4-17-4134/10 · 4-17-4134/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. novembril 2017.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-17-4134 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja, tõlk Darja Filjajeva

Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

A.S isikukood xxx elukoht xxxx väärteoasi Liiklusseaduse § 227 lg.2 järgi

PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve keskuse liiklusmenetlustalituse 18.07.2017.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2317,17,005620.

Asja läbivaatamise kuupäev 02. novembril 2017.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja A.S , kohtuvälise menetleja PPA Põhja Prefektuuri esindaja Raul Annuka.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 57 lg 1 p 3, V™S § 132 p. 1, § 133-135, kohus

otsustas:

Jätta A.S-i kaebus rahuldamata.

PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 18.07.2017.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2317,17,005620 jätta muutmata.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

2

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsioonkaebuse teatise saamisel

on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis 07. detsember 2017.a. alates kella 12.00 .

Asjaolud 27.juunil 2017.a. koostas Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Rainer

Peetsmann väärteoprotokolli selle kohta, et A.S juhtis 27.06.2017.a. kell 12.00 ajal

mootorsõidukit Volkswagen Passat Variant , registreerimismärgiga xxxx Harju maakonnas Tallinnas Paldiski mnt.-l Pirni tn –Mustamäe tee vahel suunaga Mustamäe tee poole kiirusega 74 +- 3 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul oli 50 km/h. Seega ületas ta suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 18.07.2017.a. otsuse alusel väärteoasjas 2317,17,005620 määrati A.S-ile liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 2(kaheks) kuuks.

Kaebuse sisu.

Kaebaja vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse karistuse osas, väärteo asjaolusid ei vaidlusta. Ta tunnistab süüd ja kahetseb . On esitanud vastulause ,milles selgitas juhtunu asjaolusid ja avaldas kahetsust. On invaliidsuspensionär, töövõime kaotus on enda sõnade kohaselt 70 %. Pensioni suuruseks on 180.97 eurot ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuse suurus on 30.94 eurot kuus. Töötab TR Eesti OÜ-s taksojuhina ning töötasu on umbes 152-155 eurot kuus. Seega ei ole igakuine sis- setulek eriti suur. Seoses invaliidsusega tarvitab retseptiravimeid, mille peale kuulub märki- misväärne summa. Samuti tuleb kanda eluaseme kulud . Kui võetakse karistusena ära juhti- misõigus, siis kaotab töö ja sissetulek väheneb veelgi. Samuti vajab juhtimisõigust, et toime- tada igapäevaseid toiminguid, kuna liikumispuude tõttu on liikumisraskused. Palub karistada rahatrahviga ,mitte ära võtta juhtimisõigust. Kaebuses lubas esitada invaliidsust kinnitavad tõendid kohtuistungil.

Menetlus kohtus.

Kaebuse esitaja jäi kohtus esitatud kaebuse juurde. Selgitas, et ei vaidlusta rikkumist. Kiiruse

ületamine toimus seetõttu, et ei lastud ümber reastuda .Kiirendas manöövri sooritamiseks. Kohtule ei ole esitada invaliidsust tõendavaid dokumente, kuna on tekkinud arusaamatus puude määramisega ja peab minema arstide juurde Juhtimisõiguse olemasolu on vajalik . Samas leiab, et teine juht rikkus palju raskemalt liiklusseadust, kuna ei lasknud teda ümber reastuda. Tal on

varasemalt samuti liiklusseaduse rikkumisi . Puue on olnud juba kaksteist aastat. Kahetseb tehtut ja taotleb karistuseks rahatrahvi , kuid juhtimisõiguse alles jätmist.

3

Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata. Tegemist oli ohtliku liiklus- seaduse sätte rikkumisega. Menetlusalusele isikule on aasta ja paari kuu jooksul määratud neli karistust liiklusseaduse sätete rikkumise eest. Kohtule esitati A.S-ile 22.10.2017.a. tehtud kiirmenetluse otsus, mis oli samuti talle kiiruse ületamise eest määratud, seekord rahatrahv.

Antud juhul on mootorsõiduki juht ületades sõidukiirust sooritanud ka manöövri s.o. ümberreastumise. Kaebajat on karistatud varem kolmel korral lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise eest ning peale 18.juuli 2017.a. otsust on A.S-i karistatud kiirmenetluse otsusega 22.10.2017.a. LS § 227 lg.2 järgi kvalifitseeritud rikkumise eest rahatrahviga 30 trahviühikut s.o. 120 eurot.

Kohus avaldas väärteotoimiku materjalidest:

tunnistaja Sigrid Sihveri ülekuulamise protokolli, millest nähtuvalt täites tööülesandeid Tallinnas Paldiski mnt. ja Pirni tn. ristmiku juures mõõtis ta mööduva takso VW Passat xxxx kiiruseks 74 +- 3 km/h. Sõidukit juhtis A.S, Sõiduk kiirendas mitmest autost mööda. Isik tunnistas, et kiirustas, sest kliendil oli kiire; menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis A.S selgitab teo toimepanemise asjaolusid, kahetseb tehtut, palub load alles jätta ;, kiirusemõõte seadme kasutamise protokoll, mille kohaselt oli sõiduki kiiruseks 74 +- 3 km/, vastulause ning karistusregistri väljavõtte.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumentaalseid tõendeid, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku ütlused kohtuistungil ning kohtuvälise menet- leja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasja kogutud tõendeid seisukohale, et A.S-i kaebus tuleb jätta rahuldamata. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kae- buse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Liiklusseaduse § 15 lõige 1 punkt 2 sätete kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. Vastavalt liiklusseaduse § 227 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud

suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetri tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 227 lg 5 p 1

kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 227 lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni.

Vaidlust ei ole selles, et A.S juhtis 27.06.2017.a. kell 12.00 ajal mootorsõidukit Volkswagen Passat Variant , registreerimismärgiga xxxx Harju maakonnas Tallinnas Paldiski mnt.- l Pirni tn –Mustamäe tee vahel suunaga Mustamäe tee poole kiirusega 74 +- 3 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul oli 50 km/h. Seega ületas ta suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 18.07.2017.a. otsuse alusel väärteoasjas 2317,17,005620 määrati A.S-ile liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 2(kaheks) kuuks.

4

Kaebaja poolt liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 rikkumine, s.t asulasisesel teel suurima sõidukiiruse,

50 km/h, ületamine 21 km/h võrra on tõendamist leidnud lisaks menetlusaluse isiku süü

omaksvõtule, ka kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, millest nähtub, et politseiametnik täites tööülesandeid Tallinnas Paldiski mnt. ja Pirni tn. ristmiku juures ,mõõtis mööduva takso

VW Passat xxxx kiiruseks 74 +- 3 km/h. Sõidukit juhtis A.S(ik.xxx),

Sõiduk kiirendas mitmest autost mööda. Isik tunnistas, et kiirustas, sest kliendil oli kiire;

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis A.S selgitab teo toimepanemise asjaolusid, kahetseb tehtut, palub load alles jätta ;, kiirusemõõte seadme kasutamise protokoll,

mille kohaselt oli sõiduki kiiruseks 74 +- 3 km/ . Menetlusalusele isikule näidati tabloole

fikseeritud näitu. Kasutati kiirusemõõturit Kiirusemõõtur Stalker II MDR nr.AS008359 kiirusemõõtja taadeldud ja töökorras.

Menetlusalune isik selgitas oma vastulauses, et ületas sõidukiirust, kahetseb, kuid palun mitte ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigust.

Tuginedes eelnenule ja antud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et A.S-ile süüksarvatud tegu, liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 nõuete rikkumine, on aset leidnud, tema poolt

toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 227 lg. 2 järgi, kui mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine on 21 kuni 40 km/h. Sõidukiirust oli ületatud tuntavalt ning isik pidi seda kindlasti tajuma. Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul väärtegu toime pandud otsese tahtlusega.

Menetlusaluse isiku A.S-i teos puuduvad õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega miinimummäära lähedasena s.o. 2 kuuks. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on leidnud, et menetlusaluse isiku süü on suur LS § 227 sätestatud väärteokoosseisu silmas pidades ning see tingis ka põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise .

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul on tuvastatud kergendava asjaoluna kahetsuse , tuvastatud ei

ole raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist ja kahetsust luges kohtuväline menetleja põhjendatult karistust kergendavaks asjaoluks, samas

nähtub kaebuse esitaja karistusandmetest , et isikul on kolm kehtivat väärteokaristust liiklusseaduse sätete rikkumise eest nin kõik rikkumised on seotud mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest , isikut on karistatud rahatrahviga ja ka juhtimisõiguse äravõtmisega.Kohtule esitatud kaebuses on A.S märkinud, et vajab juhtimisõigust, kuna töökohustuste täitmiseks on hädavajalik autoga liikumine, samuti on juhtimisõigust vaja liikumispuude tõttu.

Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille kasutamisel tuleb järgida liiklusreegleid. Liikluskultuuri tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil on seadusandja pidanud vajalikuks ohtliku rikkumise toime pannud juhtide teatud ajaks liiklusest kõrvaldamise.

5

Teatavasti on mootorsõiduki juhtimisõiguse saamise ja säilitamise eelduseks liiklusseaduse

sätete tundmine ning nende järgimine. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest, juhi kohustustest kui ka võimalikest karistustest nende nõuete ja kohustuste rikkumiste eest. Käesoleval juhul võib § 227 lg.2 järgi kvalifitseeritud õiguserikkumise (kiiruse ületamine 21 kuni 40 km/h) määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü on keskmine. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kõnealust väärtegu saab toime panna vaid tahtlikult, sest sellisel määral kiiruse ületamist tajub iga sõidukijuht. Kohus leiab, et iga isik peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks senini väljakujunenud

elulaad. Juhtimisõiguse saanud isik peab olema teadlik liiklusseaduse nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Samas märgib kohus, et olukorras, kus seadusandja on kehtestanud kiiruse ületamise eest põhikaristusena muuhulgas ka juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni , tuleb põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist eriti põhjalikult kaaluda. Arvestades eeltooduga nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et A.S-i

karistamisel toimepandud väärteo eest tuleb kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus juhib jätkuvalt tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-122-13, mille kohaselt tuleb põhikaristust mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada selle iseloomuga: karistus ei

täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine juhtudel, mil rahatrahv

põhikaristusena ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Põhikaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Kuivõrd sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb karistuse määramisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Korduvalt rikkumise toime pannud isiku

puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul

peaksid esinema kas isiku süüd (nt täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks.

Kohus leiab, et A.S on küllaltki lühikese aja jooksul pannud toime kolm Liiklusseaduse § 227 lg.2 järgi kvalifitseeritud õiguserikkumist ,lisaks 27.juuni 2017.a. LS §

227 lg.2 järgi kvalifitseeritud õiguserikkumisele ( kaevatav otsus 18.07.2017.a. nr.2317,17,005620) veel ka 22.10 2017.a. kiirmenetluse otsus LS § 227 lg.2 rikkumises , siis

selline käitumine liikluses näitab tema üldist suhtumist liiklusohutusse, tema enese ja

kaasliiklejate tervisesse ja varasse, tema enda ja lähedaste heaolusse ,samuti näitab isiku igapäevast liikluskäitumist . Tulenevalt sellest, et juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb A.S-i puhul seega tuvastada tema suuremale süüle viitavad asjaolud, mis annaks alust arvata, et teda on

võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest üksnes põhikaristusena

juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise teel. Kohus leiab, et A.S-ile määratud varasemad rahatrahvid ning ka juhtimisõiguse äravõtmine ei ole mõjutanud teda uute süütegude

toimepanemisest hoiduma. Järelikult ei täidaks uue rahatrahvi kohaldamine eripreventiivset

6

eesmärki ja see on ennast konkreetse isiku puhul karistusliigina ammendanud. Liiklussüüteo

toime pannud isikute hulgas ning antud juhul on ka kaebajal arusaam, nagu kujutaks juhtimisõiguse äravõtmine endast võimalikest enim piiranguid kaasa toovat karistusliiki, mida

tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel. Tegelikkuses on olukord selline, et KarS § 50 lg 2

kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. A.S-i puhul ei ole välistatud eeltoodud alusel

temalt juhtimisõiguse äravõtmist, kuna ta pole KarS § 50 lg-s 2 märgitud isik, kuigi oma kaebuses väitis, et tal on liikumispuue, kuid vastavaid kirjalikke tõendeid ei esitanud kohtule.. Kohus leiab, et A.S on pärast varasemaid karistusi sama liiklusseaduse §-i ja lõike järgi, jätkanud liiklusalaste rikkumiste toimepanemist, seega on ta ise asetanud ennast olukorda, kus muu karistusliigi kohaldamine pole kohtu arvates otstarbekas , kuivõrd see ei aitaks ära hoida uute süütegude toimepanemist. Riigikohus on lahendis 3-1-1-6-17 märkinud „ Ka üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades

ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks õiguskorras

süütegude korduvat toimepanekut oluliselt rangemal viisil. Lubatud sõidukiiruse ületamine

suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada

raskemaid tagajärgi. Seetõttu on paslik osutada Maanteeameti avaldatud liiklusõnnetuste statistikale, mille kohaselt oli liiklusõnnetuste arv 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga suurem. Võrdluses 2015. aasta andmetega oli suurem ka liiklusõnnetustes vigastatute ja hukkunute arv.

Politsei- ja Piirivalveameti statistika, mis kajastab aastatel 2012–2015 toimepandud väärtegusid, võimaldab samuti järeldada, et kiiruse ületamisega seotud väärtegude arv ületas

2015. aastal 2013. a ja 2014. a vastavaid näitajaid. Võrreldes kahe varasema aastaga moodustasid 2015. aastal toimepandud väärtegudest suurima kasvu just vahemikus 21–40 km/h toime pandud kiiruse ületamised.“ A.S-i poolt on lühikese aja jooksul toime pandud mitu sõidukiiruse ületamist LS § 227 lg.2 järgi s.o. kiiruse ületamine 21- 40 km/h võrra ning kõigest eelnevast tulenevalt leiab

kohus, et A.S-ile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2-ks kuuks on põhjendatud ning menetlusaluse isiku kaebus ei kuulu rahuldamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik

7