1-16-3296/68 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-16-3296

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-3296 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi

Viru Vangla materjalid K.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

K.V , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, haridus, elukoht xxxx põhi

Karistuse kandmise algus 11.10.2016 11.12.2018 ja lõpp Kaitsja v.-adv. vanemabi Andres Veski

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata K.V .

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must (asukoht Õpetaja 9, 51003 Tartu) kasuks 93,36 (üheksakümmend kolm eurot ja 36 senti,

s.h on käibemaks 20%, s.o 15,56 eurot) eurot v.-adv. vanemabi Andres Veski poolt määratud korras süüdimõistetu kaitsjana osutatud õigusabi eest. K.V

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista K.V-lt menetluskuluna kaitsjatasu

93,36 ( kolm eurot ja 36 senti) eurot riigituludesse v.-adv. vanemabi üheksakümmend Andres Veski

poolt osutatud õigusabi eest.

K.V tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355, Luminor Bank nr EE401700017002872300 või Danske Bank nr EE873300333499990003. Maksekorraldusele

märkida viitenumber ning selgitus: „ 99917700080958 K.V , 1-16-3296, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest

2

arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 08.11.2017 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava K.V id vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Pärnu Maakohtu 26.04.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-3296 tunnistati K.V

süüdi KarS § 200 lg karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust, tunnistati 2 p 7 järgi ning mõisteti süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning mõisteti

karistuseks 5 (viis) kuud vangistust,

tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 9, § 25 lg 2 järgi ning mõisteti

karistuseks 4 (neli) kuud vangistust ja tunnistati süüdi KarS § 423

1 karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. järgi ning mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel,

lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangis karistust 13.06.2014 Viru Maakohtu tust. KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel, suurendati

poolt mõistetud kandmata karistuse 2 (kahe) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva võrra ning

liitkaristuseks mõisteti 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistusaeg alates 31.03.2016 kuni

kohtuotsuse kuulutamiseni, s.o 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Vangistus pöörati

täitmisele, asendades selle KarS § 69 alusel K.V nõusolekul 720 (seitsmesaja kahekümne) tunni üldkasuliku töö tegemisega 2 (kahe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemise

ajal kohustati K.V -

järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud kontrollnõudeid. Pärnu

Maakohtu 11.10.2016 kohtumäärusega nr 3296 pöörati täitmisele K.V-le 1-16-

Pärnu Maakohtu 26.04.2016 kohtuotsusega mõistetud karistus 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud

vangistust. K.V karistusaja algust arvestatakse alates tema kinnipidamisest 11.10.2016.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest lisandunud on vägivalla kasutamine. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Vangistuse jooksul on

kinnipeetav viibinud noortele mõeldud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas, läbinud

sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Alates 27.06.2017 toimub regulaarselt psühholoogiline nõustamine. Kinnipeetav osales ka alates 01.09. eriala õppes, kuid see jäi pooleli, sest 2017 xxxx

õpe oli pooleldi vene keeles ning ta ei saanud seal keelebarjääri tõttu hakkama. Alates

09.01.2017 osaleb isik vanglas tööhõives. 12.12.2016-15.05.2017 ja alates 10.07.2017 kuni

tänaseni on kinnipeetav osalenud noortele mõeldud motivatsioonisüsteemis, mille raames

premeeritakse kinnipeetavaid hea käitumise eest. 2017. aasta suvel osales isik köögiviljakasvatuse kursusel.

Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud 1 aasta 2 kuud ning kanda jääb tal veel 1 aasta vangistust.

Enne vangistust oli kinnipeetav hulkuva elustiiliga. Kindlat elukohta tal ei olnud. Vanemate

juures ei ole

ta püsivalt juba aastaid elanud, vaid on elanud tuttavate juures xxxx ja postiaadressina on kasutuses olnud vanaema aadress: xxxx. Vabanedes on kinnipeetaval esialgu

3 võimalik minna . Kinnipeetav on õppinud Tõstamaa xxxx majutusteenusele xxxx aadressile: xxxx

Keskkoolis, Helme Sanatoorses koolis ja elukoha vahetuse tõttu Järva Jaani Gümnaasiumis. -

Õppetööst võttis osa väga harva ning puudus põhjuseta koolist, mistõttu ta suunati ta Tapa

Erikooli, kust Tapa Erikooli esines pidevat ära jooksmist. Koolis on ta käitunud vägivaldselt.

lõpetas ta . Edasi õppima ei läinud. 2014. aasta kevadel isik Vahetult enne vangistust ei olnud kinnipeetav tööga hõivatud, varasemalt on ta teinud juhutöid. Isik s

ooritas kuritegusid osaliselt majandusli

ku kasu saamise eesmärgil. Vangistuse jooksul on ta osalenud tööhõives koristajana ja köögitöölisena. Vabanedes töökohta ei oma. Viru Vangla isik kindlat andmetel on kinnipeetaval 04.10.2017 seisuga dis on 42 eurot. tasumata rahalisi nõudeid summas 1321 eurot, vabanemisfon

Kinnipeetava suhtlusringkonnas oli palju kriminaalse taustaga noori. Teda ei olevat kunagi tõrjutud ning sõprade leidmisega samuti probleeme ei olnud. Vaba aega sisustas ta kas arvutis

olles või sõpradega kaubanduskeskustes aega veetes. Peresuhted olid halvad, vanemad elavad lahus ja uute peredega. Isa on korduvalt karistatud, sh K.V füüsilise väärkohtlemise eest. Hetkel kinnipeetav teiste pereliikmetega, peale vanaema, ei suhtle. Alkoholi proovis isik 6- aastaselt ja hakkas tarvitama 11-aastaselt. Tarvitas pigem lahjat alkoholi ning seltskonna mõttes.

Alkoholijoobes väg ust täheldatud ei ole. O üledoose, ivalds n esinenud narkootikumide isik on

viibinud ka haiglaravil. Ta tarvitas narko n tarvitanud otikume rahustava toime tõttu. Isik o kanepit 2- , "komme" on 2-3 korda proovinud 18-aastaselt, 3 korda nädalas alates 17. eluaastast

viimati 2016. aasta suvel. Samuti on isik gaasi nuusutanud ning viibinud seetõttu teenusel ka Jõhvi rehabilitatsioo ühhiaatrilist ravi. Vanglas on ni keskuses. Varasemalt on isik saanud ps

kinnipeetav peetav saanud psühhiaatrilist ja psühholoogilist nõustamist. Kohati mõjub kinni

suheldes üleolevalt, õigustades end pidevalt. Viru Vanglas algatati kinnipeetava suhtes

kriminaalmenetlus kaaskinnipeetava löömise kahtlustuses. Isik tegutseb impulsiivselt ning ei mõtle asju korralikult läbi. Ta ärritub kergesti ning oma tahtmise saamiseks võib kasutada vägivalda. ole võimeline oma tegusid sügavalt analüüsima. Tulevikuks on Kinnipeetav ei isikul ebarealistlikud eesmärgid: paari kuuga tasuda ära võlad ning teenida muusikaga raha, et end ära

elatada. Kinnipeetav v

äljendas, et praeguseks on tema mõtlemine muutunud ning enam ta

vanglasse tagasi ei tule. Isik tunnistas, et kriminaalhooldusel viibimine aitab tal end rohkem

kontrollida. Ta soovib elada seadus ajalikud kuulekalt ning on enda sõnul mõtlemises kõik v

muutused teinud ega Uue kuriteo toime vaja rohkem nõustamist. panemise tõenäosus

kinnipeetava poolt vangla hinnangul järgmise 2 aasta jooksul on 80%, vägivaldse kuriteo

toimepanemise sama aja jooksul on 76%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset tõenäosus ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava K.V tingimisi enne nnipeetava tingimisi tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks ki enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata ja käitumiskontroll kuni talle katseaeg

11.12.2018. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata K.V-le KarS § 75 lg 2 p 2,21,4 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik , et K.V u arvamusest nähtub on sündinud neljalapselise perekonna esimese lapsena. Vanemad on aastaid tagasi lahku kolinud ning ilma isik on jäänud vanem relevalveta. Noorem alaealine vend elab xxxx on hetkel liku jä , püsivat elukohta omamata,

kriminaalhooldusel ning kohtusse on esitatud avaldus hooldusõiguse piiramiseks ning tema suunamiseks xxxx xxxx. K.V suhted teenusele. Nooremad õed elavad koos emaga

perekonna ja lähedastega on heitlikud. Isik suhtleb peamiselt oma venna ning isapoolse

vanaemaga, kes xxxx toetab isiku vabanemist majutusüksusesse , mis võib anda asukohast

tulenevalt eelised töökoha leidmisel. Kinnipeetava vangistuse eelne kriminaalse mõtteviisiga

suhtlusringkond on eemaldunud isikust vangis oleku ajal, jäänud on isiku enda sõnul õiguskuulekad sõbrad. Kuna kuriteoepisoode on isik toime pannud tuttavate ja kaaslastega koos

grupis, siis Kinnipeetav soovib on esinenud negatiivset mõjutatavust suhtlusringkonna poolt.

4 vabaneda xxxx xxxx. Isikule on va elukoht broneeritud. majutusüksusesse banemisjärgselt sinna Isik tegemise kogemusi ehitusel ning muusika alal, vabanemisel soovib muusikaga omab juhutöö

edasi tegeleda. kinnipeetaval puudub, kuid ta on valmis end Vabanemisjärgne töökoht

tööotsijana arvele võtma. Vabanemisel sissetulek puudub, kuid võimalik on taotleda

sotsiaaltoetusi. Viimane katseaeg kriminaalhoolduses kulges negatiivselt, isik ei ilmunud

ametniku korduvate kutsete peale kriminaalhooldusesse ja Pärnu Maakohus kuulutas K.V

tagaotsitavaks ning

Kehtivaid pööras isikule mõistetud karistuse täitmisele.

väärteokaristusi on käitumist mõjutavad sõltuvusainete isikul registris 10. Kinnipeetava

tarvitamine, madal probleemide lahendamise oskus, sõpruskonna negatiivne mõju,

korduvkuritegude sooritamine ja eluviis (kindla elu Juhul, kui koha puudumine aastate vältel).

kohus peab otstarbekaks K.V vabastada ennetähtaegselt vangistusest, teeb

kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaeg ning käi talle tumiskontroll kuni

11.12.2018. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata talle KarS § 75 lg 2 p 2,21,4 sätestatud kohustused.

K.V ise soovib vangistusest t . ingimisi enne tähtaega vabaneda Lähedane, kellega

ta suhtleks vabaduses, kui kohus ta vabastaks, on vanaema, kes elab xxxx. Tema on ainuke inimene, kellega ta suhtleb. Vend on kadunud, kriminaalhooldaja ütles, et ta on jooksus. Ema ja isaga mingit suhtlust ei ole, sest ta o pidanud nii palju kannatama. Ema ja isa ei ole n nende tõttu vangistuse jooksul temaga suhelnud, teda toetanud. Ta arvab n selles, et nad ei saa , et põhjus o kasvatamisega hakkama, arvavad, et nad on vennaga kriminaalse eluviisiga ega usu neisse. Ema

kasvat eid vennaga kasvatama. See on suuline kokkulepe. ab kaksikuid õdesid, isa peaks n Vabanedes tahab ta t aga ka Töötukassasse minna, et mingit tööd leida. Ta võib öötada ehitusel, abikokana. Ta on ka muusikaga tegelenud ja

tal on päris hästi läinud. Talle määrati algul üldkasulik töö, ähvardatakse mida ta ei teinud, kuna arvas, et midagi halba ei juhtu, et lihtsalt vanglaga. Nüüd on ta aru saanud, mida ta valesti tegi.

Ta ei teinud ühtegi üldkasuliku töö tundi. Ta ü uve oleks võimalus tles hooldajale, et peale s teha. Tal ei olnud kindlat elukohta, vanaema

j Ta tegeles uures olid isa ja vend, ema teda omaks ei võtnud. Ta hulkus 5 kuud, kolas ringi. muusikaga ja sealt tuli raha. Ta tahaks muusikaga tegeleda. Läbi arvuti tegi muusikat ja käis - DJ

na esinemas. T pinud klaverit ja seda kasutas ka muusikat tehes. Ta on vanglas olnud a on õp nõustamistel, on tööd teinud, osalenud programmides. See on valmistanud teda ette vabadusse

tagasi tulekuks. Distsiplinaarkaristus oli noomitus. Ta teavitanud neist. nägi mängukaarte ega

Päris mängukaardid on vanglas keelatud, aga need olid ise tehtud. Varasemalt suhtles ta valdavalt isikutega, kes olid kriminaalse taustaga. Prae radega mingeid suhteid ei gu endiste sõp ole. Ta suhtle -

b vaid ühe inimesega, kes on 26 aastane, kõik ülejäänud suhted on ta lõpetanud. See inimene on t lle isa a sõber, kes toetab teda, on ta eest olnud. Ta on toetanud teda päris palju

ja ta o ma on xxxx-aastane. Ta ei ootagi, et vanaema teda toetab. n selle üle õnnelik. Vanae

Vanaema pakub tuge ja julgustab teda ning see on tema jaoks suur asi. Ta o e aasta n olnud ül vanglas. Vanglas viibimine on tema mõttemaailma muutnud, ta on endaga vaimselt tegelenud, on targemaks saanud. Ta ei taha vanglasse tagasi sattuda.

Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

KrMS § 432 lg 33

teatanud, et K.V tingimisi ei soovi võtta osa enne tähtaega

vangistusest vabastamise

küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses

toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, K.V ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja , et toetab K.V märkis vangistusest enne tähtaega vabastamist. K.V on teine kriminaalkaristus, mille eest kannab reaalset vangistust. Reeglina esimene reaalne

vangistus balansseerivad seaduse ja seadusetuse võib kõige paremini mõjuda isikutele, kes

5

vahepeal ja võimalus on minna mõlemas suunas. K.V on saanud vangla maitse

suhu ja tema enda nägemus on selline, et enam ta sinna tagasi minna ei taha. See karistus on mingis osas oma eesmärgi täitnud. Kurb on see, et isikul ei ole olemas vabaduses viibides sellist

elukohta, kus oleks lähedaste inimeste toetus. Samas läheduses elab tal vanaema ja tal on ka sõber, kes teda pikalt on toetanud ja valmis seda ka edaspidi tegema. Mingi toetus on tal olemas. Oluline on see, et tegelikult vajab K.V ka kriminaalhooldust. Kaitsja loodab, et ta

saab nüüd aru, mida kriminaalhooldus tegelikult tähendab. Kriminaalhoolduse toel oleks tal

kergem ühiskonda sulanduda, jätkata seaduskuulekat elu, leida töökoht, hobikorras mingi

tegevus. Ehitusalal ja toitlustusasutuses oleks ta valmis töötama. Vaatamata sellele, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on mingil seletamatul põhjusel üsna kõrge, leiab kaitsja, et kui

rakendada käitumiskontrolli karistusaja lõpuni ja määrata lisakohustused, on võimalik, et K.V kanda vabaduses viibides. Seega toetab kaitsja tema saaks ülejäänud karistuse vabastamist.

KarS § 761

lg 1 p 2 kohus kohaselt võib vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega

vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud

karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning

nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § s 76 sätestatut. -

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel si

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuul ja tema kaitsja, anud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru

Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et K.V ei kuulu süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne t . Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud ähtaega vabastamisele

2 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Tähelepanuta ei saa jätta seda, et

kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, lisandunud on vägivalla kasutamine. sest Kuritegude toi

mepanemise soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine, mida võib pidada uue kuriteo - toimepanemise riskifaktoriks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3 1-1-91- angistatu 06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks v õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on üks

kehtiv distsiplinaarkaristus. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Vabanemisel puudub kinnipeetaval kindel töökoht, varasemalt on ta teinud juhutöid.

Viru Vangla andmetel on isikul 04.10.2017 seisuga tasumata rahalisi nõudeid summas 1321

eurot, vabanemisfondis on 42 eurot. Kuivõrd kinnipeetav on sooritanud kuritegusid osaliselt

majandusliku kasu saamise eesmärgil, siis puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel

majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. stest suhtleb Läheda

kinnipeetav üksnes vana Samas puuduvad lähedased, emaga, kes saab teda moraalselt toetada.

kes saaksid kinnipeetavat materiaalselt toetada. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et

isikule anti võimalus oma karistust vabaduses kanda, kui talle mõistetud vangistus asendati

üldkasuliku tööga, kuid isik ei ilmunud kriminaalhooldaja juurde registreerimisele, hoidus

kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest ning ei elanud kohtu määratud alalises elukohas. Kuna kriminaalhooldus ebaõnnestus ning isik ei sooritanud mitte ühtegi üldkasuliku töö tundi, pöörati

Pärnu Maakohtu 11.10.2016 kohtumäärusega talle mõistetud vangistus 2 aastat 2 kuud

6 täitmisele. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik enne tähtaega vabanedes suudab

täita kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning katseaja edukalt

läbida. Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul käesoleval ajal põhjendatud K.V vangistusest ennetähtaegne vabastamine.

Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et tal on va võimalik minna banemisel esialgu

xxxx majutusteenusele xxxx. Samuti seda, et vangistuses on temaga regulaarselt toimunud

psühholoogiline nõustamine, ta on osalenud tööhõives, viibinud noortele mõeldud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas ning läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Lisaks on

kinnipeetav 12.12.2016-15.05.2017 ning alates 10.07.2017 osalenud noortele mõeldud

motivatsioonisüsteemis, mille raames premeeritakse kinnipeetavaid hea käitumise eest.

Kohtu

hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel

kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg 4 sätestatud -s asjaolude kogumis.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. vanemabi Andres Veski, kelle taotluse

kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 93,36 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest on põhjendatud ning kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, 761; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 19.01.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

1. Jätta muutmata Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 11. detsembri 2017 määrus, millega K.V jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määrata Advokaadibüroole Sirje Must makstava riigi õigusabi tasu suuruseks K.V-le

apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 24 (kakskümmend neli) eurot, sh käibemaks 4 (neli) eurot.

4. Mõista K.V-lt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 24 eurot, sh käibemaks 4 eurot.

5. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole.

Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30

päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

11.12.2017 kohtumäärus 1 3296 jõustus -16- 07. veebruaril 2018. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne referent