2-16-11017/50 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 11. detsembril 2017

tsiviilkantseleis Kentmanni 13 Tallinnas ja e-toimikus

Tsiviilasja number

2-16-11017

Kohtuasi

Xxxhagi OÜ Vana Villem vastu töölepingu tühisuse

tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

583,33 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx) lepinguline

esindaja Kuldar Kirt

Kostja: osaühing Vana Villem (registrikood 10326332,

asukoht Tartu mnt 50 Tallinn; e-post); lepinguline esindaja

adv Maris Tekkel

Kohtuistungi toimumise aeg

30. oktoober 2017

Resolutsioon

Jätta Xxxhagi OÜ Vana Villem vastu töölepingu tühisuse

tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Hagimenetluse kulud jätta Xxxkanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hageja nõue

1. Xxx(edaspidi hageja või töötaja) palus kohtule esitatud hagis tuvastada Vana Villem OÜ

(edaspidi kostja või tööandja) ja hageja vahel 26.05.2014 sõlmitud töölepingu kostja poolse

ülesütlemise tühisus; lugeda hageja ja kostja vaheline tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2

alusel 18.04.2016; mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitisena ühe kuu keskmine töötasu

583,33 eurot neto (711,88 eurot bruto).

Eelnev menetluskäik

2. 06.05.2016 esitas hageja Tööinspektsiooni Tallinna töövaidluskomisjonile avalduse, mille palus

töövaidluskomisjonil tuvastada hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise

tühisus, mõista välja saamatajäänud töötasu ning hüvitis töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamisel. 24.05.2016 esitas kostja hageja avaldusele vastuse, millega vaidles hageja

avaldusele osaliselt vastu. 08.06.2016 tegi töövaidluskomisjon otsuse nr 4-1/1032/16, millega

rahuldati hageja avaldus nõuetes tuvastada hageja ja kostja vahel 26.05.2014 sõlmitud töölepingu

ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p-de 2 ja 3 nõuetele mittevastavuse tõttu; lugeda tööleping

lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 18.04.2016; mõista välja kostjalt hageja kasuks:

hüvitisena ühe kuu keskmine töötasu 583,33 € (neto); lisatasu 40.15 eurot (neto); viivis seisuga

08.06.0216 7 € (neto).

3. 18.07.2016

esitas

kostja

Harju

Maakohtule

taotluse

töövaidlusasja

4-1/1032/16

läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Kostja vaidlustas töövaidluskomisjoni otsuse osaliselt

otsuse resolutsiooni p 1. 2 ja 3.1. osas. Resolutsiooni punktides 3.2. ning 3.3. ei ole pooled kohtule

taotlust menetluse jätkamiseks esitanud, mistõttu selles osas on töövaidluskomisjoni otsus

jõustunud tulenevalt ITVS § 25 2. lausest.

Hagiavalduse asjaolud

4. 26.05.2014 asus hageja kostja juurde tööle juhataja ametikohale, mille kohta sõlmisid hageja

ja kostja töölepingu ning selle juurde lisana 1 ametijuhendi. Hageja tööülesannete kirjeldus

on esitatud ametijuhendi punktis 2, samuti võib täiendavaid tööülesandeid tulla

töösisekorrareeglitest. 18.04.2016 esitas kostja hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise

avalduse, mille kohaselt ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt TLS § 88 lg

1 p 2 ja 3 alusel üles. Kostja põhjendas töölepingu lõpetamist järgmiste asjaoludega: pubi

käive on olnud 1,5 aasta jooksul pidevas languses; käibelanguse lahendamiseks ei ole

hagejalt initsiatiivi tulnud; hageja ei ole suutnud komplekteerida püsivat töötajate kaadrit,

kuna hageja põhjustab töötajaskonna hulgas pingeid; hagejast tingitud töötajate puudus

põhjustab klientide rahulolematust nii klienditeeninduse kui köögi osas. Hageja palub lugeda

töölepingu ülesütlemine tühiseks, kuna puuduvad töölepingu ülesütlemist võimaldavad

alused, hageja ei ole töökohustusi rikkunud ning hagejat ei ole hoiatatud rikkumiste eest

suuliselt ega kirjalikult. Samuti pole hageja töövõime vähenenud, vaid see on olnud

stabiilselt ühesugune ja kokkulepitud kvaliteedile vastav. Hagejat ei ole kostja poolt hoiatatud

töövõime parandamise eesmärgil, isegi kui kostja arvates on hageja töövõime vähenenud.

Kostja ei ole täitnud TLS § 28 lg 2 punktist 5 tulenevat kohustust töötajat koolitada (sh ka

suhtlemiskoolitus, juhtimiskoolitus vmt, mis puudutab töötaja isikuomaduste tööalast

arendamist), et üritada sellistest väidetavatest ebasobivustest üle saada ja aidata töötajal oma

tööülesannetega paremini hakkama saada just nende tööülesannete osas, mille täitmisega

hageja kostja arvates hakkama ei saanud. Seetõttu ei olnud kostjal õigust hagejaga töölepingut

lõpetada isegi juhul, kui lugeda kostja etteheited hagejale tõendatuks.

5. Kostja on hagejale ette heitnud pubi käibe langemist, kuid ei ole selgitanud, millist

töökohustust on hageja sellega rikkunud. Hageja arvates puudus tal töölepingust ja

ametijuhendist tulenevalt vastutus pubi käibenumbritega seoses, mistõttu ei saanud hageja

selliseid kohustusi ka rikkuda. Kostja etteheited käibelanguse probleemiga tegelemiseks

initsiatiivi ülesnäitamiseks ei seondu hageja töölepinguliste kohustustega ja kostja ei ole

ülesütlemisavalduses viidanud, millist kohustust on hageja sellega rikkunud. Pubi oli probleemne

oma käibenumbritelt ja kasumlikkuselt juba enne hageja tööle asumist, mistõttu ei ole õiglane

heita talle ette pubi kehva majanduslikku seisundit. Kostja heidab hagejale ette, et ta ei ole

suutnud komplekteerida püsivat töötajate kaadrit. Ametijuhendi p 2.22. kohaselt tegeleb

juhataja ettevõtte juhatuse korraldusel või iseseisvalt uute töötajate leidmisega. Töölepingus ja

ametijuhendis ei ole ette nähtud konkreetset töötajate arvu või töösuhte kestust, mida hageja

oli kohustatud saavutama. Hageja on kostjale selgitanud, millisel põhjusel on töötajad tööandja

juurest lahkunud, valdavalt põhjusel, et töötajad ei saa oma töökohustustega hakkama. Lisaks

oli tööle võetud hooajalisi töötajaid ning osad töötajad on lahkunud välismaale paremat

töötasu võimaldavale tööle. Hageja ei leia, et ta oleks oma töökohustusi eeltoodud põhjustel

kuidagi rikkunud, kaadrivoolavus pubis oli põhjustatud temast mitteolenevatel asjaoludel.

Kostja ei ole tööandjana andnud hagejale juhiseid, kuidas hageja peaks oma käitumist muutma

seoses personalivalikuga. Selline kohustus oli kostjal tulenevalt TLS § 28 lg 1 p 1, mille kohaselt

peab tööandja kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid

korraldusi ning selline õigus oli kostjal tulenevalt hageja ametijuhendi punktist 2.22. Hageja on

seisukohal, et ta on olnud hea kolleeg ning konkreetse juhtimisstiiliga juht. Teatavad

emotsioonidel põhinevad erimeelsused tekivad töötajatega juhul, kui hageja peab tegema

neile etteheiteid halva töökvaliteedi osas. Kostja on hagejat aktsepteerinud ligi kaks aastat.

Kui kostja leiab, et hageja võime töökohustusi täita on muutunud, tuleks kostjal seda tõendada.

6. Ülesütlemisavalduses on kostja leidnud, et tal on tekkinud hageja vastu usaldamatus seetõttu,

et 2015 aasta suvel (05.07.2015) on hageja lahkunud keset tööpäeva töökohalt, väites, et ta on

käinud arstil, kuid tegelikult ei ole hageja seda teinud. Hageja on kostjale oma selgitused

andnud 26.10.2015 edastatud seletuskirjas, kuid leiab ühtlasi, et eelnimetatud vahejuhtum

leidis aset ligi üheksa kuud enne töölepingu ülesütlemist, mistõttu on tööandja ebamõistlikult

viivitanud töölepingu ülesütlemisega pärast väidetavast usalduse kaotust põhjustanud asjaolust

teadasaamist ning on selle tõttu kaotanud õiguse töölepingu lõpetamisel sellisele alusele

tugineda tulenevalt VÕS § 6 sätestatud hea usu põhimõttest.

7. Kuna hageja töölepingu ülesütlemine on olnud alusetu, palub hageja mõista kostjalt välja

hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel ühe kuu töötasu suuruses osas ehk osas, milles

töövaidluskomisjon hageja avalduse rahuldas ning milles kostja selle vaidlustas. Hagejale

laekunud töötasude ja muude tasude laekumised on toodud hagi lisas (Lisa 13). Hageja ühe

kuu keskmine brutotöötasu on 711,88 € (583,33 € neto).

Kostja vastuväited

8. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt ei olnud

tööandja juba pikka aega rahul töötaja tööülesannete täitmisega ning tööandja hinnangul ei

olnud töötaja täitnud pubi juhatajale pandud ootusi pubi töö korraldamisel. Tööandja on oma

etteheited töötajale esitanud ülesütlemisavalduses.

9. Kuigi töölepingust ega ametijuhendist ei tulenenud töötajale otseselt vastutust pubi

käibenumbrite osas, siis on selline vastutus tuletatav töötaja ametikohast ning ka teistest

töölepingu ning ametijuhendi punktidest. Pubi kehvade majandusnäitajate üheks peamiseks

põhjuseks on see, et ligi kahe aastaga, mis töötaja on tööandja juures töötanud, ei ole ta

suutnud komplekteerida püsivat kaadrit, tagada pubi köögi kvaliteetset toimimist ega ole

teinud eelnimetatud probleemide lahendamiseks vajalikul määral koostööd ja näidanud üles

pubi juhatajalt oodatud initsiatiivi. Kõik eelnev on toonud kaasa pubi klientide

rahulolematuse ja külastatavuse vähenemise, mis on otseses seoses pubi kehvade

majandustulemustega (käibelangusega). Ehkki tööandja on korduvalt üritanud üheskoos

töötajaga leida pubi probleemidele lahendusi, siis ei ole töötaja pubi juhatajana teinud

tööandjaga lahenduste leidmisel vajalikul määral koostööd. Töötaja on paaril korral lahendusi

pakkunud, kuid seda mitte omal initsiatiivil. Vaidlust ei ole selles, et mis tahes

muudatusettepanekuid on töötaja teinud, ei ole ta neid suutnud ellu rakendada ning paranenud

ei ole ei pubi klientide rahulolu ega ka pubi majandusnäitajad.

10. Tulenevalt töölepingust ja ametijuhendist on töötajatega seonduv (sh nende töölevõtmine,

nende tegevuse üle kontrolli teostamine, vajadusel töötajatega töösuhte lõpetamise

otsustamine) pubi juhataja pädevuses. Tööandjale teadaolevalt on töölepingu ülesütlemised

töötajate poolt olnud tihti tingitud justnimelt hagejast endast ning tema suutmatusest oma

alluvatega viisakalt suhelda, mis on toonud kaasa palju sisemisi pingeid töötajaskonna

hulgas. Tööandja on saanud korduvalt pubi töötajatelt kaebusi selle kohta, et hageja ei suuda

suhtlemisel alluvatega säilitada elementaarset viisakust, tema käitumine on ettearvamatu, ta

kaotab väga lihtsalt enesekontrolli, teostab „psühholoogilist terrorit“ jne. Töötajad on

palunud tööandja juhtkonna sekkumist.

11. Töötaja ei eita, et ta lahkus 05.07.2015 töölt. Samuti puudub vaidlus selles, et tööandja üritas

pikalt saada töötajalt selgitusi seonduvalt töölt puudumisega, kuid töötaja hoidis selgituste

andmisest ja oma tervislike probleemide tõendamisest kõrvale. Ülesütlemisavalduse

esitamise hetkel oli tööandjale teada vaid asjaolu, et töötaja oli lahkunud 05.07.2015 töölt

ega olnud oma väidetava terviseprobleemi osas esitanud ühtegi tõendit ehkki tööandja oli seda

korduvalt nõudnud. Tõendid oma tervisliku seisundi kohta esitas töötaja esmakordselt alles

töövaidluskomisjonis. Kuna töötaja ei suutnud tööandjale anda usaldusväärseid selgitusi töölt

puudumise kohta, kuid usaldusväärsus ja korrektsus on isikuomadused, mida tööandja

töötajalt kui pubi juhatajalt ootas, siis oli ka põhjendatud töölepingu ülesütlemine eelneval

põhjendusel.

12. Tööandja selgitab, et 30.07.2015 oli tööandja esindajal Aare Hallopil töötajaga vestlus

seonduvalt pubi kehvade majandusnäitajatega ning seonduvalt pubi kaadrivoolavusega (pubi

kehvade majandusnäitajatega seonduvalt oli A. Hallop teinud töötajale etteheiteid ka

varasemalt). A.Hallop selgitas, et ta ei tolereeri seda, et töötaja osasid alluvaid teistele

eelistab ning tekkinud probleeme ebaõiglaselt lahendab (eelistades temaga seotud alluvaid

teistele). Samuti selgitas tööandja, et aktsepteeritav ei ole see, et töötaja oma alluvaid sõimab

ning selles osas tööandjale hiljem ka valetab. Tööandja hoiatas töötajat vestluse käigus, et

juhul, kui töötaja oma käitumist ei paranda, siis tuleb tööandjal hakata otsima uut pubi

juhatajat. Eelnevast vestlusest ja tööandja poolt antud hoiatusest pidi töötaja mõistma, et

juhul, kui ta ei suuda täita nõuetekohaselt temale, kui pubi juhatajale, pandud kohustusi, siis

lõpetab tööandja temaga töölepingu. 30.07.2015 toimunud vestlusele ning hoiatusele

järgneski kirjavahetus: esiteks töötaja 30.07.2015 e-kiri tööandjale, kus ta uuris jätkuna

poolte omavahelisele vestlusele, kas tööandja soovib tema lahkumist. Vastusena sellisele

töötaja küsimusele edastaski tööandja 04.08.2015 omapoolsed täpsustused ja selgitused,

mida ta konkreetselt töötajale ette heidab ning mis osas soovib, et töötaja oma

tegevust/käitumist muudaks (sisuliselt selgitas tööandja, mis tingimustel on ta nõus, et

töösuhe jätkub. Suuliselt on tööandja töötajat hoiatanud ka 28.10.2015 toimunud koosolekul

seonduvalt 05.07.2015 toimunud töölt omavolilise lahkumisega, kuna tööandjal oli tekkinud

põhjendatud kahtlus, et töötaja on puudunud töölt omavoliliselt ning töötaja on töölt

puudumise põhjuste kohta esitanud tööandjale valeandmeid. Tööandja selgitas, et ei tolereeri

sellist töötaja poolset käitumist ning juhul, kui töötaja ennast ei paranda, siis lõpetab tööandja

temaga töösuhte.

13. Tööandja vaidleb vastu töötaja väitele, et tööandja ei ole täitnud töötaja koolitamise

kohustust ning seega ei olnud tööandjal õigust töötajaga töösuhet lõpetada. Tööandjale jääb

ebaselgeks, millist koolitust oleks tööandja antud juhul pidanud töötajale pakkuma. Siiski

selgitab tööandja veelkord, et tööandja esindaja A. Hallop on korduvalt töötajale selgitanud,

millist tegevust ta töötajalt ootab (sh näiteks tegevused seonduvalt kaadrivoolavuse

peatamisega jne) ning millist töötaja käitumist ta ei aktsepteeri (sh ebakompetentne

suhtlemine alluvatega jne). Tööandja on ka töötajale selgitanud, et ta ei soovi iga hinna eest

töötajaga sõlmitud töösuhet lõpetada, kuid töösuhet jätkamiseks on vajalikud muutused

töötaja enda käitumises ja tegevustes. Arvestades eeltoodut on tööandja enda hinnangul

loonud kõik võimalused selleks, et töötajal oleks võimalik nõuetekohaselt oma töökohustusi

täita ning seega on ka töötaja sellesisulised etteheited tööandjale asjakohatud.

14. Tööandja leiab, et kõik ülesütlemisavalduse õiguspärasuse ning kehtivuse eeldused on antud

juhul täidetud. Tööandja on vähemalt kahel korral töötajat suuliselt hoiatanud.

Kohtuotsuse põhjendused

15. Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja töötas alates 26.05.2014 tööandja juures pubi Vana

Villem

juhatajana

ning,

et

tööandja

edastas

avaldajale

15.04.2016

töölepingu

ülesütlemisavalduse, millest tuleneb, et tööandja ei olnud juba pikka aega olnud rahul töötaja

tööülesannete täitmisega ning tööandja hinnangul ei olnud töötaja täitnud pubi juhatajale

pandud ootusi pubi töö korraldamisel.

