1-17-10710/4 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

1-16-3897

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 14.11.2017.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-16-3897

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk

Zemfira Lampmann

Kaitsja

Toomas Pilt (määratud korras)

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid .U tingimisi enne A tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu A.U (XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 07.11.2017.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada A.U karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni

14.07.2019.a, millest esimeseks 6 (kuueks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist

valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada A.U katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

2

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada A.U suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 (kuus) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

4. A.U-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. A.U vabastada määruse jõustumisel.

6. KrMS § 180 alusel mõista A.U-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi

osutamise eest summas 48 € (nelikümmend kaheksa eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele.

KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse A.U-le eraldi dokumendina.

Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale, .U-le ja kaitsjale. A

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 12.10.2017.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava .U tingimisi A enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Harju Maakohtu 23.02.2017.a kohtuotsusega tunnistati .U süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 A järgi ning karistati teda KarS § 65 lg 2 alusel 3 aasta ja 6-kuulise vangistusega.

Karistuse kandmise algus oli 14.01.2016. a ja lõpp on 14.07.2019. a.

A.U kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku kuuel korral, neist neli arhiveeritud, teine

3

vangistus. Vangistuse ajal omandas riigikeelt, distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla.

A.U kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vestlustest

kinnipeetava isaga selgus, et kinnipeetava suhted isa ja õega on head. .U on A

taotlenud vabastamist elektroonilise järelevalve alla aadressile Xxxx. Korteri omanikuks on

kinnipeetava isa. Tingimused elektroonilise valve paigaldamiseks on olemas. Isa tutvus

01.09.2017 elektroonilise valve nõuetega ning allkirjastas nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks. Garanteeritud vabanemisjärgne töökoht puudub.

A.U taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega.

Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha .U vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise A

järelevalve alla (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 3 3 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi.

Kaitsja toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava vanglas

käitumine on olnud korrektne. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Isik on nõus lisakohustuste määramisega.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et .U võib vangistusest tingimisi A ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik .U A

isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta ja 10

kuud vangistust ning tema käitumine on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuse puudumine. Nimetatu näitab, et kinnipeetav on võimeline alluma kehtivatele reeglitele ning neid

austama. Kohus usub, et seekordne vangistus on pannud .U mõistma, et A toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed

ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus usub, et tuge

jätkata edasist elu õiguskuulekalt saab kinnipeetav läbi kriminaalhoolduse, kuna

kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise

järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada

teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kuigi esitatud materjalide kohaselt on kuriteo toimepanemise soodusteguriks alkoholi tarvitamine, siis kohtuistungil avaldatu kohaselt .U A

ise probleeme alkoholiga ei näe, küll aga oli nõus lisakohustuse määramisega mitte

tarvitada alkoholi. Kohtu hinnangul võimaldab .U tingimisi ennetähtaegne A

vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi

teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas .U-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline A

edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik

4

hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Pärast vabanemist on .U olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning A

A.U on nõustunud ka kriminaalhooldusega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute

ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest

vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/