2-17-178/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Margo

Klaar

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.12.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-178

Tsiviilasi

Naps Solar Estonia OÜ hagi Osaühingu Mapri Ehitus

vastu töövõtulepingust tuleneva tasu ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.05.2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Naps Solar Estonia OÜ apellatsioonkaebus

Tsiviilasja

hind

apellatsioonimenetluses

7879,44 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja (apellant): Naps Solar Estonia OÜ (registrikood

11972663, asukoht Piirimäe 8, Tänassilma küla, 76406 Saku

vald),seaduslik

esindja

AP

ja

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Urmas Kiik

Kostja (vastustaja): Osaühing Mapri Ehitus (registrikood

10131080, asukoht Joosti talu, Tõutsi küla, 67303 Otepää

vald), lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus

Kohtuistungi toimumise aeg

14.11.2017

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 17.05.2017 otsus ja teha uus otsus, millega hagi

osaliselt rahuldada.

2. Välja mõista OÜ-lt Mapri Ehitus Naps Solar Estonia OÜ kasuks põhivõlgnevus

1951,22 eurot ja viivis 11.12.2017 seisuga 2614,01 eurot ning alates 12.12.2017

0,15% päevas tasumata põhinõudelt (1951,22 eurot) kuni kohustuse täitmiseni.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Maakohtu ja rinkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2).

Menetlusabi taotlemise selgitus

TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi

taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Naps Solar Estonia OÜ (hageja) esitas 04.01.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse

Osaühing Mapri Ehitus (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhinõude

4240,82 eurot, viivise 1316,77 eurot ja viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, 54,75% aastas põhinõudest, kuni põhinõude täitmiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18.03.2016 alltöövõtulepingu, mille p-i 1.1

kohaselt kohustus hageja projekteerima, tarnima ja paigaldama aadressil Tagula küla,

Tõlliste vald, Valgamaa 44,2 kW taastuvenergialahenduse vastavalt tehtud pakkumusele

nr 20160125_1-2. Pakkumuse kohaselt kuulus paigaldamisele 170 260 W võimsusega

Amerisolar importpaneeli. Lepingu p-i 4.1 kohaselt kohustus kostja töö eest tasuma

35 340,50 eurot + käibemaks, kokku 42 408,60 eurot. Vastavalt lepingu p-le 4.2

kohustus kostja tasuma 50% ettemaksu enne tööde alustamist, 40% pärast ehitustööde

lõppemist objektil ja 10% enne paigaldise vastavustunnistuse väljastamist ning kõikide

lepinguliste tööde lõpetamist.

3. 21.03.2016 tasus kostja ettemaksu 21 204,30 eurot. Hageja paigaldas vastavalt lepingule

päikesepaneelide süsteemi, 27.05.2016 allkirjastasid hageja esindaja UK ja kostja

esindaja TD üleandmise-vastuvõtmise akti ja hageja esitas kostjale arve 21 204,30 euro

tasumiseks tähtajaga 10.06.2016 (arve nr 16105). 30.05.2016 tasus kostja arve hagejale

osaliselt, summas 16963,48 eurot. Tasumata jäi 4240,82 eurot.

4. 25.08.2016 teavitas kostja hagejat, et töö ei vasta lepingutingimustele, sest paigaldatud

päikesepaneelide süsteemi tootlus jääb alla 44,2 kW. Hageja selgitas kostjale, et

paigaldatud päikesepaneelide süsteemi nimivõimsus 44,2 kW osundab päikesepaneelide

võimsusele standardsetes mõõtetingimustes, mida looduses paraku ei esine. Lepingus ei

ole kokku lepitud päikesepaneelide süsteemi tootlikkuses. Seega ei tähenda

päikesepaneelide loodetust väiksem tootlus, et töö ei vasta lepingutingimustele.

5. 31.08.2016 esitas kostja hagejale allkirjastamiseks uue üleandmise-vastuvõtmise akti,

mis sisaldas lepingus kokku leppimata kohustusi hagejale. Hageja uut akti ei

allkirjastanud. 31.08.2016 esitas hageja kostjale kordusarve võlgnevuse tasumiseks.

6. 07.12.2016 vastuses hageja 07.12.2016 nõudekirjale väidab kostja, et UK ja TD poolt

27.05.2016 allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktil puudub väärtus, sest sellel

puudub tellija esindaja allkiri. Hageja sellega ei nõustu. Tööde teostamise käigus suhtles

hageja kostja elektritööde projektijuhi TD-ga korduvalt nii pakkumise tegemisel kui ka

päikesepaneelide süsteemi Elektrilevi võrguga liitumise teemadel. 27.05.2016

üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise järel TD poolt tasus kostja 30.05.2016

suurema osa esitatud arvest. Tulenevalt suhtlusest TD-ga töö teostamise käigus uskus

hageja mõistlikult, et tal oli ka õigus töö üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastada, ning

seega loetakse, et kostja oli vastava volituse andnud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 118 lg 2). Isegi, kui üleandmise-vastuvõtmise akti ei oleks allkirjastatud, siis

saaks töö lugeda võlaõigusseaduse (VÕS) § 638 lause 2 alusel vastuvõetuks põhjusel, et

kostja ei ole alusetult üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastanud.

7. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostja välja mõista põhinõude 4240,82 eurot (VÕS §

108 lg 1, § 635 lg 1) ja viivise 1316,77 (VÕS § 113 lg 1). Hageja selgitas, et arve nr

16105 muutus sissenõutavaks 10.06.2016. Lepingu p-s 8.1 on pooled kokku leppinud

viivisemääras 0,15% päevas. Viivis seisuga 02.01.2017 on 1316,77 eurot ning

sissenõutavaks muutumata viivise määr on 54,75% aastas.

8. Vastuseks

kostja

vastuväidetele

märkis

hageja

järgmist.

Hageja

mõistis

lepingutingimuste p-e 1.1 ja 5.3 selliselt, et hageja kohustub vastavalt pakkumusele

paigaldama 170 260 W võimsusega Amerisolar importpaneeli, mis annavad kokku 44,2

kW võimsusega taastuvenergialahenduse. Lepingutingimusi ei saa tõlgendada selliselt,

et taastuvenergialahendus peab rajamise kohas saavutama suurima võimaliku võimsuse.

Paneelide omadusi mõõdetakse standardsetes tingimustes: kiirgus 1000 W/m2,

temperatuur 25°C, õhumass 1,5. Jääb arusaamatuks, kuidas hageja viide

standardtingimustele on kostja jaoks eksitav. Korduma kippuvate küsimuste rubriigis

eristab hageja selgelt päikesepaneelide võimsust ning tootlikkust. Samuti ei nähtu ML

21.06.2016 e-kirjas sisalduvast selgitusest Piko solar portaalist tootluse vaatamiseks, et

energiapargi tootlus peab olema 44,2 kWh.

9. Hageja on kostjale esitanud kogu nõutava dokumentatsiooni, mida kostja on 25.08.2016

e-kirjas ja kostja saadetud üleandmise-vastuvõtmise akti p-s 1.8.2 kinnitanud.

10. Asjaolu, et taastuvenergiapark toimib, on kostja 31.08.2016 hagejale allkirjastamiseks

edastatud üleandmise-vastuvõtmise akti p-s 1.8.1 ka kinnitanud. Töövõtulepingu p-i 4.2.

kohaselt kuulus 10% tasumisele „enne paigaldise vastavustunnistuse väljastamist ning

kõikide lepinguliste tööde lõpetamist“. Seda ei muuda asjaolu, et hageja lubas kostjal

tasuda 10% siis, kui park töötab. Park töötas alates 05.06.2016 ja vastavalt lubadusele

oleks kostja pidanud viimased 10% siis tasuma.

11. Asjaolu, et 27.05.2016 allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktis ei olnud ekslikult

tellijana märgitud kostja, vaid paneelide paigaldamise koht ehk Linnu Talu, ei mõjuta

asjaolu, et hagejal oli mõistlik alus eeldada TD volituste olemasolu akti allkirjastamiseks

(TsÜS § 118 lg 2). Vastasel juhul ei ole kostja tööd vastu võtnud alusetult - kostja

31.08.2016 e-kirjas saadetud üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtuvalt on hageja

viimased puudused kõrvaldanud hiljemalt 25.08.2016.

12. Hageja ei nõustu kostja tõlgendusega töövõtulepingu p-i 8.2. osas. Hageja leiab, et

nimetatud punktis on kokku lepitud leppetrahvi nõudes, mitte viivise nõudes. Pooled on

nimetatud punktis ekslikult kasutanud viivise mõistet. Erinevalt töövõtulepingu p-st 8.1.

puuduvad p-s 8.2. sõnad „iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest“ ning sätestamata

on ka viivise arvestamise kord. See tõlgendus ei ole vastuolus töövõtulepingu p-ga 2.3,

mis sätestab leppetrahvi suuruse juhuks, kui tööde lõpetamisega hilinetakse rohkem kui

kaks kuud. Seega rakendub lepingu p-s 8.2. nimetatud leppetrahv juhul, kui tööde

lõpetamisega hilinetakse vähem kui kaks kuud. Ka ei vasta poolte ühisele tahtele

tõlgendus, mille kohaselt oleks kostjal õigus nõuda viivist leppetrahvi ületavas suuruses

või nii viivist kui ka leppetrahvi. Töö pidi valmima 20.04.2016 ning üleandmise-

vastuvõtu akt allkirjastati 27.05.2016 ehk hageja ei hilinenud töö üleandmisega üle kahe

kuu. Seetõttu saaks kostja reaalne leppetrahvi nõue olla 63,6 eurot, mis on 19461,6 eurot

nõutust vähem. Isegi juhul, kui pidada hagejat tööde lõpetamisega hilinenuks rohkem

kui kaks kuud, siis peaks hageja maksimaalselt maksma leppetrahvi 10% lepingu

maksumusest ehk 4240,86 eurot, mis on 15284,34 eurot nõutust vähem. Seega ei saa

kostja oma väidetavat viivisenõuet 19525,2 eurot tasaarvestada hageja rahalise nõudega.

Kostja vastuväited hagile

13. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

14. Hageja paigaldatud taastuvenergia pargi võimsus on 31,88 kW, seega kokkulepitust

väiksem. Lepingu sõnastusest ilmneb selgelt poolte tahe rajada 44,2 kW

väljundvõimsusega taastuvenergia park. Hageja ei teavitanud kostjat asjaolust, et 44,2

kW saab esineda ainult standardsetes tingimustes, mida looduses ei esine.

15. Hageja ei ole töid valmis teinud ega neid kostjale üle andnud. Hagejal ei olnud alust

arvata, et Linnu talu kui kolmanda isiku võimalikul esindajal TD-l oleks olnud volitusi

tellija nimel töid vastu võtta. Igal juhul aga võiks 27.05.2016 akt puudutada üksnes

lepingu p-s 4.2 märgitud ehitustöid ning hageja oli lepingu täitmisega viivituses.

16. Hageja lepingulised kohustused ei lõppenud ehitustööde teostamisega, kuna töö sisaldas

ka kogu dokumentatsiooni vormistamist. Paneelide dokumentatsiooni ei ole hageja

kostjale üle andnud. Seega ei ole kõik kokkulepitud tööd üle antud.

17. Kostja keeldub oma kohustuse täitmisest, kuni hageja täidab oma lepingulised

kohustused (VÕS § 101 lg 1 p 2). Lepingu p-i 4.2 kohaselt kuulus 10% lepingu hinnast

tasumisele pärast kõikide tööde teostamist. Kostja keeldub 10% lepingu hinna

tasumisest, kuni hageja rajab Linnu talus, Tagula külas, Tõlliste vallas Valgamaal

kokkulepitud 44,2 kW võimsusega taastuvenergia pargi ja annab nõuetekohaselt üle

kogu tehnilise dokumentatsiooni.

18. Kostja esitas menetlusliku tasaarvestusavalduse juhuks, kui kohus hagi rahuldab.

Lepingu p-i 8.2 järgi on töövõtjal kohustus maksta viivist 0,15 % lepingu maksumusest

iga viivitatud kalendripäeva eest. Kuna lepingu maksumuseks on 42 408,60 eurot (p 4.1),

siis on viivisenõude suuruseks 63,6 eurot päevas (42 408,60 x 0,15%). Kuna töövõtja on

olnud viivituses 307 päeva, on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 63,6 x 307 = 19

525,2 eurot. Kostja tasaarvestab hageja nõuded enda viivisenõudega.

Esimese astme kohtu otsus

19. Harju Maakohtu 17.05.2017 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1957,50 eurot.

Maakohus jättis kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 135

euro osas.

20. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes:

1) pooled sõlmisid 18.03.2016 lepingu, mille p-i 1.1 kohaselt kohustus hageja

projekteerima, tarnima ja paigaldama aadressil Tagula küla, Tõlliste vald 68315

Valgamaa 44,2 kW taastuvenergialahenduse vastavalt tehtud pakkumusele nr

20160125_1-2;

2) pakkumuse kohaselt kuulus paigaldamisele 170 260 W võimsusega Amerisolar

importpaneel;

3) lepingu p-i 5.3 kohaselt oli hageja kohustuseks korraldada kogu dokumentatsioon ja

tasuda sellega kaasnevad kulud selliselt, et töö lõpus on tellijal toimiv 44,2 kW

võimsusega taastuvenergia park, s.t tellija saab energiat nii ise tarbida kui ka müüa;

4) lepingu p-i 4.2 kohaselt kohustus tellija tasuma töövõtjale 50% ettemaksu enne tööde

alustamist, 40% peale ehitustööde lõppemist objekti ja 10% enne paigaldise

vastavuskinnituse väljastamist ning kõikide lepinguliste tööde lõpetamist;

5) kostja tasus 21.03.2016 ettemaksu 50% lepingu maksumusest;

6) 27.05.2016 edastas hageja kostjale arve nr 16105 ülejäänud 50% tasumiseks. Kostja

märkis oma 27.05.2016 e-kirjas, et arve peab olema 40% lepingu maksumusest ja 10%

tasub kostja siis, kui park töötab. Hageja, tulles vastu kostja nõudmisele, lubas kostjal

tasuda 10% siis, kui park töötab.

21. Lepingu p-i 2.1 teise lause kohaselt tuli teostatud tööde kohta vormistada tööde

üleandmise-vastuvõtmise aktid. Hageja ei ole tõendanud, et töö, mille eest kostja pidi

tasuma viimase 10% lepingu maksumusest, on vastu võetud. Hageja ei ole töö

vastuvõtmise põhjendamiseks tuginenud asjaolule, et 27.05.2016 üleandmise-

vastuvõtmise aktile tellija esindajana alla kirjutanud TD tegutses töö vastuvõtmisel

kostja ülesandel (TsÜS § 121 lg 1), vaid seisukohale, mille kohaselt hageja võis

mõistlikult uskuda, et TD-l oli kostja volitus töö vastuvõtmiseks (TsÜS § 118 lg 2).

Hageja esile toodud asjaolud ei anna alust selliseks seisukohaks. Riigikohus on leidnud,

et TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud talumisvolitus tuleb kõne alla eelkõige majandus- ja

kutsetegevuses pidevalt kasutatavate isikute puhul, kelle positsiooni ja ülesannete laadi

arvestades võib tehingu teine pool mõistlikult eeldada, et sellele isikule oli volitus antud

(RKTKo nr 3-2-1-72-13, p 18). Tegevuse talumine selle sätte mõttes tähendab, et

esindatav ei püüa katkestada ega lõpetada esindaja tegevust (RKTKo nr 3-2-1-112-12,

p 12).

22. Üksnes asjaolud, mille kohaselt TD oli kostja elektritööde projektijuht ja hageja suhtles

tööde teostamise käigus TD-ga korduvalt nii pakkumise tegemisel kui ka

päikesepaneelide süsteemi Elektrilevi võrguga liitumise teemadel, ei andnud mõistlikult

alust uskuda, et TD-le oli antud kostja volitus kostja nimel töö vastuvõtmiseks. Kohus

arvestas hageja esile toodud TD positsiooni ja ülesannete laadi, aga samuti asjaolu, et

hageja ei ole esile toonud, et TD oleks enne 27.05.2016 üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamist võtnud kostja nimel vastu töid või teinud muid sarnaseid toiminguid. Esile

toodud asjaoludel ei olnud TD tegevus tööde üleandmise-vastuvõtmise allkirjastamisel

või sarnane tegevus kestev või korduv, vaid ühekordne. Tegevuse talumine eeldab

tegevust, mida oleks olnud võimalik katkestada või lõpetada, s.o üldjuhul ka varasemat

tegu.

23. 27.05.2016

üleandmise-vastuvõtmise

akti

allkirjastamise

ajal,

s.o

väidetava

talumisvolituse rakendumise ajal ei olnud kostja arvet nr 16105 osaliselt tasunud. Arve

hilisem osaline tasumine ei saanud tekitada 27.05.2016 üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamise ajaks hageja uskumust volituse olemasolusse. Lisaks, kostjal ei oleks

olnud põhjust lepingu maksumusest 40% tasumisel TD käitumise küsimust tõstatada,

sest lepingu p-i 4.2 järgi kuulus ehitustööde lõppemisel lepingu maksumusest 40%

tasumisele ja vastava tööosa alusetult vastu võtmata jätmisel loeti vastav tööosa vastu

võetuks. Tulenevalt asjaolust, et ehitustööd olid lõppenud, ei olnud töö üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastamise küsimus 40% tasumisel asjakohane.

24. Lepingu maksumusest 40% tasumist pärast 27.05.2016 üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamist TD poolt ei saa pidada kostja heakskiiduks töö vastuvõtmise kohta

tasutule vastavast suuremas ulatuses. Puudub alus asuda seisukohale, nagu oleks

võimalik heakskiit laienenud ka selle tööosa vastuvõtmisele, mille eest pidi kostja

maksma viimase 10% lepingu maksumusest. Pooled ei ole esile toonud asjaolusid, mille

kohaselt hageja teadis või pidi teadma kostja tahet lepingu maksumusest 40% tasumisel

(TsÜS § 75 lg 1). Hagejaga sarnane mõistlik isik pidi käesoleva asja asjaoludel, eriti

arvestades lepingu p-i 4.2, mõistma kostja käitumist nii, et lepingu maksumusest 40%

tasumisega on kostja nõustunud, et üksnes ehitustööd on lõppenud (TsÜS § 75 lg 3).

25. Kostja poolt hagejale üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 38) edastamist 31.08.2016 ei saa

lugeda tööde vastuvõtmiseks, arvestades, et akti viimasest lõigust nähtuvalt eeldas aktis

märgitu rakendamine kostja tahte kohaselt akti allkirjastamist ja poolte vahel tekkinud

eriarvamuse kontekstis oli selle akti edastamine ettepanek eriarvamuse lahendamiseks

kokkuleppel. Hageja ei ole esile toonud, et kostja poolt 31.08.2016 edastatud

üleandmise-vastuvõtmise aktiga on kostja tööd vastu võtnud, vaid hageja arvates

kinnitab kostja edastatud akt asjaolu, et tööd said valmis.

26. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et kostja alusetult ei võtnud valmis tööd vastu talle

selleks hageja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Lepingu tingimustest ei tulene,

millal muutus sissenõutavaks kostja kohustus tasuda lepingu maksumusest viimane 10%.

Kostja 27.05.2016 e-kirjaga, mille kohaselt kostja tasub 10% siis, kui park töötab, ning

hageja 30.05.2016 vastuskirjaga, mille kohaselt hageja palus jätta 10% sel hetkel

maksmata, (tl 33), on tõendatud, et pooled sõlmisid täiendava kokkuleppe, millega

täpsustasid töö, mille vastuvõtmisest muutub viimane 10% sissenõutavaks. Arvestades

lepingu sõlmimise asjaolusid, poolte käitumist, lepingu eesmärki ja eelkõige lepingu p-

i 5.3, mille kohaselt kostja soovis toimivat 44,2 kW võimsusega taastuvenergia parki, nii

et kostja saab energiat ise tarbida ja ka müüa, on kohus seisukohal, et lepingupoolte ühine

tahe 27.05.2016 ja 30.05.2016 kirjavahetuse teel kokkuleppe sõlmimisel oli see, et

viimane 10% kuulub tasumisele siis, kui energiapark töötab, see tähendab, et energiapark

toodab kokkulepitud hulgal elektrienergiat. Energiapargi toodetava energia hulk

ajaühikus on energiapargi võimsus.

27. Päikesepaneelid ei ole saavutanud rajatud kujul ja konkreetsetes oludes võimsust 44,2

kW (tl 72). Võib nõustuda hagejaga, et hageja tahe ei olnud saavutada tulemus, mille

puhul kostja energiapark toodab nendes oludes, milles hageja energiapargi ehitas,

elektrienergiat võimsusega 44,2 kW. Kuid ei saa nõustuda hageja seisukohaga, mille

kohaselt hageja tahtega sarnane tahe oli kostjal (VÕS § 29 lg 1). Analüüsides lepingu p-

e 5.3 ja 1.1, hinnapakkumist (tl 5-6), 27.05.2016 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (tl

10), 31.08.2016 edastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti projekti (tl 13), hageja

30.11.2016 nõudekirja, kostja 25.08.2017 e-kirja (tl 36), hageja veebilehe väljavõtet (tl

39-41), on põhjendatud asuda seisukohale, et kostja mõistis lepingu p-i 5.3 selliselt, et

hageja peab tegema töö, mille tulemusel kostjal on taastuvenergia park, mis toodab

hageja ehitataval viisil konkreetses asukohas hagejale teada olnud oludes kõige

soodsamatel looduslikel tingimustel elektrienergiat võimsusega 44,2 kW, ning hageja

lepingu sõlmimise ajal pidi seda tähendust teadma (VÕS § 29 lg 3). Põhjendamatu on

hageja alternatiivne seisukoht, mille kohaselt kostja pidi hageja teistsugust tahet teadma.

28. Kohus arvestas lepingu p-i 5.3 sõnastust ja asjaolu, et hinnapakkumisest ei nähtu selgelt,

et ühe päikesepaneeli võimsus 260 W ei ole tegelikes tingimustes saavutatav võimsus.

Hageja veebilehe väljavõte kinnitab, et hageja pidi mõistma, et ehitatava energiapargi

toodetava elektrienergia hulga tingimusi võib kliendil olla keeruline mõista. Pooled ei

ole esile toonud muid lepingu sõlmimise asjaolusid ega tõlgendust, mida pooled oleksid

samale tingimusele varem andnud, muid poolte käitumise asjaolusid enne lepingu

sõlmimist, vastaval tegevus- või kutsealal „taastuvenergia pargi võimsuse“ mõistele

tavaliselt antavat tähendust, tavasid ega võimalikku pooltevahelist praktikat energiapargi

võimsuse kokkuleppe tõlgendamise kohta. Toodust tulenevalt ei piisa hageja tõlgenduse

põhjendamiseks hageja üldsõnalisest väitest, mille kohaselt kostja on väga tunnustatud

ehitusettevõte ja kostjal pidi olema piisavalt kogemust. Asjakohane on kostja esile

toodud asjaolu, mille kohaselt hageja ei teinud kostjale enne lepingu sõlmimist

kättesaadavaks käsitust, et võimsus 44,2 kW saab esineda ainult standardsetes

tingimustes, mida looduses ei esine.

29. Kohus arvestas ka poolte käitumist pärast lepingu sõlmimist. Hageja oli esialgu arve

esitamisel seisukohal, et lepingu maksumusest muu hulgas ka viimane 10% kuulus

tasumisele energiapargi selle hetke omaduste juures (tl 12). Kostja keeldus 27.05.2016

e-kirjaga viimast 10% tasumast. Kostja ei käitunud vastuoluliselt. Kostja käitumine

pärast lepingu sõlmimist ei anna alust asuda seisukohale, nagu kostja oleks mõistnud

lepingutingimust menetluses esile toodust erinevalt. Kostja poolt 31.08.2016 edastatud

üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 38) ei tõenda, et poolte kokkuleppe kohaselt oli töö

valmis; akti sisust nähtuvalt on tegemist tekkinud eriarvamuse lahendamisele suunatud

kokkuleppe ettepanekuga, mis jäi allkirjastamata. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid,

millega oleks võinud soovida kostja käsitlust 31.08.2016 edastatud aktist ümber lükata.

Kostja 20.07.2016 e-kiri (tl 34), hageja 25.08.2016 e-kiri (tl 35) ja kostja poolt väidetava

hilisema lepingurikkumise kohta esitatud tõendid (tl 65-69) ei oma asjas tähtsust. Kostja

20.02.2017 esitatud tõenditest (tl 46-49) ei nähtu, kas energiapark pidi tootma

elektrienergiat võimsusega 44,2 kW. Kostja eesmärk lepingu sõlmimisel oli energiapark,

mis võimaldaks toota elektrienergiat 44,2 kW võimsusele võimalikult lähedase

võimsusega, arvestades looduslike tingimuste ajutisi muutusi. Et lepingu maksumusest

viimase 10% tasu maksmise aluseks olevat tööd ei saa lugeda vastuvõetuks, ei ole vastav

tasu nõue muutunud sissenõutavaks.

30. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Maakohus rahuldas

kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, s.o 1957,50 euro osas

ning jättis rahuldamata 135 euro osas.

Apellatsioonkaebus

31. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus,

millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.

32. Hagejal oli mõistlikult alust uskuda, et TD-le oli antud kostja volitus (TsÜS § 118 lg 2).

TsÜS § 118 lg-st 2 ei tulene, et volituse antuks lugemiseks peaks TD olema ka varasemalt

kostja nimel üleandmise- ja vastuvõtmise akte allkirjastanud. Arve nr 16105 osaline

tasumine, 10% tasumise lubamine siis, kui park töötab ning alles 07.12.2016 esitatud

vastuväited 27.05.2016 üleandmise-vastuvõtmise aktile tõendavad kostja poolt TD

tegevusest teadmist ning selle talumist. Alternatiivselt on kostja 27.05.2016 üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastamise ja töö vastuvõtmise TD poolt heaks kiitnud, kuna paar

tundi pärast seda saatis kostja esindaja PJ hagejale e-kirja, milles lubas, et 10% tasutakse

siis, kui park töötab, millele hageja omalt poolt vastu tuli. Alternatiivselt eeltoodule tuleb

töö lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel, sest kostja on alusetult keeldunud töö

vastuvõtmisest, kuigi taastuvenergialahendus on alates 05.06.2016 Elektrilevi võrku

ühendatud ning elektrit tootnud ning hiljemalt 25.08.2016 sai dokumentatsioon esitatud

ja seega kõik võimalikud puudused kõrvaldatud.

33. Hageja ei nõustu, et energiaparki saab lugeda töötavaks vaid siis, kui see toodab

kokkulepitud hulgal elektrienergiat, sest töövõtulepingus ja hinnapakkumises puudus

kokkulepe taastuvenergialahenduse tootlikkuse osas. Hageja kohustus paigaldama

päikesepaneeli,

mis

annab

taastuvenergiapargi

nimivõimsuseks

44,2

kW.

Päikesepaneelide omadused, sh nimivõimsus määratakse standardtingimustes.

Päikesepaneelide tootlikkust mõjutab lisaks päikesekiirgusele, päikesevalguse spektrile

ja mooduli temperatuurile ka paneelide paigaldusnurk, võimalikud varjud, mustus ja

tolm paneelidel. Täiendavalt tuleb arvestada, et umbes 10% kadusid võib olla tingitud

mõõtemääramatusest paneelide nimivõimsuse määramisel (~3%), kadudest alalisvoolu

kaabeldustes paneelide ja inverteri vahel (~2%) ja mõõtmisveast inverteris (~5%).

Seetõttu lepitaksegi praktikas alati kokku üksnes nimivõimuses, mis on konkreetne

näitaja ja allub poolte kontrollile, mitte tootlikkuses. Kohtu tõlgendus viiks absurdse

tulemini, mille kohaselt hageja ei saa mitte kunagi tehtud töö eest kogu kokkulepitud

tasu ning peaks töövõtulepingute sõlmimisel igakordselt prognoosima ja määrama

päikesepaneelide tootlikkuse muutuvates ilma- ja keskkonnaoludes.

34. Kohus ei ole hageja veebilehe väljavõtet õigesti hinnanud. Kohus on jätnud arvestamata,

et veebilehe väljavõttest nähtuvalt eristab hageja selgelt päikesepaneelide võimsust ja

tootlikkust, toob välja tootlikkust mõjutavaid asjaolusid ning veebilehel olevad

selgitused olid kostjale vabalt kättesaadavad. Kostja näol on tegemist professionaalse

ehitusettevõttega ning seega ei saa rahvusvaheliselt tunnustatud standarditest

mitteteavitamine

olla

määravaks

lepingutingimuste

tõlgendamisel.

Sarnane

majandustegevuses tegutsev ning ehitusalaste teadmistega isik, arvestades muuhulgas

vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust,

peaks aru saama, et lepingus on kokku lepitud taastuvenergialahenduse nimivõimsuses,

mitte tootlikkuses.

Vastustaja seisukoht

35. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

36. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga,

leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi

väära kohaldamise ja tõendite ebaõige hindamise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik

teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi tuleb osaliselt rahuldada.

37. Hageja on esitanud kostja vastu töövõtulepingust tuleneva tasu nõue. VÕS § 635 lg 1

sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja

või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija)

aga maksma selle eest tasu. Töövõtja tasu nõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest

(VÕS § 637 lg 3) ja töö peab vastama lepingu tingimustele (VÕS § 641 lg 1).

38. Vaidlust ei ole järgmiste tuvastatud faktiliste asjaolude üle:

-

pooled sõlmisid 18.03.2016 lepingu, mille kohaselt kohustus hageja projekteerima,

tarnima ja paigaldama aadressil Tagula küla, Tõlliste vald taastuvenergialahenduse,

milleks tuli paigaldada 170 Amerisolar importpaneeli igaüks võimsusega 260 W;

-

hageja kohustuseks oli korraldada kogu dokumentatsioon ja tasuda sellega

kaasnevad kulud selliselt, et töö lõpus on tellijal toimiv 44,2 kW võimsusega

taastuvenergia park, s.t tellija saab energiat nii ise tarbida kui ka müüa;

-

tööde teostamise tähtaeg oli 30 päeva peale ettemaksu laekumist, ettemaksu tasus

kostja 21.03.2016;

-

lepingu kohaselt kohustus tellija tasuma töövõtjale 50% ettemaksu enne tööde

alustamist, 40% peale ehitustööde lõppemist objektil ja 10% enne paigaldise

vastavuskinnituse väljastamist ning kõikide lepinguliste tööde lõpetamist, kuid

pooled leppisid hilisemas kirjavahetuses kokku, et 10 % tasutakse siis, kui

energiapark töötab;

-

27.05.2016 allkirjastas üleandmise-vastuvõtmise akti kostja elektritööde projektijuht

TD;

-

30.05.2016 tasus kostja 40 % lepingu maksumusest;

-

taastuvenergialahendus on 05.06.2016 ühendatud Elektrilevi võrku ning on sellest

ajast alates tootnud elektrit;

-

täitedokumentatsioon esitati kostjale 25.08.2016;

-

tellija on keeldunud 10 % lepingu maksumuse tasumisest põhjusel, et

päikesepaneelide süsteemi tootlus jääb alla 44,2 kW.

39. Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle:

-kas TD saab lugeda volitatuks tellija esindajana üleandmise-vastuvõtmise akti

alllkirjastama;

-kas hageja lepingujärgseks kohustuseks oli energiapargi teatud kindla tootlikkuse

tagamine;

-kas viimane 10 % lepingu maksumusest on muutunud sissenõutavaks.

40. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ja selle alusel

tehtud järeldusega, et töö vastuvõtmine kostja poolt on tõendamata.

41. TsÜS § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine

mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud

volitus tehingu tegemiseks ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema

nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse

andnud.

42. Ringkonnakohus leiab, et hagejal oli mõistlikult alust uskuda, et TD-le oli antud kostja

volitus. TD oli kostja ehitustööde projektijuht, kes tellijapoolse isikuna oli pidevalt

suhelnud hagejaga nii lepinguliste läbirääkimiste kui tööde teostamise käigus. TD

positsiooni ja ülesannete laadi arvestades saab teda pidada isikuks, keda kostja kasutas

pidevalt oma majandus-ja kutsetegevuses. Seega võis hageja mõistlikult eeldada, et talle

on antud volitus ka üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamiseks. TsÜs § 118 lg-st 2

ei tulene, et volituse antuks lugemiseks peaks TD olema ka varasemalt kostja nimel just

üleandmise-vastuvõtmise akte allkirjastanud.

43. Tõendatud on ka TsÜS § 118 lg 2 teise eelduse esinemine, see on TD tegevusest

teadmine ning selle talumine kostja poolt. Pooled allkirjastasid üleandmise-vastuvõtmise

akti 27.05.2016 ning selle alusel esitas hageja samal kuupäeval kostjale arve kogu

ülejäänud lepingujärgse tasu maksmiseks. Vastuseks saatis kostja seaduslik esindaja PJ

samal päeval hagejale e-kirja, milles märkis, et arve peab olema 40 % lepingu

maksumusest, mitte 50 % ja 10% tasutakse siis, kui park töötab, millega hageja

omakorda nõustus (tl 33). 30.05.2016 tasus kostja 40 % lepingu maksumusest. Seega

aktsepteeris kostja üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist TD poolt ja ehitustööde

lõppemist objektil. Alles rohkem kui 7 kuud hiljem, kui poolte vahel oli tekkinud vaidlus

päikesepaneelide tootlikkuse osas, esitas kostja vastuväited üleandmise-vastuvõtmise

akti osas.

44. Ringkonnakohus ei nõustu ka maakohtu järeldusega, et töö ei vasta lepingutingimustele.

45. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et pooled ei ole kokku leppinud selles,

millisel hulgal park peab elektrienergiat tootma. Hageja väidete kohaselt ei saa tema

tagada taastuvenergiapargi tootlikkust, kuna tootlikkus sõltub erinevatest asjaoludest, sh

päikesekiirgusest, päikesevalguse spektrist ja mooduli temperatuurist. Samuti mõjutab

tootlikkust päikesepaneelide paigaldusnurk, võimalikud varjud, mustus ja tolm

paneelidel.

46. Kas poolte vahel sõlmitud lepingu eesmärgiks oli rajada taastuvenergiapark

tootlikkusega 44,2 kW või oli lepingu eesmärgiks rajada taastuvenergiapark

nimivõimsusega 44,2 kW sõltub sellest, kas kostja teadis või pidi teadma, et hageja ei

suuda tagada kindlat tootlikkust, kuna see ei sõltu hagejast.

47. Ringkonnakohtu hinnangul pidi kostja, kes on ka professionaalne ehitaja, aru saama, et

hageja ei saa tagada taastuvenergiapargi tootlikkust vastavalt paneelide nimivõimsusele,

kuna tootlikkus sõltub erinevatest teguritest, mille olemasolu hageja tagada ei saa.

Paneelide omadusi mõõdetakse standardsete tingimustes vastavalt rahvusvaheliselt

tunnustatud tingimustele. Lisaks on kostja ise asja materjalidele lisanud hageja interneti

kodulehe väljavõtte (tl 39-41). Kostja viitest sellele dokumendile võib aru saada, et enne

lepingu sõlmimist tutvus ta nimetatud teabega. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja

on põhjendamatult keskendunud vaid nimetatud teabes toodud väitele, et Eesti

päikeseelektrijaamade tootlikkus on Saksamaa omaga sarnane. Viide Saksamaale ei

tõenda kuidagi kostja väidet, et tema hinnangul lepiti kokku tootlikkuses. Ka Saksamaal

ei ole standardtingimused. Hageja interneti kodulehel korduma kippuvate küsimuste

rubriigis eristab hageja selgelt päikesepaneelide võimsust ning tootlikkust. Vastustest

küsimustele -millise süsteemi ma peaksin ostma; kust ma näen, kui palju energiat ma

toodan; kas paneelid toodavad ka talvel; kui palju muutub tootlikkus, kui pole ideaalseid

tingimusi; kas vari mõjutab tootlikkust; kas toodab ka öösel, kui paistab kuu või kui on

tehisvalgus; nähtub selgelt, et tootlikkus sõltub erinevatest asjaoludest. Seega pidi kostja

päikesepargi tellimisel aru saama, et hageja tootlikkust garanteerida ei saa.

48. Asjas on hageja esile toonud, et ta saatis kostjale ka lingi, kust eeldatavat tootlikkust

vaadata. Kostja ei ole seda väidet ümber lükanud. Ka ei nähtu hageja töötaja ML

21.06.2016 e-kirjas (tl 46-47) sisalduvast selgitusest Piko solar portaalist tootluse

vaatamiseks poolte kokkulepet, et energiapargi tootlus peab olema 44,2 kW, nagu kostja

seda leiab.

49. Maakohus tuvastas õigesti poolte kokkuleppe, et 10 % lepingu maksumusest muutub

sissenõutavaks siis, kui park töötab, mille üle pole vaidlust. Samuti pole vaidlust selle

üle, et energiapark töötab alates 05.06.2016, see tähendab toodab elektrienergiat ja on

ühendatud Elektrilevi võrku. Kolleegium on eelnevalt põhjendanud, miks ta ei nõustu

maakohtu järeldusega, et töötamine tähendab seda, et energiapark toodab kokkulepitud

hulgal elektrienergiat. Seega muutus hageja nõue viimase 10 % saamiseks lepingu

maksumusest sissenõutavaks alates 06.06.2012.

50. Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et kuna vastavalt 10.03.2016

hinnapakkumisele ja 18.03.2016 töövõtulepingule oli hageja kohustuseks projekteerida

ja rajada 44,2 kW võimsusega taastuvenergiapark ning see on hageja poolt tehtud, siis

on kostja väide, et taastuvenergiapark ei vasta lepingutingimustele, põhjendamatu.

Hageja nõue on sissenõutav ja põhinõude suuruse, 4240,82 euro, üle puudub vaidlus.

51. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja hilines tööde üleandmisega, millest tulenevalt tekkis

kostjal leppetrahvi nõue. Töövõtulepingu p 8 käsitleb vastutust lepingu rikkumise eest.

Lepingu p 8.1 kohaselt, kui tellija ei tasu teostatud töö eest ettenähtud tähtajaks, võib

töövõtja nõuda viivist 0,15% ulatuses tasumisele kuuluvast summast iga tasumisega

viivitatud kalendripäeva eest ja lepingu p 8.2 sätestab, et kui töövõtja ei teosta töid

tähtaegselt, siis kohustub ta maksma viivist 0,15 % lepingu maksumusest. Pooled on

üksmeelel selles, et töövõtja vastutuse puhul on olemuslikult tegemist leppetrahviga.

Edasi on poolte tõlgendused erinevad. Hageja leiab, et 0,15% lepingu maksumusest on

ühekordne summa, kuna p-s 8.2 ei ole märgitud, et viivist tuleb maksta iga kalendripäeva

eest. Kostja leiab, et pooled pidasid silmas sarnast vastutust mõlemale poolele, see

tähendab, et ka hageja maksab tööde üleandmisega hilinemisel iga kalendripäeva eest.

52. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga. Hinnates lepingu p 8 tervikuna, milles on

kokku lepitud mõlema poole vastutuses oma lepinguliste kohustuste täitmisega

hilinemise puhuks, on ilmne, et 0,15% on päevamäär. Erinev on vaid see, millest

päevamäär arvutatakse, tellija puhul on see tasumata summalt, töövõtja puhul aga

lepingu maksumusest, mis on ka mõistlik, kuna töövõtja puhul on täitmata kohustuseks

kogu objekti üleandmine. Sellist tõlgendust toetab ka lepingu p 2.3, milles on kokku

lepitud, et kui 2 kuu jooksul ei ole lepingulised tööd lõpetatud, on tellijal õigus leping

lõpetada ja töövõtja on kohustatud tasuma leppetrahvi 10 % lepingu maksumusest.

Ringkonnakohtu

hinnangul

leppisid

pooled

sellega

kokku

leppetrahvi

maksimumsummas. Antud juhul hilines hageja tööde üleandmisega vähem kui 2 kuud ja

leppetrahvi summa jääb ka väiksemaks kui 10% lepingu maksumusest.

53. 11.02.2017 vastuses hagile ja 20.02.2017 vastuse täpsustuses, mille hageja on kätte

saanud 21.03.2017, on kostja tasaarvestanud oma leppetrahvi nõude hageja nõudega.

Kostja leppetrahvi nõue on arvutatud järgmiselt: lepingu maksumus 42 408,60 eurot,

sellelt on viivisenõude suuruseks 63,6 eurot päevas (42 408,60 x 0,15%). Tasaarvstuse

koostamise päeva seisuga viivitatud päevade arv 307 ja leppetrahvi summa 19 52,20

eurot (307x63,6).

54. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et töövõtja andis objekti tellijale üle 27.05.2016

(otsuse p-d 42 ja 43). Töö pidi valmima 20.04.2016. Seega hilines hageja töö

üleandmisega 36 päeva. Arvestades kokkulepitud leppetrahvi määra 0,15% lepingu

maksumusest päevas, oli kostjal hageja vastu leppetrahvi nõue 2289,60 eurot ja selles

osas on kostja tasaarvestus kehtiv. Hageja sai kostja tasaarvestuse avalduse kätte

21.03.2017, millest alates lõppes osaliselt hageja nõue kostja vastu tasaarvestatud

ulatuses. Hageja põhinõudeks jäi 1951,22 eurot (4240,82-2289,60).

55. Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisenõude, mille hageja on välja arvutanud

hagiavalduse esitamise seisuga. Samuti palub hageja välja mõista viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud.

56. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral või

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul kuulub kohaldamisele poolte poolt

kokkulepitud viivise määr 0,15% päevas. TsMS § 367 lubab viivisenõude koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks

veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

57. Ringkonnakohus tuvastas, et viimane 10% lepingu maksumusest vastavalt poolte

kokkuleppele tuli tasuda siis, kui taastuvenergialahendus töötab ja energiapark töötab

alates 05.06.2016. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 06.06.2016.

58. Ajavahemikul 06.06.2016 kuni 21.03.2017 (289 päeva) oli võlgnetav summa 4240,82

eurot. Arvestades kokkulepitud viivise määra 0,15 % võlgnetavalt summalt päevas, on

viivise summa selle ajavahemiku eest 1838,40 eurot (0,0015x4240,82x289).

59. Ajavahemikul 22.03.2017 kuni 11.12.2017 (265 päeva) on võlgnetavaks summaks

1951,22 eurot. Viivise summaks selle ajavahemiku eest on 775,61 eurot

(0,0015x1951,22x265). Kokku on viiviste summa ringkonnakohtu otsuse tegemise

päeva seisuga 2614,01 eurot (1838,40+775,61), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista. Välja tuleb mõista ka edasiulatuv viivis 0,15% päevas põhivõlgnevuselt 1951,22

eurot kuni kohustuse täitmiseni.

60. Kuna nii hagi kui apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt jätab ringkonnakohus TsMS

§ 163 lg 1 alusel nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud

digitaalselt/

/allkirjastatud

digitaalselt/

/allkirjastatud

digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Kaija Kaijanen

Margo Klaar