2-15-4382/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2-15-4382

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Indrek Soots ja Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 7. detsember 2017, Tallinn Kohtuasja number 2-15-4382 Kohtuasi HM ja EK hagi elatise suuruse muutmiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 8. novembri 2016. a määrus (määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumine) Kaebuse esitaja ja kaebuse liik EK määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel HM (isikukood XXXXXXXXXXX) EK (isikukood XXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON: Jätta EK määruskaebus läbi vaatamata.

Kohtu selgitused: Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates praeguse määruse kättesaamisest Riigikohtule määruskaebuse. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-15-4382

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohus kinnitas 26. mai 2015. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-4382 HM ja EK kompromisslepingu elatise maksmise kohta.

2. HM ja EK esitasid 6. oktoobril 2017 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palusid kohtu kinnitatud kompromissilepingut muuta.

3. Pärnu Maakohus jättis 16. oktoobri 2017. a määrusega avalduse menetlusse võtmata ja saatis avalduse Harju Maakohtule, sest esitatud avaldus ei allu TsMS § 103 lg 3 ja lg 4 p 4 järgi Pärnu Maakohtule, kuna nii HM kui ka EK elukoht on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linnas.

4. HM ja EK esitasid 16. oktoobril 2017. a Pärnu Maakohtule uuesti sama sisuga avalduse.

5. Pärnu Maakohus käsitas avaldust määruskaebusena maakohtu 16. oktoobri 2017. a määruse peale, jättis kaebuse käiguta ning kohustas menetlusosalisi esitama põhistatud määruskaebuse ning tasuma määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot.

6. HM tasus nõutud riigilõivu ning esitas 3. novembril 2017. a maakohtule menetlusdokumendi pealkirjaga „Hagiavalduse täiendus“.

7. Pärnu Maakohus keeldus 8. novembri 2017. a määrusega 16. oktoobri 2017. a avaldust (maakohtu käsituses määruskaebus) ning 3. novembri 2017. a hagiavalduse täiendust (maakohtu käsituses kui täiendatud määruskaebus) menetlusse võtmast.

8. EK saatis 8. novembri 2017 Pärnu Maakohtule e-kirjaga teate selle kohta, et ta siiski ei soovi poolte vahel sõlmitud kompromisslepingust taganeda. Samasisulise teate saatis EK maakohtule 9. novembril 2017, märkides selle pealkirjaks „Määruskaebus“.

9. Pärnu Maakohus käsitas EK edastatud menetlusdokumenti määruskaebusena Pärnu Maakohtu 8. novembri 2017. a määruse peale, jättis selle 14. novembri 2017. a määrusega käiguta selles esinevate puuduste tõttu, kohustas EKt tasuma riigilõivu 50 eurot ning esitama põhistatud määruskaebuse.

10. EK tasus 15. novembril 2017 nõutud riigilõivu.

11. Pärnu Maakohus jättis 23. novembri 2017. a määrusega EK 9. novembril 2017. a määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et maakohtu edastatud määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata, sest maakohus on HM 9. novembri 2017. a menetlusdokumendi ekslikult määruskaebusena menetlusse võtnud.

13. TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Kui määruskaebus on ringkonnakohtu

2-15-4382

3

arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus TsMS § 664 lg 2 järgi määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

14. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa EK 9. novembril 2017 esitatud menetlusdokumenti pidada Pärnu Maakohtu 8. novembri 2017. a määruse peale esitatud määruskaebuseks.

Hoolimata sellest, et EK on menetlusdokumendi pealkirjastanud määruskaebusena, on EK selles märkinud, et ta ei soovi elatisest loobuda, kuna on töövõimetu ja tema sissetulek on 270 eurot (tl 61). Seega on EK esitanud vastuväite maakohtu kinnitatud kompromissilepingu muutmisele (loobunud soovist muuta Pärnu Maakohtu 26. mai 2015. a määrusega kinnitatud kompromissilepingut), kuid ei ole esitanud ühtegi vastuväidet maakohtu 8. novembri 2017. a määruse peale, millega maakohus keeldus HM ja EK 16. oktoobri ja 3. novembri 2017. a menetlusdokumente määruskaebusena menetlusse võtmast. Arvestades 9. novembri 2017. a menetlusdokumendi sisu, ei saa maakohtu 8. novembri 2017. a määruse vaidlustamine olla kuidagi EK eesmärgiks ega ka tema huvides. Sellisena ei vasta määruskaebus sisult TsMS §-s 662 sätestatule ning maakohus pidas seda ekslikult määruskaebuseks. Ekslikult menetlusse võetud määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 järgi läbi vaatamata.

Kuna EK tasus maakohtu nõudmisel esitatud menetlusdokumendilt (määruskaebuselt) riigilõivu, juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et EK saab taotleda tasutud riigilõivu tagastamist. Kohus tagastab menetlusosalise avalduse alusel TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 4 järgi tasutud riigilõivu menetlusosalisele või tema korraldusel muule isikule, kui määruskaebus jäetakse läbi vaatamata.

15. Lisaks märgib ringkonnakohus, et maakohus käsitas ka HM ja EK 16. oktoobri 2017 ja 3. novembri 2017. a menetlusdokumente (tl 15 ja 23–25) meelevaldselt määruskaebuse ja selle täiendusena, kuigi nende sisu ega pealkiri ei võimaldanud neid määruskaebuseks pidada. Olemuselt on nimetatud menetlusdokumendid käsitatavad 6. oktoobri 2017. a hagiavalduse korduva esitamisena ja hagiavalduse täiendusena, millele on lisatud ka tõendid (tl 26–50).

Kuna Pärnu Maakohus jättis hagiavalduse 16. oktoobri 2017. a määrusega kohtualluvuse puudumise tõttu menetlusse võtmata ja edastas selle Harju Maakohtule, tuli Pärnu Maakohtul edastada Harju Maakohtule ka talle ekslikult saadetud hagiavalduse täiendus ja lisad, mitte käsitada esitatud menetlusdokumente määruskaebusena. Eeltoodut arvestades saab Harju Maakohus hagi menetlusse võtmisel lähtuda mh HM 3. novembri 2017. a hagiavalduse täiendusest.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus riigilõivu tasumist ja põhistatud määruskaebuse esitamist nõudes menetlusosalisi eksitanud. Selle tulemusena tasus HM maakohtu nõudmisel hagiavalduse täiendust esitades riigilõivu, nagu ta oleks esitanud määruskaebuse. Kuna esitatud menetlusdokumenti ei saa pidada määruskaebuseks, millelt tulnuks tasuda riigilõivu, on ka HM-l õigus nõuda tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 139 lg 1 järgi on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest tasutav rahasumma ning TsMS § 150 lg 1 p 1 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Praegusel juhul on HM tasunud maakohtu nõudmisel riigilõivu, kuigi ta ei ole vaidlustanud maakohtu 16. oktoobri 2017. a määrust ega taotlenud määruskaebuse läbivaatamist, s.o lõivustatud menetlustoimingu tegemist. Seega on riigilõivu tasutud kogu ulatuses ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu menetlusosalise avalduse alusel menetlusosalisele või tema korraldusel muule isikule. TsMS § 150 lg 6 järgi lõppeb riigilõivu

2-15-4382

4

tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak

Indrek Soots Ande Tänav