3-17-757/32 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. detsember 2017. a, Tallinn

Haldusasja number

S.J. kaebus tuvastada Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti 03.03.2017 ehitusloa nr 1712271/05976,

25.07.2017 ehitusloa nr 1712271/25585 ja Vana-

Kalamaja

hoone

laiendamiseks

planeerimismenetluse

läbi

viimata

jätmise

õigusvastasus

Haldusasi

3-17-757

Menetlusosalised

Kaebaja – S.J., volitatud esindaja v.adv Maria Mägi-

Rohtmets

Vastustaja – Tallinna linn (Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti kaudu), volitatud esindajad Kent Märjamaa ja

Terje Krais

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus läbi vaatamata osas, milles see on esitatud avalike huvide kaitseks

(otsuse p 10).

2. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.01.2018 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna linnale kuulub Vana-Kalamaja 9 asuv kinnistu koos seal asuvate ehitistega. 2016.

a novembris otsustati seni ehitist õppehoonena kasutanud Vana-Kalamaja Täiskasvanute

Gümnaasium (VKTG) liita Tallinna Linnamäe Vene Lütseumiga ja korraldada uuest

2(11)

õppeaastast kooli tegevus ümber Tallinna Linnamäe Vene Lütseumiks. VKTG kolis samal

ajal Vana-Kalamaja õppehoonest välja.

2. Tallinna linn asus koolihoonet rekonstrueerima. Ehituse I etapis lammutati ehitis osaliselt

(06.02.2017 ehitusluba nr 1712271/03264). Ehituse II etapis kavandati ehitist laiendada kuni

33% ja hoone rekonstrueerida. Selleks väljastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA)

03.03.2017 ehitusloa nr 1712271/05976. Ehituse III etapis plaaniti rajada taristu, piirdeaiad

ja väravad ning lammutada abihoone. Ehituse I ja III etapi ehituslubasid ei vaidlustatud.

3. S.J.le kuulub korteriomand aadressil xxxxxxxx, mis asub Vana-Kalamaja 9 hoone vahetus

läheduses. S.J. esitas Tallinna Halduskohtule 05.04.2017 kaebuse, milles nõudis TLPA

03.03.2017 ehitusloa nr 1712271/05976 tühistamist.

4. Vastustaja esitas 09.08.2017 taotluse haldusasja nr 3-17-757 menetluse lõpetamiseks

seoses 03.03.2017 väljastatud ehitusloa nr 1712271/05976 kehtetuks tunnistamisega. Tallinna

Halduskohus andis 15.08.2017 määrusega loa haldusasjas nr 3-17-757 kaebust muuta, mille

järel on menetluses kaebus nõuetes tuvastada TLPA 03.03.2017 ehitusloa nr 1712271/05976

ja Vana-Kalamaja 9 hoone laiendamiseks planeerimismenetluse läbi viimata jätmise

õigusvastasus.

5. 15.08.2017 määrusega võttis kohus menetlusse S.J. kaebuse nõudes tühistada TLPA

25.07.2017 ehitusluba nr 1712271/25585.

6. S.J. esitas Tallinna Halduskohtule 16.10.2017 taotluse kaebuse muutmiseks ning palus

haldusasja 3-17-757 raames menetleda nõudeid tuvastada TLPA 03.03.2017 ehitusloa nr

1712271/05976, 25.07.2017 ehitusloa nr 1712271/25585 ja Vana-Kalamaja 9 hoone

laiendamiseks planeerimismenetluse läbi viimata jätmise õigusvastasus.

7. Tallinna Halduskohus andis 30.10.2017 määruses loa kaebust muuta ja otsustas menetleda

kaebust nõuetes tuvastada TLPA 03.03.2017 ehitusloa nr 1712271/05976, 25.07.2017

ehitusloa nr 1712271/25585 ja Vana-Kalamaja 9 hoone laiendamiseks planeerimismenetluse

läbi viimata jätmise õigusvastasus.

POOLTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja leiab, et vaidlustatud ehitusload on õigusvastased. Need riivavad tema

omandiõigust, õigust tervise kaitsele ja põhiõigust korraldusele ja menetlusele. Kinnistule

põhikooli hoone rajamine ja olemasoleva hoone oluline laiendamine mõjutab piirkonda

negatiivselt, suurendades liikluskoormust, misjärel suureneb ka müra ja saaste. Kaebaja

kinnisasja väärtus väheneb.

8.1. Rikutud on kaebaja õigust korraldusele ja menetlusele. Detailplaneeringu (DP) ja

projekteerimistingimuste menetluse läbi viimata jätmine on õigusvastane. Ehitusluba anti

projektile, milles kavandatud olemasoleva hoone laiendus ületas seadusega lubatud 33%

esialgsest mahust. EhS ja PlanS tähenduses ei ole hoone laiendamisel oluline mitte eelnev

tegelik maht, vaid esialgu kavandatud maht, s.o maht, mis on kajastatud esialgses projektis.

Väljendiga „esialgne maht“ on soovitud vältida olukorda, kus hoonet korduvalt laiendades

saavutatakse progresseeruvalt suurem maht. Arvesse ei saa võtta hoone ebaseaduslikke

juurdeehitisi või hoone varasemaid laiendamisi. Hoone mahu arvestamisel tuleb lähtuda

maapealsest mahust.

8.2. Ehitisregistri andmetel paikneb Vana-Kalamaja 9 kinnistul hoone mahuga 18 842 m3.

Sama maht nähtub ka ehitusprojektile lisatud hoone ajaloolisest projektist. Eskiisprojekti

kohaselt on hoone mahuks koos lammutatava hoonega 19 530 m3. Vastustaja on tagantjärele

muutnud ehitisregistri andmeid, näidates hoone mahuna 22 068 m3. Vastustaja on viidanud, et

muudatuse tingis majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste

3(11)

andmete loetelu ja arvestamise alused“ (määrus nr 57). Määrus nr 57 on rakendatav ainult

ehitise projekteerimisel ja ehitamisel, sh ehitusprojekti ja ehitamise tehnilise dokumendi

koostamisel. Riigikohus on oma 04.06.2014 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-59-13 märkinud, et

määrus pole kohaldatav planeerimismenetluses. Ehitusloa aluseks oleva projekti seletuskirjas

on hoone mahuks märgitud 21 805 m3. Siingi on vastuolu: dokument on koostatud pärast

2016. a detsembri mõõdistuse toimumist. Kui ka maht 21 805 m2 vastaks tõele, on hoone

laiendamine kuni 29 193 m3 enam kui 33% ning eeldanuks DP koostamist või

projekteerimistingimuste väljastamist. Rimer Konsult OÜ ekspertarvamuse nr E1079 „Vana-

Kalamaja tn 9 hoone laiendamise projekt“ kohaselt on hoone esialgne maht koos maa-aluse

mahuga maksimaalselt 20 890 m3. Hoone maapealseks mahuks on ekspert leidnud 18 850 m3.

Juurde ehitatav maht on seega 1670 m3 suurem, kui lubatud ilma DP koostamiseta. Ehitusloa

kohaselt on hoone laiendamisel laiendatud hoone lõplikuks mahuks 29 193 m3 ehk laiendatud

hoone maht on 54% suurem kui hoone esialgne maht.

8.3. Vastustaja on väljastanud 21.06.2017 projekteerimistingimused nr 1712271/05976 Vana-

Kalamaja

hoone

laiendamiseks

suuremas

mahus

kui

33%.

Väljastatud

projekteerimistingimused tõendavad, et hoone laiendamise maht on üle 33%. Seega oleks

vastustaja pidanud enne ehitusloa väljastamist viima läbi DP või projekteerimistingimuste

menetluse. HKMS § 158 lg 2 kohaselt hinnatakse haldusakti õiguspärasust selle andmise aja

seisuga. Ehitusloa andmise seisuga ei ole vastustaja viinud läbi nõutavat DP ja

projekteerimistingimuste menetlust. Ehitusluba ei saa olla õiguspärane olukorras, kus puudub

selle andmise aluseks olev eelhaldusakt. Ka projekteerimistingimuste menetlusest jäeti

kaebaja teavitamata, projekteerimistingimuste tagantjärele vormistamine tähendab ühtlasi

seda, et varem heaks kiidetud ehitusprojekt ja selle alusel väljastatud ehitusluba ei vasta enam

projekteerimistingimustele parkimiskohtade osas.

8.4. Vastustaja esitatud OÜ Privaat Arhitektuur tööl 04016 „Vana-Kalamaja hoone

mõõdistusmudel“ on võltsimise tunnused. Vastustaja on väitnud, et teostas mõõdistuse 2016.

a detsembris. Kohtule on esitatud bdoc-ümbrik 11.04.2017. Failide metaandmetest nähtuvalt

on need loodud alles 10.04.2017 või 11.04.2017. Mõõdistusprojekt koostati tagantjärele, et

luua õigusnäivust.

8.5. DP algatamist oleks tulnud kaaluda ka Tallinna linna ehitusmääruse § 10 lg 7 alusel. DP

menetlus oleks olnud ka avalik vastupidiselt praegusele menetlusele.

8.6. Menetluse puudulikkusele viitab ka asjaolu, et ehitusloa taotluse aluseks olev projekt on

allkirjastatud 03.03.2017 kell 09.14 ja luba on väljastatud samal kuupäeval kell 13.03.

Ehitisregistri koondvaatest nähtub, et ehitusloa taotlus on esitatud alles 03.03.2017.

27.01.2017 on esitatud EHR-i ehitusloa taotlus nr 1711271/00265, s.o hoone lammutamiseks.

Ehitusloa taotluse dokumendid hoone laiendamiseks (s.o taotlus nr 1711271/01332) muutusid

nähtavaks alles märtsikuus.

8.7. Kaebajat ei teavitatud eraldi ehitusloa väljastamisest, vaid ta sai sellest teada

ajakirjanduse vahendusel, kui 07.03.2017 ilmus Eesti Päevalehes artikkel pealkirjaga „GAG-i

hoone sai ehitusloa turbokiirusel“. Kaebajal ei olnud võimalik arvamust avaldada, kuivõrd

ehitusluba ei väljastatud kohase (DP või projekteerimistingimuste) menetluse järel.

8.8. Selleks, et ehitis vastaks nõuetele, sh oleks kooskõlas DP ja projekteerimistingimustega,

peab see vastama piirkonna heakorra ja liikluskorralduse põhimõtetele ja isikute õigustele ja

avalikule huvile. Ehitusloa menetluses nimetatud küsimuste käsitlemata jätmine viitab

uurimisprintsiibi

ja

kaalutlusõiguse

rikkumisele.

Isiku

õiguste

ja

avaliku

huvi

väljaselgitamiseks tulnuks koostada uuringud müra, saaste ja liikluskoormuse kohta, või

hinnata keskkonnamõju. Projektis liikluskorraldust ei käsitleta, vaid antakse üksnes

põhimõtteline lahendus. Samas piirkonna liikluskoormus suureneb. I ja II kooliastme lapsi

4(11)

toovad enamasti kooli vanemad. Parkimise lahendamata jätmine on vastuolus PlanS ja EhS

nõuetega. Kehtiva ehitusstandardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ kohaselt peaks koolihoone

juurde looma vähemalt 35 parkimiskohta. Asendiplaanil on perspektiivsena kavandatud viis

parkimiskohta. Naaberkinnistutel ja tänavatel tekib parkimisanarhia.

8.9. Lisaks sellele, et hoone laiendamiseks puuduvad projekteerimistingimused, pole esitatud

ka ehitusprojekti, vaid ainult eskiis. Riigikohus selgitas oma otsuses haldusasjas nr 3-3-1-46-

13, et ehitusloa andmise aluseks olev ehitusprojekt tuleb koostada sellise detailsuse ja

ulatusega, mis võimaldab kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele.

Ehitusprojektile ei ole tehtud ekspertiisi, kuigi see on haridus- ja teadushoonete puhul

kohustuslik (majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrus nr 62 „Nõuded ehitusprojekti

ekspertiisile“ § 3 lg 2 p 12).

8.10. Praegu ei ole võimalik hinnata, kas kooli Kalamajasse kolimisega kaasnevad positiivsed

sotsiaalmajanduslikud mõjud, mis kaaluvad üles kaebajale tekkivad negatiivsed häiringud.

Puuduvad andmed, et Tallinnas oleks õppekohtade puudus.

8.11. 25.07.2017 ehitusloa väljastamisel on vastustaja rikkunud PlanS § 125 lg1, EhS § 31 lg-

d 2–4 ja EhS § 26 lg 3. Antud juhul ei ole tegemist mitte üksiku ehitisega, vaid hoonest ning

olulise avaliku huviga rajatisest moodustuva tervikliku kompleksiga, mille mõjud ulatuvad

kaugemale kui üksnes projekteerimistingimuste reguleerimisesemeks olev üksik hoone.

Antud juhul ei ole Tallinna linna üldplaneeringuga määratud projekteerimistingimuste aluseks

olevaid tingimusi (sh maksimaalne ehitusmaht). Seega ei saa erisust üldisest DP koostamise

kohustusest rakendada. Lisaks asetseb Vana-Kalamaja 9 kinnistu Kalamaja asumis, valdavalt

korruselamute alal, kus Tallinna üldplaneeringu kohaselt võivad paikneda elamupiirkonda

teenindavad asutused. Antud juhul ei ole tegemist elamupiirkonda teenindava asutusega, vaid

õppehoonega, mis teenindab kogu Tallinna linna. Antud juhul ei nähtu, et vastustaja oleks

üleüldse kaalunud DP koostamise vajadust või sellest loobumist.

9. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, leides, et kaebaja väited ehitusloa ja ehitustegevuse

ebaseaduslikkuse kohta on põhjendamatud. Vaidlustatud haldusaktid on formaalselt ja

materiaalselt õiguspärased.

9.1. Kaebus on esitatud avaliku huvi kaitseks osas, mis puudutab hoone laiendamist üle 33%

esialgsest mahust, parkimiskohtade arvu Vana-Kalamaja 9 kinnistul või ehitisest lähtuvat

liiklustiheduse kasvu. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda naaberkinnistu osas DP

algatamist või projekteerimistingimuste väljastamist, mistõttu puudub tal ka õigus nõuda

sellistel motiividel naaberkinnistule väljastatud ehitusloa tühistamist. Naaberkinnisasjal ette

nähtav parkimiskohtade arv ei riku kaebaja õigusi. Kaebajal ei ole õigus nõuda, et

liiklustihedus avalikult kasutatavatel tänavatel ei muutuks. Vaidlustatud haldusakti

tulemusena liiklustihedus ka ei muutu. Ei ole eluliselt usutav, et negatiivsed mõjud (müra,

saaste) ulatuvad kaebaja kinnistuni. Ehitisest negatiivsed mõjutused otseselt ei lähtu. Ka

ehitusprojekti ekspertiisi olemasolu ei mõjuta ehitusloa õiguspärasust. EhS § 42 lg 3 p 6

kohaselt on ekspertiisi tegemine seatud ehitusloa kõrvaltingimuseks. Kõrvaltingimuse

täitmine ei mõjuta ehitusloa õiguspärasust.

9.2. Ehitusloa andmiseks ei olnud vaja koostada DP ega väljastada projekteerimistingimusi,

sest olemasolevat hoonet rekonstrueeritakse ja laiendatakse kuni 33%, mis EhS § 38 lg 2, § 26

lg 2 p 2 ja PlanS § 125 lg 1 p 2 alusel ei eelda DP või projekteerimistingimusi. Laienduse

protsent arvutatakse hoone kogumahust. Määruse nr 57 § 34 lg 1 kohaselt on ehitise maht

ehitise maapealse osa ja maa-aluse osa mahtude summa. Määruses märgitud mahtu

rakendatakse nii EhS kui PlanS puhul. EhS § 3 lg-st 5 ei saa tuletada, et volitusnormi alusel

antud määrusega defineeritavaid mõisteid ei peaks rakendama PlanS puhul. Riigikohtu lahend

haldusasjas 3-3-1-59-13 ei ole asjakohane, kuivõrd seal analüüsiti ehitusalust pindala kuni

5(11)

01.07.2015

kehtinud

ehitus-

ja

planeerimisseaduse

ning

majandus-

ja

kommunikatsiooniministri 24.12.2012 määruse nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu“

alusel. Ehitise mahu sisustamisel ei tule lähtuda EhS ja PlanS seletuskirjast, kuna seletuskirja

näol ei ole tegemist õigusaktiga, see aitab vaid seadusandja tahet välja selgitada. Seletuskirja

kirjutamise ajal ei olnud vastu võetud määrust nr 57. PlanS eelnõu (571 SE) II lugemise

muudatusettepanekute loetelust nähtub selgelt, et seadusandja soovib ehitise laiendamise

mahu arvestamisel võtta arvesse nii maapealset kui maa-alust mahtu. Vana-Kalamaja 9 hoone

tegelik kogumaht on vastavalt 1955. aasta inventariseerimisplaanidele 22 068 m3, mis on

kantud ka ehitisregistrisse. Vanad inventariseerimisplaanid ei arvestanud hoone mahu hulka

tsiviilvarjendit, mis oli salastatud. 2016. a detsembris teostatud laserskaneerimine paljastas, et

hoone maht koos kuuriga on 22 132 m3. Lähtudes uutest andmetest on hoone laienduse maht

29 193 m3 vastavalt 32,3% ja 31,9% (kuurita) esialgsest mahust. Kaebaja esitatud ekspertiisis

on võetud aluseks 1974. a inventariseerimisplaan. Ekspertiisis ei lükata ümber, et 2016. a

mõõdistus oleks ebatäpne. Arusaamatuks jääb kaebaja eksperdi järeldus, et reaalne väga täpne

maht on kindlasti väiksem. Laserskaneerimise meetodiga tuvastatud maht on oluliselt täpsem

kui 40 aastat vana inventariseerimisplaan. Kaebaja esitatud eksperdi seisukoha näol ei ole

tegemist usaldusväärse tõendiga, kuivõrd ekspert on asunud tõlgendama seadust, viidates EhS

seletuskirjale ja andnud õigusliku hinnangu. Volitatud ehitusinsener Heiki Meos on leidnud,

et mõõdistusprojektis kajastatud hoone kogumaht on korrektselt tuvastatud ning oluliselt

täpsem kui vanadelt inventariseerimisplaanidelt tuvastatud maht. Kaebaja esitatud Rimer

Konsult OÜ ekspertiisis ei ole kirjeldatud mahu arvestamise metoodikat, mis kinnitab taas, et

tegu ei ole usaldusväärse ja kontrollitava tõendiga.

9.3. Asjaolu, et vastustaja on 21.06.2017 väljastanud projekteerimistingimused hoone

laiendamiseks üle 33%, ei tähenda, et väljastatud ehitusluba oleks õigusvastane.

Projekteerimistingimused väljastati Privaatarhitektuur OÜ taotluse alusel, mille põhjuseks on

ehituse ja projekteerimise käigus kavandatavad muudatused, mis ületavad algselt plaanitud

ehitusmahtu. Ehitamise käigus ei ole keelatud projekti muuta ja otsustada täiendavate tööde

tegemist. Renoveeritava hoone puhul on see paratamatu. Hoone maht oli projekteeritud 33%

piirile. Kavandatavad muudatused toovad paratamatult kaasa hoone mahu suurenemise. See

aga ei tähenda, et vastustaja võtaks omaks, et ehitusloa väljastamise eelduseks oleks olnud

projekteerimistingimuste väljastamine või et projekteerimistingimused on väljastatud

ehitusloa tagantjärele seadustamiseks.

9.4. Ehitusloa menetlus on olnud nõuetekohane. Ehitusluba menetleti üle kuu aja. Ehitusloa

taotlus esitati 26.01.2017. Taotluse puudused kõrvaldati 20.02.2017. Ehitusprojekt tagastati

tingmärkide täpsustamiseks ning taotleja korrigeeris projekti puudused 02.03.2017. Taotleja

on esitanud pärast projekti korrigeerimist igakordselt uue taotluse, mistõttu on ehitusregistrist

nähtuv menetlusaeg eksitav. Vastustajal ei olnud kohustust kaebajat ehitusloa menetlusse

kaasata. EhS § 42 lg 6 kohaselt tehakse seda vaid vajaduse korral.

9.5. Kaebaja väide ehitusprojekti ja -ekspertiisi puudumise kohta on väär. Pädev isik tegi

projektdokumentatsiooni kohta ekspertiisi järgmiselt: GAG Vana-Kalamaja tn 9 laienduse

vundamentide ehitusprojekti ekspertiis (14.02.2017), GAG Vana-Kalamaja tn 9 laienduse

insenerosade ehitusprojekti ekspertiis (16.03.2017). Kogu projekti on ekspertiisiga hinnatud

veel 11.04.2017. Insenerosade ekspertiisi järeldus on üheselt selge: ehitusprojekt vastab

majandus-

ja

kommunikatsiooniministri

17.07.2015

määrusele

nr

„Nõuded

ehitusprojektile“ ja standardile EVS 811:2012 „Hoone ehitusprojekt“. Kaebaja esitatud

ekspertiisis ei ole arvestatud, et ehitisregistris leiduva dokumentatsiooni koosseisus on

esitatud olemasolevate konstruktsioonide uuring ning konstruktiivse osa eelprojekt (Civen

OÜ töö nr 1633). Vahelagede kandevõime ja jäikuse hindamiseks on OÜ Nordlin teinud

katsetusi arvestuslike koormustega. Tulemused näitavad, et vahelaed tugevdamist ei vaja.

6(11)

Asjaolu, et vastustaja esitas põhiprojektile tehtud ekspertiisi seisuga 15.05.2017, ei tähenda, et

varem poleks ehitusprojektile või selle osadele ekspertiisi tehtud.

9.6. Kaebaja ei ole mitte kuidagi tõendanud, et Privaat Arhitektuur OÜ töö nr 0416 „Vana-

Kalamaja tn 9 hoone mõõdistusmudel“ oleks võltsimistunnustega. Vastustaja on esitanud

Estkonsult OÜ ekspertarvamuse, kust nähtub, et hoone mõõdistusprojektis on hoone

kogumaht õigesti tuvastatud. Asjaolu, et mõõdistusmudel on eraldi projektina vormistatud

2016. a aprillis, ei tähenda, et mõõdistusmudelit ei oleks koostatud detsembris 2016. Eraldi

mõõdistusprojekti vormistamise pdf-formaadis on tingitud asjaolust, et mõõdistusmudel on

väga suure andmemahuga ning on mõeldud vaatlemiseks eritarkvaras. Vastutus andmete

õigsuse eest lasub projekti koostanud isikul. Vastustaja saab lähtuda andmetest, mille

ehitusloa taotleja on talle esitanud ning eeldada, et andmed on korrektsed.

9.7. Parkimiskohad ja liikluskoormus ei mõjuta ehitusloa õiguspärasust. Kaebaja pole

tõendanud, et rekonstrueeritava koolihoone tagajärjel suureneb piirkonnas liikluskoormus,

millest tulenevalt suurenevad ka saaste ja müra. Negatiivsed transpordimõjud esinesid ka

varem. Hoones tegutses kool enne, kui kaebaja omandas xxxxxxxxx korteriomandi. VKTG

õpilased ja õpetajad kasutasid koolis käimiseks individuaaltransporti. Renoveeritavas hoones

hakkavad õppima 1.–6. klassi õpilased, kellest enamikule on see elukohajärgne kool. Kooli

saabutakse seega eelduslikult ühistranspordiga ja jalgsi. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust

nõuda, et liikluskoormus tänavatel püsiks sama vastavalt tema harjumustele. Miljöö ja

olemasoleva keskkonna säilimine ei ole subjektiivseks õiguseks, mida isik saaks kaitsta

ehitusloa tühistamise menetluses (Riigikohtu otsused haldusasjades nr 3-3-1-4-12 ja 3-3-1-29-

10). Kaebajat ei saa liiklustiheduse muutumine mõjutada, sest tal pole juhtimisõigust. Kaebaja

pole põhjendanud, kuidas mõjutab tema õigusi Vana-Kalamaja kinnistule ette nähtud

parkimiskohtade arv.

9.8. Kaebajale kuuluva kinnisasja puhul on kinnistusraamatu andmetel tegemist

mitteeluruumiga. Seega ei saa kaebaja asuda väitma, et tema elukvaliteet langeb hüpoteetilise

liikluskoormuse kasvust tingitud müra ja saaste tulemusel. Mitteeluruumidele ei kehti

sarnased tervisekaitsenõuded mis eluruumidele, niisamuti ei kasutata seda alaliseks elamiseks.

Ehitisregistri andmetel hoones eluruume ei asu. Kaebaja korteriomandi aknad ja sissepääs

jäävad Vana-Kalamaja 9 ja Kotzebue tänavafrondist eemale. Kotzebue tänavast on vahemaa

40–50 meetrit, mis on müra levikul arvestatav.

9.9. Kaebaja väited õiguste rikkumise kohta on üldsõnalised. Kaebaja pole tõendanud, et müra

ja saaste hakkaksid ületama lubatud piirmäärasid. Kaebaja väited vara väärtuse vähenemise

kohta on tõendamata ja oletuslikud. Täiendavate koolikohtade loomine piirkonda tõstab

kaebaja kinnisvara väärtust. Isiku õigustatud sfääri ei kuulu kõik naaberkinnistul toimuv

(Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-64-02, p-d 16–17).

9.10. Kalamaja on hinnatud elamurajoon ning ehitustegevus toimub ka Vana-Kalamaja 9

vahetus läheduses. Liikluskoormus suureneb seega ka uute kortermajade tõttu. Arvestades, et

kaebaja kortermajade ehitamiseks väljastatud ehituslube ei vaidlustanud, võib järeldada, et

kaebaja ei kaitse mitte enda subjektiivseid õiguseid, vaid võitleb enda esindaja teiste klientide

huvides GAG-i uue õppehoone rajamise ja kasutuselevõtu vastu. Selline subjektiivne õigus

kaebajal puudub. Ehitustegevusest ei lähtu kaebaja väidetud ohte. Ohud saaksid realiseeruda

üksnes ehitise sihtotstarbeliselt kasutusse võtmisel.

9.11. Kuna ehitamise käigus ilmnes vajadus hoone rekonstrueerimise ja laiendamise projekti

seoses ventilatsiooniseadmete ja ruumide kasutusega jm tõttu muuta, tekkis olukord, kus

ümberehituse maht ilma projekteerimistingimuste ja DP-ta lubatava mahu ületab, mistõttu

taotleti projekteerimistingimuste väljastamist. Sellist olukorda tuleb ehitamise valdkonnas

sageli ette. PlanS § 125 lg-st 5 tulenevalt võib KOV lubada üksnes projekteerimistingimuste

7(11)

alusel hoonestada ka krundi, millel täna ühtki hoonet ei asu, määrates PlanS § 125 lg-st 6

tulenevalt EhS § 26 lg-st 4 selle ehitise suurima ehitusaluse pinna, kõrguse, sügavuse jmt.

Vaidlustatud objekti puhul on kõik PlanS § 125 lg 5 sätestatud tingimused täidetud.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Esmalt peab kohus vajalikuks peatuda kaebeõiguse küsimusel. Kohus näeb käesolevas

asjas kaebeõiguse alusena ennekõike keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KEÜS) § 23 lg-t

1, mille kohaselt on igaühel õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale,

millega tal on oluline puutumus. Oluline puutumus on isikul, kes viibib tihti mõjutatud

keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos

mõjutatud keskkonnaga (KEÜS § 23 lg 2). Kaebaja elukoht asub Vana-Kalamaja 9

õppehoone läheduses. Kaebaja on oma õiguste rikkumist näinud suurenevas liikluskoormuses,

millega kaasneb suurem müra ja saaste. Seega puudutaks kaebaja õigusi kaebusest nähtuvalt

eelkõige õppeasutuse käitamine, mitte hoone rekonstrueerimine või hoone omadused

(insolatsiooniprobleemid vms). Kohtu hinnangul on kaebajal puutumus vaidlustatud

ehituslubadega aspektis, mis puudutab detailplaneeringumenetluse läbi viimata jätmist.

Detailplaneeringu menetluses oleks kaebaja saanud esitada vastuväiteid mh seoses suureneva

liikluskoormusega. Ehitusloa menetluses sellised küsimused kaalumisele ei kuulu. Kaebaja

ülalkirjeldatud puutumus ei loo aga alust vaidlustada mistahes minetusi haldusmenetluses,

mis viiksid ehituslubade tühistamiseni. Puutumuskaebuse õiguse jaatamine ei anna õigust

esitada populaarkaebust. Kaebaja huvisid ei saa riivata nt parkimiskohtade arv

naaberkinnistul, Vana-Kalamaja 9 õppehoone võimalik ohtlikkus õpilastele (vahelagede

kandevõime, nõutavate ekspertiiside olemasolu vms). Sellised väited puudutavad avalike

huvide kaitsmist, milleni kaebaja kaebeõigus ei ulatu. Kohus jääb kaebeõiguse osas

17.04.2017 määruses haldusasjas 3-17-757 (p 12) ja 31.07.2017 määruses haldusasjas 3-17-

1529 (p 12) väljendatud seisukohtade juurde. Avalikku huvi puudutavas osas jätab kohus

kaebuse läbi vaatamata. Kaebeõigust ei mõjuta kohtu hinnangul see, kas kaebaja elukoht on

ehitisregistris arvel eluruumina või mitte-eluruumina. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja elab

xxxxxxxx hoones, mis jääb Vana-Kalamaja 9 hoone lähedusse.

11. Vastustaja ei pidanud 03.03.2017 ehitusloa puhul nõutavaks projekteerimistingimuste

väljastamist ega detailplaneeringu menetluse algatamist lähtuvalt EhS § 38 lg-st 2, § 26 lg 2

p-st 2 ja PlanS § 125 lg 1 p-st 2. EhS § 26 lg 2 p 2 kohaselt annab pädev asutus

projekteerimistingimused hoone või olulise rajatise laiendamiseks üle 33% selle esialgu

kavandatud mahust. PlanS § 125 lg 1 p 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav

ehitusloakohustusliku olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33% selle esialgu kavandatud

mahust. Poolte vahel on vaidlus esmalt selles, kas hoone maht EhS ja PlanS mõistes hõlmab

üksnes hoone maapealset või ka maa-alust osa.

12. PlanS ega EhS ei defineeri hoone mahu mõistet. EhS § 3 lg 5 alusel kehtestatud määruse

nr 57 § 34 lg 1 kohaselt on ehitise maht ehitise maapealse osa ja maa-aluse osa mahtude

summa. Hoone on üheks ehitise liigiks. Seega on vastustaja õiguspäraselt leidnud, et hoone

maht kehtiva õiguse kohaselt hõlmab nii hoone maapealset kui ka maa-alust osa. Kaebaja on

viidanud EhS ja PlanS seletuskirja asjakohastele lõikudele, kus on välja toodud, et hoone

mahuna tuleb mõista hoone maapealset füüsilist mahtu arvutatuna hoonete välispiirete

välispinnast. See väljendab kohtu hinnangul aga seda, et EhS ja PlanS eelnõude algatamise

ajal (2013. a lõpp / 2014. a algus) oli õiguslik regulatsioon teistsugune ning hoone mahu all

mõistetigi üksnes selle maapealset osa (vt nt Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu

seisukoht, kd II, tl 123). Olukord muutus majandus- ja taristuministri 01.10.2014 määruse nr

84 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise alused“ (määrus nr 84)

jõustumise järel 10.10.2014, kuna nimetatud määrus, mis kehtestati varem kehtinud

8(11)

ehitusseaduse alusel, eristas esmakordselt ehitise (üld)mahtu ja selle maapealsest mahtu,

defineerides ehitise (üld)mahtu selle maapealse osa ja maa-aluse osa mahtude summana (vt

määruse nr 84 seletuskiri, mis on kättesaadav eelnõude infosüsteemist (EIS),

http://eelnoud.valitsus.ee/main#ApmtD9M0). Samast põhimõttest lähtuti määruses nr 57, mis

kehtestati EhS § 3 lg 5 alusel. Seda, et PlanS eelnõu (571 SE) menetlemise ajal 2014. a lõpus /

2015. a alguses mõisteti hoone mahu all nii selle maapealset kui ka maa-alust osa, tõendab mh

PlanS eelnõu teisel lugemisel esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanek ja

selle põhjendus (vt muudatusettepanek nr 29, kd II, tl 56), millest nähtuvalt soovis

muudatusettepaneku esitaja fikseerida seaduses põhimõtte, et detailplaneeringu koostamine on

nõutav, kui olemasolevat hoonet laiendatakse üle 33% selle esialgu kavandatud maapealsest

mahust. Seda ettepanekut aga eelnõu juhtivkomisjon ega täiskogu ei toetanud. Seega ei tule

mõiste „hoone maht“ sisustamisel lähtuda teistsuguses õiguslikus olustikus sündinud PlanS ja

EhS eelnõude seletuskirjadest, vaid kehtivast õigusaktist, st määrusest nr 57. Määruse nr 57

termineid kasutatakse ehitise projekteerimisel ja ehitamisel, sealhulgas ehitusprojekti ja

ehitamise tehnilise dokumendi koostamisel ning ehitamise dokumenteerimisel ja muul

asjakohasel juhul (määruse nr 57 § 1 lg 2). Kohus leiab, et vastustaja pidi määrusest nr 57

juhinduma. PlanS-s ega EhS-s ei ole „hoone mahul“ mingit autonoomset sisu. Eesti

Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu seisukoha kohaselt oleks mõistlik seadust tõlgendada

selliselt, kus ilma detailplaneeringu ja projekteerimistingimusteta oleks maapealset hooneosa

võimalik laiendada 33% võrra ning maa-alust hooneosa oleks samuti võimalik laiendada 33%

võrra. Vastav tõlgendus saaks siiski tugineda kohasele õiguslikule alusele, mis kohtu

hinnangul praegu kehtivate õigusaktide näol sellist lähenemist ei võimalda. Ka olemasolev

olukord, kus ehitamine leiab aset nii maa peal kui ka keldrikorrusel, näitab kohtu hinnangul

seda, et kogu hoone mahu arvestamine on põhjendatud.

Nõustuda tuleb vastustajaga selles, et Riigikohtu lahend haldusasjas 3-3-1-59-13 ei ole

asjakohane, kuivõrd seal analüüsiti ehitualust pindala kuni 01.07.2015 kehtinud ehitus- ja

planeerimisseaduse ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2012 määruse nr 69

„Ehitise tehniliste andmete loetelu“ alusel. Tegemist ei olnud ka hoone mahu, vaid ehitise

ehitusaluse pinna/pindala mõistete sisustamisega, mille puhul eri õigusaktid (erinevalt

praegusest olukorrast) kasutasid erinevaid termineid. Viidatud kohtuasi ei oma tähtsust

käesoleva asja lahendamisel.

13. Kaebaja on leidnud ka, et hoone maht on ebaõigesti määratud. Kaebaja tugineb Rimer

Konsult OÜ ekspertarvamusele (kd II, tl 64–67). Ehitusloa väljastamisel on lähtutud Privaat

Arhitektuur OÜ teostatud mõõdistustest (kd I, tl 176–189), mille kohaselt hoone maht kokku

on 22 132 m3, sh maapealse osa maht 18 847 m3 ja maa-aluse osa maht 3284,7 m3. Kuna

hoone laiendus oli põhiprojekti järgi 7061 m3, on hoone laiendamise mahuks määratud 31,9%

(põhiprojekti seletuskiri, kd I, tl 198 p). Rimer Konsult OÜ arvamuse kohaselt on kogu hoone

maht kokku 20 884,1 m3, sh keldrikorruse maht 3055,3 m3. Mahu väljaselgitamiseks on

väidetavalt aluseks võetud eelprojekti koosseisus olev ajalooline projekt (1974. a

inventariseerimine). Kohus leiab esmalt, et erinevate lähteandmete tõttu ei ole Rimer Konsult

OÜ ja Privaat Arhitektuur OÜ hoone mahu määramised võrreldavad. Vahetu mõõtmine on

eelduslikult usaldusväärsem, arvestades mh, et tänapäevased mõõteriistad ja -meetodid

võimaldavad täpsemalt mõõta. Ajaloolistest plaanidest lähtumisel tuleb eeldada varem

teostatud mõõtmise õigsust. Rimer Konsult OÜ ekspertarvamuse puhul ei ole kohtul võimalik

kontrollida lähteandmeid ega seda, kuidas on saadud tulemuseni jõutud. Esitatud ruumide

mõõtmed

keldrikorruse

osas

ei

ühti

haldusasja

toimikus

olevate

1955.

a

inventeerimisplaanidega (kd I, tl 81 p) ega Privaat Arhitektuur OÜ hinnangus toodud

plaanidega (kd I, tl 180). Rimer Konsult OÜ arvamuses tulpades esitatud arvud ja tulemused

ei tõenda kohtu hinnangul, et hoone maht on Privaat Arhitektuur OÜ töös määratud

ebaõigesti. Ei ole ka alust, mille pinnalt selline kahtlus peaks tekkima – eksperthinnangust see

9(11)

ei selgu. Kohtu hinnangul puudus vastustajal ratsionaalne põhjus seada kahtluse alla pädeva

isiku (Privaat Arhitektuur OÜ) poolt teostatud mõõdistusi. Kui kuur asub koolihoone küljes

(ruum 9,0 m2, tl 180) ning sellel on koolihoonega ühine sein, on kohtu hinnangul õiguspärane

ka seda pinda hoone mahu arvestusse hõlmata, seda enam, kui vastav hoone osa kuulub

lammutamisele. Vastustaja on ära näidanud, et ka ilma kuurita jääks hoone mahu laiendus

33% piiresse. Ebausutavad on kaebaja väited, et Privaat Arhitektuur OÜ mõõdistusprojekt on

võltsitud või koostatud tagantjärele. Vastustaja on esitanud kohtu hinnangul asjakohased

selgitused. Kuna mõõdistustulemus oli 22 132 m3, sh algselt planeeritud laiendus 7061 m3, oli

hoone laiendamine kavandatud 31,9%, mistõttu ei olnud vastustajal detailplaneeringu ega

projekteerimistingimuste koostamise kohustust. Seetõttu ei ole 03.03.2017 ehitusluba

õigusvastane. Õigusvastane ei ole vastavas osas ka detailplaneeringu koostamata jätmine.

14. Hoone mahu kindlakstegemine on faktilise asjaolu tuvastamine. Oluline on see, et

ehitamisel lähtutakse õigetest andmetest. See, et eelprojektis või ehitisregistris olid hoone

mahu osas ehitusloa väljastamise ajal teistsugused andmed, ei muuda ehitusluba

õigusvastaseks, kui leiab tõendamist, et tegelikult lähtuti õigetest andmetest. Lähenemine, kus

erinevate numbrite korral eel- ja põhiprojektis tuleks ehitusload tühistada, on vormilisi

eksimusi ületähtsustav. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda

üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta

vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Seega, kui

leiab kinnitust, et ehitusloa andmise ajal juhinduti tegelikult õigetest andmetest, ei too see

kaasa haldusakti tühistamist. Käesolevas asjas on tuvastatud, et lähtuti õigetest andmetest.

Eelprojektis oli hoone maht koos maapealse osa mahuga 21 805 m3 (kd I, tl 36 p),

põhiprojektis 22 132 m3 (kd I, tl 198 p). Põhiprojektis toodu vastab mõõtmistulemusele.

Õigesti on kaebaja välja toonud, et väljendiga „esialgne maht“ on soovitud vältida olukorda,

kus hoonet korduvalt laiendades saavutatakse progresseeruvalt suurem maht. Samas ei nõustu

kohus, et EhS ja PlanS tähenduses on oluline maht, mis on kajastatud hoone esialgses

projektis. See tähendaks, et esialgses (eskiis)projektis toodut ei olegi võimalik enam muuta.

Sellist tõlgendust ei saa pidada põhjendatuks. Põhiprojektiga võib eelprojektis toodud

andmeid muuta. Kuna põhiprojektis on juurdeehitise mahtu vähendatud, ei saa selline

tegevus olla PlanS § 125 lg 1 p 2 või EhS § 26 lg 2 p 2 eesmärkidega vastuolus.

15. Vaidlust ei ole selles, et 09.08.2017 ehitusloa kehtetuks tunnistamise otsusega nr

1712922/00212 tunnistas TLPA kehtetuks 03.03.2017 ehitusloa ( kd III, tl 41) ning ehitamine

jätkus 25.07.2017 ehitusloa nr 1712271/25585 (kd III, tl 35–39) ja 21.06.2017

projekteerimistingimuste (kd III, tl 24–25) alusel.

25.07.2017 ehitusluba tugines PlanS § 125 lg 1 p 2 ja Tallinna linna ehitusmääruse § 10 lg 5

p 1 erandile. PlanS § 125 lg 5 kohaselt võib KOV lubada detailplaneeringu koostamise

kohustuse

korral

detailplaneeringut

koostamata

püstitada

või

laiendada

projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe

hoone ja seda teenindavad rajatised, kui: 1) ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna

väljakujunenud

keskkonda,

arvestades

sealhulgas

piirkonna

hoonestuslaadi;

2)

üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sh

projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või

laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega. Tallinna linna

ehitusmääruse“ § 10 lg 5 p 1 kohaselt võib TLPA lubada detailplaneeringu koostamise

kohustuse

korral

detailplaneeringut

koostamata

püstitada

või

laiendada

projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe

hoone ja seda teenindavad rajatised, kui ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna

väljakujunenud keskkonda arvestades piirkonna ehituslaadi.

10(11)

16. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks 25.07.2017 ehitusloa andmisel kaalutlusreegleid

rikkunud. PlanS § 125 lg 1 p 2 ja Tallinna linna ehitusmääruse § 10 lg 5 p 1 loovad aluse

ehitusloa väljastamiseks projekteerimistingimuste alusel ilma detailplaneeringut koostamata.

Projekteerimistingimustest nähtuvalt on TLPA hinnanud Salto AB OÜ koostatud Gustav

Adolfi Gümnaasiumi I ja II kooliastme õppehoone eskiisprojekti arhitektuurset,

funktsionaalset ja mahulist lahendust ning leidnud, et ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt

piirkonna väljakujunenud keskkonda ning on 23.09.2016 kooskõlastanud eskiisprojekti. Kuna

Tallinna üldplaneeringus on määratud maa-ala hoonestuse üldised tingimused, eskiisprojektile

vastav koolihoone laiendamine sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud

keskkonda

ning

arvestab

hoonestuslaadiga,

siis

ei

olnud

vastustaja

hinnangul

detailplaneeringu koostamine põhjendatud ega otstarbekas.

16. Kas hoone sobitub või ei sobitu keskkonda, on paljuski hinnanguline, vastustajal on siin

suur kaalutlusruum. Kohtule ei nähtu kaalutlusreeglite rikkumist. Hoone arhitektuurilist

üldkontseptsiooni ehitamise käigus ei muudetud, säilitati esinduslik hoone fassaad.

Juurdeehitis jääb hoone sisehoovipoolsesse ossa, mistõttu ei saa kohtu hinnangul väita, et

piirkonna olemasolev hoonestuslaad saaks sobimatu ehitise läbi rikutud. Juurdeehituse maht

ka muutunud kujul ei ole kohtu hinnangul nii suur, et muudaks hoone keskkonda sobimatuks.

Vana-Kalamaja 9 hoone kasutusotstarve ümberehitamise käigus ei ole muutunud, tegemist on

jätkuvalt koolihoonega. Ka üldplaneeringuga ei ole ehitusluba vastuolus. Kohus nõustub

vastustaja põhjendustega. Tallinna üldplaneeringu kohaselt on ala juhtotstarve korruselamute

ala ehk põhiliselt kahe- ja enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik

elurajooni teenindavad asutused, kaubandusettevõtted, garaažikooperatiivid jms. Ebaloogiline

on väita, et teeninduspiirkonnaga kodulähedane põhikool on üldplaneeringuga vastuolus,

samal ajal kui vastuolus ei ole ülelinnalise teeninduspiirkonnaga täiskasvanute gümnaasium.

Tallinna linna ehitusmääruse § 10 lg 7 kohaselt võib linnavolikogu põhjendatud vajaduse

korral

algatada

detailplaneeringu

koostamise

juhtudel,

kui

seaduse

järgi

pole

detailplaneeringu koostamine kohustuslik. Tallinna linna põhimäärus ei sätesta volikogule

kohustust sellist kaalumist läbi viia. Kaebajal puudub ka subjektiivne õigus seda nõuda.

Ülaltoodut arvestades ei saa ka 25.07.2017 ehitusluba ega detailplaneeringumenetluse läbi

viimata jätmist pidada õigusvastaseks.

17. Kaebaja kaasamise küsimust käsitles kohus käesoleva haldusasja raames 17.04.2017

määruses (p 12.3). Kohus jääb seal väljendatud seisukohtade ja põhjenduste juurde. Kaebaja

kaasamine ei olnud EhS § 42 lg-st 6 tulenevalt nõutav.

18. Kaebaja on läbivalt väitnud, et ehitusprotsess on läbi viidud kiirustades. Kas mingi

protsess on läbi viidud kiirustades või mitte, on paljuski hinnanguline. Kiirustamine ei ole

kaalutlusviga, mis viiks haldusakti tühistamiseni. Seetõttu ei ole vaja ka tuvastada, kui kaua

kestis ehituslubade menetlus, kuna see ei mõjuta nende õiguspärasust. Kiirustamine tõstab

vigade tegemise riski, mis võib viia isikute õiguste rikkumiseni ja ressursside raiskamiseni.

Kiirustamine võib jätta ka mulje, et läbiviidav menetlus on pelgalt formaalne, kuna erinevate

osapoolte huvide kaalumist ei olegi võimalik läbi viia. Kaebaja väited kiirustamisest ei ole

kohtu hinnangul olnud alusetud. Olukord, kus juurdeehitise mahtu algsega võrreldes

vähendatakse, siis hoopis suurendatakse, protsessi kestel muudetakse ehitamise õiguslikku

alust jms kinnitavad kaebaja vastavate väidete põhjendatust. Kiirustamine, kui sellega ka

nõustuda, ei ole aga kaasa toonud ehituslubade tühistamist tingivaid minetusi. Kaebuse

perspektiivi, kaebaja õiguste riivet, koolikohtade vajadust piirkonnas jms küsimusi on kohus

varasemalt analüüsinud 17.04.2017 määruses käesolevas haldusasjas ja 31.07.2017 määruses

haldusasjas 3-17-1529. Kohus jääb neis määrustes esitatud seisukohtade juurde. Kohus ei ole

käesoleva kaebuse menetlemisel tuvastanud kaebaja õiguste rikkumist.

11(11)

19. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda. Kuna vastustaja ei ole kaebajalt menetluskulude

väljamõistmist taotlenud ega kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud,

jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 28.09.2018 KOHTUOTSUSEGA.