2-17-9588/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemine

06. detsember 2017.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja

(Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis

Tsiviilasja number

2-17-9588

Tsiviilasi

XXX ja XXX hagi XXX vastu elatise väljamõistmiseks

Hagihind

Hageja I 2115 eurot

Hageja II: 2115 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja II: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX)

Hagejate seaduslik esindaja: XXX (isikukood XXX, elukoht

XXX, e-post XXX)

Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Liis Tedder (e-post

menetlus@concordia.ee)

Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)

Menetluse liik

kohtuistung 06.11.2017

Resolutsioon

1. Rahuldada XXX ja XXX hagi XXX vastu elatise väljamõistmiseks.

2. Välja mõista XXX’lt XXX kasuks alates 01.08.2016-19.06.2017 sissenõutavaks muutunud

elatis 2398,80 (kaks tuhat kolmsada üheksakümmend kaheksa eurot ja 80 senti) eurot ja

igakuine elatis alates hagiavalduse esitamisest 20.06.2017. a kuni XXX täisealiseks saamiseni

summas 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

3. Välja mõista XXX’lt XXX kasuks alates 01.08.2016-19.06.2017 sissenõutavaks muutunud

elatis 2398,80 (kaks tuhat kolmsada üheksakümmend kaheksa eurot ja 80 senti) eurot ja

igakuine elatis alates hagiavalduse esitamisest 20.06.2017. a kuni XXX täisealiseks saamiseni

summas 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

4. Igakuine elatis ja elatise võlgnevus tuleb maksta XXX arvelduskontole nr XXX selgitusega

„elatis“ ja/või „elatise võlgnevus“.

5. Jätta rahuldamata XXX taotlus nõuda hagejate seaduslikult esindajalt välja laste ema poolt

allkirjastatud ülevaade kõigi tema varade ja sissetulekute kohta.

Menetluskulude jaotus

1. Hagimenetluse kulud jätta XXX kanda.

2. Mõista XXX’lt välja XXX ja XXX kasuks õigusabikulud 690 (kuusada üheksakümmend)

eurot.

3. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXX’l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (690 eurot) XXX’le ja XXX’le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest

Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue

1. Hageja I palus hagiavalduses kostjalt välja mõista igakuine elatis alates hagiavalduse

esitamisest 20.06.2017. a kuni XXX täisealiseks saamiseni summas 235 eurot kuus, kuid mitte

vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ning elatise võlgnevus

perioodi 01.08.2016. a kuni 19.06.2017 eest summas 2398,80 eurot. Hageja II palus

hagiavalduses kostjalt välja mõista igakuine elatis alates hagiavalduse esitamisest 20.06.2017. a

kuni XXX täisealiseks saamiseni summas 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ning elatise võlgnevus perioodi 01.08.2016. a kuni

19.06.2017 eest summas 2398,80 eurot.

2. Vanemate kooselu lõppes 2016. a juuli lõpus ning alates augustist elatakse lahus. Lahkumineku

järgselt jäid lapsed elama emaga nende senisesse koju. Laste isa kolis vanemate kokkuleppel

poolte ühisest kodust välja. Laste isa laste ülalpidamises ei osale.

Kostja vastuväited

3. Kostja tunnistab hagi osaliselt ja on nõus maksma Hageja I kasuks 150 eurot ja Hageja II

kasuks 150 eurot, kokku 300 eurot kuus. Kostja on seisukohal, et elatist suuruse määramises

tuleb arvestada olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid

asjaolusid, et vältida vanema asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kostja on

jäänud kinnisvarast ilma, jättes maja hagejate seadusliku esindaja ainuomandisse,

laenukohustused aga võttis enda peale. Hetkel puudub kostjal kinnisvara ning ta üürib korterit.

Hageja ei ole kunagi kostjalt ülalpidamist nõudnud, mistõttu on äärmiselt ebaõiglane nõuda

nüüd kostjalt välja tagasiulatuvalt elatist.

4. Istungil väitis kostja, et tal pole sissetulekut. Kostja oli kooselu lõppemisel juba majanduslikult

raskustes. Kostja on üle 4 kuu juba töökohta otsinud, aga vastuseid pole. Kostja erialaks on IT,

kaudselt ka projektijuhtimine. Töö on olemas, aga katab ainult rendipinna kulud ära.

Töökohaks on XXX müügijuht ning töötasu on 750 eurot netos. Korteri rent on 500 eurot.

Kostja kasutab autot BMW (eelmise aasta mudel), mille kuutasu on 600 eurot ja liisingu

võtjaks on XXX. Mööbel on laohoones ja kostja maksab selle hoidmise eest 250 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks

saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või

kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma

vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

6. Kohtule esitatud hageja I ja hageja II sünnitunnistustest nähtub, et hageja I on sündinud

05.08.2014 ja hageja II on sündinud 13.08.2007 ning kostja on mõlema hageja isa. Vaidlust ei

ole, et vanemate kooselu lõppes 2016.a juuli lõpus, alates augustist elatakse lahus, hagejad

elavad koos emaga ning et kostjal on oma laste ülalpidamiskohustus. Pooled vaidlevad elatise

suuruse üle.

7. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel

arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase

hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema

kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla

väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

18.12.2015 määruse nr 139 järgi on 1. jaanuarist 2017 töötasu alammäär 470 eurot kuus,

millest 1/2 on 235 eurot. Aastal 2016 oli vastav alammäär 430 eurot kuus, millest ½ oli 215

eurot. Poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses ei tule lapse

vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (Riigikohtu 22.03.2017 otsus 3-2-1-174-16 p 13,

Riigikohtu 28.10.2015 otsus 3-2-1-124-15, p 13).

8. PKS § 102 lg 2 tuleneb, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest,

kuid kohus võib mõjuva põhjuse olemasolul vähendada elatist alla seaduses sätestatud

miinimummäära. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu

hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohtu 22.03.2017 otsuse 3-2-

1-174-16 punktis 13 ja 14 on märgitud, et iseenesest ei ole välistatud arvesse võtta ka seda, kui

elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul

võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud

miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud

asjaolud seda võimaldavad. Perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist

saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja

eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära

poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse

kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest.

9. Kohus on seisukohal, et ainuüksi riiklike peretoetuste fakt iseenesest või RAKE uuring ei anna

alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Kostja ei ole põhjendanud ega

tõendanud, et hagejate vajadused on miinimummäärast väiksemad. Kostja poolt viidatud

RAKE uuring on teostatud aastatel 2010-2012 ning selles on välja toodud keskmise lapse

ülalpidamiskulu. Vähetähtis ei ole asjaolu, et uuringu tulemused on 5-7 aastat vanad ning

uuring viidi läbi üldine majanduslanguse ajal. Peale kostja poolt viidatud uurigu läbiviimist on

muutunud mitmedki laste vajadusi mõjutavad tegurid näiteks vanemate sissetuleku

suurenemine, üldine majanduse kasv, tarbijahinnaindeks muutus jne.

10. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 24.10.2012. a otsuses nr 3-2-1-118-12 (p 15) rõhutanud, et

vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud

vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel,

piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise

kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise

kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. /---/

See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata

selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et

tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei

võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata,

peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

11. Kostja kinnitas istungil, et tema kättesaadav töötasu suurus on 750 eurot, ta sõidab autoga,

mille kuutasu on 600 eurot, üürib kesklinnas korterit ja laohoonet. Kuigi auto on liisingus, siis

tasub selle eest kostjale kuuluv firma XXX. Kostja töötab erialal (IT), kus on tööjõu puudus,

mitte tööpuudus. Kohtu hinnangul on kostjal võimalik suurendada nii oma sissetulekut

täiendava töö leidmisega või täita ülalpidamiskohustust muu vara arvelt või ka piirata oma

kulutusi. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse vähendada elatise suurust

alla seadusega määratud minimaalse määra. Kohtu hinnangul on kostja võimeline täitma

hagejate ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud miinimummääras.

12. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata

jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud

elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Riigikohus on 4.12.2013. a otsuses nr 3-2-1-

136-13 (p 11) leidnud, et lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist

ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse

vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele elatist makstes. Seega tuleb elatist maksta

regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. PKS § 108 sätestab, et

õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu

tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

13. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks peale lahku kolimist hagejate emale elatist tasunud või

teinud kulutusi lastele, ka selle summa osas, mida ta oleks enda väitel nõus maksma. Seega on

kostja rikkunud varasemalt oma alaealiste laste ülalpidamiskohustust, mis on aluseks kostjalt

elatise väljamõistmiseks kohtuotsusega. Kohus leiab, et asjakohane ei ole kostja väide, et kuna

hageja ei ole kunagi ülalpidamist nõudnud, siis on ebaõiglane nõuda nüüd kostjalt välja

tagasiulatuvalt elatist. Elatise maksmise kohustus tuleneb seadusest ning ei sõltu sellest, kas

hagejad ülalpidamist nõudsid või mitte.

14. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja tagasiulatuvalt perioodi 01.08.2016 kuni

19.06.2017 eest mõlema hageja kasuks 2398,80 eurot ning alates 20.06.2017 hageja I ja hageja

II kasuks igakuise elatise Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles

ulatuses. Vastavalt hagiavaldusele tuleb elatis PKS § 97 p 1 alusel kostjalt hagejate kasuks

välja mõista hagejate täisealiseks saamiseni.

15. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse

kohustada hagejate seadusliku esindajat esitama kohtusse laste ema poolt allkirjastatud

ülevaade kõigi tema varade ja sissetulekute kohta, kuna kostja ei ole esile toonud, millist

asjaolu ta soovib sellega tõendada.

16. Juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 sätestatust jätab kohus dokumentaalse tõendina arvestamata

kostja poolt esitatud ühisvara jagamise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu, kuna see ei tõenda

käesoleva vaidluse aluseks olevaid asjaolusid.

17. Tulenevalt hagejate taotlusest ja TsMS § 445 lg 1 sätestatust, tuleb kohtuotsusega kindlaks

määrata ka selle täitmise viis ja kord.

18. XXX ja XXX elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette XXX arveldusarvele nr XXX,

selgitusega „elatis“ ning mõlema lapse elatise võlgnevus tuleb tasuda samale arvelduskontole

selgitusega „elatise võlgnevus“.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

19. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõikele 1 jätab kohus poolte

menetluskulud kostja kanda, sest kohus rahuldab hagi. TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt

määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

20. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja osutanud hagejatele õigusabi 3 tundi ja 50

minutit tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku summas 690 eurot.

Kohus leiab, et esindaja poolt tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg on põhjendatud ja

vajalik. Kuna hagejad ei ole käibemaksukohustuslased ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada, siis tuleb õigusabikulud välja mõista koos käibemaksuga.

21. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagejad esitasid avalduse

kooskõlas TsMS § 177 lg 4.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Rõuk

kohtunik