1-16-2019/21 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. detsember 2017, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-2019 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär

Kaie Kaseorg

Prokurör Külli Zimm ( arvamus esitatud kirjalikult ) kriminaalasi Tartu Vangla materjalid osas vangistusest H.M

tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu

Kaitsja Kohtuistung H.M

Isikukood: XXX, asukoht: Tartu Vanglas,

vabanemisjärgne elukoht: XXX. Karistusaja algus ja lõpp: 25.04.2016-22.04.2019. Aare Kaldma

määratud korras kaugkohtuistung 27.11.2017

RESOLUTSIOON

1. Vabastada H.M temale Tartu Maakohtu 11.03.2016 otsusega

kriminaalasjas nr 1-16-2019 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele.

2. 22.04.2019. KarS § 76 lg 4,5 alusel määrata H.M-ile katseaeg kuni

3. - KarS § 751 lg 3 p le 2 vastavalt määrata H.M-ile elektroonilise valve

kestuseks viis (5) kuud. KarS § 751

lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse H.M keha külge.

4. KarS

§ 78 p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada H.M käitumiskontrollile kestusega kuni

22.04.2019 - , mille jooksul kohustada teda järgima KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontroll kohustusi: nõudeid ja –

 elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – ; XXX

 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, - töö või õppimiskoha vahetamiseks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

6. KarS § 75 lg 2 p 2, 4 alusel määrata H.M-ile katseajaks järgmised

lisakohustused:

 mitte tarvitada alkoholi;

 otsima endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

7. Määrata H.M katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

8. Määrus H.M suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

9. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.

10. Vabastada süüdimõistetu H.M karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. 11. Välja mõista H.M-ilt menetluskuluna riigituludesse 165,84 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Aare Kaldma poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates makseinfo alusel.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 11.03.2016 otsusega on H.M süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 1 järgi ning karistatud 2 aasta 8 kuulise vangistusega. i karistusaja hulka KarS § 68 lg 1 alusel arvat eelvangistuses viibitud aeg 22. - 23.02.2016. a, s.o 2 ks loeti 2 päeva ning lõplikuks karistuse aastat 7

kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 esimese lause alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 18.12.2015. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – – võrra ning 4 kuud vangistust liitkaristuseks kohtuotsuste 2

kogumis mõisteti aastat 11 kuud 28 päeva vangistust.

24.10.2017 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud isikliku toimiku H.M otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne ga elektroonilise valve alla vabastamist. tähtae

Tartu vangla esitatud arvamusest karistatud nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras kahel korral, esimene reaalne vangistus. Praegune isikuvastane tegu, varasem ühiskonnaohtlik.

Soodusteguriteks sõltuvusprobleemid, puudulik probleemilahendamise oskus, kehv majanduslik olukord. Distsiplinaarkaristused puuduvad.

01.07.2017 - 30.09.2017 osales vangla tööhõives majandustöödel majandusabitöölisena. Alates 28.08.2017 läbib kuritegeliku käitumise muutust motiveerivat individuaalprogrammi.

Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Turvalisusriskid puuduvad. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on joobes ning tema majanduslik seis on kehv. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 8%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 14%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust Tartu Vangla H.M tingimisi toetab enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.

Kriminaalhooldusametniku arvamus Rahvastikuregistri andmetel kuuluvad kinnipeetava H.M päritoluperekonda ema L

. J. ja isa H. J. Mõlemad vanemad on surnud. Isikul on kaks õde, kellest üks on surnud ning teine õde on K. J, kes elab XXX. Samuti on isikul vend T. J, kelle elukohaks on . XXX

Kinnipeetav H.M on tütar M. J., kes elab ning kolm poega J. J, K. J. ja P. J. J. XXX J. . J. XXX K. J. elab XXX linnas ning P. J. elab koos H.M endise abikaasa K külas, XXX. Umbes aasta enne vangistust lahutas abikaasast K. J, koos olid elanud 31 aastat, isiku perekonnaseis on lahutatud. Läbisaamine nii endise abikaasa kui lastega on hetkel hea, suhted on toetavad. Endise abikaasa K. J. . J. sõnul on suhted P pärast lahkuminekut veel paremad.

H.M isiklikke asju ajab hetkel K oha võtmed, kuhu H.M . J. Ka eluk

vabanemisjärgselt elama asuda soovib, on K käes. K sõnul olid . J. . J. isiku suhted enne vangistust lastega olematud, kuna lapsed ei soovinud isaga suhelda viimase alkoholi tarvitamise

tõttu. Praeguseks on laps sõnul oli ed isaga taas suhtlema hakanud. Endise abikaasa K. J. vabaduses H.M alkoholi tarvitamine väga suureks probleemiks, see oli ka põhjuseks,

miks lahku mindi. Endise abikaasa K. J. korteri . H.M sõnul ostis ta kinnipeetav H.M-ile XXX

naabreid ei tunne, teadaolevalt ei ole seal kedagi kinnipeetav H.M tuttavat, kellega koos alkoholi tarvitaks. Varasemalt elas H.M XXX ning tarvitas alkoholi koos naabertalude elanikega. Vangistuse . J. ja venna T. jooksul on toimunud lühiajalised kokkusaamised endise abikaasa K J

. Samuti on suhelnud lähedastega telefoni teel.

Kinnipeetav H.M soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla

ning on avaldanud soovi vabanemise korral asuda elama aadressile . Korter kuulub XXX kinnipeetav H.M endisele abikaasale K. J. Korter on ühetoaline, ahiküttega. Tehnilised tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks on olemas. Korteris on hetkel üsna vähe mööblit ning pärast isiku vabanemist oli soov minna mööblit juurde ostma. Selgitatud elektroonilise

valve korda ning sellest tulenevaid liikumispiiranguid. K. J. sõnul on ta nõus isiku vabanemisega XXX, kuid kuna on ise enda eluga edasi läinud ja elab teises kohas ning käib tööl, siis toitu, riideid ja muid esmatarbevahendeid isikule ostma ega tooma ei hakka ning isiku käekäigu eest vastutust ei võta. Korteris hakkaks kinnipeetav H.M elama üksi. Kuna tegemist on ahiküttega korteriga, peab olema isikul võimalik endale puukuurist puid tuua. K. J. on jätnud talle kasutamiseks auto, et isikul oleks võimalik käia XXX sisseoste tegema, seega

isiklik auto on H.M kasu sõnul ei ole ta kindel, kas H.M tamiseks olemas. K. J. ise on aru saanud elektroonilisest valvest tulenevate liikumispiirangutega.

Kinnipeetav H.M on omandanud keskhariduse XXX. Tartu Vangla poolt saadetud

taotlusest nähtub, et vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav H.M asuda tööle

kingsepana. Täpsemad andmed selle kohta puuduvad, on vaid informatsioon, et kui tõesti midagi muud üle ei jää, siis läheb uuesti Soome. Viimase aasta jooksul enne vangistust on isik olnud töötu. Sai vallast toimetulekutoetust ja tegi tuttavate juures juhutöid. Varasemalt töötanud kingsepana, traktoristina, saekaatris, teinud farmi-ja ehitustöid. Töötas üle 20 aasta Soomes,

tehes seal ametlikult ehitustöid. On välja toonud, et Eesti elatustase ei vasta päris tema nägemusele hästi toime tulemisest. Pangast on võtnud tarbimislaenu, tagasi makstav osa umbes

5000 –6000 eurot. Vanglas on osalenud majandusabitöödel. 28.08.2017 seisuga on Tartu Vangla andmetel tasumata nõudeid 2394 eurot, vabanemisfondis 599 eurot. Praeguse seisuga puudub kinnipeetav H.M kehtiv isikut tõendav dokument. Elektroonilise valvega vabanemisel puudub kinnipeetav H.M töökoht ja sissetulek. Olemas on kindel elukoht ning toetav lähivõrgustik. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu H.M selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Esimene vangistus ja röövimise eest. Vangistuses oli tööhõiveprogramm 3 kuud, mis on läbitud ja antud momendil on psühholoogiline nõustamine, mida on 2 korda käia veel. Elama asuks üksinda üürikorteriusse, mida üürib endise abikaasa käest. Lähedastest on vend ja õde, kellega läbi käib ja 3 last. Suhted on lastega väga head ja endise abikaasaga normaalsed. Vabanedes peab tööle minema, elu tuleb kuidagi edasi elada. Töökoht on XXX. Transport on olemas, tütar annab auto.

Elektroonilise valvega tuleb toime, muud võimalust ei ole. Alates 1998 aastast töötas kinnipeetav Soomes ja sissetulek on seal ikkagi midagi muud, kui Eestis, aga praegu peab olema rahul sellega, mis on. On alkoholiprobleemiga hakkama saanud ja tundub, et ei ole isu enam selle järele on vabanedes alkohol kergemini kättesaadav, aga on mõelnud ja usub . ndlasti Ki , et

saab hakkama ja talle ei ole seda vaja. Karistuse kandmisele tuli ise täpselt ette nähtud kuupäeval n suhtlusringkonnas lähikondsed, kelle . Vabaduses o hulka ei kuulu kriminaalkorras

karistatud isikud. Ise ei kutsu ka oma tutvusringkonda selliseid isikuid, kui vabaneb. On jõudnud järeldusele, et pea oma käitumist muutma, õigusrikkumisi kavas toime panna ei ole. b

Kaitsja leiab, et antud isiku puhul esinevad formaalsed ja materiaalsed alused isiku

vabastamiseks. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on vabanemise eelduseks kaks kriteeriumi, isiku käitumine vangistuses ning tema sotsialiseerumisvõimalused vabaduses, mis peaks vähendama kuriteo toimepanemise ohtu. Isikut ei ole vaatamata pikaajalise vangistuse

kandmisele kordagi distsiplinaarkorras karistatud, märkimisväärne on asjaolu, et karistuse kandmisele ilmus isik vabatahtlikult. Isik on läbinud kõik talle võimaldatud sotsiaalprogrammid ja vangla iseloomustuse kohaselt on ta neis osaledes olnud osavõtlik. Seega võib järeldada, et isik on teinud järeldused. Hinnates isiku võimalusi vabaduses, tuleb rõhutada, et isikul on kindel elukoht, tema suhtlusringkonda kuuluvad lähikondsed, kes on valmis teda toetama, isikul on garanteeritud töökoht ja seeläbi sissetulek, mis kaitsja hinnangul viitab otseselt sellele, et uute

kuritegude toimepanemise oht on väike. Seda kinnitab ka vangla iseloomustuses antud riskianalüüsi protsent. Eluliselt usutav on ka süüdimõistetu väide selle kohta, et ta kavatseb oma elu vabaduses korraldada selliselt, et õigusrikkumisi enam toime ei pane. Sellele viitab ka isiku vanus, vaevalt taolises vanuses isik soovib naasda vanglasse. Isik on andnud nõusoleku alluda kohtu poolt määratavatele käitumistingimustele ja ka elektroonilisele valvele. Kõike eeltoodut arvestades palub kaitsja süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastada.

Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt

ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa tingimisi enne tähtaega vangistusest H.M vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Külli Zimm, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega H.M tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla,

asub seisukohale, et süüdimõistetu peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla.

Isikut on kriminaalkorras karistatud kahel korral ja isik kannab esimest reaalset vangistust.

Soodusteguriks on sõltuvusprobleemid, puudulik probleemilahendamise oskus ja kehv majanduslik olukord. Tartu Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu tunnistanud, et temal on probleeme alkoholi kuritarvitamisega viimase aasta jooksul.

Isiku puhul on positiivne, et temal puuduvad distsiplinaarkaristused ja ta antud ajal läbib vanglas kuritegeliku käitumise muutust motiveerivat individuaalprogrammi. Vabanemise korral on isikul olemas kindel elukoht ning lähedaste toetus. Süüdimõistetu puhul on negatiivne, et vabanemise korral puudub isikul töökoht ja seega ka sissetulek.

Arvestades kõiki e prokurör arvamusel, et H.M eltoodud asjaolusid kogumis, on

tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.

Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja H.M toetab

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla ja isiku käitumiskontrollile allutamist koos iseloomustustes toodud kohustuste kohaldamisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu

Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu H.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine koos elektroonilisele valvele allutamisega on põhjendatud.

H.M kannab käesolevalt liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest ning KarS § 76 lg kohaselt võib kohus astme kuriteos süüdlase katseajaga 2 p 1 esimese tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2

mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on H.M mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 1 aasta ja kuu, so üle 1/2 temale 7

mõistetud karistusajast. Samuti on karistusest jäänud kanda rohkem kui kaks kuud, kuivõrd

karistusaja planeeritud lõpp saabub (KarS § 76 lg 3). Seega on KarS § 22.04.2019 -s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud.

Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses

märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste

täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg on vangistuse eesmärk kinnipeetava -st 1 suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28.

aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3 17. See aga tähendab, et ennetähtaegse -1-1- - 12

vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust.

Vabanedes asuks kinnipeetav kriminaalhooldusametniku arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressile XXX. Korter kuulub kinnipeetav H.M endisele abikaasale

K. J nilised tingimused elektroonilise valve . Korter on ühetoaline, ahiküttega. Teh

kohaldamiseks on olemas. Samuti on olemas vajalikud nõusolekud isiku sinna elama

asumiseks. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane

käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. ei ole ühtegi kehtivat Kinnipeetaval

distsiplinaarkaristust. Ta on osalenud vangla tööhõives ning Alates 28.08.2017 läbib

kuritegeliku käitumise muutust motiveerivat individuaalprogrammi. Agressiivsust ega

kuritegelikke hoiakuid vangla iseloomustusest nähtuvalt isiku käitumises täheldatud ei ole. Seega kinnitab ka isiku käitumine vangistuse jooksul tema soovi naasta õiguskuulekale teele ning kinni pidada kehtivatest reeglitest.

Samuti toob kohus positiivse asjaoluna välja, et kinnipeetaval on toetav lähivõrgustik.

Läbisaamine nii endise abikaasa kui lastega on hetkel hea, suhted on toetavad. Vangistuse jooksul on toimunud lühiajalised kokkusaamised endise abikaasa K. J. ja venna T. J. Samuti on

suhelnud lähedastega telefoni teel. Seda, et kinnipeetavat ollakse valmis vabaduses aitama kinnitab ka asjaolu, et endine elukaaslane soetas korteri, et kinnipeetaval oleks võimalik sinna

vabanemise korral elama asuda. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt puuduvad antud elukohas kinnipeetaval tuttavad, kellega koos isik võiks alkoholi tarbima asuda. Seega toetab kinnipeetava suhtlusringkond ning vabanemisjärgne elukoht isiku soovi käituda edaspidi seadusekuulekalt.

Kinnipeetaval on vabanemise korral olemas ka garanteeritud töökoht. Kohtule esitatud

garantiikirjas kinnitab AS , et on valmis pakkuma

XXX alalist töökohta H.M-ile

sorteerijana, kui ta seda soovib, Tartus aadressil asuvas sekundaarse tooraine XXX käitluskeskuses. Töökoha olemasolu tagab isiku eduka majandusliku toimetuleku

vangistusest vabanemisel ning pakub ka lisamotivatsiooni alkoholist hoidumiseks ning seadusekuulekaks käitumiseks sisustades isiku aega produktiivselt.

Suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on isiku kalduvus alkoholi kuritarvitada. Samas nähtub kohtule kinnipeetava ütlustest ning käitumisest vangistuse jooksul,

et isik on siiski teadvustanud endale probleemi ning mõistab, et eduka edasise toimetuleku seisukohalt on oluline loobuda alkoholi tarbimis t. usub, et saab liig es Kinnipeetav märkis, et hakkama ja ei ole talle vaja. mõistab, et alkoholi

Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused, suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda ning võib loota, et isiku puhul on vangla n ö oma töö teinud ja saavutatud on VangS § -

6 lg-s 1 toodud peamine eesmärk: süüdimõistetu on suunatud tagasi õiguskuulekale teele, mistõttu on põhjendatud ka isiku ennetähtaegne vabastamine.

Menetluskulud

H.M tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamise

taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana .2017.a kohtuistungist määratud korras osa 27.11 vandeadvokaat Aare Kaldma. Kaitsja esitas 27.11.2017.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu

suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja

mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 165,84 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 165,84 eurot.

Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole - endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb H.M-ilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses

tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks

ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik