2-17-121860/3 · 2-17-121860/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Summary
AI generated2-17-121860 1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08.12.2017, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-17-121860 Tsiviilasi KÜ Kummipuu hagi RxxxxVxxxxvastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KÜ Kummipuu (registrikood: 80026858; asukoht: Rahu 5a-12, Tartu linn, Tartumaa), seaduslik esindaja Vxxxx Öxxxxx(xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, lepin...
Full Text of the Judgment · 2-17-121860/3
2-17-121860 1
KOHTUMÄÄRUS
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08.12.2017, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-17-121860 Tsiviilasi KÜ Kummipuu hagi RxxxxVxxxxvastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KÜ Kummipuu (registrikood: 80026858; asukoht: Rahu 5a-12, Tartu linn, Tartumaa), seaduslik esindaja Vxxxx Öxxxxx(xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, lepinguline esindaja Üxxx Rxxx (e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja: RxxxxVxxxx(isikukood: xxxxxxxxxxx ; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: xxxx) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada poolte taotlus ja kinnitada KÜ Kummipuu ning Rxxx Vxxxxvahel 21.11.2017 kirjalikult sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: 1.1. Kostja tunnistab, et seisuga 21.11.2017 on tema võlg hagejale põhimaksete osas 3085,75 eurot ning lubab, et ei vaidlusta nimetatud summat. 1.2. Kostja kohustub tasuma punktis 1.1 nimetatud summa, millele lisandub kõrvalnõudena 500 eurot viivist, kokku seega 3585,75 eurot. 1.3. Kostja kohustub punktis 1.2 nimetatud summa tasuma hagejale kahe aasta jooksul (01.12.2017-30.11.2019). 1.4. Kostja kohustub tasuma punkris 1.2 nimetatud summa igakuiste maksetena iga kuu viimaseks kuupäevaks. Igakuise makse suuruseks on 149,40 eurot, viimase makse suuruseks on 149,55 eurot. Lubatud on võlasumma osaline või ennetähtaegne tasumine. 1.5. Kostja kohustub tasuma uusi igakuiselt hageja poolt esitatavaid arveid nende tasumise tähtajal. 1.6. Kostjal on õigus saada hagejalt teavet maksete tasumise ja jooksva võlajäägi suuruse kohta. 1.7. Hageja kohustub peatama perioodil 01.12.2017-30.11.2019 viivise arvutamise ja arvestamise kostja poolt tasumata summadelt. 1.8. Kui kostja ei järgi punktides 1.4 ja 1.5 fikseeritud maksete tasumise tähtaegu, jätkab hageja viivise arvutamist ja arvestamist kostja poolt tasumata summadelt.
2-17-121860 2 2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-17-121860 menetlus KÜ Kummipuu hagi Rxxx Vxxx vastu võlgnevuse nõudes.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Menetluse käik KÜ Kummipuu esitas 02.10.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 6161,54 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 13.10.2017 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 15.11.2017 maksekäsule vastuväite. 27.11.2017 esitasid pooled kohtule kompromisslepingu ja taotluse kompromissi kinnitamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 01.12.2017.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
Kohtumääruse põhjendused TsMS § 486 lg 1 p 3 sätestab: Makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Maksekäsku menetlev kohus on määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetanud ja andnud asja menetluse jätkamiseks üle hagimenetlusse. Käesolevalt on pooled esitanud kompromissilepingu enne maksekäsu kiirmenetluse lõpetamist ja enne hagiavalduse menetlusse võtmist. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus jätab määruse resolutsioonist välja lepingu p 4-7, kuna tegemist on lepingu korraldavate sätetega ega puuduta kohustust ja selle täitmist, mille nõudes hageja on kohtusse pöördunud. Nimetatud punktid kehtivad jätkuvalt lepingu osana. Vastavalt TsMS § 486 lg 4 menetleb kohus kompromisslepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa
2-17-121860 3 seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kompromissiga teisiti kokku leppinud, seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Maimu Laumets kohtunik