1-17-10716/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

Jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel KrMS § 408¹ lg 2 alusel mitte avalikustada kohtulahendis süüdistatava, kannatanu ja teiste isikute elukohti ning kannatanu ja teiste isikute nimed asendada initsiaalidega; kannatanu ning teiste isikute muud isikuandmed asendada tähemärkidega. Kriminaalasi nr 1-17-10716 kokkuleppemenetluses

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 05.detsember 2017.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-10716 (17760000116) Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Jane Oidsalu Kriminaalasi

I.J-i süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 183 lg 2 p 2, KarS § 22 lg 3 ja KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Marge Püss Kaitsja kokkuleppel Anu Pärtel – riigi õigusabi osutamise korras Kohtumenetluses KrMS § 45 lg 4 p 1 alusel kaitsjata kokkuleppes kajastatu kohaselt ei taotle süüdistatav kaitsja kohtumenetlusest osavõttu Süüdistatav

I.J elukoht XXX isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik emakeel eesti keel, keskharidus, XXX varasem kriminaalkaristus on KarRS § 24 lg 1 p 6 alusel kehtivuse kaotanud alates 26.10.2017

07.06.2017 peeti kahtlustatavana kinni

08.06.2017 vahistati kaheks kuuks, 04.08.2017

pikendati vahistamise tähtaega kahe kuu võrra, vabanes vahi alt 07.10.2017 tõkendita RESOLUTSIOON Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5, KrMS § 249, KrMS § 239 lg 4, KrMS § 306, KrMS § 309 lg 3, KrMS § 311, KrMS § 313 alusel: Süüdi tunnistada I.J KarS § 22 lg 3 ja KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi ning karistuseks mõista 9 kuud vangistust. (üheksa) Süüdi tunnistada I.J KarS § 183 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõista 1 aasta (üks) vangistust.

2

KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista I.J-ile liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1 aasta 6 kuud vangistust. (üks) (kuus)

KarS § 68 lg 1 alusel arvata I.J-i eelvangistuses 07.06.2017-07.10.2017 viibitud 4 (neli) kuud 1 päev karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 1 aasta 1 kuu (üks) (üks) (üks) 29 päeva vangistust. (kakskümmend üheksa)

KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata 1 aastat 1 kuud 29 päeva vangistust täielikult täitmisele,

kui I.J ei pane 2 aastase katseaja vältel toime uut kuritegu ja täidab talle - käitumiskontrolli ajaks pandud: 1. KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX (tel nr XXX, e-post XXX)

;

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2. KarS § 75 lg 2 punktis 21 sätestatud kohustuse – ei oma ning tarvita narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. KarS § 78 p 1 alusel hakkab 2-aastane katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest – 05.12.2017.a.

KarS § 78 p 1 alusel algab kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse jõustumisel edastada kohtuotsuse koopia või väljatrükk täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt kannab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks väikse sissetulekuga töövõimetuspensionärile I.J-ile

tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, jätta I.J-i

menetluskuludest riigi kanda suurem osa sundrahast ja suurem osa kaitsjatasust, sest täies ulatuses menetluskulude kandmine käib I.J-ile ilmselt üle jõu – I.J-i kanda jätta kõikidest kaitsjatasudest 136€ ja sundrahast 205€.

KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista I.J-ilt riigituludesse menetluskuluna kokku 677€, milline summa koosneb järgmistest kuludest:

• 336€ narkootilise aine ekspertiisi kulu (KrMS § 175 lg 1 p 3),

• 136€ riigi õigusabi osutanud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4),

• 205€ sundraha

(KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2). KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada napi sissetulekuga töövõimetuspensionäril I.J menetluskulu 677€ tasuda ositi - kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu 15.-ks kuupäevaks vähemalt 56.42€ kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. 12.-l kuul tuleb tasuda 56.38€, sest 677 € ei jagu 12-ga täpselt.

Menetluskulu tuleb tasuda Maksuja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99917700079888 ühele järgmistest kontonumbritest:

3

• SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X),

• SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X),

• NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X),

• DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X);

selgituseks märkida: „ , 1-17-10716, menetluskulu 05.12.2017.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu vältel tasumata jätmisel edastatakse

kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 7 lg 3 alusel jätta

narkootilise aine 15.08.2017.a ekspertiisiaktis nr XXX ( ) nimetatud II, 117-119

amfetamiini sisaldavad pulbrilised ained, mis ei hävinud ekspertiisi käigus, Eesti

Kohtuekspertiisi Instituuti. Jõustunud kohtuotsus edastada Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile.

Kannatanu F.F. tsiviilhagi 3719.60€ varalise kahju nõudes rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1, VÕS § 128 lg 3, VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,8 alusel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2, 4, TsMS § 440 lg 1, 2, TsMS § 444 lg 3 alusel ning välja mõista I.J-ilt 3719.60 € F.F. kasuks. Hagiavalduses kajastatu kohaselt tuleb 3719.60 € tasuda kannatanu F.F. poja A.F. pangakontole nr XXXXXX (I, 71-74).

Kriminaalasjas nr 1-17-10132 tehtud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 03.11.2017.a kohtuotsuse (III, 136-139, 136 pöördel) alusel ja käesoleva kohtuotsuse alusel vastutab I.J

F.F.le tekitatud 3719.60€ kahju hüvitamise eest solidaarselt G.V.iga ja R.M. suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel ka solidaarselt R.M.ga. VÕS § 65 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 137 lõikes 1 on sätestatud, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt.

Kohtuotsus edastada kannatanule F.F.le (e-post:XXX I, 70).

Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile,

kriminaalhoolduse teostamiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale,

riiginõudeid käsitlevas osas menetluskulu laekumise kontrollimiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ning narkootilist ainet puudutavas osas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

4

PÕHIOSA KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249) I.J-i (I.J) süüdistatakse selles, et tema 21.04.2017 kella 11 – kella 14 vahel aitas kaasa

Tartumaal XXX XXX eramust G.V.i (V.) ja R.M.i (M.) poolt toime pandud tahtlikule

õigusvastasele teole sellega, et tahtlikult osutas G.V.ile ja R.M.ile kuriteo toimepanemisel ainelist ja füüsilist kaasabi. I.J osutas abi G.V.ile, sõites ja transportides G.V.it enda nimele

registreeritud sõidukiga Citroen Berlingo registreerimisnumbriga XXXXXX Tartumaal Alatskivi bensiinijaama Olerex, kus saadi kokku G.V.i tuttava R.M.iga. Seejärel osutas I.J

tahtlikult kaasabi R.M.ile andes enda sõiduki Citroen Berlingo registreerimisnumbriga XXXXXX varguse toimepanemise ajaks R.M.i ja G.V.i kasutusse, saades enda valdusesse R.M.i sõiduki BMW registreerimisnumbriga XXXXXX. Pärast seda andis R.M. juhised I.J-ile, anda teada mobiiltelefoni teel, kui I.J näeb Alatskivilt möödumas Tartu suunas punast värvi džiipi. Seejärel osutas I.J kaasabi R.M.ile majavarguse toimepanemise ajal sellega, et sõitis Kolkja külas „Sofia“ bussipeatuse lähedusse, mille käigus võttis R.M. (enda) sõidukist varguse

toimepanemiseks suurema sõrgkangi. Pärast varguse toimepanemist sõidutas I.J G.V.i Tartusse. Varastatud asjade müügist saadud sularahast sai I.J varguse toimepanemisele osutatud kaasabi eest G.V.ilt 50 eurot.

G.V. ja R.M. panid 21.04.2017 kell 12 ja 14 vahel I.J-i poolt kuriteo toimepanemisele osutatud füüsilist ja ainelist kaasabi ära kasutades toime grupis sisse tungimisega varguse Tartumaal XXX XXX asuvas eramajas. Varguse käigus tungiti garaaži ukse kaudu eramusse ning murti lahti esimesel korrusel asuva magamistoa uks, lõhuti ära seina sisse müüritud seifi ukselink ja võeti ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil F.F.le kuuluvad järgmised esemed: naiste kullast sõrmus sinist värvi kiviga väärtusega 500 eurot; kullast abielusõrmused 2 tükki, läbi lõigatud, väärtusega 1 tk 50 eurot, koguväärtusega 100 eurot; naiste kullast sõrmused kiviga 4 tükki, 1 sõrmus väärtusega 200 eurot, 4 sõrmust koguväärtusega 800 eurot; naiste kullast pross väärtusega 100 eurot; naiste kullast lai käekett väärtusega 500 eurot; naiste kullast kaelakett väärtusega 700 eurot; naiste kullast kõrvarõngad 2 paari, 1 paar väärtusega 100 eurot, 2 paari koguväärtusega 200 eurot; naiste hõbesõrmus roosa kiviga väärtusega 10 eurot; naiste kuldset

värvi käekell Leijona väärtusega 30 eurot; juubelimündid 1980.aasta Rahvusvahelise Noortefestivali omad 100 tk, 1 tk väärtusega 0,40 senti, koguväärtusega 40 eurot; 1 tk kuldset värvi medal vene keelse kirjaga väärtusega 10 eurot; 1 tk münt vanaaegne 2 kroonine „Eesti