16. Pooltel on vaidlust selles, kas hagejaga töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv.

17. TLS § 88 lg 1 p 2 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast

tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte

jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega

ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda

töösuhet jätkata (töövõime vähenemine) ja p 3 kohaselt kui töötaja hoiatusest hoolimata on

eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi.

18. Vastavalt TLS § 104 lg 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav

töölepingu ülesütlemine tühine.

19. Hageja töölepingust (p 1.6) ning selle lisaks olevast ametijuhendist (p-d 1.1, 1.2, 2.1, 2.2 ja

2.3) (TVK lk 25-32) nähtub, et hageja allus ettevõtte juhatusele ning, et hagejale omakorda

allusid kõik pubi töötajad, et töölepingust tulenevalt oli hagejal õigus sõlmida töölepinguid

pubi töötajatega, et hageja tööülesanneteks, -kohustusteks ja vastutuseks oli pubi baari ja

teenindussaali töö korraldamine ja vastutus pubi klientide rahulolu eest, alluvate osas

järelevalve teostamine sh vastutamine selle eest, et kõik töötajad täidaksid nõuetekohaselt

ametijuhenditest tulenevaid tööülesandeid, reegleid jne, pubi juhataja kohustus vajadusel

juhendama kõiki töötajaid. Ametijuhendis on sätestatud ka nõuded isikuomadustele, milleks

on muuhulgas: suhtlemisvalmidus ja – oskus, juhtimisoskus, initsiatiivikus, ettevõtlikkus ja

loovus, sealhulgas võime välja töötada uusi lahendusi, muudatusi algatada, omaks võtta ja

ellu viia, töövõime, sealhulgas võime stabiilselt ja tulemuslikult töötada ka pingeolukorras,

koostöövalmidus- ja võimelisus, emotsionaalne stabiilsus.

20. Esiteks heidab kostja hagejale ülesütlemisavalduses (vt TVK lk 119-121, I kd lk 40-42)) ette

seda, et hageja ei ole pubi juhatajana töötamise perioodil suutnud nõuetekohaselt täita

ametijuhendiga ettenähtud tööülesandeid ning tööandja poolt juhatajale pandud ootusi pubi

töö korraldamisel, kusjuures tööandja on korduvalt nii kirjalikult kui ka suuliselt selgitanud,

et pubi majandusnäitajad on olnud viimase 1,5 aasta jooksul olnud pidevas languses ning on

oodanud hagejapoolset initsiatiivi olukorra parendamiseks ja lahenduste leidmiseks, mida ei

ole tulnud.

21. Ülesütlemisavalduses on selgitatud veel, et pubi kehvade majandusnäitajate üheks peamiseks

põhjuseks on see, et ligi kahe aastaga, mis töötaja on tööandja juures töötanud, ei ole ta

suutnud komplekteerida püsivat kaadrit (2015.aastal lahkus 49 töötajat, kusjuures normaalne

reaalne reatöötajate arv on 30, 2016.aastal on lahkunud 5 töötajat ning lahkumas on veel 5

töötajat, kes on ise esitanud lahkumisavalduse. Pidev töötajate puudus ning hagejapoolne

oskamatus töötajatega suhelda on toonud kaasa palju sisemisi pingeid töötajaskonna hulgas,

mis omakorda on mõjunud negatiivselt teeninduskvaliteedile – pubi kliendid on

rahulolematud nii pubi köögi kui ka klienditeenindusega.

22. Samuti on ülesütlemisavalduses selgitatud, et 2015.a sügisel ja 2016.a talvel läbiviidud

testostude tulemusel sai pubi klienditeenindus viie palli süsteemis 2,9 punkti ning kontaksti

hoidmise ja lisamüügi kategoorias vaid 2,3 punkti. Testostude tulemusi on hagejale

tutvustatud ning tööandja on palunud hagejal pakkuda välja lahendusi, kuidas olukorda

parandada. Kahetsusväärselt ei ole tänaseni klientide rahulolematus vähenenud ega pubi

majanduslik olukord paranenud, millest tööandja on järeldanud, et hagejal puuduvad

vajalikud oskused meeskonna loomiseks, töötajate motiveerimiseks, samuti juhatajalt

oodatav initsiatiivikus ja ettevõtlikkus uute lahenduste leidmiseks, mis pubi olukorda

parandaks.

23. Teiseks on tööandja töötajale ette heitnud seda, et ta pole suutnud tagada pubi köögi

kvaliteetset toimimist ja klientide tagasiside pubi toitude osas on olnud tihti negatiivne.

Köögi käive on viimase 1,5 aasta jooksul oluliselt langenud ning tootlikkus ühe koka kohta ja

köögikate on Vana Villemi keti Tallinna pubide seas madalaim. Kõik eelnev viitab sellele, et

kokkade professionaalne tase on liiga nõrk ja ehkki pubi juhatajale oleks see pidanud olema

teada, ei ole hageja selles osas midagi ette võtnud, pole suutnud tagada olemasolevate

kokkade töö kvaliteeti või leida kõrgema professionaalse tasemega töötajaid ega teinud ka

mingeid ettepanekuid olukorra parandamiseks.

24. Kolmandaks on tööandja hagejale ette heitnud, et kuigi tööandja on korduvalt üritanud

üheskoos hagejaga leida pubi probleemidele lahendusi, siis ei ole hageja pubi juhatajana

teinud tööandjaga lahenduste leidmisel vajalikul määral koostööd ning tööandjapoolseid

märkusi ebakvaliteetse töö osas võtab hageja pigem isikliku rünnakuna, selle asemel, et

asuda otsima lahendusi ning kvaliteeti parandada. Pubi juhatajapoolne soovimatus teha

tööandjaga koostööd ei aita kaasa pubi majandusnäitajate paranemisele.

25. Neljandaks on tööandjal tekkinud mitme juhtumi mõjul töötaja osas usaldamatus, näiteks

2015.a suvel aset leidnud intsidendi tõttu, kus töötaja lahkus keset tööpäeva töökohalt, väites,

et ta läks arstile, kuid pika kirjavahetuse tulemusena selgus, et töötaja arstil ei käinud.

26. Kohus on seisukohal, et hageja töölepingust ega ametijuhendist ei tulene, et ta pidi vastutama

pubi majandusnäitajate eest või neid parandama või majandusnäitajate languse eest vastutama.

Järelikult on kostja selles osas heitnud hagejale ette rikkumist, mis ei ole hageja tööülesandeks,

-kohustuseks ega vastutusvaldkonnaks.

27. Hageja töö- ja vastutusvaldkonnaks oli aga kõik töötajatesse puutuv, sest hagejale allusid kõik

pubi töötajad, tal oli õigus sõlmida töölepinguid, hageja korraldada ja vastutada oli pubi baari

ja teenindussaali töö, ta pidi teostama alluvate osas järelevalvet, sh vastutama selle eest, et

kõik töötajad täidaksid nõuetekohaselt ametijuhenditest tulenevaid tööülesandeid, reegleid

jne, pubi juhataja kohustus vajadusel juhendama kõiki töötajaid. Samuti oli hageja vastutav

klientide teenindamise ja rahulolu eest.

28. Kohtule esitatud hageja 05.03.2015 e-kirjast kostja juhatuse liikmele nähtub, et hageja on

pubi probleemidena näinud köögi- ja teenindussaali töötajate vahetuste ebaühtlast taset ja

kohati halba tööd, mitterahuldavat toidu kvaliteeti, võõrkehasid toidus, mustust ja räpasust

köögis, halba sisekliimat, kliente peletavaid teenindajaid jms puudusi, mis puudutavad

otseselt hageja vastutusvaldkonda. Hageja, kes ise pidi pubi juhatajana antud probleemide

kõrvaldamisega tegelema, saatis aga ligikaudu viis kuud hiljem, 27.08.2015, kostja juhatuse

liikmele A.Hallopile uue e-kirja, millest nähtuvalt ei ole probleeme kõrvaldatud ja kliendid

on rahulolematud. Kirjast nähtuvalt võtab hageja endale ülesandeks ühe kuu jooksul

parandada üksnes teenindussaali puudutavat (TVK lk 122-125).

29. Antud e-kirjades esile toodud probleemidega on kooskõlas väljavõtted trendline.ee

kodulehelt tagasiside keskkonnast teostatud testostudest (TVK lk 55-63), millest nähtub, et

pubi teeninduskvaliteet ei olnud hea ning paranemine võrreldes aprillis-mais 2015 ja

oktoobris-novembris 2015 tehtud testostude vahel minimaalne. Testostude tulemused 2016.a

algusest näitavad, et tulemused paranenud ei olnud. Üksikute facebooki postituste (I kd tlk

203-204) põhjal ei ole võimalik teeninduse kvaliteedi kohta üldistusi teha.

30. Poolte 2015.a juulis-augustis toimunud e-kirjavahetusest (TVK lk 64-68) nähtub, et tööandja

on hagejaga korduvalt pubiga seonduvaid probleeme arutanud, selgitanud omapoolseid

etteheiteid hagejale, toonud konkreetseid näiteid puuduste kohta hageja töös ja suhtlemisel

alluvatega, mh sõbrannade eelistamist teistele töötajatele ja tööandjale valetamist. Tööandja

on välja toonud ka, et selline eelistamine tekitab töötajate vahel pingeid. Hageja vastustest

nähtuvalt möönis ta mõnda kostja etteheidet, enda poolset kriitikale üle reageerimist ja

tegematajätmist, kuid samas on ta asunud enda tegevust õigustama. Töötajate arvukat töölt

lahkumist, millega tööandja rahul ei olnud, on hageja pidanud aga „puhastuskuuriks“ ning

leidnud, et 60% lahkujatest ei suutnud alluda pubi reeglitele ja ametijuhendile.

31. Kohus on seisukohal, et kuivõrd ametijuhendist tulenevalt allusid hagejale kõik pubi

töötajad, siis oli tema tööülesandeks ka köögis töötava personali töö kontrollimine ja

parandamine. Antud tõendid tõendavad ülesütlemisavalduses esitatud väiteid selle kohta, et

pubi köök toimis halvasti, kliendid ei olnud rahul klienditeenindusega ning hageja ei suutnud

olukorra parandamiseks kostja juhatusele konkreetseid ettepanekuid esitada. Pubi töö

parandamiseks vajalike muudatuste elluviimine kuulus hageja kui pubi juhataja pädevusse

ning see oli ka tööandja ootus töötajale. Üksnes hageja kirjeldus sellest, mis vajab muutmist,

ei olnud tema ametit arvestades piisav, mistõttu peab kohus töölepingu ülesütlemisavalduses

esile toodud rikkumisi põhjendatuteks ja tõendatuteks.

32. Pubi teenindusjuhi Xxxkirjast kostja juhatuse esimehele (TVK lk 69-70) nähtub, et hageja

käitumisest tingituna valitses pubis väga pinev ja stressirohke õhkkond, s.t hageja sõimas

töötajaid, vahel ka teiste töötajate või klientide ees ning töötajatele ei olnud teada, millal ja

mille eest keegi hagejalt sõimata sai, et töögraafikuid tehti pidevalt ringi, mis ajas töötajaid

segadusse ning samuti nähtub kirjast, et töötajad on töölt lahkunud hageja käitumise pärast.

33. Töötajate avaldustest töövaidluskomisjonile (TVK lk 16-20) nähtub, et hageja oli antud

töötajatega suhtlemisel tihti üleolev ja ebameeldiv, et teda ei huvitanud töötajate arvamus

ning et paljud töötajad lahkusid töölt sellepärast, et hageja sõimas ja karjus nende peale.

Samuti, et peale hageja lahkumist on töörahu ja tööle tullakse hea meelega. Töötajate

avaldustest töövaidluskomisjonile (TVK lk 22, 35, I kd lk 55, 56, 57) nähtub, et need

avaldused kirjutanud töötajad kirjeldavad vastupidiselt eelnevatele hagejat positiivselt, kui

toredat, juhtimiskogemusega ja head juhatajat, kes oli tähelepanelik ja positiivne ning

motiveeris ja kiitis töötajat, kui tööd tehti hästi ja oli karmi sõnaga nende suhtes, kes rikkusid

reegleid. Kostja töötaja Xxxiseloomustusest hageja kohta ja kirjast töövaidluskomisjonile (I

kd lk 59 - 63) nähtub, et hageja kallutas teda ja mitmeid teisi kostja töötajaid kirjutama tema

kui juhataja kohta positiivseid iseloomustusi ilma, et töötajad oleksid teadnud, milleks hageja

neid kasutab.

34. Väljavõtetega töötamise registrist (vt toimiku lk 137-138) on kostja tõendanud, et

kaadrivoolavus on pärast hageja töölt lahkumist 18.04.2016-07.02.2017 vähenenud, kümne

kuu jooksul lahkus töölt 34 töötajat, perioodil 2014-2016 lahkus töölt 79 inimest.

35. Tunnistaja Xxxütlustest nähtub, et hageja oli ülemusena töökas, konkreetne, karm, õiglane ja

sõbralik ning ta hoidis alati töötajate poolele. Hageja kohtles osasid töötajaid – hilinejaid või

kes ei ilmunud tööle, karmimalt. Mõnede rikkumiste eest karistati töötajaid rahatrahviga,

karistajateks olid hageja ja Xxx. Xxx ja peakokk xx vastutasid köögi toimimise eest.

Tunnistaja ütluste kohaselt oli töölt lahkujaid ka enne hageja tööle tulekut palju, hageja ajal

olid töölt lahkujateks noored, kes ei viitsinud tööd teha, kelle jaoks oli koormus liiga suur

ning enamasti polnud hageja töötamise ajal töötajatest puudu. Tunnistaja ei ole kuulnud, et

kaadri voolavus oleks olnud hagejast tingitud, tema lahkus töölt, sest tekkis stress pikkadest

tööpäevadest.

36. Tunnistaja xxx ütlustest nähtub, et hageja oli range kui töötaja oli selle ära teeninud.

Üldjuhul oli ta töötajatega sõbralik, alati heas tujus ja temas oli palju energiat. Ta pühendus

väga oma tööle, isegi vabal ajal. Hageja kohtles töötajaid ausalt, ütles välja, mida ta arvas,

kohtles kõiki õiglaselt olenemata, kas olid tema lähedane sõbranna või mitte, hageja silmis

olid sa tööline. Tunnistaja ütluste kohaselt oli hageja ülemusena objektiivne ja seisis töötajate

poolel. Töötajad hilinesid väga palju, mõni töötaja puudus ka ilma põhjuseta töölt. Rikkujaid

karistasid hageja ja Xxx trahvi tegemisega, mis oli vahemikus 20-60 eurot. Võeti ka

seletuskirju. Töötajad olid noored ning paljudel oli kool. Mõned läksid omal soovil aga ka

vallandati korduva hilinemise tõttu. Tunnistaja ütluste kohaselt tegeles hageja saali poolega

ja tema töökohustuste hulka käis tööliste juurde võtmine ning Xxx vastutas köögi toimimise

eest.

37. Tunnistaja xxx ütlustest nähtuvalt oli hageja ülemusena üleolev, karjus ja ropendas ajades

töötajaid nutma ning päris tihti karjus ta töötajate peale klientide ees. Tunnistajale on ka

klient öelnud, et omi asju võiks arutada kabinetis. Tunnistaja ütluste kohaselt suhtus hageja

töökaaslastesse ebavõrdselt, eelistas oma sõbrannasid, tegi neile soodsamaid töögraafikuid

ning pigistas silma kinni, kui eelistatud töötaja jäi hiljaks. Tunnistaja ütluste kohaselt toimus

teeninduse ja köögiga seotud probleemide osas tööalaseid koosolekuid, kuid hagejat ei

huvitanud töötajate arvamus ning pärast töötajate arvamuse ära kuulamist ei muutunud

töötajate olukord paremaks ning koosolekutel ei olnud positiivseid tulemusi. Hageja peale

esitati ka kostja juhatusele kaebusi, probleemideks olid karjumine ja töötajatesse suhtumine.

Tunnistaja ütluste kohaselt lahkus hageja pärast töölt väga palju pubi töötajaid ning, et pärast

hageja lahkumist on majas rahulik. Tunnistaja ütluste kohaselt sai ta hagejalt 14.10.2016

ähvarduskirja seoses sellega, et ta tuleb kohtusse kostja tunnistajana ütlusi andma.

38. Tunnistaja

xxx,

kes

oli

pubi

teenindusjuht

ja

vastutas

töötajate

koolitamise,

teeninduskvaliteedi ja teeninduse toimimise eest, ütluste kohaselt oli hageja ülemusena

otsekohene, hästi energiline, kuid mitte kunagi ei teadnud, milliseks tööpäev võib kujuneda,

kui hagejal oli halb tuju, siis see valati teenindaja peale välja. Tunnistaja nägi mitmeid

olukordi, kus töötaja tuli tööpäeva algul uksest sisse ja võis saada kohe sõimu osaliseks.

Hageja võis röökida teenindaja peale saalis klientide juuresolekul. Kui hagejal oli hea tuju

siis kandus see positiivses mõttes edasi, siis töötajad ütlesid, et täna on hea päev, sest hagejal

on hea tuju. Tunnistaja ja hageja suhted olid normaalsed ning tunnistaja peale hageja ei

tõstnud häält v.a ühel korral. Mitmed töötajad rääkisid, et nende lahkumise põhjuseks oli

hageja aga tunnistaja arvates oli peamiseks põhjuseks närviline töökeskkond, töötajate vahel

tekkisid lahkhelid seetõttu, et kedagi eelistati teistele. Tunnistaja lahkus pubist töölt hageja

tõttu, sest talle ei sobinud töötamiseks selline keskkond, kus oli vaimne pinge ja teineteise

tagarääkimine, milles osales ka hageja. Tunnistaja ütluste kohaselt oli kostja esindaja Aare

Hallopi poole pöördumise probleemid seotud hageja käitumisega.

39. Kohus

on

seisukohal,

et

eelnevate

tõenditega

kogumis

on

tõendatud

kostja

ülesütlemisavalduses toodud etteheited, et hageja ei tulnud pika aja vältel toime oma

tööülesannete täitmisega, mis puudutasid pubi töö juhtimist ja korraldamist. Hageja kui

juhataja kohustuste hulka kuulus järelevalve töötajate üle ja nendelt tööülesannete täitmise ja

ettevõttes kehtestatud reeglitest kinnipidamise nõudmine. Hageja ei ole tõendanud, et pubil

oli ka teine juhataja Xxx, kes vastutas teenindus- ja toidukvaliteedi eest, kuivõrd töölepingu

sisu ja ametijuhendi tingimusi ei saa tõendada tunnistajate Xxxega xxx ütlustega.

Tunnistajate ütlustest nähtuvalt ei ole nad näinud hageja ega Xxxi töölepinguid ega

ametijuhendeid. Asjaolu, et xxx oli pubi teenindusjuht, kes vastutas töötajate koolitamise,

teeninduskvaliteedi ja teeninduse toimimise eest, ei välista hageja, kui juhataja vastutust.

40. A.Hallopi kirjadega hagejale, töötajate avaldustega, trendline.ee tagasisidega ja tunnistajate

ütlustega on tõendatud, et hoolimata töötajate karistamisest rahaliste karistustega ja nendelt

selgituste küsimisest rikkumiste kohta, olid hagejale alluvad töötajad äärmiselt

distsiplineerimatud, sest esines palju tööle hilinemisi, alkoholi jääknähtudega tööle ilmumisi

või ka töölt põhjuseta puudumisi, suitsetamist, klientide halba teenindamist, teenindussaali

järelevalveta jätmist. Tunnistajate xxx ja xxx ütlustest selle kohta, et hageja hoidis töötajate

poolele ja karistas neid enda väitel kostja juhatuse nõudmisel järeldub, et hageja eelistas oma

tööülesannete järjepidevale täitmisele hoida osade töötajatega sõbralikke suhteid.

41. Samuti tõendavad eeltoodud avaldused ja tunnistajate ütlused hageja ebapädevust ja

oskamatust oma alluvatega ühetaoliselt ja viisakalt suhelda ning osade töötajate eelistamist

teistele, s.t tal puudus juhtival ametikohal töötavalt isikult eeldatav juhtimis- ja

suhtlemisoskus, sest tema suhtlusstiil solvas paljusid töötajaid, tõi kaasa pingeid

töökollektiivis ja hagejale alluvate töötajate töölt lahkumisi. Hageja poolt talle alluvate

töötajate erinev kohtlemine tuleb välja ka hagejat iseloomustavate avalduste ja tunnistajate

ütluste vastandlikkusest, kus ühel juhul teda väga kiidetakse, teisel juhul aga kritiseeritakse.

Et hageja võis käituda oma alluvatega manipuleerivalt tõendavad töötajate avaldused

töövaidluskomisjonile, mille kohaselt käesoleva töövaidluse lahendamise ajal küsis hageja

nendelt iseloomustusi enda kohta töötajaid selle eesmärgist teavitamata ja ühe tunnistaja

ähvardamine enne kohtus ütluste andmist.

42. Kohus leiab, et hageja kohta esitatud iseloomustused inimestelt, kes ei ole töötanud hagejaga

koos kostja juures ega tea töölepingu ülesütlemisega seotud asjaolusid, on antud vaidluse

lahendamisel asjakohatud ja tuleb jätta tõenditena tähelepanuta (I kd lk 53, 54, 57, 58, 64).

asjakohatud on ka tõendid , mis puudutavad kirjavahetust Weekendi festivali piletite kohta (I

kd lk 112-114), mis tuleb samuti tähelepanuta jätta.

43. TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema

töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus.

Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise

erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.

44. Tööandja on väitnud, et ta on hoiatanud hagejat 30.07.2015 toimunud vestlusel suuliselt, et

juhul, kui hageja oma käitumist alluvate ebavõrdse ja ebaviisaka kohtlemise osas ei paranda,

siis tuleb tööandjal hakata otsima uut pubi juhatajat. Kostja on märkinud, et hagejat on

hoiatatud, ka ülesütlemise teates. Et hageja on tööandja hoiatusest ka selliselt aru saanud

tõendab hageja 30.07.2015 e-kiri kostjale, kus ta küsib Aare Hallopilt otse, kas viimane

soovib tema lahkumist ettevõttest või püüavad nad koostööd parandada, sest sellises seisus

ilmselt edasi minna ei saa.

45. Vastusena hagejale edastas tööandja 04.08.2015 omapoolsed täpsustused ja selgitused, mida

ta konkreetselt hagejale ette heidab ning milliseid muutusi (kriitikataluvust, koostööd

juhatusega, töötajate võrdset kohtlemist ja nende tööl hoidmist, ausust) ta töötajalt ootab

töösuhte jätkamiseks.

46. Tööandja on väitnud, et ta on suuliselt hagejat hoiatanud ka 28.10.2015 toimunud koosolekul

seoses 05.07.2015 toimunud töölt omavolilise lahkumisega.

47. Tunnistaja Xxxi ütlustega on tõendatud, et ta osales 30.07.2015 koosolekul koos hageja ning

Aare Hallopiga, kus oli teemaks hageja alluvatesse ebavõrdne suhtumine. Tunnistaja ütluste

kohaselt soosis hageja oma tuttavaid ja suhtles nendega normaalselt aga teiste teenindajatega

võisid asjad üle käte minna. Hageja oli kergesti ärrituv, kui tekkis probleem töötajatega, siis

võis töötaja saada hageja sõimu osaliseks enne selgituse küsimist. Tunnistaja oli kuulnud

töötajate nurinat selle kohta, et hageja ei lahenda probleeme õiglaselt. Probleemid jõudsid ka

juhtkonnani. Tunnistaja ütluste kohaselt tööandja hoiatas koosolekul hagejat selles osas, et

hageja kohtleb töötajaid ebavõrdselt, et ta peab töötajatega suhtlema normaalselt, mitte

kisades. Järgmise hoiatuse sai hageja 2015.a oktoobris, sest ta puudus töölt ning tõendit ei

esitanud ning A.Hallop ütles hagejale, et valetamine peab lõppema, muidu ei saa töösuhtega

edasi minna. Tunnistaja ei teadnud, kas A.Hallop teadis hageja insuldist, kuid puudumine

polnud insuldi päeval. Tunnistaja ütluste kohaselt käitus hageja peale hoiatuse saamist

töötajatega samamoodi edasi ja ta teab mitmeid töötajaid, kes läksid töölt ära hageja

käitumise pärast. Hagejale öeldi, et selline suhtumine tuleb ära lõpetada.

48. Hageja 05.07.2015 töölt omavoliline puudumine, tööandja sellekohane tõendi küsimine

alates 05.07-26.10.2017 ning hageja erinevad tegelikkusele mittevastavad põhjendused töölt

puudumise põhjendamiseks, on tõendatud poolte kirjavahetusega (TVK lk 73-84, I kd tlk 89-

98), millest nähtuvalt küsis A.Hallop hagejalt alates 07.07.2015 töölt puudumise kohta

tõendit, hageja erinevatel ettekäänetel (et EMO-st tõendit ei antud, et teave saadeti EMO-st

perearstile, et ta ei ole kohustatud tõendit esitama) tõendit ei esitanud ning 26.10.2017 teatas

tööandjale, et ta esitab puudumise kohta seletuskirja. Hageja seletuskirjaga (TVK lk 126-

127) on tõendatud, et hageja ei käinudki tegelikult pika järjekorra tõttu EMO-s. Hageja on

väitnud, et tal olid töölt puudumiseks objektiivsed asjaolud, viidates Sotsiaalkindlustusameti

Rakvere Büroo tõendile, millest nähtuvalt on hagejal 29.04.2015 tuvastatud peaaju infarkti

tõttu püsiv töövõimetus 100% (TVK lk 128, 131-132). Kostja väitel ei ole hageja talle antud

tõendit enne töövaidluskomisjonis toimunud töövaidlust esitanud ning hageja ei ole

vastupidist tõendanud. Hageja ja kostja e-kirjavahetusest nähtuvalt ei ole hageja kordagi

viidanud, et 05.07.2015 töölt puudumine oli seotud püsiva töövõimetuse põhjustanud

haigusseisundiga. Eelnevaga on tõendatud, et töötaja ei suutnud tööandjale anda

usaldusväärseid selgitusi töölt puudumise kohta, mistõttu ülesütlemisavalduses toodud

tööandja väide, et hageja kaotas tema silmis usaldusväärsuse, mis oli isikuomaduseks, mida

tööandja töötajalt kui pubi juhatajalt ootas, on põhjendatud ja tõendatud.

49. Kohus ei pea põhjendatuks hageja väiteid selle kohta, et tööandja ei ole täitnud töötaja

koolitamise kohustust, mistõttu ei olnud tööandjal õigust töötajaga töösuhet lõpetada. Asjas

esitatud tõenditest ei nähtu, et poolte vahel oleks tõusetunud hageja koolitamisega

seonduvaid küsimusi, ka ei ole hageja sellekohaste soovidega kostja poole pöördunud ega

väitnud, et ta vajab mingis valdkonnas koolitust. Töölepingust ja ametijuhendist tulenevalt

pidi hageja juba tööle asumisel vastama juhataja isikuomadustele ja oskustele, mitte ei

pidanud tööandja teda selleks väljaõpetama.

50. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ei suutnud täita nõuetekohaselt ja

tulemuslikult pubi juhatajale ametijuhendiga ettenähtud tööülesandeid ning pubi juhatajale

pandud ootusi, mistõttu oli tööandjal alus töösuhte erakorraliseks ülesütlemiseks

ülesütlemisavalduses esitatud põhjendustel. Seega tuleb hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks ning TLS § 109 lg 1 ettenähtud hüvitise väljamõistmiseks jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

51. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega

kannab menetluskulud hageja.

52. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja

lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

53. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks asja läbivaatamise kulu ning TsMS § 143 kohaselt

on asja läbivaatamise kuluks tunnistajakulu. TsMS § 159 lg 1 järgi määrab tunnistajale

makstava tasu ja hüvitatavad kulud kohus. Kohus on seisukohal, et antud asjas on otstarbekas

menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist, kuna kohtuotsuse avalikult

teatavaks tegemise ajaks ei ole möödunud TsMS § 160 lg 2 sätestatud tunnistajatele kulude

hüvitamise nõue, mistõttu ei ole teada menetlusosaliste kohtukulude täpne suurus.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik