1-09-5227/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generated1 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juulil 2009. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-5227 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk Natalia Tselikova, Virge Harak Kriminaalasi süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 209 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ruti Kilg Süüdistatav U.R elukoht: XXXX X-X i...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
1
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juulil 2009. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-5227 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk Natalia Tselikova, Virge Harak Kriminaalasi
süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 209 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ruti Kilg Süüdistatav U.R
elukoht: XXXX X-X isikukood: XXX;
varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral: 21.03.2007 Tartu Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7
järgi üheaastase vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga, väärteokorras karistatud 8 korda, tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas:
Süüdi tunnistada U.R KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada U.R KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
KarS § 64 lg 1 alusel mõista U.R-ile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.
2 KarS § 74 lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui U.R ei pane 2 (kaks) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:
1. elab kohtu määratud alalises elukohas
2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele;
3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui
viieteistkümneks päevaks;
5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Vastavalt KarS §-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.
Tsiviilhagid rahuldada. Välja mõista U.R-ilt (viis tuhat kolmkümmend) krooni V.V. (arvelduskonto nr 5030 XXXXXXXXXXXX Swedbank) kasuks ja (seitse tuhat seitsesada kaheksakümmend 7784
neli) krooni AS Eesti Post (äriregistri kood 10328799; arvelduskonto nr 10220043356015 SEB Pank) kasuks.
KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista U.R-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha ja kaitsjale makstud tasu (üks tuhat ükssada üksteist krooni 20 senti) 6525 1111.20 krooni.
Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.
Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.
Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu
kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon
3
U.R-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse,
varastas ajavahemikul 12.01.2009 kella 09.00 kuni 14.30 Tartus Anne 2 asuva maja keldri
koridorist V.V. kuuluva spordijope House väärtusega 1700 krooni, teksapüksid House väärtusega 700 krooni, Nike T-särgi väärtusega 400 krooni, vöörihma väärtusega 100 krooni,
mp3 mängija Acme väärtusega 1000 krooni, mp3 mängija kõrvaklapid väärtusega 250 krooni, rahakoti väärtusega 300 krooni, milles olid 300 krooni sularaha, V.V. Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistus, Hansapanga deebetkaart ja haigekassakaart. Vargusega tekitas U.R V.V. varalist kahju kokku 4750 krooni.
Sellega pani U.R toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so varguse, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.
Samuti süüdistatakse U.R-i selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud
varguse,
- 12.01.2009 kella 14.00 kuni 14.07 Tartu linnas Vanemuise 7
asuvas AS Eesti Post
kontoris lõi varalise kasu saamise eesmärgil kassapidaja J.H. tegelikest asjaoludest
teadvalt ebaõige ettekujutuse sellega, et esines V.V. ja tasus viimase Hansapanga
deebetkaardiga kauba eest kokku 6461 krooni ja allkirjastas kaardimaksekviitungid V.V. nimelt, millega tekitas AS Eesti Post varalist kahju 6461 krooni;
- 12.01.2009 kella 14.11 kuni 14.35 Tartu linnas Vanemuise 7
asuvas AS-i Eesti Post
kontoris lõi varalise kasu saamise eesmärgil kassapidaja R.L. tegelikest asjaoludest
teadvalt ebaõige ettekujutuse sellega, et esines V.V. ja tasus viimase Hansapanga
deebetkaardiga kauba eest kokku 1323 krooni ja allkirjastas kaardimaksekviitungid V.V. nimelt, millega tekitas AS-le Eesti Post varalist kahju 1323 krooni. Sellega pani U.R toime kelmuse, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, so KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo
Kokkulepe
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid
esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
KarS §-s 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust ja KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel.
Lähtudes KarS §-st 74 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus U.R-i suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui U.R ei pane
kaheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § -s 75 lg 1
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
Menetlus kohtus
Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.
4 Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. U.R tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 209 lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
Kannatanu V.V. on esitanud tsiviilhagi 5030 krooni ja kannatanu AS Eesti Post 7784 krooni. U.R on nõustunud tekitatud kahju suurusega, tsiviilhagi kuulub rahuldamisele.
VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik
(kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju
tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on
õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. U.R-i poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning
ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.
Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga
alammäär on 4350 krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 991.20 krooni ja kohtumenetluses 120 krooni.
Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
Ingeri Tamm Kohtunik