Legislator Case Law & Legislation
3-17-2450/9 AI generated

3-17-2450/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-17-2450/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Justiitsminister muutis 6. oktoobri 2016. a määrusega nr 21 alates 1. oktoobrist 2017 määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSKE) sätteid, mis reguleerisid suitsetamise korraldust vanglas. Alates 1. oktoobrist 2017 kehtiva VSKE § 641 lg 31 alusel on suitsetatavad tubakatooted vanglas kinnipeetavale keelatud.

Legislator headnote

AI generated

3-17-2450/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: 22. novembri 2017. a otsusega nr 6-12/531-2 tagastas Viru Vangla vaide haldusmenetluse seaduse § 71 lg 2 alusel, mille kohaselt ei saa vaiet esitada sellise haldusorgani tegevuse peale, kelle üle teostab teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus.

Keywords

AI generated
violence against officials minister of the armed forces visa overstay implausible persecution claim current threat extension of therapeutic measures
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TA RT U H A L D U S K O H U S J õ h v i k o h t u m a j a KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-2450 Määruse kuupäev

8. detsember 2017 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Jevgeni Varlašini taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks seoses suitsetamise korraldusega Viru Vanglas Menetlusosalised Taotleja Jevgeni Varlašin Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte taotlejale. Asjaolud ja menetluse käik

1. Justiitsminister muutis 6. oktoobri 2016. a määrusega nr 21 alates 1. oktoobrist 2017 määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSKE) sätteid, mis reguleerisid suitsetamise korraldust vanglas. Alates 1. oktoobrist 2017 kehtiva VSKE § 641 lg 31 alusel on suitsetatavad tubakatooted vanglas kinnipeetavale keelatud.

2. Viru Vangla muutis 24. aprilli 2017 käskkirjaga nr 1-1/55 (edaspidi käskkiri nr 1-1/55) Viru Vangla kodukorra sätteid, mis reguleerivad suitsetamist vanglas. Sealhulgas lisati kodukorda punkt 2.3, mille järgi on vangla territooriumil suitsetamine keelatud.

3. Jevgeni Varlašin esitas 13. novembril 2017 Viru Vanglale vaide käskkirja nr 1-1/55 peale. Vaide kohaselt on käskkirja aluseks olev Justiitsministri määrus põhiseadusega vastuolus. Vaide esitaja soovib koheselt suitsetamise võimaldamist ja sigarettide vangla poes kättesaadavuse tagamist.

4. Viru Vangla tagastas 20. novembri 2017. a otsusega nr 6-12/518-2 vaide ja jättis selle Justiitsministeeriumile edastamata. Otsuse kohaselt on vaide esitaja vangiregistri andmetel suitsetaja, mis tähendab, et käskkirja nr 1-1/55 mõju avaldus talle 1. oktoobrist 2017. Vaie selle peale tulnuks seega esitada 30 päeva jooksul. Kinnipeetav on vaide esitamisega põhjendamatult 13 päeva hilinenud.

5. J. Varlašin esitas 16. novembril 2017 vaide VSKE sätetele, mis keelavad vanglas süütamisvahendid ja suitsetatavad tubakatooted.

6. 22. novembri 2017. a otsusega nr 6-12/531-2 tagastas Viru Vangla vaide haldusmenetluse seaduse § 71 lg 2 alusel, mille kohaselt ei saa vaiet esitada sellise haldusorgani tegevuse peale, kelle üle teostab teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus.

7. J. Varlašin esitas 13. novembril 2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse ja

16. novembril 2017 taotluse täienduse. Taotleja palus peatada suitsetamise keeld Viru Vanglas ja taastada suitsetamise võimalus (tagastada talle sigaretid, lubada neid osta, korraldada igapäevane suitsetamine). Taotleja leiab, et suitsetamise keeld on seadusevastane. Kinnipeetavad on jäetud meditsiiniabita. Suitsetamise keeld mõjutab taotleja psüühilist seisundit, ilmnevad närvihäired, stress, agressiivsus, halb tuju. Taotleja suitsetab juba üle 15 aasta ega saa ilma sigarettideta hakkama. Taotleja palub kohtul algatada põhiseaduslikkuse järelevalve ja vabastada ta riigilõivu tasumisest. Kohtu seisukoht

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 ja 3 alusel võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata.

9. Esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav eelkõige siis, kui kohtule on esitatud nõuetekohane taotlus (HKMS § 250) ja kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui esinevad HKMS § 249 lg 1 lausetes 1 ja 2 nimetatud alused. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks mingeid pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega. Kui esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, saab selle jätta HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata (vt ka Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostanud K. Merusk ja I. Pilving. Kirjastus Juura 2013. Lk 686).

10. Taotleja põhjendas esialgse õiguskaitse vajadust suitsetamisest loobumisega kaasnevate võõrutusnähtudega. Kohtule on lisaks äratuntav, et igapäevases elus kehtinud keeldu või piirangut ei ole tagantjärele võimalik olematuks teha. Kohtunik leidis varasemates sarnastel asjaoludel tehtud kohtulahendites, et vanglas suitsetamise keelamise vaidlustamise korral on kinnipeetaval esialgse õiguskaitse vajadus (11.09.2017.a määrus kohtuasjas 3-17-1449, 18.10.2017.a määrus kohtuasjas 3-17-1999, 08.11.2017.a määrus kohtuasjas 3-17-2008, 08.11.2017.a määrus kohtuasjas 3-17-2115).

11. Tartu Ringkonnakohus tühistas 6. detsembri 2017 määrusega Tartu Halduskohtu 11.09.2017.a määruse kohtuasjas 3-17-1449. Ringkonnakohus leidis, erinevalt halduskohtust, et suitsetamise keelustamisega ei kaasne pöördumatu tagajärje ohtu. Pöördumatuks tagajärjeks ei ole ringkonnakohtu hinnangul see, et taotleja ei saa suitsetada keelu vaidlustamise ajal kuni kaebuse võimaliku rahuldamiseni. Isik võib peale keelu tühistamist uuesti suitsetama hakata, kui ta seda veel soovib. Ringkonnakohtu lahendi kohaselt ei põhjenda ka võõrutusnähtude esinemise võimalikkus õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada asjatundlikku ravi. Loobumise kõrvalnähtude ravimiseks on vanglas olemas meditsiinitöötajad, kelle poole on võimalik pöörduda. Kui kohtud jõuavad viimaks seisukohale, et põhiseaduse järgi peab suitsetamine olema vanglas lubatud, siis saab keelava regulatsiooni uuesti tühistada.

12. HKMS § 252 lg 7 alusel on ringkonnakohtu lahend halduskohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse asjas lõplik. Kuigi ringkonnakohtu seisukohad ei ole praeguse asja lahendamisel kohtule kohustuslikud (HKMS § 202 lg 2), peab kohus õigusrahu saavutamise huvides õigeks lähtuda taotleja esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel ringkonnakohtu seisukohtadest.

13. Kohus leiab määruse punktis 11 toodud põhjendustel, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kuna täidetud ei ole üks esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldustest, siis puudub vajadus kontrollida muude eelduste täidetust. Kohus jätab HKMS § 55 lg 2 alusel esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik