1-17-6948/23 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-6948 Kohtukoosseis Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 21. novembri 2017 otsus Anna Semenjuki ja Vitali Brodnevi süüdimõistmises mõlemal KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatavad Anna Semenjuk (IK 48406282243) ja Vitali Brodnev (IK 36812202211), apellatsioonid

RESOLUTSIOON Jätta Anna Semenjuki ja Vitali Brodnevi apellatsioonid Viru Maakohtu 21. novembri 2017 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-17-6948 läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 21.11.2017 otsusega tunnistati Anna Semenjuk ja Vitali Brodnev mõlemad kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. A. Semenjukki karistati vangistusega 4 aastat ja 6 kuud. V. Brodnevit karistati vangistusega 3 aastat ja 2 kuud ning kohtuotsuste kogumis Viru Maakohtu 12.08.2015 otsusega mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 8 kuud vangistust. Mõlemad viibivad vahi all. 1.1. Kohtuotsusega mõisteti A. Semenjukilt välja menetluskuludena 3685 eurot, mis kuulub tasumisele ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. 1.2. V. Brodnevilt mõisteti välja menetluskuludena 2722 eurot, mis kuulub tasumisele ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti ülejäänud osa tema menetluskuludest, s.o 720 eurot kohtumenetluse kaitsjatasu, riigi kanda.

- 2 - 2. Viru Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid A. Semenjuk ja V. Brodnev, kes paluvad tühistada kohtuotsuse neilt menetluskulude väljamõistmise osas ning KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada menetluskulusid, jättes osa neist riigi kanda. Põhjenduseks tuuakse see, et nad viibivad vanglas ja seal pole tööd. A. Semenjuk toob veel välja, et vabaduses olles ta elas koos lapsega üürikorteris ja sai minimaalset töötasu, mis suures osas kulus üüri maksmiseks ja 100 eurot jäi ainult elamisraha. Seega tal puuduvad vahendid menetluskulude tasumiseks.

Ringkonnakohtu seisukoht 3. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonid tuleb KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel jätta läbi vaatamata. 4. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS 9. peatüki 2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid. KrMS § 339 lõige 1 sisaldab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist. 5. A. Semenjuk ja V. Brodnev on vaidlustanud neilt välja mõistetud menetluskulude suuruse ja paluvad osa sellest jätta riigi kanda, kuna nad pole maksevõimelised. 5.1. Ringkonnakohus märgib, et kõik A. Semenjukilt välja mõistetud menetluskulud ja nende tasumise tähtaeg tulenevad 22.05.2017 kokkuleppest, mille kohaselt toimunud läbirääkimiste käigus A. Semenjuk ja tema kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga, temalt väljamõistetavate menetluskulude suurusega, nende tasumisega ositi ühe aasta jooksul ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras (II kd lk 160-163). 5.2. Kõik V. Brodnevilt välja mõistetud menetluskulud ja nende tasumise tähtaeg tulenevad 22.05.2017 kokkuleppest, mille kohaselt toimunud läbirääkimiste käigus V. Brodnev ja tema kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalina nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga, temalt väljamõistetavate menetluskulude suurusega, nende tasumisega ositi ühe aasta jooksul ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras (II kd lk 150-152). 5.3. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt V. Brodnevil lisaks kokkuleppes fikseeritule KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti ülejäänud osa menetluskuludest, s.o 720 eurot kohtumenetluse kaitsjatasu, riigi kanda (III kd lk 16-16 pöördel). 5.4. Maakohus selgitas istungil, et süüdistatavad saavad kokkuleppest loobuda kuni kohtuliku uurimise lõpuni (III kd lk 16). See õigus oli arusaadav, kuid seda ei kasutatud. Protokollist

- 3 - nähtuvalt A. Semenjuk ja V. Brodnev vastasid kohtule, et neile on kokkuleppe sisu arusaadav ja kinnitasid, et jäävad kokkuleppe juurde ning kokkuleppe sõlmimisel väljendasid nad enda vaba tahet. Seejuures A. Semenjuk ja V. Brodnev kinnitasid, et on nõus menetluskuludena vastavalt 3685 euro ja 2722 euro väljamõistmisega (III kd lk 16 pöördel-17). 5.5. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi. 5.6. Ringkonnakohus leiab, et A. Semenjuki ja V. Brodnevi puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ning pole alust läbi vaadata apellatsioonides toodud väiteid, sest apellatsiooni on esitanud isikud, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus. Seda kinnitab ka vastav kohtupraktika. Nii on Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-47-16 punktis 5 märgitud, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel. Käesolevas asjas nimetatud nõudeid täideti. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-7-16 punktis 5.3. on märgitud, et kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS §-s 318 lg 3 p 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele KrMS 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. Antud juhul apellatsioonides selline viide puudub ja vastavat rikkumist ei tuvastanud ka ringkonnakohus. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-47-16 punkt 7 kohaselt taotlust menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks rohkem kui üks aasta ei ole võimalik rahuldada, sest KrMS §-d 423, 417 lg 3 ja 424 lubavad menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni üheks aastaks. Ka sellisel juhul tuleb apellatsioon jätta läbi vaatamata. 6. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus A. Semenjuki ja V. Brodnevi apellatsioonid läbi vaatamata.

/allkiri/ Mati Kartau Kohtunik