Vabariik 1930“ väärtusega 30 eurot; mälestusmedal „Za osvojenije celinõ“ koos lindiga

väärtusega 20 eurot. Vargusele kaasaaitamisega tekitas I.J solidaarselt R.M.i, J.S. ja G.V.iga kannatanu F.F.le 3040 eurot varalist kahju ja vargusega seotud lõhkumisega 770 eurot varalist kahju. Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 22 lg 3 - § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritav kuritegu, so kaasaaitamine võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime grupi poolt ja sissetungimisega. Samuti süüdistatakse I.J-i (I.J) sotsiaalministri 18.05.2005 a määruse nr 73 (Narkootiliste

ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase

arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

nimekirjad) lisa 1 I nimekirja kantud amfetamiini käitlemises isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo. NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks

koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule, selliseks koguseks on 1,3 g amfetamiini. Edasiandmise eesmärgil omandas I.J Tartu linnas Kaunase puiesteel asuva Säästumarketi juures (Kaunase pst 21) maikuus 2017 A.H.ilt vähemalt 3 korral, vastavalt 5, 6 ja 6 minigrip kilekotti amfetamiini (ühes kotis oli umbes 0,4 -0,7 grammi ballastainega amfetamiini). Saadud ainet tarvitas I.J ise ning andis edasi 2017.a maikuu alguses kahel korral G.V.i elukohas Tartu linnas XXX G.V.ile. Esimesel korral ühe doosi tarvitamisvalmis amfetamiini (s.o vähemalt

5

0,8 grammi) ja teisel korral kaks doosi amfetamiini (s.o vähemalt kokku 1,6 grammi). Samuti andis I.J 2017.a maikuus Tartu linnas XXX asuvas XXX ühe (1) tarvitamiskoguse (s.o vähemalt 0,8 grammi) amfetamiini edasi M.S.ile. Lisaks omandas I.J 06.06.2017 Tartu linnas Muru tänaval seni tuvastamata isikult kokku

vähemalt 5 minigrip kilekotti narkootilise ainega, mida tarvitas ise ning millest kokku 2,71 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit (amfetamiinsulfaadi sisaldustega 5,8% - 8,5 %, so puhta aine kogusega 0,119 grammi) hoidis enda elukohas aadressil Tartu linn Tiigi XXX asuvas XXX, kust nimetatud aine 07.06.2017 politsei poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 183 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu, so väikese koguse narkootilise aine ebaseaduslik edasiandmine ja omandamine edasiandmise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo. KarS §-s 22 lg 3 - § 199 lg 2 p 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks üheksa (9) kuud vangistust.

KarS §-s 183 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks üks (1) aasta vangistust.

KarS § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristuseks üks (1) aasta kuus (6) kuud vangistust mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. KarS § 68 lg 1 järgi arvata eelvangistuses viibitud aeg 07.06.2017 – 07.10.2017, so neli (4) kuud üks (1) päev vangistust karistusaja hulka. Ära kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda üks (1) aasta üks (1) kuu kakskümmend üheksa (29) päeva vangistust.

KarS § 74 järgi ei pöörata tingimisi täitmisele ühte (1) aastat ühte (1) kuud kahtekümmend

üheksat (29) päeva vangistust, kui I.J ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi vastavalt KarS §–s 75 sätestatule:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 järgi on I.J käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte omama ja tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. I.J tunnustab kannatanu tsiviilhagi ja on nõus, et kohus mõistab temalt VÕS § 127, 132 lg 3, 137, 1043 ja 1045 lg 1 p 5 ning TsKMS § 440 lg 1 alusel kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks solidaarselt G.V.i ja R.M.iga välja kannatanu F.F.le kasuks 2949 eurot 60 senti vargusega tekitatud otsese varalise kahju hüvitamiseks ja 770 eurot varguse toimepanemisega seotud lõhkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole. Asitõendid asuvad kriminaalasja nr 17278001169 juures.

6

Kriminaalmenetluse kulud: 1) Kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise aine ekspertiisikulu 336 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel

määratud kaitsjale Anu Pärtelile määratud tasu (72+24+144+48+48) 336 eurot. 2) Kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi kaasnev sundraha 705 eurot. KrMS § 180 lg 3 teisest lausest tulenevalt kuna süüdistataval on 80% töövõimetust ning tema igakuuline sissetulek on 256 eurot vähendatakse sundraha suurust 500 euro võrra ja määratud kaitsja tasu 200 euro võrra. KrMS § 180 lg 3 kolmandast lausest tulenevalt määratakse väljamõistetud kohtukulude tasumine igakuuliste osamaksetena ühe aasta jooksul.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe sõlmimisest tõlk osa ei võtnud. Koopia kokkuleppest edastada süüdistatavale ja kaitsjale ning kriminaaltoimik saata kohtusse: Tartu Maakohtu Tartu kohtumajja. Süüdistatav avaldas, et ta ei soovi kaitsja osavõttu kohtumenetlusest.

Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/