1-17-8396/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-17-8396

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. detsember 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-8396 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Zubtsova Kohtuasi

Viru Vangla materjalid U.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

U.B , isikukood XXX, kodakondsuseta, haridus, elukoht xxxx põhi

Karistuse kandmise algus 03.07.2017 03.02.2018 ja lõpp

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. U.B

Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva Viru Maakohtule

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 31.10.2017 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava U.B id vangistusest vabastamiseks. tingimisi enne tähtaega

U.B Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.10.2017 kannab käesoleval ajal kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-8396 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 (ü 2, ks) kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.01.2016 kohtuotsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra mõisteti (6 kuud) ning U.B-le

2

liitkaristuseks 7 (seitse) kuud vangistust. U.B karistuse kandmise alguseks loeti 03.07.2017.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on U.B kriminaalkorras karistatud 11 korral,

reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Enamasti paneb isik toime varavastaseid kuritegusid, kuid ei ole välistatud ka vägivalla kasutamine kehalise väärkohtlemise näol, mida on

ette tulnud varasemalt. Käesolev karistus on samuti mõistetud kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Seoses lühikese karistusajaga ei ole kinnipeetavale koostatud. 17.10.2017 seisuga individuaalset täitmiskava ei ole isik tööle asunud.

Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 kuu vangistust.

Enne vangistust elas kinnipeetav xxxx oos . Tegemist on ühiselamu toaga, kus isik elas k

elukaaslase E S ja tema kolme alaealise lapsega. Peale võimalikku vabanemist soovib

kinnipeetav elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on ühetoalise korteriga, kus elavad kinnipeetava ema ja ema elukaaslane. Korter kuulub ema elukaaslasele. Isiku ema on veendunud, et tema juurde poeg siiski ei tule, vaid läheb elukaaslase juurde elama omal soovil. Kinnipeetaval

on rahvastikuregistri andmetel põhiharidus. 8 klassi haridust omandas isik Narva 13. koolis, misjärel asus õppima Sillamäe Kutsekooli, mis jäi anud töö pooleli. Teatavad oskused on omand

kõrvalt – lukksepp, puidupingitöö. Riigi

keelt kinnipeetav ei valda. Enne praegust vangistust töötas enda sõnul ametlikult isoleerijana. Lisaks omab enda sõnul tööstaaži santehnikuna isik isik 17 aastat ning on olnud ka kalur. TÄITIS isikul rahalisi võlgnevusi ca 12 ’e andmetel on 548 euro ulatuses, mille tasumine pole kindel. Vanglas kinnipeetav tööle asunud ei ole. Peale vabanemist p eldatavasti hakkab teda materiaalselt toetama tema ema. uudub isikul kindel töökoht. E

Isiku lähedasteks on tema ema L S ja ema elukaaslane R K. Kinnipeetava isa on surnud. Isik on pere ainus laps. Väidetavalt on suhted lähedastega regulaarsed ja toetavad. Käesolev kuritegu on toime pandud elukaaslase E S suhtes mine), kuid ta suhtleb elukaaslasega (kehaline väärkohtle edasi. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on tänaseni isikud, kes on kriminaa võib lse taustaga. Isik

olla mõjutatav. Kinnipeetav naudib kohati riskivat elustiili, vajades adrenaliini. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Vabaduses vaheldusid alkoholi tarvitamise ja kainuse perioodid. Alkoholi on isik kuritarvitamise tõttu kaotanud ka töö. Joobes on kinnipeetav alkoholi ning ta ei vägivaldne. Isiku enda arvates tarbib ta mõõdukalt näe alkoholi tarvitamises probleemi, kuigi ta on katseajal korduvalt rikkunud talle pandud kohustusi.

Kinnipeetav pisendab oma süüd väiksemaks, leides enese õigustamiseks põhjuseid. Narkootikumide tarvitamist alustas isik 19-aastaselt amfetamiiniga, et oll Ta s -3 a ärkvel. üstis 2

korda nädalas, siis puhkas ja mõne aja möödudes alustas uuesti. Isik varastas narkootikumide

hankimiseks. 5 aasta jooksul kuni 2006. ta aastani süstis heroiini. Pärast seda enam

narkootikume ei tarvitanud. Kinnipeetav on olnud ravil, kuid praegu ei vaja enda sõnul meditsiinilist sekkumist. Isik on motiveeritud olema kaine. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud krooniline haigus. Kinnipeetav

näeb oma tegevuste tagajärgede puhul k kordab tehtud vigu, on süstemaatiline õigusri kahju vaid iseendale. Isi kkuja, samas mõistab, et seadus rikkumiste soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetav e ei lahenda oma probleeme sihipäraselt, väldib nendega tegelemist, tarvitades alkoholi. Kindlad

eesmärgid puuduvad. Vestluses ei väljenda kinnipeetav otseselt kuritegelikke hoiakuid, isikul kuid õigustab tihti oma käitumist võrreldes seda teiste isikute raskete kuritegude ja käitumisega. ,

Ametiisikute suhtes on kinnip kasu nimel. Varasemalt on isik eetav salliv, teeb koostööd oma

3 rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Motivatsioon vabaneda kuritegelikust käitumisest on nõrk.

Vangla hinnangul on isik ohtlik avalikkusele ja konkreetsele täiskasvanule. Oht seisneb

võimalikus füüsilise valu tekitamises ning varavastaste kuritegude toimepanemises oma sõltuvusprobleemi rahuldamiseks. Oht on kõige tõenäolisem hetkedel, mil isik on alkoholijoobes

ning on seetõttu konfliktialdis, samuti perioodidel, mil isikul on majanduslikud raskused ja ta

vajab raha alkoholi ostmiseks. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava

poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 45%, uue vägivalla komponendiga kuriteo

toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 52%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, ei toeta Viru Vangla isiku ennetähtaegset vabastamist. Kui

kohus otsustab U.B vabastada tingimisi ennetähtaegselt, siis uue kuriteo

toimepanemise riski maandamiseks soovitab vangla kohaldada KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8 sätestatud kohustusi ning määrata U.B-le katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 6

kuud.

Kriminaalhooldusametnik , L S on peres suhted head ja toetavad u arvamusest nähtub et sõnul , kinnipeetavaga suheldakse telefoni teel mistel. Kinnipeetav on vallaline, ja käiakse ka kokkusaa

lapsi ei ole. Isiku kuritegeliku käitumise põhjal saab järeldada, et tal oli vabaduses probleeme

alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, mid tunnistab ka L S a . Tingimisi ennetähtaegse

vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxxx. See on ühetoaline kõigi

mugavustega korter, mille omanik on R K. Hetkel elavad sellel elamispinnal L S ja tema

elukaaslane R K. Enne vangistust elas kinnipeetav aadressil xxxx. Tegemist on munitsipaaleluruumiga, kus elavad elukaaslane E S ja 3 alaealist last. L S poeg ei soovi väitel

koos temaga elada ning planeerib peale vabanemist minna elama oma elukaaslase juurde

aadressile xxxx. Kinnipeetava ema kinnitas vestluses, et ta on valmis poega materiaalselt toetama.

Kriminaalhoolduse järelevalve alla on U.B määratud seitsmel korral.

Viimasel korral

ru Maakohtu 04.04.2017 pöörati U.B karistus täitmisele Vi

määrusega. tingimisi enne tähtaega Juhul, kui kohus peab otstarbekaks U.B vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja ning käitumiskontrolli pikkuseks alates vabastamise hetkest 6 (kuus) kuud. U.B-le määrata KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8 sätestatud kohustused.

U.B ise soovib vangistusest t . ingimisi enne tähtaega vabaneda Elama läheks ta oma

armsa elukaaslase juurde aadressile xxxx. E kaaslane ootab teda ning k lu äib teda vanglas

vaatamas. Kohus otsustas, et ta oli elukaaslase suhtes vägivalda kasutanud. Garanteeritud töökoha kohta paber puudub, aga töökoht ootab teda. Tööle hakkaks ta , ta on seda tööd ka xxxx

varem teinud. Tööle hakkaks ta firmas , kus töötas ka siis, kui eelm xxxx ine kord vabanes. Tegelikult oli narkootikumide tarvitamine 19 aastat tagasi, mitte alates 19. eluaastast. Kuritegu ta ei pannud toime alkoholijoobes. See on valesti kirjas. Kui kohus leiab, et ta on paranemise teele asu

nud, siis laseb ta välja ja kui ei leia, siis ei lase.

Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

KrMS § 432 lg 33

teatanud, et U.B tingimisi ei soovi võtta osa enne tähtaega

vangistusest vabastamise

küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses

toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, U.B ennetähtaegset vabastamist.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

4

Kohus, kuul , anud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt

esitatud materjalidega, leiab, et U.B ei kuulu vangistusest tingimisi süüdimõistetu enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on 7 kehtivat kriminaalkaristust, reaalset vangistust

kannab ta neljandat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole

varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. amasti on isik toime pannud En varavastaseid kuritegusid. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on isikul rahalisi võlgnevusi ca 12 majanduslikku toimetulekut vabaduses. 548 eurot, mis kohtu hinnangul võib raskendada isiku

Vanglas kinnipeetav tööle Vabanemisel töökoha olemasolu kohta kinnipeetaval asunud ei ole.

garantiikirja ei ole, kuid väidetavalt on tal võimalus asuda tööle , kus ta töötas ka firmas xxxx

enne vangistust. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes ning iseloomustuse kohaselt on

kinnipeetava

l diagnoositud alkoholisõltuvus. Eeltoodust tulenevalt võib alkoholi tarvitamise jätkamist pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks, eriti arvestades seda, et isik ise ei näe

alkoholi tarvitamises probleemi. k on rikkunud kriminaalhooldusega kaasnenud Kuivõrd isi

kohustust mitte tarvitada alkoholi, mistõttu määrusega pöörati Viru Maakohtu 04.04.2017 varasem tingimuslik karistus täitmisele, puudub kohtul kindlus, et isik enne tähtaega vabanedes suudab täita kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Samuti jätkas isik talle Viru Maakohtu 22.01.2016 otsusega määratud katseajal kuritegude toimepanemist, kui pani toime . Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul oma elukaaslase suhtes kehalise väärkohtlemise

kindlus, et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute

kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Kuigi prokuratuuri seisukohast nähtub arvamus

toetada kinnipeetava ennetähtaegselt vabastamist, märgib kohus, et nimetatud seisukoht ei ole

kohtule siduv. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul U.B vangistusest põhjendatud tingimisi

ennetähtaegne vabastamine.

Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et tema käitumine vangistuses on olnud

nõuetekohane, millele viitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Samuti selle, et kinnipeetava

ema on valmis teda vabanemisel materiaalselt toetama Vabanemisel on isikul olemas elukoht

oma elukaaslase juures, samas viimane kuritegu on toime pandud elukaaslase suhtes. Kohtu

hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel

kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg 4 sätestatud -s asjaolude kogumis.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik