3-17-1113/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1113

Haldusasi

J.B.i kaebus Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2016 korralduse

nr 1960-k tühistamiseks, Tallinna linna kohustamiseks

vaatama J.B. poolt esitatud taotlus endise Israeli tn 4

kinnistu 817 E tagastamiseks uuesti läbi ning Tallinna linna

tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses viivitamisega

vara tagastamise menetluse läbiviimisel

Menetlusosalised

Kaebaja – J.B., volitatud esindaja Ivo Nurga

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Inken Logberg

Kolmas isik – Turukaubanduse AS

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jook-

sul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 10.01.2018.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni

27.04.1998.a otsusega nr 9954 (tl 33) otsustati lugeda Tallinnas, endine Israeli tänav 4, endisel

kinnistul nr 817 E asunud krunt suurusega 397 m2 omandireformi objektiks, loeti tõendtuks, et

vara kuulus õigusvastase võõrandamise ajal N. N.le ja tunnistati vara osas õigustatud subjektiks

Ivo Nurga. Alates 22.03.2013 on sama vara tagastamise õigustatud subjektiks Ivo nurga õde J.B.

(neiupõlvenimega N.) (edaspidi kaebaja). Nõudeõigus läks üle nõudeõiguse loovutamise lepingu

alusel 22.03.2013 (toimik 10829 lk 130-131). Samal kuupäeval vormistas kaebaja Ivo Nurgale

volikirja asjaajamiseks ja enda esindamiseks Israeli tn 4 kinnistu 817 E aluse maa/maaüksuse

tagastamise menetluses.

2. Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2016 korraldusega nr 1960-k (tl 27-28) „Keldrimäe tn 5 maa

osaline tagastamine, endise kinnistu nr 817 E osaline mittetagastamine ja mittetagastatava osa

eest kompensatsiooni määramine„ (edaspidi korraldus nr 1960-k) otsustati kaebajale tagastada

2(12)

õigusvastaselt võõrandatud maa Tallinnas, Kesklinna linnaosas asukohaga Keldrimäe tn 5, pin-

dalaga 376 m2, sihtotstarbega ärimaa. Korralduse punktis 3 on märgitud, et tagastataval maaük-

susel paikneb müügipaviljon (ehitusregistri kood 101026949), mis kuulub Turukaubanduse Akt-

siaseltsile ning ei ole maareformi seaduse § 6 lg-st 2 ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-

st 14 tulenevalt mittetagastamise aluseks. Korralduse punkti 7 kohaselt otsustati jätta tagastama-

ta Tallinnas, Kesklinna linnaosas endine Israeli tn 4, endise kinnistu nr 817 E maa suurusega 21

m2, kuna õigusvastaselt võõrandatud maal paiknevad teisele isikule kuuluvad rajatised: Tallinna

Linnavalitsuse 27.03.2002 korraldusega nr 903-k määrati Keldrimäe tänav, Gildi tänav ja Jakobi

tänavarajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks vajalik maa pindalaga 16894 m2. Harju

maavanema 25.07.2005 korraldusega nr 1237-k anti nimetatud maa Tallinna linna munitsipaa-

lomandisse (katastritunnus 78401:111:0012, kinnistatud Harju Maakohtu kinnistusosakonnas,

kinnistusregistriosa nr 24984601). Korralduse järgnevate punktide kohaselt otsustati alustada

tagastamisele mittekuuluva 21 m2 maa-ala kompenseerimise menetlust ja määrata kaebajale

kompenseeritava maa eest kompensatsioon 95% ulatuses summas 160 eurot. Korralduse punkti-

ga 14 loeti endise kinnistu nr 817 E maa tagastamise taotlus lahendatuks. Korralduse preambulis

märgitakse, et vara tagastamisel lähtuti mh Tallinna Linnavaraameti poolt 02.08.2016 koostatud

katastriüksuse plaanist (töö nr TS-1/16) ning toimiku 10829 materjalidest.

3. Tallinna Halduskohtule saabus 24.05.2017 kaebaja kaebus korralduse nr 1960-k tühistami-

seks, korralduse õigusvastasuse ja tühisuse tuvastamiseks ning Tallinna linnavalitsuse kohusta-

miseks haldusaktide välja andmiseks.

4. 01.06.2017 kohtumäärusega võttis kohus võttis kaebuse menetlusse ning tõlgendas kaebaja

nõudeid HKMS § 2 lg 4 järgi lähtuvalt kaebaja tahtest. Tulenevalt 01.06.2017 kohtumäärusest

on kohtu menetluses alljärgnevad kaebaja nõuded: tühistada Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2016

korraldus nr 1960-k ja kohustada Tallinna linna vaatama kaebaja poolt esitatud taotlus endise

Israeli tn 4 kinnistu 817 E tagastamiseks uuesti läbi ning tuvastada Tallinna linna tegevuse õi-

gusvastasus seoses viivitamisega vara tagastamise menetluse läbiviimisel.

5. 27.09.2017 kohtumäärusega kaasas kohus menetlusse Turukaubanduse AS-i kolmanda isiku-

na, kuna vaidlustatud korralduse punktist 3 tulenevalt asub vaidlusalusel tagastataval maaüksu-

sel kolmandale isikule kuuluv müügipaviljon (ehitisregistri kood 101026949).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

6. Endise Israeli tn 4 kinnistu 817 E endised asukohapiirid ei paikne korralduse nr 1960-k

preambuli lõpus nimetatud katastriüksuse plaanil (töö TS-1/16) märgitud kohas. Need paiknevad

osaliselt Keldrimäe 9/Lastekodu 12 aadressi ja katastritunnust 78401:111:0066 kandval naaber-

kinnistul (kinnistusregistri registriosa nr 26701201, omanikuks Turukaubanduse AS), samuti

maa-alal, mille suhtes on Maa-amet esitanud riigi reservmaa taotluse, kusjuures ei paikne endise

Israeli 4 kinnistu 817 endised asukohapiirid ka mitte Keldrimäe tänava 21 m2 suuruses osas.

Kaebaja on võtnud endise kinnistu ajalooliste piiride ligilähedase ajaloolise asukoha määramisel

aluseks Tallinna linnale kuuluvas Linnaarhiivis ja Tallinna linnaplaneerimise ja ehitiste arhiivis

säilitatava asjakohase kaardi- ja plaanimaterjali. Endise kinnistu 817 E endiste (ajalooliste) pii-

ride ligilähedane õige asukoht on näidatud kaebuse lisades 71, 20 ja 21 (tl 19, 24, 84, 85) toodud

aluskaartidel. Nimetatud kaartide näol on tegemist tänapäevast seisu kajastavate Maa-ameti ja

Tallinna planeeringute registri kaardirakenduste kaartidega, mida kaebaja on kasutanud alus-

kaardina endise kinnistu piiride määramiseks tänapäevases linnaruumis. Kaebaja on maaüksuse

endise asukoha nimetatud kaartidel märgistanud kaardirakenduste tööriistade abil punast värvi

nelinurkse kujundiga. Ülejäänud punased jooned, mis on kaebaja poolt kaartidele tõmmatud,

3(12)

omavad selgitavat tähendust sellele, kuidas on endise kinnistu asukoht tänases linnaruumis tule-

tatud. Endiste piiride kindlakstegemise abimaterjalideks olid naaberkinnistute piiride asukohad

(lisad 13-19 ja 22-27; tl 77-105). Mõningased erinevused mõõtudes, mis on toodud lisades 71,

20 ja 21 (tl 19, 24, 84, 85) nimetatud kaartidel, tulenevad konkreetse kaardirakenduse tööriista-

süsteemi määramise võimekusest. Samas on erinevused väga väikesed ning on endise kinnistu

piiride määramise seisukohalt ebaolulise tähendusega. Viidatud lisades toodud endise kinnistu

817 E asukoht vastab kõige ligilähedasemalt asjakohastes arhiivimaterjalides ehk ajaloolistes

kaardi- ja plaanimaterjalides toodud andmetele.

7. Tallinna Linnavaraameti poolt koostatud Keldrimäe 5 katastriüksuse plaan ja sellel toodud

uue katastriüksuse piirid erinevad endise kinnistu 817 E ajaloolistest piiridest, plaan kajastab

täiesti uut maaüksust ja selle piire, mis erineb endise kinnistu piiridest kuni 110 m2 võrra, so

vähemalt 25 %. Tänase linnaruumi kaardimaterjalide ja faktilise olukorra kohaselt asub endise

Israeli 4 kinnistu 817 E maaüksuse ajaloolistes piirides kokku neli hoonet, mis hõlmavad tagas-

tatava maa pindalast ca 60%. Ülejäänud osa endisest kinnistust on korralduse p 6.2 järgi määra-

tud juurdepääsuteeks Keldimäe 9// Lastekodu 12 krundile ja sellel asuvatele hoonetele. Korral-

duse reaalseks tagajärjeks on olukord, kus maa formaalselt küll tagastatakse, kuid maal asub

kokku neli Turukaubanduse AS-le kuuluvat hoonet ja hoonete alla mitte jääv osa maast on mää-

ratud juurdepääsuteeks. Tagastamise korralduse alusel sellise olukorra loomine on ilmselges

vastuolus maa tagastamise korralduse ja omandireformi mõttega.

8. Korraldusest ei selgu, kas endise Israeli tn 4 kinnistu 817 E maaüksuse maa-ala suurusega 397

m2 tagastatakse täielikult endistes asukohapiirides või mitte ning millisel õiguslikul alusel toi-

mub selle maa tagastamine ja p-s 1 sätestatud tingimuste seadmine. Samuti ei selgu korraldusest,

kas või millise haldusaktiga on korralduse p-des 1 ja 2 nimetatud tagastatava maa asukohapiirid

ORAS § 12 lg 71 toodud tähtaega (30.06.2016) arvestades kindlaks määratud ja kinnitatud.

9. Käesolevas asjas esineb õigusvastaselt võõrandatud endise Israeli tn 4 kinnistu 817 E maaük-

suse täielikult või osaliselt endistes piirides tagastamise ja Keldrimäe 5 maaüksuse riigi maaka-

tastrisse kandmise võimatus kuna: a) endise kinnistu 817 E endistes piirides asuvad teisele isiku-

le kuuluvad hooned (kokku neli hoonet), mis on sinna ehitatud pärast õigustatud subjektiks tun-

nistamise otsuse vastuvõtmist: need hooned ei ole asjaõigusseaduse rakendamise seaduse

(AÕSRS) § 14 lg 1 ja 3 nimetatud ehitised. Tallinna linna initsiatiivil ja kinnitusel on nimetatud

neljale hoonele antud aadressitunnused (tl 38). Endise kinnistu 817 E maaüksuse ajaloolisele

tegelikkusele ligilähedasem asukoht Maa-ameti ortofotol on tähistatud punaste joontega tõmma-

tud nelinurgana suurusega 397,59 m2 (tl 24); b) Tallinna linn ei teostanud omandireformi kohus-

tatud subjektile ettenähtud toiminguid hiljemalt ORAS § 12 lg 71 ettenähtud tähtaja jooksul, ega

ole seda tähtaega enne tähtaja lõppemist pikendanud; 3) Tallinna linn esitas Keldrimäe 5 katast-

riüksuse plaani koos piiriprotokolli eelnõuga (millel piirid ei olnud samuti vastavuses kinnistu

814 E endiste asukohapiiridega) õigustatud subjektile allkirjastamiseks alles 19.01.2017 (tl 42),

st ca kuu peale korralduse 1960-k vastu võtmist. See plaan ei ole koostatud 02.08.2016.a, see on

koostatud mitte varem kui 14.12.2016.a (tl 42-46). Plaan ei ole Tallinna linna poolt kinnitatud

ühegi haldusaktiga. Kuna plaani koostamisel ja vormistamisel pole järgitud seaduse nõudeid,

siis on Maa-amet keeldunud rahuldamast Tallinna linna avaldust Keldrimäe 5 katastriüksuse

maakatastrisse kandmisest (lisad 9 ja 31, tl 48 ja 120-121). Puudused on võimalik kõrvaldada

üksnes MaaRS § 6 lg 1 nõuetele vastava uue katastriüksuse plaani koostamise ja tagastataval

maal asuvate nelja hoone kõrvaldamisega või maa tagastamata jätmisega põhjustatud kahju hü-

vitamisega.

10. Korraldus 1960-k on tühine, seega ka täies ulatuses õigusvastane. Korralduse tühisu-

se/õigusvastasuse tuvastamine ning korralduse tühistamine on vajalik kuna kaebus on suunatud

plaanitava ja tulevikus esitatava varalise kahju hüvitamise nõude ettevalmistamisele. Kui korral-

4(12)

duse alusel kantakse maatükk maakatastrisse ja kinnistusraamatusse, siis tähendaks see olukor-

da, kus endise kinnistu 817 E elamumaast saaks teistele isikutele kuuluvate hoonete alune ja

nendele ligipääsu võimaldav ärimaa ning kaebajal puuduks võimalus oma omandiõiguse vabaks

teostamiseks ja maa kasutamiseks ärimaana, kusjuures lasuks kaebajal kohustus tasuda sellest

hoolimata sama maa pealt maamaksu ärimaa tariifide alusel ning taluda teiste isikute majandus-

huvidest tulenevaid asjaõiguslikke piiranguid.

11. Kohtule esitatud ja e-toimikusse üles laetud toimiku 10829 sisu on segi nagu pudru ja kap-

sad, dokumendi valiku ja esitamislaadi ehk järjestusega on üritatud luua selline konteksti moo-

nutus, mis ei ole koosõlas tagastamise menetluse asjaolude ja nende kahe toimiku 10829 mater-

jalidega, millega kaebaja tutvus enne kaebuse esitamist. Toimikus puuduvad osaliselt materjalid,

mille kaebaja on tagastamise menetluses esitanud.

Vastustaja seisukoht

12. Tallinna linn (edaspidi vastustaja) ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.

Kohtule esitatud korralduse nr 1960-k tühistamise ainsaks motiiviks on kaebaja mittenõustumi-

ne tagastatava maaüksuse kaardimaterjali alusel määratud asukohaga, mis justkui ei kattu üks-

üheselt õigusvastaselt võõrandatud kinnistu endiste piiridega. Võttes aluseks Maa-ameti geopor-

taali andmed selgub, et tagastamisele kuuluv õigusvastaselt võõrandatud maa, asukohaga Keld-

rimäe tn 5 paikneb maakatastrisse kantud ja kinnistatud kruntide vahel. Tallinna linnal puudub

igasugune võimalus ja õiguslik alus muuta tagastatava maatüki piire. Keldrimäe tn 5 maatükk on

piiratud Keldrimäe tn 9//Lastekodu tn 12 katastritunnus 78401:111:0066, Mardi tn 9, katastri-

tunnus 78401:101:0266 ja kahe transpordimaaga: Mardi tn T3, katastritunnus 78401:101:0684

ning Gildi tänav//Jakobi tänav//Keldrimäe tänav, katastritunnus 78401:111:0012. Kaebaja ei ole

vaidlustanud ühtegi viidatud kinnistamisotsust. Õigusvastaselt võõrandatud kinnistu suurus oli

397,59 m2, millest tagastatakse 376 m2. Suuremas ulatuses tagastamine ei ole kirjeldatud põh-

justel võimalik. Kaebus on perspektiivitu. Korralduse tühistamine tekitab olukorra, kus tagasta-

mise protsess pikeneb veelgi.

13. Kaebaja on väitnud, et tagastataval maatükil asuvad Turukaubanduse AS-ile kuuluvad hoo-

ned. Paraku ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit maatükile püstitatud putkade omandiõiguse

kohta. Ehitisregister ei ole kaebaja poolt viidatud aadressile registreerinud ühtegi ehitus- ega

kasutusluba, samuti ei ole võimalik registrist leida omandikirjet nimetatud rajatistele. MaaRS §

121 annab selge regulatsiooni, kuidas toimub maa tagastamine, kui sellel asub teisele isikule

kuuluv ajutine ehitis või istandus. Samuti sätestab ORAS § 18, millistel tingimustel on võimali-

kud tehingud õigusvastaselt võõrandatud varaga perioodil, kui toimub tagastamise menetlus.

14. Kaebaja on 24.03.2013 e- kirjaga teatanud Tallinna Linnavaraametile et on omandanud en-

dise Israeli tn 4 (endine kinnistu 817 E) maaüksuse tagastamise nõudeõiguse. 27.03.2013 on

Tallinna Linnavaraamet pöördunud ametiabi saamise korras Tallinna Linnaplaneerimise ametis-

se, et saada seoses maa osalise tagastamise ja kompenseerimise ettevalmistamisega vajalikku

teavet maal asuvate kioski ja müügipaviljoni osas. 05.04.2013 on Tallinna Linnaplaneerimise

amet määranud tagastatava maa sihtotstarbeks ärimaa ja see tugineb Tallinna Linnavalitsuse

8.12.2004 korraldusel nr 2563-k „Tallinna Keskturu planeeringu vastuvõtmine“. 19.02.2014 on

kaebajale saadetud Tallinna Linnaplaneerimise ameti e-kiri, milles on üksikasjalikult selgitatud

hoonete ja rajatiste õigusliku alusel olemasolu ja ehitusjärelevalve teostamise vajadust. 2015

aasta jooksul on kaebaja pidanud Tallinna linnaga läbirääkimisi tagastatava maa sihtotstarbe

muutmise võimaluste ja vajaduse üle. 15.12.2015 kirjas on kaebajale selgitatud ja põhjendatud

tehtud otsuse tagamaid. 19.12.2016 kirjaga on Tallinna Linnavaraamet selgitanud, miks ei ole

võimalik tänases olukorras kinnistu piire 100 % täpsusega määrata. Samuti näeb maareformi

5(12)

seaduse § 6 ette võimaluse, et tagastamise täpsus võib olla +/- 8%. Eeltoodust tulenevalt on põh-

jendamatud kaebaja väited et Tallinna Linnavalitsus on tagastamisega viivitanud.

15. Vaidlustatud korralduse vastu võtmise hetkeks oli Tallinna linn teinud kõik vajalikud toi-

mingud, et viia lõpule õigusvastaselt võõrandatud maaüksuse tagastamine, kogunud vajalikud

tõendid, teinud nõutavad järelepärimised. Eelnimetatud tegevuste kordamine ajalises nihkes ei

anna uusi vastuseid ega loo uusi olukordi, mis annaksid õigusliku aluse lahendada tagastamine

erinevalt korraldusest nr 1960-k.

Kolmanda isiku seisukoht

16. Kolmas isik menetluses oma seisukohta ei avaldanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastiku-

se seoses leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Seejuures ei pea kohus põhjendatuks kaebaja

etteheiteid seonduvalt kohtule esitatud toimiku 10829 ülesehituse ja toimikus sisalduvate mater-

jalidega. Kaebaja ei ole ka esile toonud, et toimiku materjalide juures puuduvad olulised tõen-

did, mis omavad tähtsust käesoleva haldusasja lahendamisel. Kaebajal oli võimalik esitada koh-

tule need enda poolt koostatud seisukohad, mis on väidetavalt toimikust puudu. Kaebaja on vas-

tavat õigust kohtumenetluses ka kasutanud.

18. Kaebaja on esitanud kaebuse korralduse nr 1960-k (tl 27-28) tühistamiseks ning Tallinna

linna kohustamiseks vaatama kaebaja taotlus endise Israeli tn 4 kinnistu 817 E tagastamiseks

uuesti läbi. Lisaks soovib kaebaja, et kohus tuvastaks Tallinna linna tegevuse õigusvastasuse

seoses viivitamisega vara tagastamise menetluse läbi viimisel.

Kaebaja hinnangul on korraldus nr 1960-k õigusvastane tulenevalt asjaolust, et: a) endise Israeli

4 kinnistu 817 E asukoha piirid ei paikne korraldusele lisatud katastriüksuse plaanil (töö TS-

1/16) (tl 43) nimetatud asukohas. Kaebaja leiab, et endise kinnistu ajalooliste piiride ligiläheda-

ne asukoht vastavalt arhiivides säilitatava asjakohase plaani- ja kaardimaterjali alusel on toodud

kaebuse lisades 71 (teabenõude lisa 5), 20 ja 21 (tl 19, 24, 84, 85); b) korralduse tagajärjel tekib

olukord, kus maa küll formaalselt tagastatakse, kuid sellel asuvad neli Turukaubanduse AS-ile

kuuluvat hoonet ning nende hoonete alla mitte jääv osa maast on määratud juurdepääsuteeks.

Kaebaja leiab, et sellise olukorra tekkimine on vastuolus maa tagastamise ja omandireformi

mõttega, ning korralduse tühistamisele järgnevas menetluses tuleb koostada uus MaaRS § 6 lg 1

nõuetele vastav katastriüksuse plaan ning kõrvaldada tagastaval maal asuvad neli hoonet. Olu-

korras, kus see ei ole võimalik, leiab kaebaja, et talle tuleb hüvitada maa tagastamata jätmisega

tekitatud kahju.

Seega on poolte vahel vaidlus selles, kas: a) endise Israeli 4 kinnistu 817 E asukoha piirid on

korralduse nr 1960-k lisaks oleval katastriüksuse plaanil (töö TS-1/16) määratud õigesti; b) kas

vastustaja on õigesti tagastanud õigusvastaselt võõrandatud maa olukorras, kus sellel paiknes(id)

Turukaubanduse AS-le kuuluv(ad) hoone(d) või oleks vastustaja pidanud tagastamisele eelnevas

menetluses korraldama ehitiste kõrvaldamise; c) kas vastustajal on kohustus lahendada vara ta-

gastamise küsimus teisiti; c) kas vastustaja on maa tagastamisega õigusvastaselt viivitanud.

Kohus hindab esmalt, kas kaebaja nõue korralduse nr 1960-k tühistamiseks on põhjendatud ning

lahendab seejärel kohustamisnõude vara tagastamise küsimuse uueks lahendamiseks ning vara

tagastamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamise nõude.

6(12)

19. Tallinna Linnavalitsuse korralduse nr 1960-k tühistamise nõue.

Kaebaja leiab, et tagastatav Keldrimäe tn 5 (endine Israeli tn 4, endine kinnistu nr 817 E)

maaüksus on katastriüksuse plaanil (töö nr TS-1/16) märgitud ebaõigele asukohale. Kaebaja on

enda väidete kinnituseks esitanud kohtule plaanid (tl 19, 24, 84 ja 85), millele märgitud endise

Israeli tn 4 kinnistu 187 E piirid kajastavad endise kinnistu asukohta kõige täpsemalt.

Võrreldes kaebaja poolt koostatud maaüksuse plaane korralduse 1960-k lisaks oleva katastriük-

suse plaaniga nähtub, et maa tagastamisel kaebaja poolt soovitud piirides oleks tagastamisele

kuuluv kinnistu hoonestatud oluliselt suuremas ulatuses võrreldes situatsiooniga, mis on kajasta-

tud vaidlustatud korralduse lisaks oleval katastriüksuse plaanil (töö TS-1/16). Kuivõrd kaebaja

leiab, et tagastamisele kuuluvalt maalt tuleb tagastamise eelselt kõrvaldada kõik sellel paiknevad

ehitised, siis võtab kohus esmalt seisukoha küsimuses, kas kaebajal on õigus nõuda õigusvasta-

selt võõrandatud maa tagastamist ilma sellel paiknevate ehitisteta ning hindab seejärel tagastata-

va maa asukohaga seonduva.

20. Kaebaja leiab, et korralduse nr 1960-k õigusvastasuse tingib asjaolu, et tagastamisele kuulu-

val maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned.

20.1 Korralduse 1960-k punkti 3 kohaselt puudub vaidlus selles, et tagastamisele kuuluval

maaüksusel paikneb müügipaviljon (ehitisregistri kood 101026949), mis kuulub Turukaubandu-

se AS-le. Korralduse järgi ei ole nimetatud ehitis MaaRS § 6 lg-st 1 ja asjaõigusseaduse raken-

damise seaduse §-st 14 tulenevalt mittetagastamise aluseks. Katastriüksuse plaani lisaks oleva

piiriprotokolli (tl 45) kohaselt on nimetatud ehitise puhul tegemist detailplaneeringu järgi lam-

mutamisele kuuluva ehitisega. Piiriprotokolli ja korralduse nr 1960-k sõnastuse kohaselt tagas-

tamisele kuuluval maatükil teisi hooneid ei asu.

Samas, nagu nähtub Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 26.11.2012 kirjast (toimik 10829 lk 124-

126) paiknes tagastataval Keldrimäe tn 5 maatükil nimetatud kuupäeva seisuga osaliselt kolm

ehitist: müügipaviljon (ehitusregistri kood 101026949), kiosk ja puitkarkassil paviljon. Kirjas

märgitakse, et kioski ja puitkarkassil paviljoni rajamise kohta Tallinna Linnaarhiivis andmed

puuduvad. Kuivõrd tagastamisele kuuluva maaüksuse plaani ei ole kohalik omavalitsus hilise-

malt muutnud, siis järeldab kohus, et korralduse nr 1960-k lisaks oleval katastriüksuse plaanil

(TS-1/16) on jätkuvalt kajastatud viidatud kirjas toodud ehitised. Plaani analüüsimise tulemusel

ei saa jõuda järeldusele, et sellel paikneb ainult üks ehitis. Kohtu hinnangul on oluline, et

26.11.2012 kirjast tulenevalt on kõigi plaanil kajastatud ehitiste puhul tegemist õigusliku aluseta

püstitatud ehitistega.

Samas nähtub Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 19.02.2014 kirjast nr 1-11/13/1106 (toimik

10829 lk 157), et viimased kaks ehitist on Turukaubanduse AS poolt kõrvaldatud ning tagasta-

misele kuuluval maatükil paikneb üksnes osaliselt müügipaviljon. Seega on katastriüksuse plaa-

nil kajastatu ja vastustaja poolt avaldatu omavahelises vastuolus. Samas ei ole vastustaja enda

poolt käesolevas haldusasjas esitatud vastustes seadnud kahtluse alla väidet, et tagastamisele

kuuluval kinnistul paikneb tegelikkuses rohkem ehitisi, kui on näidatud korralduse punktis 3.

Muutumatu on aga olnud vastustaja seisukoht nii maa tagastamise menetluses kui ka kohtume-

netluses küsimuses, et tagastamisele kuuluval maatükil asuvate ehitiste näol on tegemist ebasea-

duslike ehitistega. Kohus lähtub nimetatud andmetest kuivõrd asjaolule, et tegemist võiks olla

õiguslikul alusel püstitatud ehitistega ei ole vastu vaielnud ka kaebaja ega Turukaubanduse AS.

Käesolevas vaidluses ei ole oluline niivõrd ehitiste arv, kuivõrd asjaolu, et ehitised ei ole püsti-

tatud õiguslikul alusel.

7(12)

20.2 MaaRS § 6 lg 1 kohaselt tagastatakse maa endistes piirides, kui käesolevast seadusest või

planeeringu- ja maakorralduse nõuetest ei tulene teisiti, lg 2 p 3 kohaselt ei tagastata maad osali-

selt või täielikult, kui maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned ja rajatised, ning ei lepita

kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises. MaaRS § 6 lg 3 tähenduses on hoone või

rajatis selle seaduse tähenduses aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemu-

sena ehitatud terviklik asi, samuti lõpetamata ehitis. AÕSRS § 14 lg 1 sätestab, et maakasutu-

sõiguseta või ehitusloata püstitatud ehitis või selle osa (juurdeehitis), mis on maaga püsivas

ühenduses, on asjaõigusseaduse § 16 kohaselt maatüki oluline osa. Maakasutusõiguse või ehi-

tusloata püstitatud ning omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide alusel

üleantava ehitise või selle osa suhtes kohaldatakse AÕSRS § 13 sätteid ning ehitist võib käsuta-

da pärast ehitisele kasutusloa andmist.

Viidatud sätetest tulenevalt takistab õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist üksnes selliste

ehitiste olemasolu, mis on rajatud õiguslikul alusel. MaaRS § 6 lg 2 p-st 3 ja lg-st 3, § 20 lg-st 1,

§ 22 lg-st 1 ja AÕSRS §-st 14 tulenevalt saab ehitise omanik maad erastada üksnes õiguslikul

alusel püstitatud ehitise juurde. Vara tagastamise menetluses on tuvastatud, et tagastamisele

kuuluval Keldrimäe tn 5 katastriüksusel (töö TS-1/16) ei paikne tagastamise hetkel ühtegi õigus-

likul alusel püstitatud ehitist. Asjaolule, et tagastataval maatükil võiksid paikneda õiguslikul

alusel püstitatud ehitised, ei ole vaielnud vastu ka väidetava(te) ehitis(t)e omanik Turukauban-

duse AS. Kohus kaasas Turukaubanduse AS-il käesoleva haldusasja menetlusse kolmanda isi-

kuna, millest tulenevalt oli kaasatud isikul võimalik tutvuda käesoleva kohtuasja materjalidega

ning soovi korral korraldus nr 1960-k vaidlustada. Turukaubanduse AS korraldust nr 1960-k ei

vaidlustanud, millest kohus järeldab, et ta nõustub korralduse punktis 3 tuvastatuga ning maa

tagastamisega kaebajale katastriüksuse plaanil (töö TS-1/16) toodud piirides. Turukaubanduse

AS ei saa enam nõuda korralduse tühistamist põhjusel, et sellel paiknevad talle kuluvad ehitised.

20.3 Kuivõrd eelpool viidatud õigusnormidest tulenevalt takistab võõrandatud maa tagastamist

üksnes õiguslikul alusel püstitatud ehitiste olemasolu ning maakasutusõiguseta või ehitusloata

püstitatud ehitis ei ole, AÕSRS §-is 14 lg 3 sätestatule tuginedes aluseks selle maa suhtes

MaaRS § 6 lg 2 p 3 sätete kohaldamisele, s. t maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud ehi-

tis ehk ebaseaduslik ehitis ei saa olla maa mittetagastamise aluseks, siis ei olnud maa tagastami-

ne kaebajale takistatud ning vastustaja on maa kaebajale õigesti tagastanud koos sellel paikneva-

te õigusliku aluseta püstitatud ehitistega. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vastustajalt

maa tagastamist ilma sellel paiknevate ehitisteta.

20.4 Seega ei olnud vastustajal kohustust kõrvaldada enne maa tagastamise otsustamist maatü-

kilt sellele püstitatud ebaseaduslikke ehitisi. Vastava nõude saab esitada kaebaja Turukaubandu-

se AS-i vastu AÕSRS § 14 lg 2 alusel. Samuti saab kaebaja nõuda ehitiste eemaldamisega seo-

tud kulutuste hüvitamist juhul, kui Turukaubanduse AS ei ole kaebaja võimalikku nõuet täitnud.

Viidatud nõudeid ei saa kaebaja aga esitada vastustaja vastu.

20.5 Eeltoodust tulenevalt ei ole korraldus nr 1960-k õigusvastane põhjusel, et maa tagastamise

hetkel paiknes sellel õigusliku aluseta püstitatud ehitis või ehitised.

Nimetatu tähendab omakorda, et kaebaja õigusi ei riku endise kinnistu tagastamine korralduse

lisaks oleval katastriüksuse plaanil (töö TS-1/16) toodud piirides. Kaebaja olukord ei oleks teist-

sugune ka siis, kui lähtuda maa tagastamisel kaebaja poolt esitatud plaanidest. Ka maa tagasta-

misel kaebaja poolt näidatud piirides oleks kinnistu jätkuvalt hoonestatud, sh oleks see hoones-

tatud oluliselt suuremas ulatuses. Seejuures ei saa välistada, et tagastamisele kuuluvale kinnistu-

le jääks osaliselt ehitise osa, mis on püstitatud õiguslikul alusel.

8(12)

Kui kaebaja leidis, et ta ei soovi saada tagasi maad koos sellel paiknevate ehitistega, oleks tal

olnud võimalik loobuda maa tagastamisest ja taotleda selle kompenseerimist. Kuivõrd kaebaja

maa tagastamisest ei loobunud, siis oli vastustaja seotud kaebaja avaldusega.

21. Järgnevalt vastab kohus kaebaja väidetele seonduvalt endise kinnistu asukohaga korralduse

lisaks oleval katastriüksuse plaanil (töö TS-1/16).

21.1 Nagu nähtub toimiku 10829 materjalidest, siis on katastriüksuse plaan TS-1/16 koostatud

plaani- ja kaardimaterjalide alusel ning poolte vahel puudub nimetatud küsimuses vaidlus. Kae-

baja on nõustunud katastriüksuse moodustamisega plaani- ja kaardimaterjali alusel ning on oma

14.12.2016 Tallinna Linnavaraametile saadetud kirjas teavitanud vastustajat, et puudub vajadus

katastriüksuse moodustamise töö tellimiseks maamõõdufirmalt (toimik 10829 lk 185). Seega

taandub küsimus sellele, kas olemasolevaid plaani- ja kaardimaterjale kasutades on tagastatav

Keldrimäe 5 maaüksus määratud õigele asukohale ja õigetes piirides või on põhjendatud kaebaja

kahtlus, et linnaarhiivis säilinud materjalide kohaselt on endise kinnistu asukoht määratud

ebaõigesti ning see paikneb pigem kaebaja poolt näidatud asukohas.

21.2 MaaRS §-st 3 tulenevalt on maareformi üheks eesmärgiks endistele omanikele õigusvasta-

selt võõrandatud maa tagastamine või kompenseerimine. Sama seaduse § 6 lg 1 kohaselt tagas-

tatakse maa endistes piirides, kui käesolevast seadusest või planeeringu- ja maakorralduse nõue-

test või kokkulepetest õigustatud subjektidest piirinaabrite vahel ei tulene teisiti. Maa tagasta-

takse plaanimaterjali alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Kui see ei ole võimalik plaa-

ni- ja kaardimaterjali puudulikkuse tõttu või kui õigustatud subjekt ei soovi plaani- ja kaardima-

terjali alusel tagastamist, viiakse läbi katastriüksuse mõõdistamine. Planeeringu- või maakorral-

duse nõuetest tulenevalt võib tagastatava maaüksuse pindala erineda tagastamisele kuuluva maa

pindalast kuni 8+/- protsenti, kuid mitte rohkem, kui 5 ha.

