Legislator Case Law & Legislation
3-17-2677/2 AI generated

3-17-2677/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-17-2677/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

3-17-2677/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: K O H T U M Ä Ä R U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 05. detsember 2017, Tartu Haldusasja number 3-17-2677 Haldusasi Menetlusosalised Kaimar Eerma kaebus Viru Vangla kohustamiseks (silmaoperatsioon) Kaebaja – Kaimar Eerma Vastustaja – Viru Vangla Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON Tagastada Kaimar Eerma kaebus.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada Tartu Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. Kaimar Eerma esitas 01.12.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta taotleb Viru Vangla kohustamist võimaldama talle silmaoperatsiooni. Kaebuse kohaselt on kaebaja nägemine Viru Vanglas viibides oluliselt halvenenud arstiabi osutamata jätmise tõttu. Silmaarsti poolt välja kirjutatud prillidega ei näinud kaebaja tema sõnul mitte midagi ning ta soovib silmaoperatsiooni väljaspool vanglat vangla kulul. 2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (HKMS § 121 lg 3). 3. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on üldreeglina halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette muud menetluskorda. 4. Vangistusseaduse (VangS) 49 lg 1 kohaselt on tervishoid vanglas riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. VangS § 52 lg 1 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral

2 suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid (VangS § 52 lg 2). Vangla arst tegutseb VangS § 52 lg 2 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) §-de 20 ja 21 alusel vanglas haiglavälise eriarstiabi osutajana, kelle suhtes ei kohaldata aga TTKS § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-s 2 sätestatud õiguslikku vormi. 5. Kohtupraktikas on kujunenud järjekindel seisukoht, et tervishoiuteenuse osutamine vanglas ja sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal ning vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe (vt Riigikohtu erikogu 07.04. 2011 määrus asjas nr 3-3-4-1-11, p 9). Kui kaebajal on etteheiteid talle osutatava tervishoiuteenuse osas, ei ole tegemist halduskohtu pädevusse kuuluva kohtuasjaga (vt Riigikohtu erikogu 13.11.2013 määrus asjas nr 3-3-4-1-13, p 10). VangS § 52 lg-le 2 tuginedes tuvastab tervishoiuteenuse vajaduse vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. 6. Eeltoodust tulenevalt toimub tervishoiuteenuse osutamine vanglas ja sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, sh operatsiooni vajaduse otsustamine ja operatsioonile saatmine, eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus Seega on kaebaja praegusel juhul pöördunud halduskohtu poole vaidluse lahendamiseks, mis olemuslikult tekib vangla ja kinnipeetava vahel kujunenud eraõiguslikust suhtest (ravi vajadus ja ravi osutamata jätmine). Vaidlus, mis tuleneb eraõigussuhtest, kuulub lahendamisele tsiviikohtumenetluse seadustiku § 1 alusel maakohtus. 7. Eelnevat arvestades tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada. Tervishoiuteenuse osutamise üle toimuva vaidluse lahendamiseks tuleb kaebajal pöörduda Viru Maakohtusse. Maakohtusse pöördumisel ei pea kinnipeetaval olema eelnevalt läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg-le 5.

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe kohtunik