Legislator Case Law & Legislation
1-17-3643/39 AI generated

1-17-3643/39 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 1-17-3643/39
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

1-17-3643/39 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: 1

Keywords

AI generated
standing of private prosecutor victim lacks legal standing substantiation of need credibility of victim testimony failure to attend counselling credibility of asylum seeker
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. detsember 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-3643 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kriminaalhooldusametnik Nadezhda Migatšova Tõlk Aleksander Minin Kaitsja Andrei Matvejev Kohtuasi

Erakorraline ettekanne kriminaalhooldusaluse L.J-i kohta Süüdimõistetu L.J, isikukood XXX, elukoht xxxx, xxxx, xxxx Asja läbivaatamise kuupäev 04.12.2017, videokohtuistung

RESOLUTSIOON

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldada.

Pöörata täitmisele Viru Maakohtu 02.05.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-3643

L.J-ile mõistetud ja ärakandmata karistus 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. L.J-i karistuse kandmise alguseks lugeda 20.10.2017.

L.J-i suhtes kohaldatud tõke – nd vahistamine – tühistada kohtumääruse jõustumisel.

Kohtumääruse väljatrükk toimetada kätte L.J-ile , kaitsjale, kriminaalhooldusametnikule ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2

Asjaolud Viru Maakohtu 02.05.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-3643 tunnistati L.J süüdi KarS § 347 lg 1 ja § 348 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.03.2015 otsusega mõistetud ärakandmata karistusega ning kohus mõistis L.J-ile liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendati L.J-ile

mõistetud karistus üldkasuliku tööga 480 tunni ulatuses ning kohus määras

üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4

alusel kohustati L.J üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametnik Nadezhda

Migatšova pöörata esitas 30.08.2017 Viru Maakohtule erakorralise ettekande ettepaneku

ga L.J-ile . mõistetud karistus täitmisele

Kriminaalhooldusametnik on esitanud erakorra , et L.J lise ettekande põhjusel hoidub üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, ta ei ilmu registreerimisele, ei ela määratud aadressil ning ei esita uusi andmeid elukoha vahetamiseks. L.J ei ole ilmunud 08.08.2017, 10.08.2017, 17.08.2017 ja 24.08.2017 registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta. Samuti ei ela L.J aadressil xxxx ning kriminaalhooldusalune ei ole kriminaalhooldusametnikule esitanud uusi andmeid elukoha vahetamiseks. Kriminaalhooldusametnik ei ole saanud L.J-ilt seletusi võtta, sest tal ei ole olnud võimalust L.J-iga ühendust saada.

Erakorralisest ettekandest nähtuvalt toimus esmakohtumine L.J-iga 26.05.2017. Kriminaalhooldusalusele tutvustati esmakohtumisel tema õigusi ja kohustusi, üldkasuliku töö

tegemise korda ja aega ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Kriminaalhooldusalune allkirjastas üldkasuliku töö tegija õigused ja kohustused. 06.06.2017

koostati L.J-ile üldkasuliku töö tegemise ajakava ajavahemikuks 13.06.2017 –

11.07.2017. Kriminaalhooldusalune ei sooritanud ühtegi üldkasuliku töö tundi ning kriminaalhooldusametnikule mõjuvat põhjust ei esitanud. Kriminaalhooldusalune 08.08.2017 temale määratud registreerimisele ei tulnud. 09.08.2017 helistas kriminaalhooldusametnik L.J-ile ning kriminaalhooldusalune teavitas, et ta tuleb teine päev, sest ta tunneb end halvasti (arsti juurde isik ei pöördunud). L.J 10.08.2017 määratud registreerimisele

ei tulnud. 10.08.2017 saadeti kriminaalhooldusalusele kutse ilmumaks registreerimisele

17.08.2017, kuid kriminaalhooldusalune registreerimisele ei tulnud. 18.08.2017 saadeti uus kutse ilmumaks registreerimisele 24.08.2017, kuid kriminaalhooldusalune registreerimisele ei tulnud. Kriminaalhooldusametnik helistas 25.08.2017 L.J-ile, kuid tema telefon oli

välja lülitatud. 25.08.2017 teostati kodukülastus L.J-i elukohas aadressil xxxx. Ühiselamu valvuri sõnul ei ela kriminaalhooldusalune kõnealusel aadressil juba ammu (umbes pool aastat). Valveametnik andis kriminaalhooldusametnikule L.J-i telefoninumbri.

Kriminaalhooldusametnik helistas L.J-i telefonile, kuid tema telefon oli välja lülitatud. Kriminaalhooldusametniku hinnangul võib L.J-i katseaja kulgu hinnata mitterahuldavaks, sest L.J ei täida temale kohtu poolt määratud kohustust elada

kohtu määratud aadressil ning esitada uued andmed elukoha vahetamiseks. Lisaks rikub

L.J registreerimiskohustust ning hoidub üldkasuliku töö tegemisest kõrvale.

Rahvastikuregistri 30.08.2017 andmetel on L.J-i registris, kinnipeeturegistris andmeid ei ole.

Kriminaalhooldusametnik on juhindudes KarS § 69 lg 6 teinud erakorralises ettekandes ettepaneku pöör mõistetud täitmisele ata L.J-ile karistus . Kriminaalhooldusametnik

on märkinud, et juhul, kui ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande L.J

3

läbivaatamisele kohtusse, teeb kriminaalhooldusametnik vastavalt KrMS § 429 lg 1 ettepaneku võtta L.J vahi alla. 19.09.2017 toimunud videokohtuistungile L.J ei ilmunud ning mitteilmumise

põhjus oli kohtule teadmata. Kohtukutse oli kohtule tagastatud märkega „isik ei ela antud aadressil“. Kriminaalhooldusametnik tegi kohtuistungil ettepaneku kuulutada L.J tagaotsitavaks ning võtta ta vahi alla vastavalt KrMS § 429 lõikele 1. Kuivõrd kohtul oli piisav alus eeldada, et L.J-ile üldkasuliku tööga asendatud vangistus pööratakse täitmisele, otsustas kohus 22.09.2017 määrusega, et L.J tuleb kuulutada tagaotsitavaks ning vahistada. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur teatas 20.10.2017, et L.J peeti kinni 20.10.2017 kell 16.00 aadressil xxxx ning toimetati Narva arestimajja. Viru Maakohus kuulas 20.10.2017 avalikul kohtuistungil ära vahistatud isiku L.J-i ning jättis tõkendi muutmata. 03.11 kuna L.J avaldas et soovib kohtuistungile .2017 kohtuistungi lükati edasi kaitsjat.

22.11.2017 kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. L.J selgitas, et ta ei ole registree . rimisest kunagi kõrvale hoidnud 08.08.2017 pidi ta olema registreerimisel, kuid ta ütles, et ta jäi haigeks ning läks xxxx linna kliinikusse arstile, mille kohta tal on olemas ka tõend. 08.08-10.08.2017, 17.08 ja 24.08 oli ta samuti arsti juures, mille kohta on tal olemas tõendid. Alates 20.08.2017 on tal uus elukoha

aadress ta teatas selle kriminaalhooldusametnikule helistades kriminaalhooldusosakonda, – kuid teade ei jõudnud ilmselt kohale. Üldkasulik töö on tegemata tervisliku seisundi tõttu –

tal on südamehaigus (olid tugevad valud, valud olid seotud invaliidsusega ning tal on selle kohta

tõendid). Ta käib ka ametlikult töö 16.00, tööleping sõlmiti 05.09.2017 ja on l kell 08.00-

esitatud kohtule, kuid lisaks sellele on tal vaja teha Kaitsja avaldas üldkasulikku tööd.

kohtuistungil, et ta pöördub L.J-i perearsti juurde, et saada üldkasulikust tööst puudumise aja kohta

ja 17.08 ja 24.08.2017 kohta tõendid. 30.11.2017. teatas kaitsja kohtule, et tal ei õnnestunud saada perearstilt tõendit ja palus kohtul välja nõuda tõend perearst O. S Narva Perearstikeskusest.

Vastuseks kohtu pöördumisele teatas perearst O. S (xxxx), et L.J pole 2017.a.

perearsti vastuvõtule pöördunud ja tal pole 2017. aasta jooksul esinenud töövõimetust, mis võiks takistada kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemist. 04.12.2017 kohtuistungil esitas kriminaalhooldusametnik kohtule koopia oma kirjavahetusest dr. M, milles viimane kinnitab, et L.J pole tema perearsti nimekirjas ja pole tema poole pöördunud. Samuti esitas kriminaalhooldusametnik koopia kirjast, millest nähtub, et OÜ

xxxx on 05.09.2017. sõlminud töölepingu L.J-iga , aga leping on lõpetatud 15.09.2017. töökohustuste rikkumise tõttu. L.J tunnistas, et tal pole töökohta, kuid võib selle kohe leida.

Kriminaalhooldusametnik jäi esitatud taotluse juurde, kaitsja palus anda L.J-ile võimaluse kanda karistus üldkasulikku tööd tehes. Kohtumääruse põhjendused

KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule

erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule

mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt otsustab

4

üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud

vangistuse täitmisele pööramise karistusseadustiku § 69 lõike 6 või 7 järgi süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik.

KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda

kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva

seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.

Kohus leiab, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse

kriminaalhooldusametniku 30.08.2017 erakorraline ettekanne L.J-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest L.J on

rikkunud kontrollnõudeid ning hoidub kõrvale üldkasulikust tööst.

Esmakohtumisel tutvustati L.J-ile tema õigusi ja kohustusi, üldkasuliku töö

tegemise korda ja aega ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda.

Vaatamata eeltoodule nähtub erakorralisest ettekandest, et L.J ei ilmunud

08.08.2017, 10.08.2017, 17.08.2017 ja 24.08.2017 registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta.

Sellega on L.J rikkunud KarS § 75 lg 1 p 2 sätestatud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 25.08.2017 teostatud kodukülastuse käigus selgus, et L.J ei ela temale kohtu poolt määratud alalises elukohas aadressil xxxx, mistõttu ei ole kriminaalhooldusalune järginud KarS § sätestatud kontrollnõudeid 75 lg 1 p 1 ja 5 . Kriminaalhoold 11.07.2017, usalusele koostati üldkasuliku töö tegemise ajakava 13.06.2017 –

kuid kriminaalhooldusalune ei sooritanud ühtegi ajakavas ette nähtud tundi. Põhjustest, mis

võinuks segada ükt tegemist ta kriminaalhooldusametnikku ei informeerinud Seega tuleb kohtul asuda seisukohale

, et L.J hoidub kõrvale üldkasulikust tööst.

Kohus ei leidnud kriminaalhooldusametniku erakorralist ettekannet läbi vaadates ühtegi

objektiivset asjaolu, mis Perearsti poolt kohtu kuidagi võiks isiku käitumist õigustada.

nõudmisel 04.12.2017. esitatud tõendist nähtub, et L.J pole perearsti poole pöördunud ja pole esinenud töövõimetust, mis oleks seganud üldkasulikku tööd teha. Kohus leiab ka, et L.J on tahtlikult rikkunud KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõuet. Isegi kui ta teatas kellelegi kriminaalhooldusosakonnas telefoni teel oma elukoha vahetusest,

siis KarS § 75 lg 1 p 5 sätesta

b, et elukoha vahetamiseks peab isik saama

kriminaalhooldusametniku eelneva loa. L.J pole taodelnud luba elukoha vahetamiseks, lahkus omavoliliselt kohtu poolt määratud elukohast ja tegi sellega võimatuks kriminaalhoolduse läbiviimise. Kohus leiab, et L.J on rikkumised toime pannud tah tal , samas pole ta esitanud tlikult. Ta on väitnud, et on kõikide juhtumite kohta arstitõendid ühtegi tõendit. Aega tõendite esitamiseni oli tal piisavaltkuni 20.10.2017. mil ta vahi alla võeti. L.J-i venna S. K poolt kohtule esitatud arstitõendid ei sisalda informatsiooni, mis võiks L.J-i tegevust õigustada. L.J-i perearst on selgelt väljendanud, et L.J ei esinenud 2017.a. töövõimetust, mis oleks tal takistanud üldkasulikku tööd teha. b kohus, et L.J on enda poolt toime pandud rikkumiste aga Eelnevast järelda ka töökoha olemasolu kohta esitanud valeandmeid kriminaalhooldusametnikule ja ka kohtule. Kohus leiab, et kõike ülaltoodut arvestades pole karistuse eesmärkide saavutamine vabaduses

võim Viru Maakohtu 02.05.2017 otsusega mõistetud ja ärakandmata alik, L.J-ile karistus tuleb pöörata täitmisele.

5

KarS § 69 lg 6 kohaselt aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest

kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või

vangistusega. L.J ei ole käesolevaks hetkeks sooritanud ühtegi üldkasuliku töö tundi, mistõttu tegemata on jätkuvalt 480 üldkasuliku töö tundi, mis vastab vangistusele 1 aasta ja 4 kuud. Maakohus juhindus

KarS § 69 lg 6 ning KrMS § 428, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Tartu Ringkonnakohtu 12.01.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Viru Maakohtu 4. detsembri 2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Riigikohtu 20.02.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu jätta L.J-i kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevi määruskaebus menetlusse võtmata. 04.12.2017 kohtumäärus 1 jõustus 20.02.2018 Riigikohtu määrusega -17-3643