Maakatastriseaduse (MaaKatS) § 20 lg 5 kohaselt võib maa tagastamisel, erastamisel, munitsi-

paalomandisse andmisel ja riigi omandisse andmisel katastriüksusi moodustada plaani- ja kaar-

dimaterjalide alusel ilma katastrimõõdistamiseta. Katastriüksus moodustatakse katastripidaja

määratud ning vajadusel linna- või vallavalitsusega kooskõlastatud plaani- või kaardimaterjali

(krundiplaan, krundijaotusplaan, maadearvestusplaan, fotoplaan, ortofoto, digitaalkaart või muu)

alus. Sobiva plaani- või kaardimaterjaliga varustab kohalikku omavalitsust katastripidaja. Maa

tagastamisel või erastamisel määrab kohalik omavalitsus plaanil või kaardil maaüksuse piiri ja

pindala ning tema volitatud esindaja näitab maa taotlejale plaanil või kaardil kätte maaüksuse

piirid ning seaduses sätestatud juhtudel koostab piiriprotokolli. Vabariigi Valitsuse 29.04.1997.a

määrusega nr 88 on kinnitatud „Plaani- ja kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise

kord“ ( edaspidi määrus nr 88). Viidatud määruse punkti 3 kohaselt moodustatakse katastriüksus

plaani- või kaardimaterjalide alusel, kui katastriüksuse moodustamist taotlev isik ei ole avalda-

nud soovi katastriüksuse moodustamiseks katastrimõõdistamise teel.

21.3 Eeltoodust tuleneb, et kui omandireformi läbiviimise käigus õigustatud subjekt ei nõustu

plaani- ja kaardimaterjalide alusel määratud katastriüksuse asukoha ja piiridega, tuleb tal and-

mete kahtluse alla seadmiseks tellida katastriüksuse moodustamine katastrimõõdistamise teel.

Viidatud õigusnormidest ei tulene, et õigustatud subjekt võiks laskuda kohaliku omavalitsusega

pikaajalisse diskussiooni sellest, kuidas kasutada ja tõlgendada katastriüksuse moodustamisel

ajaloolisi plaani- ja kaardimaterjale. Seega, kui kaebaja leidis, et vastustaja valduses olevate

plaani- ja kaardimaterjalide alusel koostatud katastriüksuse plaan ei ole õige, oleks ta pidanud

tellima katastriüksuse moodustamise katastrimõõdistamise teel ning pöörduma vastavate tööde

tellimiseks maamõõdufirma poole. Sellisel juhul oleks viidud läbi katastriüksuse mõõdistamine

ning katastriüksuse kaart oleks kajastanud mõõdistamise tulemusi. Vastustaja on oma

01.12.2016 kirjas nr 4.1-1/6289-5 juhtinud nimetatud võimalusele kaebaja tähelepanu (toimik

9(12)

10829 lk 183) ning selgitanud kaebajale, et kui kaebaja on otsustanud vastavad tööd tellida, on

ta kohustatud teavitama Tallinna Linnavaraametit sellest 15.12.2016. Kaebaja vastavaid töid ei

tellinud vaid tugines jätkuvalt väitele, mille kohaselt oleks kohalik omavalistus pidanud katast-

riüksuse moodustamise tulemusel jõudma katastriüksuse plaanil kajastatust erinevale järelduse-

le. Seega ei saa kaebaja korralduse nr 1960-k vaidlustamisel enam tugineda asjaolule, et katast-

riüksuse piirid on määratud ebaõigesti.

Eeltoodust tulenevalt on korralduses nr 1960-k õigesti tuginetud korralduse lisaks olevale katast-

riüksuse plaanile (töö TS-1/16). Korraldus ei ole õigusvastane põhjusel, et kaebaja leiab, et

plaanil kajastatud katastriüksuse asukoht ei ole määratud selle õigele asukohale.

21.4 Kohus leiab, et kaebaja väited ei ole põhjendatud ka sisuliselt.

Korralduse eelnõu Keldrimäe tn 5 maa osaliseks tagastamiseks ja osaliseks kompenseerimiseks

koos asendiplaanidega saadeti kaebajale esmakordselt tutvumiseks 2013.aastal ning kaebaja on

avaldanud plaani osas oma seisukohta 14.08.2013 (toimik 10829 lk 141). Teistkordselt saadeti

korralduse eelnõu koos kavandatava katastriüksuse plaaniga (töö nr TS-1/16) kaebajale

05.08.2016. (tl 165-166). Toimiku 10829 materjalidest nähtuvalt on vastustaja positsioon endise

kinnistu 817 E piiride ja asukoha osas olnud muutumatu juba vähemalt alates 2007. aastast. Se-

da kinnitab Tallinna Maa-ameti 28.03.2007 kiri nr 6-6/1272 ( toimik 10829 lk 30-32), Keldri-

mäe tn 5 maaüksuse asendiplaan 13.05.2011 (toimik 10829 lk 69 ja 79) (edastatud kaebajale

01.07.2011 kirjaga nr 2.2-1/5828, toimik 10829 lk 73) jne. Kaebaja on õigusvastaselt võõranda-

tud maaüksuse paiknemise seadunud kahtluse alla alles alates detsembrist 2016 (toimik 10829 lk

162).

Kaebaja taotlusel on kohalik omavalitsus, Harju Maavalitsus ja Maa-amet kaebaja väiteid tagas-

tamisele kuuluva kinnistu asukohta puudutavas osas korduvalt kontrollinud, sh on kaebaja väi-

teid kontrollitud ka korralduse nr 1960-k vastuvõtmise järgselt. Kontrolli tulemusel on kõik

kontrolli läbi viinud ametkonnad jõudnud ühesele järeldusele, et endise Israeli tn 4 kinnistu 817

E maaüksuse kohta koostatud asendiplaan töö TS -1/16 kajastab endise kinnistu asukohta õiges-

ti ning katastriplaani koostamisel on lähtutud endiste kinnistute ajaloolistest aluskaartidest ning

endiste kinnistute materjalidest.

Tallinna Linnavaraameti 01.12.2016 kirjas (toimik 10829 lk 183) selgitati kaebajale, et katast-

riüksuse plaani koostamisel on lähtutud endiste kinnistute ajaloolistest aluskaartidest ning kõi-

gist ametis olevatest endiste kinnistute materjalidest. Sama kirjaga tehti kaebajale ettepanek tel-

lida Keldrimäe tn 5 maaüksuse moodustamine litsentsi omavalt maamõõtjalt. Tallinna Linnava-

raameti 19.12.2016 kirjas 4.1-1/6289-10 (toimik 10829 lk 162) selgitati kaebajale täiendavalt

plaani- ja kaardimaterjali alusel koostatud katastriüksuse plaani (töö nr TS-1/16) koostamise

metoodikat. Kaebajale selgitati, et arvestades, et Maa-ameti kaardiserverist kuvatavad erinevad

kaardikihid on omavahelises nihkes, siis ei saa neid väljavõtteid võtta ametlike dokumentidena (

kaardiserveris olev info ja sellest tehtud väljavõtted on informatiivsed). Maaüksuse piiride mää-

ramisel on endiste (ajalooliste) kinnistute plaanidest tehtud koopia, mis on skanneeritud ning

võetud taustaks Maa-ameti väljastatud katastripiiride kihile arvestatud linnaruumis säilinud en-

diste piiride ja tänavakoordinaatidega. Selgitamaks, et taustaks võetud endiste kinnistute plaan ei

oleks moonutatud, on mõõdetud endiste kinnistute piiride joonte pikkusi põhja-lõuna ning lääne-

ida suunaliselt plaani üla- ja alaosa äärtes (moonutused on kõige suuremad plaani äärtes) ja võr-

reldud plaanil kirjas olevate joonte pikkuste väärtustega (erinevus oli kuni +/-5m). Seejärel on

endise kinnistu piirid digitaliseeritud ehk endise kinnistu piirinurkadele on määratud koordinaa-

did. Vastuses on viidatud, et määruse nr 88 punktist 4 tulenevalt võib mõõtkavas M1:2000 plaa-

ni erinevus olla +/-2 m.

10(12)

Kaebaja 9.12 2016 taotluse alusel kontrollis tagastatava kinnistu asukoha õigsust Maa-amet.

Oma 13.01.2017 vastuskirjas (toimik 10829 lk 207-208) nõustub Maa-amet Tallinna Linnava-

raamaeti 19.12.2016 kirjaga kaebajale edastatud asukohaskeemil näidatud tagastatava Keldri-

mäe tn 5 asukohaga. Maa-amet selgitab, et ajalooliste kaartide tõlgendamisel tuleb arvestada

mitmeid erinevaid tegureid. Mida rohkem ajas tagasi, seda ebatäpsemaks lähevad kaartidel ob-

jektide omavahelised kaugused, nurgad ja pindalad, võrreldes tänapäevase tehnoloogia abil

mõõdistatud andmete ja nendest toodetud kaartidega. Nõukogude Liidu perioodist pärit kaarte

iseloomustavad ka tahtlikud moonutused ja informatsiooni varjamine. Objektide omavahelised

suhted ja paiknemine võivad vanematel kaartidel erineda tegelikkusest üsna suures ulatuses ja

pigem tuleks neid kaarte kasutada selleks, et hinnata selleaegset situatsiooni ja objektide olema-

solu ning rohkem kriitiliselt suhtuda objekti asukoha täpse koordinaadi lugemisele kaardi pealt.

Viidatud kirjas on kaebajale mh selgitatud ajalooliste kaartide digitaliseerimise ning Maa-ameti

ajalooliste kaartide koostamise põhimõtteid. Kaebaja väidete kontrollimisel teostati kahe ajaloo-

lise kaardi väljavõttele uuesti situatsiooni järgi koolutamine ning tehtud töö põhjal jõuti järeldu-

sele, et arvestades kaartide mõõtkava ning kaardistamise täpsust ning tuginedes koolutamise

protsessi iseärasustele, ei saa väita, et Tallinna Linnavaraameti määratud Israeli tn 4 maa asu-

koht on määratud valesti. Täiendavalt on Maa-amet oma positsiooni selgitanud 18.04.2017 kir-

jas nr 6-1/17/950-5 (toimik 10829 lk nummerdamata). Maa-amet on selgitanud, et kaebajale on

maa tagastatud endistes piirides, va Keldrimäe tänava ja selle teenindamiseks vajaliku maa alla

jääv 21m2 suurune osa. Seega ei rakendu ka MaaRS-is sätestatud kuni +/- 8%. Tagastamata jääv

osa kompenseeritakse kaebajale. Harju Maavanem on oma 15.13.2017 vastuses kaebaja avaldu-

sele järelevalvemenetluse algatamiseks (toimik 10829 lk 281-282) leidnud, et puudub alus Israe-

li tn 4 kinnistu 817 E maaüksuse kohta järelevalvemenetluse algatamiseks.

21.5 Määruse nr 88 punktist 4 tulenevalt moodustatakse katastriüksus katastripidaja poolt mää-

ratud ning omavalitsusega kooskõlastatud plaani- ja kaardimaterjalide alusel. Kohus ei saa kae-

buse põhjenduste kontrollimisel sekkuda kohaliku omavalitsuse pädevusse, vaid saab üksnes

kontrollida kohaliku omavalitsuse tegevuse õiguspärasust katastriüksuse plaani koostamisel.

Kohtul puudub alus kahelda Tallinna linnavalitsuse, Maa-ameti ja Harju Maavanema põhjendus-

te ja järelduste õigsuses. Kohus loeb usutavaks, et ajalooliste kaartidel kajastatud objektide

omavahelised suhted ja paiknemine võivad vanematel kaartidel erineda tegelikkusest üsna suu-

res ulatuses, millest tulenevalt ei saa olla õiged kaebaja poolt viidatud kaartide analüüsimise

tulemusel tehtud järeldused. Muuhulgas on kaebajale korduvalt selgitatud, et Maa-ameti kaardi-

serveris kuvatavad erinevad kaardikihid on omavahel nihkes ning neid ei saa võtta ametlike do-

kumentidena ( toimik 1089 lk 189). Maa-amet on oma 13.01.2017 (toimik 1089 lk 208) vastuses

kaebajale põhjendatult selgitanud, miks ei pruugi ajaloolistel kaartidel kajastatud andmed olla

täpsed. Asjaolu, et kaebaja jõuab oma mõõdistamise metoodikat kasutades erinevate kaardima-

terjalide võrdluse tulemusel vastustajast ning Maa-ametist erinevale tulemusele, ei veena kohut

selles, et katastriüksuse kaardistamisel ja endise kinnistu 817 E asukoha määramisel on eksitud.

Seega on kohus seisukohal, et põhjendatud ei ole kaebaja väide, mille kohaselt on korralduses nr

1960-k põhjendamatult tuginetud korralduse lisaks olevale katastriüksuse plaanile (töö TS-

1/16). Korraldus ei ole õigusvastane põhjusel, et kaebaja leiab, et plaanil kajastatud katastriük-

suse asukoht ei ole määratud selle õigele asukohale.

21.6 Seoses õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisega on vastustaja juhtinud õigesti tähele-

panu asjaolule, et tagastava maa piiride määramisel on põhjendatult arvestatud asjaoluga, et vii-

datud maa anti juba 25.07.2005 korraldusega nr 1237-k Tallinna linna munitsipaalomandisse.

Kaebaja viidatud korraldust ei vaidlustanud ning ei saa seega enam nõuda maa tagastamist vii-

datud ulatuses. Samuti on vastustaja põhjendatult märkinud, et olukorras, kus kaebaja soovis

maa tagastamist tema poolt soovitud piirides, oleks ta pidanud vaidlustama tagastava maaga

piirnevate maaüksuste (Keldrimäe tn9//Lastekodu 12 katastritunnus 78401:111:0066, Mardi tn 9

11(12)

katastritunnus 78401:101:0684ning Gildi tänav//Jakobi tänav//Keldrimäe tänav, katastriüksus

78401:11:0012) kinnistusraamatusse kandmise aluseks olevad haldusaktid ning taotlema kinnis-

tusraamatu kannete parandamist. Kaebaja seda ei teinud, mistõttu ei saanud vastustaja maa kae-

bajale tagastamise menetluses muuta juba tekkinud omandisuhteid. Vastustaja on kogu tagasta-

mise menetluse vältel taganud kaebajale võimaluse saada tagasi maa piirides, nagu see on too-

dud katastriüksuse plaanil.

21.7 Põhjendatud ei ole kaebaja väide, mille kohaselt ei selgu korraldusest see, kas maa tagasta-

takse endistes piirides ning millisel alusel maa tagastamine toimub. Korralduse nr 1960-k pun-

tist 1 nähtub, et õigusvastaselt võõrandatud maast tagastatakse 376 m2 ning kompenseeritakse 21

m2. Seega ei ole korralduse kohaselt võimalik maa tagastamine kogu ulatuses ja endisaegsetes

piirides. Korralduses on õiguspäraselt viidatud asjakohastele maareformi läbiviimist reguleeriva-

tele õigusnormidele. Samuti ei ole õige kaebaja käsitlus põhjustest, miks on maatükk maakatast-

ris registreerimata. Nagu nähtub katastripidaja nõudest menetluses nr 17031707767 (tl 12), siis

on katastriüksuse registreerimine takerdunud tingituna asjaolust, et kaebaja on taotlenud vastava

menetluse peatamist ( mille osas puudus katastripidajal menetluses seisukoht) ning piiriproto-

kollil puudub kaebaja allkiri. Seega on menetlus lõpule viimata tulenevalt kaebajast tulenevatest

asjaoludest, mitte seetõttu, et katastriüksuse plaani koostamisel on rikutud seaduse nõudeid.

22. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et korraldus nr 1960-k on õiguspärane ja kaebu-

ses esitatud väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus jätab rahuldamata kaebaja nõude

korralduse nr 1960-k tühistamiseks.

23. Kaebaja on esitanud nõude kohustada vastustajat vaatama kaebaja taotlus endise Israeli tn 4

kinnistu 817 E tagastamiseks uuesti läbi. Kaebaja soovib kohustamisnõude kaudu jõuda kaeva-

tavas korralduses nr 1960-k sätestatust erinevale tulemusele. Kuivõrd kohus jõudis käesoleva

otsuse eelmises punktis järeldusele, et korraldus nr 1960-k on õiguspärane, siis on kaebaja poolt

esitatud kohustamisnõue põhjendamata ning kohus jätab kaebaja kohustamisnõude rahuldamata.

Kaebaja poolt esitatud kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on tühistamisnõude rahuldami-

ne. Olukorras, kus kohus jõudis järeldusele, et korraldus nr 1960-k on õiguspärane ja kehtiv, ei

teki haldusorganil kohustust vaadata kaebaja taotlus vara tagastamiseks uuesti läbi.

24. Järgnevalt võtab kohus seisukoha kaebaja poolt esitatud tuvastamisnõude osas.

Kaebaja palub tuvastada, et vastustaja on õigusvastaselt viivitanud õigusvastaselt võõrandatud

vara tagastamise menetluse läbi viimisel. Kaebaja leiab, et vara tagastamise menetlus oleks pi-

danud olema lõppenud ORAS 12 lg 71 sätestatud tähtajaks, st 30.06.2016.

HKMS § 6 lg 2 ja § 37 lg 3 p 6 kohaselt võib kaebusega nõuda ka haldusorgani tegevusetuse või

viivituse kindlakstegemist. HKMS § 45 lg 2 viimase lause järgi ei anna hilisema hüvitamiskae-

buse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilm-

selgelt perspektiivitu.

Tuvastamiskaebuse esitamiseks on kohtupraktikas põhjendatud huvina aktsepteeritud kavatsust

esitada kahju hüvitamise kaebus. Kaebaja hilisema hüvitamiskaebuse võib kohus põhjendatud

huvina kõrvale jätta üksnes juhul, kui hüvitamiskaebus on ilmselgelt perspektiivitu (vt Riigikoh-

tu lahend 3-3-1-88-09). Kohus leiab, et kaebaja nõude põhjendusi arvestades ei oleks kahju hü-

vitamise nõudel ilmselgelt perspektiivi.

Kaebaja põhjendab tuvastamisnõude esitamist sooviga esitada tulevikus vastustaja vastu kahju

hüvitamise nõue. Kahju hüvitamise nõude sisustamisel tugineb kaebaja samadele väidetele, mil-

12(12)

lele ta tugineb korralduse nr 1960-k tühistamise nõude puhul. Seega leiab kaebaja, et hiljemalt

seisuga 30.06.2016 oleks vastustaja pidanud otsustama kaebajale maa tagastamise kaebaja poolt

soovitud piirides ja ilma sellel paiknevate ehitisteta.

Kaebaja ei väida, et talle tekib maa tagastamisega viivitamisel kahju ka olukorras, kus maa ta-

gastatakse korralduses nr 1960-k toodud tingimustel. Seega sõltub kaebaja poolt kavandatava

kahju hüvitamise nõude perspektiivikus korralduse nr 1960-k kehtivusest. Olukorras, kus kor-

raldus nr 1960-k on õiguspärane ja kehtiv, on kaebaja kahju hüvitamise nõue perspektiivitu.

Kohus asus käesolevas otsuses seisukohale, et korraldus nr 1960-k on õiguspärane ja selle tühis-

tamiseks puudub alus. Kuivõrd korraldus on õiguspärane ja kehtiv, siis ei saa kaebaja nõuda

vastustajalt sellise kahju hüvitamist, mis on tekkinud kaebaja poolt soovitud tingimustele vasta-

va maatüki tagastamisega viivitamisel. Ehkki kaebaja ei saa viidatud põhjustel nõuda vastusta-

jalt ka sellise kahju hüvitamist, mis on seotud vastustaja poolt maatüki kasutada andmisega

kolmandale isikule märgib, kohus täiendavalt, et selline kahju ei kuuluks hüvitamisele ka juhul,

kui nõude esitamine ei sõltuks korralduse nr 1960-k õiguspärasusest. Selline kahju oleks käsit-

letav puhtmajandusliku kahjuna. Tsiviilõiguses peetakse puhtmajandusliku kahju hüvitamist

deliktiõiguse järgi erandlikuks. Riigikohus on oma lahendi nr 3-3-1-64-13 punktis 35 selgitanud,

et omandireformi normid kaitsevad õigustatud subjektide õigust vara tagasi saada või saada selle

eest kompensatsiooni, mitte aga selle varaga edaspidi teenitavat võimalikku tulu. Ka taotluste

lahendamiseks ettenähtud tähtaegade eesmärgiks on tagada taotlejatele võimalikult kiire ja efek-

tiivne haldusmenetlus. Need pole kehtestatud selleks, et kindlustada taotlejate võimalusi teenida

tagasi saadud vara kasutamisega edaspidi tulu.

Viidatud lahendis toodud printsiibid oleksid kohaldatavad ka kaebaja poolt esitatava nõude pu-

hul seonduvalt maatüki kasutada andmisega ning kavandatav kahju hüvitamise nõue oleks igal

juhul perspektiivitu.

Seega puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi, millest tulenevalt jätab

kohus nõude rahuldamata.

MENETLUSKULUD

25. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsuse tehakse

kaebaja kahjuks, mille tõttu jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu kuuluksid vastustaja menetluskulud kaebajalt väljamõistmi-

sele. Vastustaja kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud ei ole. Seetõttu jätab kohus

vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

26. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab HKMS § 108 lg 8 järgi tema vastaspool samade

reeglite järgi nagu poolele. Kolmanda isiku Turukaubanduse AS-i vastaspool on kaebaja. Kol-

mas isik menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad kolmanda isiku

menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm