2-17-116065/15 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise aeg ja koht 7.detsember 2017 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-17-116065; KÜ Ilmarise 18 versus Andra Kilp; hagi võlgnevuse ja kõrvalnõuete saamiseks; tsiviilasja hind 331,73 eurot Kohtunik Kalev Kuningas Hageja KÜ Ilmarise 18 (registrikood 80394763; aadress Ilmarise tn 18, Viljandi 71007) Hageja seaduslik esindaja Liisa Stern (isikukood 48602046047; e-mail liisastern@gmail.com) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Lily Sandel (lily.sandel@sikutiab.ee) Kostja Andra Kilp (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxx xx-x, xxxxxxxxx xxxxx) Kostja lepinguline (riigi õigusabi korras) esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal (vahur@ryytlilaw.ee) Määruse tegemine kohtuistungil 7.detsembril 2017

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused

1. Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1.1 Vaidluse esemeks olevate erimeelsuste lahendamiseks tasub kostja hagejale kokku 747,23 eurot (majandamiskulude võlgnevus perioodil 01.02.2017-31.08.2017 ja menetluskulud) (edaspidi Kompromissisumma) alates 1. jaanuar 2018 võrdsetes osades igakuiselt 31,14 eurot, hiljemalt iga kuu 10-ndaks kuupäevaks selle ülekandmisega hageja kontole nr EE051010220248970225 AS-s SEB Pank.

1.2 Nõuetekohane tasumine loetakse teostatuks eelnevalt nimetatud osamaksete täielikul tähtaegsel laekumisel hageja kontole.

1.3 Kompromissis sätestatud mistahes kohustuste mittenõuetekohasel täitmisel kohustub kostja alluma kohesele sundtäitmisele hageja kõigi kompromissist tulenevate nõuete koheseks rahuldamiseks.

Täiendavad otsustused

2. Seoses ülalmärgituga:

2.1 määruse jõustumisel tagastada pool riigilõivust s.o 37,50 eurot KÜ Ilmarise 18 kontole nr EE051010220248970225 AS-s SEB Pank;

2.2 menetluskulud, mis tulenevad menetlusabi (sh riigi õigusabi) andmisest, jätta riigi kanda;

2.3 ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda;

2.4 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte;

2.5 saata määruse koopia Rahandusministeeriumile. Selgitused

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule;

3.2 kompromissi kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 3 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest;

3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust.

Kohtu põhjendused Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga.

Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada.

Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1).

Hageja tasutud riigilõivust 75 eurot tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada pool, s. o 37,50 eurot.

Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3).

TsMS § 190 lg 7 kohaselt TsMS § 190 lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Kuivõrd menetlusosaliselt lahendasid vaidlusküsimuse kompromissi sõlmimisega, siis on tegemist mõjuva põhjusega TsMS § 190 lg 7 järgi, ning vastavalt menetlusosaliste taotlusele on põhjendatud menetluskulud, mis tulenevad menetlusabi (sh riigi õigusabi) andmisest, jätta riigi kanda, ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik