2-07-39599/166 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunikud

Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht

30. november 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-39599

Tsiviilasi

BORGINO CONSULTING LTD. hagi Aktsiaseltsi

TKE GRUPP (pankrotis), Cranbrook Holding OÜ,

TKE Kinnisomandi Osaühingu (pankrotis),

Osaühingu Lamaran Grupp ja Osaühingu Forbrist

vastu nõude tunnustamiseks Aktsiaseltsi TKE GRUPP

(pankrotis) pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.08.2016 määrus hagi aluse osaliselt

muutmiseks nõusoleku mitteandmiseks ja hagi osaliselt

läbi vaatamata jätmiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

BORGINO CONSULTING LTD. määruskaebus

Osaühingu Lamaran Grupp vastumääruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: BORGINO CONSULTING LTD. (Briti

Neitsisaarte registrikood 421715), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Maksim Greinoman

Kostja I: Aktsiaselts TKE GRUPP (pankrotis,

registrikood

10540683),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Martin Tälli

Kostja II: Cranbrook Holding OÜ (registrikood

11222873), seaduslik esindaja Jaanus Glaase

Kostja III: TKE Kinnisomandi Osaühing (pankrotis,

registrikood 10706422, pankrotihaldur Peep Lillemäe)

Kostja IV: Osaühing Lamaran Grupp (registrikood

11010740), seaduslik esindaja Leonid Jakerson

Kostja V: Osaühing Forbrist (registrikood 10891129),

seaduslik esindaja Tamara Vologžanina

Kolmas isik hageja poolel: aktsiaselts Pristis (AS Lilto

üldõigusjärglane) (registrikood 10004826), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Parandada Harju Maakohtu 24.08.2016 määruse resolutsiooni punktis 2 ilmne

ebatäpsus: Asendada tekst „CRANBROOK OÜ (registrikood 10951104)“ tekstiga

„Aktsiaseltsi TKE GRUPP (registrikood 10540683)“.

2. Muus osas jätta Harju Maakohtu 24.08.2016 määrus muutmata.

3. Jätta BORGINO CONSULTING LTD. määruskaebus rahuldamata osas, milles

vaidlustati maakohtu määrust hagi osaliselt läbivaatamata jätmise osas.

4. Jätta BORGINO CONSULTING LTD. määruskaebus läbi vaatamata osas, milles

vaidlustati maakohtu määrust hagi aluse osaliseks muutmiseks nõusoleku

mitteandmise osas.

5. Jätta Osaühingu Lamaran Grupp vastumääruskaebus rahuldamata osas, milles

vaidlustati maakohtu määrust hagi osaliselt läbivaatamata jätmise ja

menetluskulude jaotuse märkimata jätmise osas.

6. Jätta Osaühingu Lamaran Grupp vastumääruskaebus läbi vaatamata osas,

milles vaidlustati maakohtu määrust osas, milles hagi ei jäetud läbi vaatamata.

7. Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

7.1 Mitte anda BORGINO CONSULTING LTD.-le (Briti Neitsisaarte registrikood

421715) nõusolekut hagi aluse osaliseks muutmiseks Harju Maakohtule

20.11.2015 esitatud menetlusdokumendiga.

7.2 Jätta läbi vaatamata BORGINO CONSULTING LTD. (Briti Neitsisaarte

registrikood 421715) hagiavaldus osas, milles BORGINO CONSULTING LTD.

palub tunnustada Aktsiaseltsi TKE GRUPP (registrikood 10540683) ja

aktsiaseltsi Lilto (registrikood 10090027) vahel 06.10.2006 sõlmitud

võlatunnistusest tulenevat 2 924 000 krooni tasumise nõuet ning Aktsiaseltsi TKE

GRUPP (registrikood 10540683) ja aktsiaseltsi Lilto (registrikood 10090027)

vahel 20.12.2006 sõlmitud võlatunnistusest tulenevat 269 668,75 krooni tasumise

nõuet Aktsiaseltsi TKE GRUPP (pankrotis, registrikood 10540683)

pankrotimenetluses pankrotiseaduses § 153 lg 1 punktis 2 nimetatud

rahuldamisjärgus.

7.3 Jätkata menetlust BORGINO CONSULTING LTD. (Briti Neitsisaarte

registrikood 421715) nõudes tunnustada aktsiaseltsi Lilto (registrikood 10090027)

ja Aktsiaseltsi TKE GRUPP (registrikood 10540683) vahel sõlmitud 27.11.2006

mehitatud valve lepingust nr 2586 tulenevat 2 425 299,66 krooni tasumise nõuet

Aktsiaseltsi TKE GRUPP (pankrotis, registrikood 10540683) pankrotimenetluses

pankrotiseaduses § 153 lg 1 punktis 2 nimetatud rahuldamisjärgus.

7.4 Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest alates.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses

sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. BORGINO CONSULTING LTD. (hageja) esitas 26.09.2007 Harju Maakohtule hagi

Aktsiaseltsi TKE GRUPP (pankrotis) (kostja I), Cranbrook Holding OÜ (kostja II),

TKE Kinnisomandi Osaühingu (pankrotis) (kostja III), Osaühingu Lamaran Grupp

(kostja IV) ja Osaühingu Forbrist (kostja V) vastu nõude tunnustamiseks Aktsiaseltsi

TKE GRUPP (pankrotis) pankrotimenetluses. Hagiavalduse kohaselt tugineb hageja

5 618 968,41 krooni suurune nõue järgnevale:

1) AS TKE GRUPP ja AS Lilto (AS Lilto üldõigusjärglane on aktsiaselts Pristis)

sõlmisid 06.10.2006 võlatunnistuse, millest tulenevalt võlgneb pankrotivõlgnik

2 924 000 krooni (hagiavalduse punkt 2.4.);

2) AS TKE GRUPP ja AS Lilto sõlmisid 20.12.2006 võlatunnistuse, millest

tulenevalt võlgneb pankrotivõlgnik 663 549,09 krooni (hagiavalduse punkt 2.5.);

3) AS TKE GRUPP ja AS Lilto sõlmisid 27.11.2006 mehitatud valve leping nr 2586,

millest tulenevalt võlgneb pankrotivõlgnik 2 123 199,77 krooni (hagiavalduse

punkt 2.6.).

4) AS Lilto on loovutanud oma nõuded AS-i TKE GRUPP vastu hagejale. Kuigi

hageja nõue on kokku 5 710 748,79 krooni, taotleb ta nõude tunnustamist

5 618 968,41 krooni ulatuses.

2. Harju Maakohus rahuldas 28.10.2008 otsusega hagi osaliselt. Tallinna

Ringkonnakohus tühistas 29.09.2009 otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja uueks

läbivaatamiseks maakohtule.

3. Harju Maakohtu 22.10.2012 määrusega menetlus asjas peatati kuni menetluse

lõppemiseni tsiviilasjas nr 2-10-15787, milles Harju Maakohus menetles Aktsiaseltsi

TKE GRUPP pankrotihaldur Ly Müürsoo hagi aktsiaseltsi Pristis ja BORGINO

CONSULTING LTD. vastu tehingute (s.o 06.10.2006 ja 20.12.2006 võlatunnistuste)

kehtetuks tunnistamiseks. Tsiviilasjas nr 2-10-15787 jõustus 20.05.2015 Harju

Maakohtu 20.06.2014 otsus, millega tunnistati tagasivõitmise korras kehtetuks

06.10.2006 ja 20.12.2006 võlatunnistused, mis olid hagiavalduse punktides 2.4 ja 2.5

väljatoodud nõuete aluseks. Harju Maakohtu 21.10.2015 määrusega uuendati menetlus

käesolevas tsiviilasjas.

4. Hageja esitas 20.11.2015 kohtule avalduse hagi aluse osaliseks muutmiseks. Hageja

viitas PankrS § 119 lg-dele 4 ja 5. Hageja põhjendas, et tagasivõidetud võlatunnistuste

vastusoorituseks oli 27.11.2006 lepingu nr 2586 sõlmimine, mida hageja soovib

tõendada tunnistaja ütlustega. Võlatunnistused olid kõrge riskiga kliendiga

(pankrotivõlgniku) lepingu sõlmimise tasuks (riskitasuks). Seega tuleb tuvastada selle

lepingutasu väärtus. VÕS § 29 lg 1 alusel on lepingutasuks antud juhul võlatunnistuste

nimiväärtus või alternatiivselt, kohtu poolt TsMS § 233 alusel määratav väärtus.

Sellepärast muutis hageja hagiavalduse punktides 2.4 ja p 2.5. väljatoodud nõude

alust. Uueks aluseks on üleantu (lepingutasu) tagasinõudmine. Kui kohus hagi

muutmise alust ei luba, palub hageja lugeda hagi muutmise avaldust iseseisvaks

hagiavalduseks (kd VI tl 65-69). Hageja palus tunnustada nõuet summas 359 117,53

eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 nimetatud rahuldamisjärgus või alternatiivselt lugeda nõue

summas 232 140,95 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 nimetatud rahuldamisjärgus

tunnustatuks ja täiendavalt tunnustada nõuet summas 135 697,20 eurot PankrS § 153

lg 1 p 2 nimetatud rahuldamisjärgus.

5. Kostjad II ja III ei nõustunud hagi aluse muutmisega (kd VI tl 71-75).

Maakohtu määrus

6. Harju Maakohtu 24.08.2016 määrusega ei andnud kohus hagejale nõusolekut hagi

aluse osaliseks muutmiseks 20.11.2015 esitatud menetlusdokumendiga (resolutsiooni

punkt 1). Hagi jäeti läbi vaatamata osas, milles hageja palub tunnustada Aktsiaseltsi

TKE GRUPP ja aktsiaseltsi Lilto vahel 06.10.2006 sõlmitud võlatunnistusest tulenevat

2 924 000 krooni tasumise nõuet ning CRANBROOK OÜ ja AS-i Lilto vahel

20.12.2006 sõlmitud võlatunnistusest tulenevat 269 668,75 krooni tasumise nõuet AS-i

TKE Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p-s 2 nimetatud

rahuldamisjärgus (resolutsiooni punkt 2). Kohus määras jätkata menetlust hageja

nõudes tunnustada AS-i Lilto ja AS-i TKE Grupp (pankrotis) vahel sõlmitud

27.11.2006 mehitatud valve lepingust nr 2586 tulenevat 2 425 299,66 krooni tasumise

nõuet ASi TKE Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p-s 2

nimetatud rahuldamisjärgus (resolutsiooni punkt 3).

7. Maakohus viitas, et hageja õiguseelneja poolt pankrotihaldurile esitatud

nõudeavalduse kohaselt koosneb pankrotimenetluses esitatud nõue 5 618 986,41

krooni järgmistest nõuetest: 06.10.2006 võlatunnistusest tulenev nõue 2 924 000

krooni, 20.12.2006 võlatunnistusest tulenev nõue 269 668,75 krooni ja lepingust nr

2586 tulenev nõue 2 425 299,66 krooni.

8. Maakohus põhjendas, et Harju Maakohtu 20.06.2014 otsusega tsiviilasjas nr 21015787

tunnistati tagasivõitmise korras kehtetuks 06.10.2006 ja 20.12.2006 võlatunnistused,

mis olid hagiavalduse punktides 2.4 ja 2.5 väljatoodud nõuete aluseks.

9. Kohus asus seisukohale, et kuivõrd võlatunnistused on tunnistatud kehtetuks, ei tulene

nendest võlatunnistuse pooltele ega nende õigusjärglastele õigusi ega kohustusi.

Seetõttu puuduvad hagejal võlatunnistustest tulenevad nõuded, mille tunnustamist ta

taotleb. Harju Maakohtu 20.06.2014 kohtuotsusest nähtuvalt on võlatunnistused

tunnistatud kehtetuks tervikuna, st nendest ei saa tuleneda lepingulist alust

kõrvalnõuete arvestamiseks.

10. Kohus asus seisukohale, et kuivõrd jõustunud kohtuotsusega on siduvalt tunnistatud

hageja nõude aluseks olevad võlatunnistused kehtetuks, ei ole hageja nõuded

pankrotivõlgniku vastu võimalikud. Tuvastatud ja menetlusosalistele siduvatele

asjaoludele õiguse kohaldamisel ei ole isegi teoreetiliselt võimalik, et kohus saaks

tuvastada hageja nõude olemasolu. TsMS § 457 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus

on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga

esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus

leidis, et hagejal ei ole võimalik saavutada eesmärki, milleks on võlatunnistustest

tulenevate nõuete osas nõude tunnustamine pankrotivõlgniku pankrotimenetluses,

mistõttu esineb hagi läbivaatamata jätmise alus (TsMS § 423 lg 2 p 2).

11. Lisaks asus kohus seisukohale, et ei saa lubada hagi aluse muutmist, kui muudetud

asjaoludel esineb TsMS § 423 lg-s 2 sätestatud hagi läbi vaatamata jätmise alus. Kohus

leidis, et seadus ei kaitse hageja huvi esitada hagiavaldus PankrS § 119 lg-dest 4 või 5

tulenevate nõuete tunnustamiseks. Seetõttu esineb hagi läbi vaatamata jätmise alus,

mistõttu kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hagi aluse muutmine hageja soovitud

viisil, kuivõrd muudetud hagi alusel esitataval nõudel puuduvad rahuldamise

väljavaated. PankrS § 119 lg 4 kohaselt rahuldatakse tehingu teise poole nõue PankrS

§ 146 lg 1 kohaselt eelistatuna teiste võlausaldajate nõuetele. PankrS § 119 lg 5

kohaselt loetakse tehingu teise poole nõue tunnustatuks. Eeltoodust tulenevalt ei saa

hageja nõuda nii PankrS § 119 lg 4 kui ka lg 5 alusel hagimenetluses nõude

tunnustamist.

12. Kohus asus seisukohale, et TsMS § 173 lg-t 5 tuleb kohaldada ka hagiavalduse osalise

läbi vaatamata jätmise korral, kui kohus jätkab kostjate suhtes asja menetlust. Seetõttu

ei märkinud kohus määruses menetluskulude jaotust.

BORGINO CONSULTING LTD. määruskaebus

13. Hageja esitas määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada resolutsiooni

punktide 1 ja 2 osas ja tagastada asi maakohtule hagi aluse osalise muutmise taotluse

uueks läbivaatamiseks ning menetluse jätkamiseks.

14. Hageja tugineb sellele, et tagasivõidetud võlatunnistuste vastusoorituseks oli

mehitatud valve lepingu nr 2586 sõlmimine. Muus osas, st osas, millega kohus jätkab

hagi menetlust, põhineb hagi samuti AS-i Lilto ja AS TKE GRUPP (pankrotis)

vahelisel 27.11.2006 mehitatud valve lepingul nr 2586, mille tasu jättis

pankrotivõlgnik maksmata. Seetõttu on mõlemad nõuded omavahel tihedalt seotud.

Pankrotivõlgnik on käesoleva menetluse kaudu teadlik hageja soovist saada hüvitist,

mis asendaks kehtetuks tunnistatud võlatunnistused. Pankrotivõlgnik ei ole antud

nõuet täitunud ega isegi tunnistanud. See tähendab, et selles osas vajab hageja

kohtulikku kaitset. Kui vaidlustatud määrus jääb jõusse, peab hageja esitama iseseisva

hagi kohtusse. Arvestades, et uus hagi ja ka praeguses kohtuasjas menetletav hagi

käsitlevad samu asjaolusid, tuleb eeldada, et kohus liidab need ühte menetlusse TsMS

§ 374 alusel. Uue hagi esitamine ja selle liitmine olemasoleva hagiga üksnes aeglustab

menetlust ja tekitab põhjendamatuid menetluskulusid.

15. Hageja ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et hagi on perspektiivitu. Teises asjas

tehtud otsus on dokumentaalne tõend. Hinnangu andmine, kas varasemas tsiviilasjas

tehtud lahendiga on mingi asjaolu tuvastatud, tähendab varasema asja lahendi kui

dokumentaalse tõendi (TsMS § 272 jj) sisu hindamist. TsMS § 423 lg 2 kohaldamisel

pole tõendite hindamine lubatud, sest kohus tohib asjaolusid tuvastada ja tõendeid

hinnata vaid asja sisulise lahendamise käigus. Seega ei olnud maakohtul õigust läbi

vaatamata jätmise määruses hinnata kohtuotsust asjas nr 21015787 kui tõendit ja selle

tõendi hindamise tulemusena hinnata hagi perspektiivituks.

Osaühingu Lamaran Grupp vastumääruskaebus

16. Kostja IV esitas hageja määruskaebusele vastumääruskaebuse, paludes tühistada

maakohtu määrus osas, millega kohus määras jätta hagi osaliselt läbi vaatamata, ja

teha uus määrus, millega jätta hagi kogu ulatuses läbi vaatamata. Alternatiivselt palus

kostja IV määruse hagi osalise läbivaatamata jätmise osas tühistada ja saata asi

maakohtule tagasi hagi kogu ulatuses sisulise läbivaatamise jätkamiseks.

Alternatiivselt palus kostja IV muuta (täiendada) määruse resolutsiooni osaga, millega

jätta menetluskulud hageja kanda proportsionaalselt nõude suurusele, mille

tunnustamist taotles hageja hagi läbi vaatamata jäetud osas.

17. Hagi tuleks jätta täies ulatuses läbi vaatamata ja seda mitte ainult 24.08.2016 määruses

käsitatud osas tulenevalt TsMS § 423 lg 2 p 2 hagi ilmse perspektiivituse tõttu, vaid

lisaks tuleks kaaluda hagi läbi vaatamata jätmist ka TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel

seetõttu, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või

eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kuna 19.11.2015

menetlusdokumendiga võttis hageja oma hagi Cranbrook Holding OÜ osas tagasi, siis

ühe nn kohustusliku kostja osas tagasivõtmise tagajärjel, on hagi muutunud

perspektiivituks ka kõigi ülejäänud kostjate osas, kuna hageja nõuet saaks lugeda

tunnustatuks üksnes kõikide nõudele vastuväited esitanud isikute suhtes ühiselt. Kostja

IV on seisukohal, et hagi osaliselt läbi vaatamata jätmine on vastuolus

menetlusökonoomia põhimõttega.

18. Kostja IV on seisukohal, et isegi kui hagi täies ulatuses läbi vaatamata jätmiseks oleks

takistusi, jääks ikkagi mõistetamatuks kaevatava määruse tegemisel taotletud eesmärk.

Kui hagi tagasivõtmine Cranbrook Holding OÜ osas ei annaks alust jätta hagi täies

ulatuses läbi vaatamata, tuleks pigem eelistada hagi täies ulatuses sisuliselt

lahendamist, sh hagi rahuldamata jätmist selles osas, milles pidas kohus hagi

rahuldamist võimatuks.

19. Kostja IV arvates puudub alus jätta menetluskulud jaotamata TsMS § 173 lg 5 alusel.

Kaevatavast määrusest ei nähtu ühtegi sisulist põhjendust TsMS § 173 lg 1

kohaldamata jätmiseks.

Menetluse edasine käik

20. Kostjad I - III vaidlesid hageja määruskaebusele vastu. Kolmas isik jättis

määruskaebuse lahendamise kohtu otsustada ega soovinud seisukohta esitada.

21. Hageja palus jätta kostja IV vastumääruskaebuse läbi vaatamata, kuna see ei ole

esitatud tähtaega järgides. Lisaks ei võimalda tsiviilkohtumenetluse seadustik

menetluse jätkamise määruse peale määruskaebuse esitamist. Samuti langeb

vastumääruskaebuse nõue nr 2 osaliselt kokku hageja määruskaebuse nõudega,

mistõttu ei ole kostjal IV õigustatud huvi määruse vaidlustamiseks. Samuti ei

võimalda seadus vaidlustada menetluskulude jaotuse märkimata jätmist.

22. Kostja I leidis, et kostja IV vastumääruskaebuses esitatud palvet - jätta hagi täies

ulatuses läbi vaatamata – ei tule käsitleda mitte määruskaebusena, vaid taotlusena.

Kostja I ühineb selle taotlusega. Kostjad II ja III ei vaielnud esitatud

vastumääruskaebusele vastu.

23. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

24. Kolleegium leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni p-s 2 tuleb parandada ilmne

ebatäpsus. Maakohus viitas 20.12.2006 võlatunnistusega seoses CRANBROOK OÜ-le

(registrikood 10951104) kui võlatunnistuse poolele. Tegelikult sõlmis 20.12.2006

võlatunnistuse Aktsiaselts TKE GRUPP (registrikood 10540683). Nimetatud

ebatäpsus tuleb resolutsioonis parandada. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta

muutmata.

25. Esmalt märgib ringkonnakohus, et ei nõustu hageja seisukohaga, et

vastumääruskaebus ei ole tähtaegne. TsMS § 635 lg 3 ja § 659 kohaselt oli

vastumääruskaebuse esitamise tähtajaks 14 päeva alates määruskaebuse kostjale IV

kättetoimetamisest. Etoimikust nähtuvat hageja määruskaebuse edastamist kostjale IV

17.11.2016 ei saa TsMS § 3111 lg-st 3 tulenevalt pidada määruskaebuse kostjale IV

kättetoimetamise kuupäevaks, sest kostja IV ei ole dokumenti infosüsteemis avanud

ega kinnitanud selle kättesaamist. Hageja määruskaebus toimetati kostjale IV kätte

tähitud kirjaga 25.11.2016 (kd VII tl 74). Vastumääruskaebus on esitatud 09.12.2016,

seega 14päevast tähtaega järgides.

26. Ringkonnakohus leiab, et hageja määruskaebus tuleb TsMS § 664 lg 2 ja § 660 lg 1

alusel jätta läbi vaatamata osas, milles kaebaja vaidlustas maakohtu määruse

resolutsiooni punkti 1, s.o hagi aluse muutmiseks nõusoleku mitteandmist. TsMS §

660 lg 1 sätestab, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud

menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui

määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei

sätesta õigust esitada määruskaebust määrusele, millega kohus ei anna TsMS § 376 lg-

s 1 sätestatud nõusolekut hagi muutmiseks.

27. Kolleegium on seisukohal, et hageja määruskaebus ning kostja IV vastumääruskaebus

tuleb jätta rahuldamata osas, milles nad vaidlustasid hagi osalist läbivaatamata jätmist.

Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et kostja IV vastumääruskaebus langeb osaliselt

kokku hageja määruskaebusega, ei tähenda, et kostja IV ei saaks vastavas osas

määruskaebust esitada. TsMS §-ist 635 (koosmõjus §-ga 659) ei tulene keeldu

vaidlustada vastumääruskaebuses määrust määruskaebusega samas ulatuses.

Ringkonnakohtu hinnangul sai maakohus hagi läbivaatamata jätmisel TsMS § 423 lg 2

p 2 alusel tugineda sellele, et 06.10.2006 ja 20.12.2006 võlatunnistused on

tagasivõitmise korras tunnistatud kehtetuks. Asjaolule, et jõustunud Harju Maakohtu

20.06.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-15787 tunnistati 06.10.2006 ja 20.12.2006

võlatunnistused kehtetuks, on hageja ise viidanud 20.11.2015 menetlusdokumendis.

Seega sai ka maakohus nimetatud asjaolule tugineda.

Kolleegiumi arvates leidis maakohus õigesti, et kuna võlatunnistused tunnistati

kehtetuks, ei tulene nendest võlatunnistuse pooltele ega nende õigusjärglastele õigusi

ja kohustusi. Hagejale ei saa kehtetutest võlatunnistustest tuleneda nõudeid, mille

tunnustamist pankrotimenetluses taotleda. Eeltoodule tuginedes jättis maakohus

põhjendatult hagi osaliselt läbi vaatamata, kuna selles osas ei ole võimalik taotletavat

eesmärki saavutada.

Ringkonnakohus lisab, et PankrS § 119 lg-tele 4 ja 5 tuginev nõue erineb PankrS §

106 lg-le 1 tuginevast nõudest. PankrS § 106 lg 1 alusel saab võlausaldaja esitada

nõude tunnustamise hagi kohtusse juhul, kui nõuete kaitsmise koosolekul jäi tema

nõue tunnustamata. PankrS § 119 lg-te 4 ja 5 alusel saab aga võlausaldaja nõuda

tagasivõidetud tehingu alusel üleantu hüvitamist nendes lõigetes sätestatud korras.

Soovides esitada nõuet PankrS § 119 lg-te 4 ja 5 alusel, on hageja ise möönnud, et tal

ei saa selles osas olla nõuet PankrS § 106 lg 1 alusel.

Kolleegium juhib siiski tähelepanu, et 20.12.2006 võlatunnistusest tuleneva nõude

jättis maakohus läbi vaatamata 269 668,75 krooni ulatuses, kuid hagiavalduses märkis

hageja, et 20.12.2006 võlatunnistusest tulenevalt on tema nõue 663 549,09 krooni.

Samuti märgib ringkonnakohus, et ka määruse põhjenduste p-des 4 ja 10 on maakohus

ebaõigesti viidanud CRANBROOK OÜ-le kui 20.12.2006 võlatunnistuse poolele.

20.12.2006 võlatunnistuse väljastas Aktsiaselts TKE GRUPP.

Mis puudutab kostja IV väidet, et hagi tulnuks läbi vaatamata jätta ka seetõttu, et

hageja võttis Cranbrook Holding OÜ osas hagi tagasi, siis märgib ringkonnakohus, et

hageja on maakohtu 25.11.2015 eelistungil avaldanud, et ta võtab hagi tagasivõtmise

avalduse tagasi ning soovib hagi läbivaatamist (VII kd tl 29 pöördel). Lisaks oleks

tagasivõtmise tõttu hagi läbivaatamata jätmise otsustamine maakohtu pädevuses, mitte

ringkonnakohtu pädevuses.

28. Kostja IV vaidlustas maakohtu määrust ka osas, milles maakohus ei jätnud hagi läbi

vaatamata, vaid jätkas tsiviilasja menetlust. Kolleegium leiab, et osas, milles

maakohus ei jätnud hagi läbi vaatamata, ei saa maakohtu määrust vaidlustada (TsMS §

427, § 660 lg 1). Seetõttu tuleb nimetatud osas jätta kostja IV vastumääruskaebus läbi

vaatamata (TsMS § 664 lg 2). Põhjendatud ei ole ka kostja I seisukoht käsitleda

määruskaebuse taotlust – jätta hagi täies ulatuses läbi vaatamata – iseseisva taotlusena.

Kuna hagimenetlus on maakohtu menetluses, siis on ülejäänud nõude osas hagi

läbivaatamata jätmise otsustamine maakohtu pädevuses ning ringkonnakohus saab

selles osas seisukoha võtta üksnes hagi läbivaatamata jätmise kohta tehtud määruse

peale esitatud määruskaebuse menetluses.

29. Kostja IV vastumääruskaebus tuleb jätta rahuldamata osas, milles kostja IV vaidlustas

maakohtu määrust menetluskulude jaotamata jätmise osas.

Esmalt märgib kolleegium, et ei nõustu hageja seisukohaga, et menetluskulude jaotuse

puudumise osas ei ole määrus vaidlustatav. Tegemist ei ole olukorraga, kus maakohus

on jätnud menetluskulude jaotamise osas seisukoha võtmata, millist puudust oleks

saanud parandada täiendava määrusega poole taotlusel või kohtu omal algatusel TsMS

§ 448 lg 1 p 3 alusel. Antud juhul on maakohus võtnud määruses seisukoha, et

menetluskulusid jaotada ei tule, kuna menetlus jätkub. Seega saab maakohtu määrust

menetluskulude jaotuse puudumise osas pidada käesoleval juhul vaidlustatavaks

(TsMS § 178 lg 1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et määruses ei olnud vaja menetluskulude

jaotust märkida, kuna maakohus ei teinud menetlust lõpetavat lahendit kogu

haginõude ulatuses. Ka õiguskirjandusest järeldub, et menetluse osalisel lõpetamisel

tuleks otsustus menetluskulude jaotuse kohta pigem teha hiljem, kui kõik jaotuse

määramise aluseks olevad asjaolud on selged (V.Kõve, I.Järvekülg, J.Ots, M.Torga.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, lk 827). Kuna menetlus

jätkub osas, milles hagi ei jäetud läbi vaatamata, siis ei ole kõik jaotuse määramise

aluseks olevad asjaolud selged. Maakohus saab kogu menetluskulude jaotuse märkida

läbivaatamisel oleva nõude osas lõpplahendi tegemisel. Kuna maakohus ei teinud

kogu haginõude ulatuses lõpplahendit, siis ei märgi ka ringkonnakohus

menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotus jääb maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots

Ulvi Loonurm

Imbi Sidok-Toomsalu