaleb sotsiaalprogrammis Convictus. Kinnipeetaval puudub põhiharidus, on haridust 7 klassi. Ametlikult töötanud ei ole. Ei ole töötamisest huvitatud, kuna lihtsam viis on varastada. Kutse- ja tööoskused puuduvad. Riigikeelt ei oska, kuid soovib õppida. Isikul puudub kindel sissetulekuallikas. Olemasolevat raha on kulutanud narkootikumidele. Suhtlusringkonnas on ainult kriminaalse taustaga sõbrad. Kinnipeetav naudib riskeerivat eluviisi ega taju tagajärgi.

Isik tunnistab, et pärast alkoholi tarbimist muutub vägivaldseks ega oska ennast kontrollida.

Kuriteod sooritatud alkoholijoobes. Narkootikume hakkas tarvitama 12-aastaselt. Amfetamiini tarbis iga päev. Isik soovib vabaneda kriminaalhoolduse alla, sest siis toimub järelvalve ning tal

on kergem õiguskuulekas olla. Kinnipeetav ei suuda kaua ühe tegevuse juures olla, tüdineb kiiresti. Tahte saamiseks on võimeline kasutama füüslist vägivalda. Alkoholi joobes on muutub

agressiivseks ja on teistele ohtlik. Isik on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral, reaalset vanglakaristust kannab kannab esimest korda. Vangla kinnipeetava tingimisi vabastamist praegu ei

toeta kuna leiab, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele peab eelnema sotsiaalprogrammide läbimine.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru Vangla taotlust

E.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Vabanemisl puudub

E.R sobiv elukoht elektroonilise järelevalve kohaldamiseks, töökoht ja toetav

sotsiaalvõrgustik. Puudub põhiharidus ja tööoskused, seega vabanemisel töö leidmine on ebatõenäoline.

E.R taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist

elektroonilise valve alla. Ta ei teadnud, et ema korter ei sobi elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks, sest talle ei ole ju teada elukohale esitatavad nõuded.

Prokurör ei toeta süüdimõistetu vabanemist enne tähtaega. Kriminaalhooldaja ravamuses nägtub,

et elukoht ei sobi, see turvaline ei ole ning puudub koht, kuhu seadmeid kohandada. Sellises olukorras ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valvega on välistatud.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja kaitsja

arvamused, leiab, et E.R tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valvega õigustatud.

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E.R-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

3(4)

Süüdimõistetu 3 korda kohtulikult karistatud kriminaalkuridegude eest, vangistuses viibib 2

korda. 29.02.2008 kohtuotsuse sissejuhatavast osast (lk 2) on näha, et E.R on

varem toime pannud varavastaseid kuritegusid. Viimase, esimese astme isikuvastase kuriteo (röövimise vägivallaga, grupi poolt) pani toime kahe kehtiva katseaja jooksul. Eelpoolnimetatud kohtuotsusest on näha, et tegemist on 3-episoodilise asjaga ja kannatanutele kuriteoga tekitatud

kahjud on märkimisväärsed 13175 krooni. Süüdimõistetu kuriteod on järjest suureneva raskusastmega. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 7-10) on näha, et E.R

on korduvalt karistatud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse ja Alkoholiseaduse, Tubakaseaduse rikkumise eest rahatrahvide.

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused E.R-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks

teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vanglas viibides ei ole E.R üles näidanud paranemise teele asumist. Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse ajal kahel korral karistatud distsiplinaarkorras. 12.12.2008 karistati teda noomitusega, sest tulles tagasi kokkusaamiselt kaldus

kõrvale ettenähtud marsruudist, vaatas sisse naisvahistatute kambri vaateaknast. 08.01.2009 karistati kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks, kuna isik jalutuskäigult sissetoomise ajal kambri ukse avamisel seisis ukselävel ja keeldus teist kinnipeetavat kambrisse laskmast. Kudrinkov karjus valjuhäälselt ebatsensuursete sõnadega ja korduvatele vanglaametnike seaduslikele korraldustele eemalduda uksest antud isik ei allunud. E.R-i suhtes kasutati jõudu ja paigutati ajutiselt tühja

kambrisse. Samuti on E.R-i isiklikust toimikust näha, et kinnipeetavat on veel 17.04.2009 karistatud 1 lühiajalise kokkusaamise keeluga, kuna isik peitis uste sulgemise ajal end teisse kambrisse.

Kõik see näitab, et vangistuse ajal ei ole E.R oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on

vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetav ei tööta ega õpi. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav osaleb sotsiaalprogrammis Convictus.

Vangla koostatud kinnipeetava iseloomustuses kui ka E.R-i elektroonilise valve

kohaldamiseks tingimisi ennetähtaegse vabastamise nõusolekul on kinnipeetava

vabanemisjärgseks elukohaks toodud xxx. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on aga antud

elamispind kinnipeetava ema sõnul elamiskõlbmatu ja sinna E.R elama asuda ei saa. Kinnipeetava ema A K ja tema abikaasa K K on andnud nõusoleku, et E.R saab asuda elama nende korterisse xxx. E.R-i vanemad elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 6).

Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt elukoht aadressil xxx ei vasta elektroonilise järelevalve nõuetele. Kahetoalises korteris äärmiselt antisanitaarsel pinnal elavad lisaks kinnipeetava ema ja võõrasisale kaks alaealist last vanuses 5 aastat ja 8 aastat. Korter asub väga halvas seisus vanas

puumajas, elukoht on ebaturvaline ja väike. Samuti pere majanduslik olukord on ebarahuldav.

Kohtule esitatud elukoha sobivuse kontrolllehest (lk 7) on näha, et korter on antisanitaarses olukorras, ukselukud puuduvad, aknad on katki.

Justiitsministri 22.02.2007 a. määruse nr. 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 4 lg 3 kohaselt elektroonilise valve seadmeid ei paigaldata elukohta, mille üldine seisukord seda ei

võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus või on tegemist ajutise elukohaga. Kohtu hinnangul elektroonilise valvega vabastamine on välistatud juba sellel alusel, et elukoht xxx üldine seisukord ei võimalda seda ja puudub elukoha lukustamise võimalus.

Vabanedes ei ole kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal põhiharidus (7 klassi),

töökogemus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise

4(4) riski. Arvestades E.R-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ( viimati toime pandud

röövimine, mille käigus kasutati kannatanute suhtes vägivalda) ja süüdimõistetu võimalusi

vabaduses ( töökoha, hariduse puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõustetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli alla ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest.

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu

E.R-i temale Harju Maakohtu 29.02.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu