3-17-1598/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-1598

Määruse kuupäev

30. november 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

M.M. kaebus Viru Vangla kohustamiseks võimaldada

õppimist riigieksamite uuesti sooritamise eesmärgil

Menetlusosalised

Kaebaja M.M.

Resolutsioon

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta kaebaja taotlus kaebuse ärakirja saamiseks

rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muus osas ei saa määrusele määruskaebust esitada.

4. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1. M.M. esitas 05.04.2017.a Viru Vanglale taotluse nr 6-10/12004-1, mille kohaselt ta soovib

sooritada uued matemaatika, eesti keele ja inglise keele riigieksamid, et astuda kõrgkooli.

Kaebaja palus eraldada talle õppematerjalid, mis on vajalikud riigieksamiteks valmistumisel,

korraldada tehtud tööde hindamine ja juhendamine kaugõppe vormis või paigutada ta

osakonda, kus ta saab osaleda õppetöös vabakuulajana.

2. Viru Vangla jättis 08.05.2017.a vastusega nr 6-10/12004-2 kaebaja taotluse rahuldamata.

Vangla selgitas, et 27.03.2017.a kaebajale koostatud individuaalses täitmiskavas (ITK) ei ole

planeeritud üldkeskhariduse omandamist. Selle põhjuseks on muuhulgas asjaolud, et kaebaja

puhul ei ole võimalik luua otsest seost hariduse ja toime pandud kuriteo vahel ning et kaebajal

on keskharidus juba omandatud. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda

täitmiskavasse talle meelepärase tegevuse kandmist. Samuti ei ole kinnipeetaval subjektiivset

õigust valida, millisesse osakonda teda paigutatakse. Paigutamisel on määravaks julgeoleku ja

korra tagamine vanglas. Osakonnas, kus kaebaja paikneb, on kinnipeetavatele tagatud kõik

vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevad õigused, tegevused toimuvad

osakonnasiseselt. Õppematerjale saab kaebaja laenutada vangla raamatukogust.

3. M.M. esitas 07.06.2017.a Viru Vanglale vaide nr 6-12/181-1. Kaebaja palus tühistada

punktis 2 toodud haldusakti, lisada ITK-sse õppimine ja kohustada vanglat kaebajat hariduse

omandamisel igati aitama.

1

4. Viru Vangla jättis 07.07.2017.a vaideotsusega nr 6-12/181-3 vaide rahuldamata.

5. M.M. esitas 30.07.2017.a Tartu Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega:

- tuvastada, et Viru Vangla ei vastanud seaduses sätestatud aja jooksul kaebaja

05.02.2017.a taotlusele hariduskorraldajaga kohtumiseks;

- kohustada Viru Vanglat võimaldama kaebajal õppida ühel 05.04.2017.a (kaebajal

ekslikult kuupäevaks märgitud 06.04) taotluses nimetatud viisil;

- kui see on vajalik kaebaja eesmärgi saavutamiseks, siis tuvastada kaebajale koostatud

ITK õigusvastasus õppimist puudutavas osas, tühistada see ja kohustada vanglat koostama

uus ITK;

- kui see on vajalik kaebaja eesmärgi saavutamiseks, siis kohustada vanglat paigutama

kaebaja osakonda, kus ta saab osaleda gümnaasiumi õppetöös ja sooritada riigieksamid või

esitada faktid, mille alusel kaebajat hoitakse TJO-s, et kaebaja saaks need ümber lükata;

- tuvastada kogu menetluse vastuolu hea halduse tavaga.

Kaebaja selgitas, et tema eesmärgiks on sooritada riigieksamid ja astuda ülikooli. Kaebaja

palus vabastada teda riigilõivu tasumisest ja väljastada talle kaebuse ärakiri.

Kohtu seisukoht

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib tagastada

kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu

sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu

sooritama ja see puudutab isiku õigusi.

7. HKMS § 2 lg 4 kohaselt tuleb kohtul tõlgendada menetlusosaliste avaldusi ja lähtuda

nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

Kaebaja nimetas soovitud hariduse omandamise viisidena õppematerjalide eraldamist,

kaebajale juhendaja andmist ja õppetöös vabakuulajana osalemist.

Vaidlust ei ole selles, et õppematerjalide kasutamiseks ei ole kaebajal mingeid takistusi.

Vastustaja märkis punktis 2 toodud dokumendis, et kaebaja saab õppematerjale laenutada

raamatukogust ning kaebaja ütles kaebuses, et tal on võimalik laenutada raamatukogust

raamatuid ja õppida iseseisvalt.

8. Seega on vaidluse esemeks kaebaja taotlused osaleda õppetööl gümnaasiumi lõpuklassis

vabakuulajana või kasutada juhendajat iseseisval õppimisel ning kohus hindab seda, kas need

nõuded on lubatavad. Kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 2).

Muud kaebuses esitatud taotlused (sh menetluslikud etteheited) on abistava tähendusega ja ei

ole lubatavad iseseisvate nõuetena. Kohus märgib lisaks, et kaebaja väitel esitas ta

05.02.2017.a Viru Vanglale taotluse hariduskorraldajaga kohtumiseks, kuid Viru Vangla

21.08.2017.a vastuse põhjal vanglal selline taotlus puudub. Sel juhul ei saa kohus hinnata ka

taotlusele vastamise õiguspärasust.

9. Vangistusseaduse (VangS) § 34 lg 6 näeb küll ette, et vanglateenistus suunab ja soodustab

kinnipeetavaid hariduse omandamisel, kuid seadusest tervikuna tuleneb, et vangla kohustused

hariduse omandamise korraldamisel piirduvad põhi-, kesk- ja kutsehariduse omandamise

korraldamisega. Seda näitab VangS § 16 lg 1 p 4, mille järgi ITK-s nähakse ette

2

kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga

täienduskoolituse andmise vajadus.

Vastustaja väitel on kaebaja juba omandanud üldkeskhariduse ning kaebaja ei ole sellele

väitele vastu vaielnud. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et vangla võimaldaks talle

keskhariduse korduvat omandamist, sh vabakuulajana.

Kui kaebajal puudub subjektiivne õigus vastava haridusastme omandamiseks, siis ei ole tal ka

õigust taotleda individuaalse täitmiskava muutmist hariduse omandamist käsitlevas osas.

Samuti puudub sel juhul vajadus käsitleda kaebaja paigutamise seost õppimise

võimalikkusega.

10. Ühestki õigusaktist ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda, et vangla määraks

kaebajale väljaspool põhi-, kesk- või kutsehariduse omandamist mõne aine õppimiseks

juhendaja. Tavaelus on juhendaja kasutamine enesetäiendamisel eraõiguslik tehing õppuri ja

juhendaja vahel. Ka kaebajal on võimalus leida endale juhendaja omal algatusel. Seejuures

peab kaebaja arvestama vangistusega paratamatult kaasnevate piirangutega, s.t juhendamine

saab toimuda kaebajale üldistel alustel lubatud kirjavahetuse ja kokkusaamiste piires.

11. See, et vangla abistab kaebajat tema eesmärkide saavutamisel, ei ole küll põhimõtteliselt

välistatud, kuid see saab toimuda ainult kinnipeetavale antava soodustusena. (VangS § 35 lg

4-5, § 22 lg 1 p 2). Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda endale soodustuste tegemist.

12. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 punkti 2 alusel.

13. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse ärakirja saamiseks.

HKMS § 27 lg 1 p 1 ja § 88 näevad küll ette menetlusosalise õiguse saada toimikust ärakirju,

kuid HKMS § 28 lg 1 ja 2 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma

menetlusõigusi heauskselt ja kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada.

Kohtupraktikas mõistetakse neid kaht sätet koosmõjus nii, et menetlusosalisel ei ole õigust

saada menetlusdokumentidest ärakirju, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et

taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Menetlusosalisel puudub

üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud

menetlusdokumendist, seega ärakirjade väljastamine kaebaja enda esitatud kaebustest ei ole

kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohus ei pea antud juhul kaebaja poolt nimetatud vajadust

kaebusest koopia saamiseks põhjendatuks ja jätab tema taotluse rahuldamata.

14. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumisest vabastamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

kohtunik

3