1-16-2584/35 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(6)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11 kohtumajas . detsembril 2017 Jõhvi Kohtuasja number 1-16-2584 Kohtukoosseis Sekretär, tõlk kohtunik Inna Kirsipuu Merike Erisalu, Valentina Michelson-

Ipbüker Kohtuasi Viru Vangla materjalid tingimisi enne Z.U tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 11.12.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu Z.U, isikukood XXX, xxx

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § ja KrMS § 426, § 432 , määras 76 :

Jätta Z.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžovi taotlus kaitsjatasu määramiseks Z.U-le

osutatud õigusabi eest ( kohtuistungiks ettevalmistamine) summas 48 eurot ( 40 eurot õigusabi osutamise eest, 8 eurot käibemaks).

Menetluskulu kaitsjatasu 48 eurot jätta riigi kanda krMS § 180 lg 3 alusel

.

Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule ja Viru Vanglale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast, 15 mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 22.11.2017 Viru Maakohtule materja kinnipeetava

lid Z.U tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

Z.U tunnistati süüdi KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p

Viru Maakohtu 29.03.2016

2,3 järgi ks mõisteti KarS § 64 lg 1 sätet ning karistuse

kohaldades 1 aasta 2 kuud vangistust.

2(6) KarS § 74 lg 1,2,3 alusel mõisteti kohesele kandmisele 2 kuud vangistust alates 15.02.2016 ning mitte pöörata täitmisele 1 aasta vangistust, kui Z.U katseajal (18 kuud) ei

pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 l 6, lg 2 p 2 sätestatud g 1 p 1- kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtuotsus jõustus 14.04.2016.

Viru Maakohtu 08.11.2016 kohtumäärusega kohus rahuldas kriminaalhooldusametniku

Karoliina Sild taotluse Z.U ´ile Viru Maakohtu 29.03.2016 kohtuotsusega

m selle õistetud kandmata karistuse täitmisele pööramiseks. Karistus pöörati täitmisele ärakandmata osas, 1 aasta vangistust. Kohtumäärus jõustus 24.11.2016.

Viru Maakohtu 09.11.2017 kohtumäärusega kuulutati Z.U 08.11.2016

kohtumääruse täitmiseks .06.2017 toodi Z.U Viru Vanglasse tagaotsitavaks. 25 karistus kandma ( tk 1 isiklikus toimikus, kinnipidamisprotokoll).

Karistuse kandmise algus 25.06.2017 pp 25.06.2018. ja lõ

T avanemine 26.11.2017. ingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse

Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on kriminaalkorras Z.U

karistatud 7-l korral, neist kaks on kehtivat. Vanglas viibib kolmandat korda. Lühikese karistusaja tõttu ei ole kinnipeetavale ITK d koostatud. Käitumine vanglas viibit - ud aja jooksul

on olnud nõuetekohane, käitumine ametnikega viisakas. Osaleb ja töötab xxx xxx

Ditsiplinaarkaristused puuduvad. Z.U on võimalik peale vabanemist asuda elama

üürikorterisse Välismaalase xxx. pass ja elamisloakaart kehtisid kuni 24.10.2017. Vangla

tegeleb uute dokumentide taotlemisega. on omandatud haridust 5 klassi. Z.U Z.U ei valda riigikeelt, alustas vanglas xxx taseme õppimist, eksam toimub novembris.

Z.U la ja siiani on ilma selleta tööd leidnud. Z.U puudub eria on peale vabanemist garanteeritud töökoht Z.U xxx, palk 560 eurot. majandusliku toimetulekut

mõjutavad erinevad võlad kogusummas 6596,62 eurot, alkoholisõltuvus ja narkooti

kumide tarbimine. on toime pannud vargusi majandusliku kasu saamiseks.

Z.U Z.U töötab vanglas koristajana. Z.U lähedaseks on tema ema ja mõned sõbrad, kes on teda

elus aidanud. Isa suri kui oli 12 aastane.

nneb, et enam ei lase ta Z.U Z.U tu

ennast mõjutada halvas suunas, sest tahab oma elu täielikult muuta. Siiani on elanud hoolimatut ja riskeerivat elu, isik saab aru, et kui ta midagi ei muuda, siis inimesed kes teda on aidanud kaotavad tema suhtes usalduse. on viibinud kahel korral alkoholiravil Z.U haiglas. Alkoholiseaduse eest karistatud 7 korda, diagnoositud alkoholisõltuvus. Z.U

tunneb alkoholi liigtarbimises probleemi, kuid ei ole õnnestunud siiani olukorda muuta.

Z.U Z.U kavatseb edaspidi hoida tarbimise kontrolli all. esimene kanepi tarvitamine oli umbes 13 aastaselt, koos vanemate sõpradega. Amfetamiini ja heroiini tarvitas umbes 16 aastaselt. Viimane amfetamiini süstimine võis olla 2012 a. Sõltuvust diagnoositud

ei ole. NPALS-i rikkumise eest karistatud 3 korda, viimati 24.06.2017 kui oli suitsetanud kanepit.

Z.U ei taha enam tarvitada ja püüab elada ilma narkootikumideta, selleks aga peab leidma elukaaslase, kes ise ei tarvita. saab hetkel pidevat ravi ning vajab Z.U ravi jätkamist vabaduses. Ise tunneb ennast tervena. Z.U on alkoholijoobes olnud oma

elukaaslase suhtes vägivaldne. Juba alates varasest noorusest on tegutsenud impulsiivselt ja asju läbi mõtlemata. On vastu võtnud igasuguseid pakkumisi, mis on vanemad sõbrad teinud, ei osanud siis lahendada probleeme seaduslikul teel. Eesmärgid eluks on olemas ja tahab need

täide viia. Suhtumine ühiskonda on olnud siiamaani ükskõikne, on rikkunud igasuguseid

ühiselu reegleid. Tunnistab seda ja vestluses rääkis avameelselt, miks ta midagi korda on saatnud. Eelnevalt elatud eluga olid välja kujunenud mõningal määral kuritegelikud hoiakud,

hetkel on motivatsioon kuritegelikust elust loobumiseks. On rikkunud kriminaalhoolduse

3(6) nõudeid, mistõttu karistus pöörati täi Z.U tmisele. Vangla hinnangul on on ohtlik konkreetsele täiskasvanule ja avalikkusele. Ohustatud on elukaaslane ja tuttavad, kellega tekib

tüli, aga ka kogu ühiskond tervikuna. Oht seisneb kehalises väärkohtlemises ja joobes

juhtimises. Oht on kõige tõenäolisem siis kui kinnipeetav on alkoholijoobes ja ta ei muuda

oma elustiili. Arvestades kinnipeetava varasemat karistust on uue mittevägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 50 %, uue vägivaldse kuriteo

toimepanemise tõ näosus kahe aasta jooksul on 54 e %. Arvestades kinnipeetava eeltoodut ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on

Z.U lähedaseks tema ema L. ., kellel on Rj

pojaga head . G. ei suhtle kinnipeetav juba mitu aastat. Isa on surnud. suhted. Õe J Vabanemisel on xxx. Tegemist on 2-toalise koretriga, kus Z.U võimalik elama asuda on remont pooleli, aga võimalik on elada. Kommunaalvõl seal gu ei ole. xxx esimehe V. V.

sõnul saab kinnipeetav seal elada, kui hakkab tasuma kommunaalkulusid. xxx juhatuse esimees S. . Ž kinnitas, et ta garaneetrib kinnipeetavale oma firmas töökoha ja nende poolt on

välja antud ka garantiikiri. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kinnipeetaval kaks

kehtivat kriminaalkaristust ja kaheksa kehtivat väärteokaristust. Kinnipeetav oli varasemalt

kriminaalhooldusel (2016 a) oli probleemne hooldusalune, rikkus korduvalt katseajal

kontrollnõudeid ja kohustusi. Viru Maakohtu 08.11.2016 määrusega pöörati karistus ärakandamata osas täitmisele. Z.U utanud korduvalt tahtliku füüsilist vägivalda on kas

kui ka vägivallaga ähvardamist nii impulsiivselt ja enesevalitsemist kaotades probleemi lahendamise strateegiana. Isiku korduvad rikkumised viitavad, et isik ei väärtusta ühiskonnas

kehtivaid reegeleid ja norme. Vabaduses on töötanud, mille tulemusena omab mõnigast töökogemust teatud aladel.

Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et nõustub Viru Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning prokuratuur ei toeta samuti nagu vangla Z.U

ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Lähtudes KrMS § 432 lg 3 3 teatas

prokurör, et ei soovi võtta osa Z.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest.

Z.U selgitas, et ta

taotleb ennetähtagset vabastamist. Ta nüüd saab aru, et

tema käitumine kriminaalhoolduse all oli rumal ja nüüd võiks ta uuesti proovida olla kriminaalhoolduse all.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, kaitsja ning arvestades

prokuröri kirjalikku seisukohta Z.U tuleb jätta tingimisi enne tähtaega , leiab, et

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel jaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise katsea

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise – tema käitumine ajal ning sellele järgnenud perioodil.

4(6)

Isikul on omandatud 5 klassi haridust. Isik on vanglas alustanud riigikeele õppimist A1

tasemel. Isikul on toetavad suhted oma emaga. Isik töötab vangistuses koristajana ja peale vabanemist on tal garanteeritud xxx Distsiplinaarkaristused puuduvad.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on käesoleval ajal 2 kehtiv at

kriminaalkaristust. Varasemalt on toime pannud

võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja see on toime pandud sissetungimisega. teise Käesolev kuritegu on

inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes, korduvalt ning tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta

ähvarduse täideviimist. Kuritegude raskusaste on muutunud raskemaks ja ohtlikumaks,

vargustele on lisandunud kaks vägivallakuritegu ja joobes juhtimine. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusainete tarbimine.

Kehtivaid väärteokaristusi on süüdimõistetul on mõistetud NPALS § 15 (1) lg 1, LS 8 ja need § 259 lg 2 p 1, LS § 259 lg 1, KarS § 262, KarS § 218 lg 1, KarS § 262, KarS § 278 järgi.

Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole

süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna isik on katseajal olles rikkunud

kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ning isikule mõistetud tingimuslik karistus pöörati

täitmisele Lisaks on kohtu hinnangul oluline, et isik ei läinud ise vabatahtlikult k . aristust kandma vaid kohus kuulutas isiku tagaotsitavaks. eelnev kriminaalhooldus kulges Z.U negatiivselt. Seega kohus on seisukohal, et isik ei ole varasematest karistusest järeldusi teinud ning järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne.

Süüdimõistetu välismaalase pass ja elamisloakaart kehtisid kuni 24.10.2017.

Samas tuleb positiivseks lugeda, et süüdimõistetul on olemas oetav tugivõrgustik t oma ema

näol. Z.U töötanud

on vangistuses alustanud riigikeele omandamist A1 tasemel ja vanglas koristajana. Lisaks on positiivseks asjaolu, et on peale vangistust olemas Z.U garanteeritud töökoht ja kindel elukoht.

Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi,

ei ole kohtu hinnangul

Z.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele,

mille ajal on isik rikkunud

kontrollnõudeid ning talle mõistetud tingimuslik karistus on

pööratud täitmisele oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud

kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et teda on eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja isik on viibinud kriminaalhoolduse all, mis on kulgenud negatiivselt, siis leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas.

Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd

kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt kohus on –

veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid

omakasu eesmärgil. Kohtu hinnangul on oluline asjaolu, et kinnipeetav eelneval katseajal rikkus kri Seega minaalhoolduse kontrollnõudeid ja talle mõistetud karistus pöörati täitmisele.

kohus hinnates isiku varasemat karistatust ja käitumist kriminaalhoolduse all olles, leiab et isiku varasem elukäik kaalub üle võimaluse vabaneda enne tähtaegselt.

5(6)

Kohus ei saa kinnipeetav on jätta märkimata, et käesoleva kuriteo pannud toime oma lähedase

isiku (elukaaslase) korduvas kehalises väärkohtlemises. Positiivne on asjaolu, et isik on

avaldanud soovi edaspidi mitte tarvitada alkoholi, kuid kahel korral kui isik viibis alkoholivastasel ravil see ei õnnestunud. Seega puudub kohtul veendumus, et isik ei hakkaks

vabadus

es viibides uuesti tarvitama alkoholi, mis seaks ohtu kinnipeetava lähedaste ja

tuttavate elu ja tervise. Seega kohtu hinnangul on Z.U alkoholisõltuvus ja sellest tulenev vägivaldne käitumine riskifaktoriks uue kuiteo toime panemisele.

Kohus leiab, et Z.U kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel.

Kohus ei näe ühtki alust, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid süüdimõistetu on varasemalt rikkunud, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski.

Kinnipeetava .06.2018, seega karistuse enam karistusaeg lõpeb 26 ärakandmiseni on jäänud

kui 5 kuud. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse

eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on

vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse

õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta

on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise

võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20).

Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega.

Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema

elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.

Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla

tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud

enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu

pingutusi (kindel elukoht, amine vangistuses koristajana, distsiplinaarkaristuste tööt

puudumine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav.

Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja

temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku

sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

6(6)

Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik.

Kuivõrd Z.U on korduvalt kriminaalkorras karistatud, viibinud kriminaalhoolduse

alla, rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, oli kuulutatud tagaotsitavaks, kuna ei läinud

vabatahtlikult karistust kandma, skuulekale näitab see kõik kogumis, et isik ei olegi seadu elule orienteeritud.

Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega

võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu, tervise, vara kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu

Z.U otsusega mõistetud vangistuse temale Viru Maakohtu 29.03.2016 kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu kohtunik