Legislator Case Law & Legislation
2-17-8289/11 AI generated

2-17-8289/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-17-8289/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta OÜ Hingehoid ja Sihtasutus Hiiu Ravikeskus määruskaebus rahuldamata. OÜ Hingehoid ja Sihtasutus Hiiu Ravikeskus kanda. OÜ Sillen Konsultatsioonid

Legislator headnote

AI generated

2-17-8289/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: OÜ Hingehoid ja Sihtasutus Hiiu Ravikeskus kanda. OÜ Sillen Konsultatsioonid

Keywords

AI generated
people's bank banking supervision shadow banking bank resolution banking profession cooperative bank
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-17-8289

Määruse tegemise aeg ja koht

7. detsember 2017. a, Tallinn

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Kaupo

Paal

Kohtuasi

OÜ Hingehoid ja Sihtasutus Hiiu Ravikeskus hagi OÜ

Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) vastu võlausaldajate

üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. augusti 2017. a määrus hagi

menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

OÜ Hingehoid ja Sihtasutus Hiiu Ravikeskus määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: OÜ Hingehoid (registrikood 12295590),

lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper

Hageja II: Sihtasutus Hiiu Ravikeskus (registrikood

90010864), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Janno

Kuusk

Kostja: OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis, registrikood

10725000), pankrotitoimkonna esimees Tarmo Friedenthal

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 30. augusti 2017. a määrus muutmata, arvestades

käesoleva määruse põhjendusi.

2. Jätta OÜ Hingehoid ja Sihtasutus Hiiu Ravikeskus määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud solidaarselt

OÜ Hingehoid ja Sihtasutus Hiiu Ravikeskus kanda. OÜ Sillen Konsultatsioonid

(pankrotis) ei ole taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist.

4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. OÜ Hingehoid ja Sihtasutus Hiiu Ravikeskus (hagejad) esitasid 26. mail 2017 Harju

Maakohtule hagi OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) (kostja) vastu 08. mail 2017 toimunud

võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks PankrS § 83 lg 1 alusel.

2. 11. juuli 2017 puuduste kõrvaldamise avalduses jäid hagejad järgmiste nõuete juurde: 1)

lugeda hagiavaldus tähtaegseks või alternatiivselt ennistada hagiavalduse esitamise tähtaeg

mõjuval põhjusel; 2) tunnistada kehtetuks Sillen Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) võlausaldajate

8. mail 2017 toimunud üldkoosolekul vastu võetud otsus, millega määrati hääled Van Der Gynth

OÜ-le; 3) jätta menetluskulud Sillen Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) kanda. Hagejad leiavad, et

1(5)

PankrSiga vastuolus on otsus, millega üldkoosolekul on antud hääled Van Der Gynth OÜ-le,

kelle esindaja on ühtlasi valitud pankrotitoimkonna liikmeks. Hagejad leiavad, et Van Der Gynth

OÜ nõudeavaldus on esitatud hilinenult ja nõue tuleneb kohtulahendist, mis ei ole veel

jõustunud. Üldkoosolekul häälte määramise ajal ei olnud hagejatel informatsiooni, mille alusel

nad oleksid saanud esitada vastuväited häälte määramisele Van Der Gynth OÜ-le.

3. Kohus küsis kostjalt seisukohta hagi menetlusse võtmise osas. Kostja palus jätta hagejate

taotlused rahuldamata ja hagi menetlusse võtmata. Kostja arvates ei ole hagejad valinud kohast

menetlusliiki Van Der Gynth OÜ-le antud häälte vaidlustamiseks.

Esimese astme kohtu määrus

4. Harju Maakohus keeldus 30. augusti 2017 määrusega hagi menetlusse võtmisest

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel.

5. Kohus põhjendas, et PankrS § 74 lg 5 sätestab pankrotitoimkonna liikme vabastamise korra

ning toimkonna liikme vabastamine toimub hagita menetluses ja avaldus tuleb esitada vastavas

pankrotimenetluses, mitte iseseisva tsiviilasjana. Seega ei ole võimalik seda nõuet läbi vaadata

hagimenetluses koos võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagiga.

6. Täiendavalt on kohus selgitanud, et PankrS § 82 lg 4 sätestab häälte määramise vaidlustamise

korra. Nimetatud sätte kohaselt, kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri

poolt määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja,

määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse. Määruse peale

võib esitada määruskaebuse. Seega on seadusandja ka häälte määramise vaidlustamiseks ette

näinud eraldi korra ning see toimub vastavas pankrotimenetluses häälte määramise määruse

vaidlustamise kaudu, mitte üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise hagiga. Kohus juhtis

hagejate tähelepanu asjaolule, et antud juhul saab vaidlusaluste häälte arvu määrajaks PankrS §

82 lg 3 ja lg 4 alusel olla pankrotihaldur või tsiviilasja menetlev kohtunik. Seega ei ole antud

juhul tegemist võlausaldajate üldkoosoleku otsusega määratud häältega ning asjakohast

üldkoosoleku otsust, mida oleks võimalik vaidlustada, ei eksisteeri.

7. Kohus asus seisukohale, et seadus ei võimalda hagejatel häälte arvu vaidlustada võlausaldajate

üldkoosoleku otsuse vaidlustamise kaudu, sest antud juhul ei eksisteeri võlausaldajate

üldkoosoleku otsust häälte määramise kohta. Kuna hagejate poolt esitatud nõuete esitamise

võimalust ei näe seadus ette, siis tuleb hagi menetlemisest keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

Kuivõrd kohus on tuvastanud hagi perspektiivituse, puudub vajadus võtta seisukoht hagi

esitamise tähtaja ennistamise või tähtaegselt esitamise kohta.

Määruskaebus

8. Hagejad esitasid maakohtu määrusele 14. septembril 2017 määruskaebuse, milles paluvad

tühistada maakohtu 30. augusti 2017 määrus ja saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks. Hagejate arvates on kohus ebaõigesti leidnud, et hagejate õiguste rikkumine ei

ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik ja hagi ei ole esitatud

hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

9. Hagejate hinnangul on 8. mail 2017 vastu võetud võlgniku üldkoosoleku otsus vastuolus

seadusega (ei vasta seadusele) ning seetõttu on PankrS § 83 lg-s 1 nimetatud nõude esitamine

lubatav. Samuti rikutakse nimetatud otsusega võlausaldajate ühiseid huve. Sellisel juhul on

PankrS § 83 lg 1 alusel hagejatel õigus pöörduda hagiavaldusega kohtu poole üldkoosoleku

otsuse vaidlustamiseks. Hagejad on hagiavalduses selgitanud, et võlausaldajate esimesel

2(5)

üldkoosolekul on puuduliku info tõttu antud hääled võlausaldajale, kellel ei ole nõuet võlgniku

vastu (Van Der Gynth OÜ). Sellise toimingu tulemusena oli täiendavalt võimalik üldkoosolekul

panna hääletusele otsus määrata VDG kui väikese võlausaldaja esindaja Aivar Raudsik

pankrotitoimkonna liikmeks. Kui üldkoosolekul ei oleks otsustatud õigusvastaselt Van Der

Gynth OÜ-le hääli anda, ei oleks viimase esindajat saanud ka toimkonda valida.

Pankrotitoimkond kaitseb pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve (PankrS § 73 lg 1) ning

kui üks pankrotitoimkonna liige on valitud toimkonda olukorras, kus ta ei peaks võlausaldajate

ringi kuuluma, kahjustatakse sellega otseselt võlausaldajate ühiseid huve. Eeltoodu põhjal on

ilmne, et Van Der Gynth OÜ-le häälte määramine ja edasiste toimingute tegemine on olnud

vastuolus seadusega ning on kahjustanud võlausaldajate ühiseid huve.

10. Käesoleval juhul puudub vaidlus selle üle, et asjaomast määrust Van Der Gynth OÜ-le häälte

määramise osas ei ole tehtud, kuivõrd võlausaldajad ei saanud üldkoosolekul Van Der Gynth OÜ

nõude osas asjakohast informatsiooni – võlausaldajaid (sealhulgas hagejaid) ei teavitatud sellest,

et Van Der Gynth OÜ on nõudeavalduse esitanud seaduses sätestatud tähtaega eirates

(PankrS § 82 lg 3) ning et tegemist on nõudega, mis ei ole sissenõutavaks muutunud. PankrS ei

reguleeri olukorda, kui üldkoosolekul on antud ebapiisavat informatsiooni, mille tõttu ei ole

võlausaldajad vaidlustanud võlausaldajale määratud häälte arvu. Ka käesoleval juhul ei ole

kohus koostanud PankrS § 82 lg-s 4 nimetatud määrust, mille peale saaks esitada määruskaebust.

Sellest tulenevalt on ebaõige kaevatavas kohtumääruses toodud viide PankrS § 82 lgtele 3 ja 4,

kuivõrd need sätted ei ole antud juhul kohaldatavad.

11. PankrS § 78 lg 2 sätestab, et võlausaldajate esimesel üldkoosolekul valivad võlausaldajad

pankrotitoimkonna. Sellest järeldub, et pankrotitoimkond valitakse üldkoosoleku otsusega ning

toimkonna valimise otsuse vaidlustamise õigus on seaduses ette nähtud (PankrS § 83 lg 1). Kui

kohtumenetluses leiaks tuvastamist, et Van Der Gynth OÜ-le häälte määramine on olnud

õigusvastane, siis on tühine otsus, millega otsustati Van Der Gynth OÜ esindaja kaasamine

pankrotitoimkonda. Seega on hagejatel õigustatud huvi üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks.

Kohus on hagejate hinnangul ekslikult tuvastanud, et hagejatel puudub kaebeõigus

TsMS § 371 lg 2 p 1 ja p 2 kohaselt.

Menetluse edasine käik

12. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.

13. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

14. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb

TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, arvestades käesoleva määruse põhjendusi

(punktid 16 ja 17). Määruse resolutsioon on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses

esitatud väide ei anna alust määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

15. Maakohus jättis avalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib

kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud

õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei

ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Nimetatud sätte peamiseks eesmärgiks on

vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub

õiguslik alus. Hagis märgitud faktiliste asjaolude õigsust eeldades, tuleb kohtul analüüsida, kas

on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks.

3(5)

Seejuures ei hinda kohus asjas esitatud nõude põhjendatust ega tõendatust asjas esitatud

põhistuste ja tõendite alusel, vaid lähtub hagi õiguslikust perspektiivikusest. TsMS § 371 lg 2 p 2

järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu, ning

selle sätte kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (vt nt RKTKm nr 32112013, p 12;

32117716, p 10). Vaidlustatud kohtumääruses on maakohus eelmärgitut TsMS § 371 lg 2 p 2

kohaldamisel piisavas ulatuses arvestanud.

16. Hagejad esitasid PankrS § 83 lg 1 alusel hagi võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks

tunnistamiseks, märkides õigesti kostjaks pankrotivõlgniku. Ringkonnakohus märgib, et

maakohus on määruses ebaõigesti nimetanud kostjana lisaks pankrotivõlgnikule ka

pankrotihalduri. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel

on kostjaks pankrotivõlgnik. PankrS § 83 lg 4 kohaselt teavitab kohus üldkoosoleku otsuse

vaidlustamisest pankrotihaldurit, kuid sellest ei tulene, nagu osaleks pankrotihaldur kohtus

pankrotivõlgniku nimel (RKTKo 3-2-1-27-15, p 18). Käesoleval juhul on võlgnikku esindanud

pankrotitoimkonna esimees, mis on kooskõlas PankrS § 83 lg-ga 5. Kuna hageja ei ole oma

nõuet halduri vastu esitanud, ei ole vajalik hagi osaliselt sellel põhjusel läbi vaatamata jätta.

17. Maakohtu määruse põhjendusest tuleb jätta välja pankrotitoimkonna liikme vabastamisega

seonduv. Hageja on 11. juuli 2017. a menetlusdokumendis hagiavalduse puuduste kõrvaldamisel

loobunud oma esialgsest nõudest tunnistada kehtetuks Sillen Konsultatsioonid OÜ (pankrotis)

võlausaldajate 8. mail 2017. a toimunud üldkoosolekul vastu võetud otsus, millega valiti

pankrotitoimkonda väikevõlausaldajate esindajaks Van Der Gynth OÜ lepinguline esindaja Aivar

Raudsik, kes esindab suure võlausaldaja Vangent Assets OÜ huve (tl 56 pöördel).

18. Hagejate nõudeks on PankrS § 83 lg 1 alusel tunnistada kehtetuks Sillen Konsultatsioonid

OÜ (pankrotis) võlausaldajate 8. mail 2017. a toimunud üldkoosolekul vastu võetud otsus,

millega määrati hääled Van Der Gynth OÜ-le. PankrS § 83 lg 1 sätestab, et võlgnik, võlausaldaja

või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei

vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille

vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

seisukohaga, et hageja on Van Der Gynth OÜ häälte vaidlustamiseks valinud ebaõige abinõu.

Häälte määramine ei ole üldkoosoleku pädevuses (PankrS § 77), vaid halduri ja kohtu pädevuses

(PankrS § 82 lg 3 ja 4). Seega ei ole üldkoosolek teinud käesoleval juhul otsust, mille

vaidlustamine oleks võimalik PankrS § 83 lg 1 alusel.

19. Riigikohus on korduvalt selgitanud võlausaldajate häälte arvu määramise korda

pankrotimenetluses. Võlausaldajate häälte arvu määramine pankrotimenetluses on sätestatud

PankrS §-s 82. Selle sätte lg 1 kohaselt on võlausaldajate üldkoosolekul iga võlausaldaja häälte

arv võrdeline tema nõude suurusega. PankrS § 82 lg 3 esimese lause järgi määrab kuni nõuete

kaitsmiseni iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel.

PankrS § 82 lg 4 kohaselt, kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt

määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab

häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse. Määruse peale võib

esitada määruskaebuse. PankrS § 82 lg 6 järgi, kui võlausaldaja nõue on kaitstud, on tema häälte

arv võrdeline kaitstud nõude suurusega. PankrS § 82 lg-s 7 on sätestatud, et kui võlausaldaja

häälte arv on määratud sama paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras, ei takista see uute

asjaolude ilmnemisel teisel koosolekul teistsuguse häälte arvu määramist. Viidatud sätete

süsteemist, loogikast ja koosmõjust tuleneb, et PankrS § 82 lg-tes 3 ja 4 sätestatud korras

määratud häälte arvu on hilisematel koosolekutel küll võimalik muuta, kuid üksnes juhul, kui

ilmnevad uued asjaolud, mis seda tingivad (RKTKo 3-2-1-27-15, p 12; RKTKm 3-2-1-59-15, p

4(5)

12). Riigikohus on ka leidnud, et üldkoosolekul määratud häälte arvu muutumine edasises

menetluses uute asjaolude ilmnemisel PankrS § 82 lg 7 alusel ei too kaasa varem määratud

häältega tehtud otsuste kehtetuks tunnistamist (RKTKm 3-2-1-59-15, p 12).

20. Põhjendamatu on kaebajate väide, et PankrS § 82 lg 3 ja 4 ei ole käesoleval juhul

kohaldatavad. Võlausaldajatel oli võimalik saada informatsiooni vaidlusaluse nõudeavalduse

kohta ja esitada Van Der Gynth OÜ-le häälte määramisele vastuväide. Ebapiisava informatsiooni

korral häälte määramisele vastuväite esitamata jätmine on võlausaldaja risk. Vastuväite

õigeaegset esitamata jätmist ei saa kõrvaldada tagantjärele PankrS § 83 lg 1 alusel esitatava

hagiga. Lisaks on hagejatel säilinud võimalus Van Der Gynth OÜ nõudele vastu vaielda PankrS

§ 103 alusel nõuete kaitsmise koosolekul.

21. Eeltoodust tulenevalt on maakohus jätnud õigesti hagejate hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel

menetlusse võtmata.

22. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud

solidaarselt hagejate kanda, mistõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta hagejate esitatud

menetluskulude nimekirja. Kostja ei ole taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist.

Kaija Kaijanen

Krista Kirspuu

Kaupo Paal

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

5(5)