3-16-2272/36 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karin Kalmiste

Määruse tegemise aeg ja koht

29.11.2017. a, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2272

Haldusasi

A. J. kaebus Kehtna vallas XXXXXXXXl Hiiemäe

kinnistul metsaraie keelamiseks osas, mis puudutab raiet

väljaspool arheoloogiamälestise kaitsevööndit.

Menetlusosalised

Kaebaja – A. J.;

Vastustaja I – Kehtna vald, esindaja Evi Gulbis;

Vastustaja II – Keskkonnaamet, esindaja Lüüli Junti

Menetlustoiming

Kaebuse läbivaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta A. J. kaebus läbi vaatamata.

2. Tühistada

5.01.2017

Tallinna

Ringkonnakohtu

määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda.

4. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse p-de 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Määruse p-i 2 peale võib esitada määruskaebuse vahetult

Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD, POOLTE SEISUKOHAD JA MENETLUSE SENINE KÄIK

1. Kehtna valla omandis on XXXXXXXXs asuv Hiiemäe kinnistu (kinnistu registriosa nr

1642437, katastriüksus katastritunnusega 29202:003:1501). Kinnistul asub arheoloogiamälestis

XXXXXXXX hiiemägi (registreeritud kultuurimälestiste registris nr 27194 all). Mälestise

kaitsevööndi piir kulgeb mööda 90 m samakõrgusjoont.

2. A. J. on Hiiemäe kinnistu vahetus naabruses asuva XXXXXXXX kinnistu omanik (kinnistu

registriosa nr XXXXXX).

3.

1.11.2011 kirjaga nr 11-216 taotles OÜ Metsabüroo Keskkonnaametilt kui kaitstava

loodusobjekti valitsejalt nõusolekut Rapla maakonnas Kehtna vallas XXXXXXXX külas asuva

Hiiemäe kinnistu (kinnistu nr: 1642437) metsamajandamise kava väljastamiseks (metsamaa pindalaga

82,1 ha – omanik Kehtna vald)1.

4.

8.11.2011 kirjaga nr HJR 13-1/11/33102-2 andis Keskkonnaamet kooskõlastuse OÜ

Metsabüroo poolt 1.11.2011 esitatud metsamajandamise kava väljastamiseks2. Kirja kohaselt ei ole

metsamajandamiskava raie õigust tõendav dokument ja metsateatise esitamisel võib Keskkonnaamet

metsamajanduslikele töödele esitada täiendavaid tingimusi vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja

vastavale kaitse-eesmärgile. Keskkonnaamet on selgitanud, et Hiiemäe kinnistul Kõnnumaa

maastikukaitseala piiranguvööndis kavandatud raied ei ole vastuolus Kõnnumaa maastikukaitseala

kaitse-eesmärkide ega kaitse-eeskirjaga (Vabariigi Valitsuse 27.07.2000 määrus nr 253). Lageraie on

kaitsealal keelatud. Arvestades puistu täiust ja seisundit eraldisel 16, soovitas amet aegjärgse raie

asemel turberaie liigina teha sellel eraldisel häilraiet.

5.

22.04.2015 esitas A. J. Kehtna Vallavalitsusele taotluse algatamaks avalik menetlus Hiiemäe

kinnistul asuva loodusliku pühapaiga maa-alaliseks piiritlemiseks ja selle menetluse tulemusel

vallavolikogule otsuse eelnõu esitamiseks kehtestamaks pühapaiga piirid. Sama taotlusega taotles

kaebaja Hiiemäe kinnistul ehitus-, tegevus-, kasutuslubade väljastamine, lepingute sõlmimine,

kooskõlastuste ja nõusolekute andmine kuni loodusliku pühapaiga maa-alalise kehtestamiseni Kehtna

vallavolikogu otsusega (I kd, tl 6).

6.

2.06.2015 kirjaga nr 13-7/568-2015-3 (I kd, tl 8) selgitas Kehtna Vallavalitsus A. J.le, et

pühapaiga maa-ala piiritlemine vallavolikogu otsusega ei ole võimalik, pühapaigad pole seadusega

reguleeritud ning seaduslikke tegevusi või avalikke üritusi Hiiemäel ja Reevimäel peatada ei ole

võimalik. Võimalikud üritused või tegevused tuleb nende korraldajatel kooskõlastada kaitseala

valitsejaga või õigusaktidest tulenevate teiste ametiisikute või ametiasutustega. Vallavalitsuse

veendumusel ei kahjusta seaduslikud tegevused või lubatud avalikud üritused Natura 2000 elupaiku

ega kaitsealuste liikide populatsioone, väärtuslikke maastikke, looduslikke pühapaiku ja rohelise

võrgustiku alasid.

7.

6.04.2016 kirjaga nr 12-13/523-2016 (I kd, tl 106) esitas Kehtna valla keskkonnaspetsialist

Aivar Puur Keskkonnaametil kooskõlastuse taotluse sooviga saada Keskkonnaameti kooskõlastus

Hiiemäe katastriüksusel asuvate XXXXXXXX suusaradade korrastamiseks – radadele langenud puude

koristamiseks ning suusaradade kasutajatele ohtlikuks muutunud puude raiumiseks.

8.

6.05.2016 kirjaga nr 7-9/16/4410-2 (I kd, tl 107) teatas Keskkonnaamet, et Hiiemäe

katastriüksus paikneb Kõnnumaa maastikukaitseala Kõnnumaa piiranguvööndis ja Kõnnumaa

maastikukaitseala kuulub Natura 2000 võrgustikku Kõnnumaa-Väätsa linnuala ja Kõnnumaa loodusala

koosseisus. Kavandatavate tööde asukohas on registreeritud II kaitsekategooria liikide tõmmu- või

habelendlane, põhja-nahkhiir ja valgeselg-kirjurähn ning III kaitsekategooria liikide palukuklane ja

nõmmelõoke leiukohad ning kaitstavad elupaigatüübid – kuivad niidud lubjarikkal mullal,

1 Kättesaadav veebiaadressilt

http://sadr.keskkonnaamet.ee/index.php?id=10535&op=doc_details&dok_id=313996&asutus_id=1

2 samas

aasrebasesaba ja ürtpunanupuga niidud, vanad loodusmetsad, rohundirikkad kuusikud ning oosidel ja

moreenikuhjatistel kasvavad okasmetsad. Kirja kohaselt ei vaja Kehtna valla esindaja 6.04.2016 kirjas

kirjeldatud tööd kooskõlastamist kaitseala valitsejaga ning metsateatist esitamata võib metsaomanik

raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu kinnisasja kohta aastas. Kavandatavad tööd ei kahjusta kaitsealuste

liikide elupaiku, metsa bioloogilist mitmekesisust, maastikuilmet ning kaitstavaid elupaigatüüpe.

9.

10.10.2016 on koostatud Kehtna valla volitatud esindaja K. K. poolt metsateatis (I kd, tl 110)

Hiiemäe kinnistul metsaraie teostamiseks kogumahus 1027 tihumeetrit (eraldised nr 21, 28, 29, 30, 31,

32, 34, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 51, 54, 55, 63). Metsateatis esitati kooskõlastamiseks

Muinsuskaitseametile.

10.

11.10.2016 e-kirjaga (I kd, tl 185; kirja teema: „Hiiemäe kinnistu metsateatised“) on

Keskkonnaameti Metsaosakonna metsahoiu spetsialist selgitanud Valtu Spordimaja esindajale K. K.le,

et Keskkonnaministeerium on algatanud Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu menetluse Rapla

maakonnas Kaiu ja Kehtna vallas asuva Kõnnumaa maastikukaitseala muutmiseks looduskaitsealaks,

ala kaitsekorra muutmiseks ja laiendamiseks Kõrgemäe hoiuala liitmisel kaitsealaga. Kirja kohaselt

asub Hiiemäe kinnistu Kõnnumaa maastikukaitseala XXXXXXXX piiranguvööndis, kus

majandustegevus on lubatud ning keelatud on puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kirja

kohaselt on lubatud sanitaarraie, harvendusraie (suusatrassilt ohtlikud puud), Er 63 trassiraie (kui see

on kuni nelja meetri laiuselt kvartali- või piirisihi sisseraie või olemasoleva sihi või teeserva,

kraavikalda ja kraaviserva puhastamine puudest, mille keskmine rinnasdiameeter ületab 8 sentimeetrit.

Kirja lõpus on selgitatud, et eelnevalt on vajalik muinsuskaitse kooskõlastus ja enne ei ole mõtet teatist

esitada.

11.

29.10.2016 esitas A. J. Kehtna Vallavalitsusele teabenõude (I kd, tl 10), märkides, et valla

allasutus Valtu Spordimaja on esitanud Keskkonnaametile 10.10.2016 metsateatise Hiiemäe kinnistul

raie teostamiseks. Teabenõudes palus A. J. selgitust selle kohta, kas Kehtna vald maaomanikuna on

kavandatavatest raietest teadlik ning kas vald toetab kavandatavaid raideid.

12.

3.11.2016 toimus XXXXXXXX Hiiemäe Arheoloogiamälestisel objektikoosolek (protokoll I

kd, tl 93-94), kus osalesid Muinsuskaitseameti esindajad, Kehtna valla esindajad, Valtu Spordimaja

juhataja, XXXXXXXX Hiiemäe hooldaja, Maavalla Koja vanem, XXXXXXXX Hiiemäe Hoiu

Seltsingu esindaja, Kõnnumaa maastikukaitseala kaitsekorralduskava koostaja ja Keskkonnaameti

esindajad. Koosoleku tulemusel otsustati moodustada komisjon, mis otsustab Hiiemäe kinnistul

üksikpuude kaupa nende ohtlikkuse ja langetamise vajalikkuse. Kehtna valla ja Valtu Spordimaja

esindajad kinnitasid, et kavandatavate raiete peamine eesmärk on radade korrastamine ning mitte

majandusliku kasu eesmärgil. Kehtna vald kinnitas, et Tõnni Augu ala, mis jääb mälestise

kaitsevööndist välja, jäetakse raiest puutumata.

13.

7.11.2016 kirjaga nr 17.3-10/1360-2016-1 (I kd, tl 11) teatas Kehtna valla esindaja, et vald on

Valtu Spordimaja poolt kavandatavatest raietest teadlik ning vajalike raiete teostamisele vastu ei

vaidle.

14.

14.11.2016 saatis Muinsuskaitseamet Kehtna Vallavalitsuse hallatava asutuse Valtu

Spordimaja juhatajale K. K.le kirja nr 5.1-17.9/77-13, milles märgiti vastuseks 12.10.2016 kirjale

(esitatud seoses vajadusega eemaldada XXXXXXXX hiiemäel asuvalt suusatrassilt ohtlikud puud),

et Muinsuskaitseamet ei kooskõlasta mälestisel ja selle kaitsevööndis sanitaarraiet ja harvendusraiet.

Amet lubas eraldistel nr 21, 34, 42, 43, 44, 45, 47, 51, 54, 55 trassiraiet ja eraldistel nr 42, 43 ja 45

valikraiet. Trassiraie all mõeldi vaid olemasolevate spordiradade trasside hooldust. Uute trasside

rajamine mälestisele ja kaitsevööndisse ei ole lubatud. Kuna puud on loodusliku pühapaiga

struktuurielemendid, siis trassiraie ja valikraie käigus mälestisel algselt asukohalt eemaldatud aines

tuleb eksponeerida mälestise piirides, oma algses kontekstis. Vastavalt 03.11.2016 toimunud

3 Kättesaadav veebiaadressilt http://dhs-adr-kea.envir.ee/Display.aspx?ID=74784&Root=74784

objektikoosoleku protokollile moodustatakse komisjon, mis otsustab üksikpuude kaupa nende

ohtlikkuse ja langetamise vajalikkuse.

15.

8.12.2016 toimus looduslike pühapaikade eksperdinõukogu koosolek, kuhu oli kaasatud ka

Muinsuskaitseameti esindaja (protokoll I kd, tl 92). Koosolekul otsustati, et muinsuskaitseamet koostab

XXXXXXXX Hiiemäe piiride muutmiseks eksperdihinnangu koos kitsenduste tsoneeringu

ettepanekuga ning saadab selle nõukogule.

16. A. J. esitas 14.11.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Hiiemäe kinnistul metsaraie

keelamiseks. Kaebuse väidete kohaselt kavandab Hiiemäe kinnistu haldaja ja Kehtna valla allasutuse

Valtu Spordimaja juhataja K. K. Hiiemäe kinnistul ulatuslikku metsaraiet. Raie teostamise otsustab

metsaomanik (Kehtna vald), kes peaks otsuse langetamisel hindama tegevuse mõjusid ja kaaluma kõiki

olulisi asjaolusid. Metsaraie looduslikus pühapaigas on vastuolus rahvuslike kommete ja

traditsioonidega. Kehtna valla üldplaneeringu p 2.3.17.2 kohaselt on pühapaiga kahjustamine keelatud.

Kaebaja on Hiiemäe kinnistu vahetu naaber. Kaebaja ei tea ühtegi juhtumit, mil Hiiemäe kinnistul

toimuvatele tegevustele lubade andmisel oleks käsitletud tegevuse mõju looduslikule pühapaigale.

Looduslik pühapaik ja selle tulevik on kaebajale oluline seoses isikliku sisemise veendumuse –

loodususuga. Kavandatud metsaraie mõju hindamine ei ole võimalik looduslikku pühapaika maa-

alaliselt määratlemata. Kehtna valla kui maaomaniku otsus raiuda kinnistul metsa, on kaalutlusotsus,

kuivõrd omavalitsusel ei ole metsa raiumise kohustust, vaid vastav võimalus. Kuigi raieloa andjaks on

Keskkonnaamet, peab kohalik omavalitsus lõppotsustajana hindama tegevuse mõjusid, kaaluma kõiki

olulisi asjaolusid ning hindama kavandatud tegevuse õiguspärasust. Maardu hiiemetsa juhtum

(haldusasi 3-12-316) kinnitab, et tulenevalt ajafaktorist ei ole tühistamiskaebusega võimalik kaebuse

eesmärki saavutada. Keelamiskaebusega soovib kaebaja metsateatist vajavate raiete keelamist

Hiiemäe kinnistu katastriüksusel 29202:003:1501 kuni Hiiemäe kinnistul asuva loodusliku pühapaiga

maa-ala määratlemiseni loodusliku pühapaigana. Pühapaiga määratlemise aeg sõltub avalikust

võimust. Kaebuse eesmärk ei ole takistada puude eemaldamist ohutuse eesmärgil

17. Tallinna Halduskohus tagastas 15.11.2016 määrusega (resolutsiooni p 1) A. J. kaebuse HKMS

§ 121 lg 2 p 1 alusel.

18.

2.12.2016 esitas A. J. Tallinna Halduskohtu 14.11.2016 määruse tühistamiseks määruskaebuse.

19.

5.01.2017 määrusega rahuldas Tallinna Ringkonnakohus A. J. määruskaebuse osaliselt, tühistas

Tallinna Halduskohtu 15.11.2016 määruse haldusasjas 3-16-2272 p 1 osas, mis puudutab raiet Kehtna

vallas XXXXXXXXs Hiiemäe kinnistul väljaspool arheoloogiamälestise kaitsevööndit ning saatis

selles osas asja Tallinna Halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Muus osas jättis

ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu 15.11.2016 määruse p 1 muutmata. Sama määrusega keelas

ringkonnakohus esialgse õiguskaitse korras metsaraie Kehtna vallas XXXXXXXXs Hiiemäe kinnistul

väljaspool arheoloogiamälestise kaitsevööndit.

20.

13.04.2017 määrusega võttis Tallinna Halduskohus kaebuse Kehtna vallas XXXXXXXXl

Hiiemäe kinnistul metsaraie keelamiseks menetlusse osas, milles ringkonnakohus halduskohtu

15.11.2016 määruse tühistas, so osas mis puudutab raiet väljaspool arheoloogiamälestise

kaitsevööndit. Kohus tunnistas sama määrusega vastustajateks Kehtna valla ja Keskkonnaameti.

21.

26.05.2017 esitas vastustaja Keskkonnaamet kirjaliku vastuse kaebusele, milles pooldas asjas

mõistliku kompromissi sõlmimise võimalikkust ning et selle sõlmimise võimalikkus peab selguma A.

J. ning Kehtna valla vahelistest läbirääkimistest, kuivõrd kaebaja õiguste kaitse ei sõltu sellest, kas

Keskkonnaamet lubab või ei luba Hiiemäe kinnistul raideid, vaid pigem sellest, kuidas Kehtna vald

raided kavandab ja kas need on kaebajale vastuvõetavad. Keskkonnaametile ei ole esitatud Hiiemäe

kinnistul kavandatavate raiete kohta metsateatist ning ameti teadmised raiete ulatuse, põhjuse ning

asukoha kohta piirduvad 03.11.2016 Hiiemäel toimunud koosolekul ja paikvaatlusel saadud infoga,

samuti Muinsuskaitseameti 14.11.2016 kirjas esitatud teabega. Muinsuskaitseametile esitatud

metsateatise kaaskirja kohaselt olevat raiete kavandamist põhjendatud vajadusega eemaldada

inimestele ohtlikud kuivanud puud. Ka 3.11.2016 paikvaatluse protokollist nähtuvalt sooviti talviste

suusaradade korrastamise eesmärgil eemaldada inimestele ohtlikud kuivanud puud. Kuna ühtegi

metsateatist ei ole Keskkonnaametile esitatud, puudub ametil täpsem info Hiiemäel kavandatava raie

ulatuse, põhjuse ja asukoha kohta. Seejuures pole Keskkonnaametile ka teada, kas ja millises mahus

kavandatakse raiet väljaspool mälestise kaitsevööndit. Keskkonnaametile järeldub kohtule esitatud

tõenditest üksnes üksikpuude raie kavatsus ning tõendatud ei ole raie teostamise kavatsus

kaitsevööndist väljajääval osal. Metsamajandamise kava ei ole raieloa andmise aluseks, vaid on

soovituslik dokument, milles olevad soovitused on abiks tegevuste planeerimisel. Kava ei loo

õigustatud ootust, et sellises mahus raied on lubatud. Seda, milliseid raieid metsaomanik soovib

teostada, väljendab ametile esitatud metsateatis ning raie lubamise otsustab Keskkonnaamet otsuse

tegemise hetkel kehtiva õiguse alusel. Metsamajandamiskava koostamine ja selle väljastamiseks

nõusoleku andmine ei kinnita kaebaja väidetud asjaolusid. Kaebaja on seejuures nõustunud ohtu

kujutavate puude raiumisega. Kehtna vald on nii Keskkonnaametile kui Muinsuskaitseametile esitatud

taotlustes, samuti 3.11.2016 toimunud koosolekul selgitanud, et soovib vaid talviste suusaradade

korrastamise eesmärgil eemaldada inimestele ohtlikud kuivanud puud, milleks moodustati ka

komisjon, mis otsustab puude ohtlikkuse ja langetamise vajaduse üksikpuude kaupa. Valla tegevus

suusaradade korrastamisel toimub avalikes huvides. Kohaldatud esialgne õiguskaitse takistab radade

puhastamist ohtlikest puudest. Kaebuse rahuldamisel puuduks vastustajal võimalus enda omandis

oleval kinnistul asuvat metsa ja suusaradu hooldada. Kehtna vald rõhutab, et metsateatise esitamine oli

kantud üksnes eesmärgist teha raiet radade puhastamiseks ohtlikuks muutunud puudest, mitte suures

ulatuses nagu väidab ekslikult kaebaja. Ka juhul, kui kaitsealast väljapoole jääval alal on ohtlikke puid,

puudutab raie üksnes neid puid. Ulatusliku metsaraie kavandamist ei tõenda ka metsamajandamiskava

tellimine, kuivõrd kava pole raieloa andmise aluseks. Kui ka metsaomanik märgib andmed

metsateatisele metsmajandamiskava alusel, siis otsustab raie lubamise Keskkonnaamet kehtiva õiguse,

mitte aga metsateatise või metsmajandamise kava alusel. Kavandatud tegevuse keelamine on

Keskkonnaameti pädevuses.

Raie asukohta ja ulatust teadmata ei ole võimalik hinnata raie kooskõla õigusaktide ja võimalikku

vastuolu kaebaja õigustega.

Pärandkultuuri objekti staatus ei piira metsa raiet. Mälestise kaitsevööndist väljajääval osal raiete

kavandamisel ei ole kohaldatav muinsuskaitseseaduse§ 24 lg 1 p-st 9 tulenev keeld teostada raietöid

muinsuskaitseameti kirjaliku loata. Talviste suusaradade hooldamise eesmärgil ohtlike puude

eemaldamist ei takista ka kinnistul kehtiv Kõnnumaa maastikukaitseala piiranguvööndi kaitsekord.

22.

29.05.2017 esitas kirjaliku vastuse kaebusele ka Kehtna vald, märkides, et kompromissi

sõlmimine on mõeldav, kui kaebaja jääb kaebuse täpsustuses esitatud seisukoha juurde, et suusaradade

trassidele jäävate ohtlike puude raie on vajalik ja kaebaja on sellega nõus. Kehtna vald soovib

suusaradade trasside korrastamiseks eemaldada trassidele jäävad ohtlikud puud ning kaebajal on

võimalik taotleda enda kaasamist ja esitada omapoolsed seisukohad kaitset vajavate puude kohta.

Muinsuskaitseamet on kaasanud 3.11.2016 toimunud koosolekule Maavalla Koja vanema M. I.,

XXXXXXXX Hiiemäe kultuurilooliste tavade hoidja Härjapea Koja kirjutaja ja XXXXXXXX

Hiiemäe Hoiu Seltsingu esindaja A. S. ning ühe Kõnnumaa maastikukaitseala kaitsekorralduskava

koostaja T. S.. Kehtna valla hinnangul on sellega tagatud, et otsused iga puu kohta tehakse eraldi kõiki

osapoolte arvamusi arvesse võttes.

Kaebaja ei ole esitatud väiteid ulatusliku raie või viivitamatu täideviimise kohta põhistanud ega

tõendanud. Metsaomaniku kohustus on metsaseadusest tulenevalt jälgida metsa seisundit, kaitsta metsa

kahjurite, haiguste, prahistamise ja tulekahjude eest, majandada ja lubada majandada oma metsa üksnes

viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi ega kahjusta geenifondi, metsamulda ja veerežiimi ning

metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi õigusaktides lubatust suuremas ulatuses, mis ei loo eeldusi

tuulekahjustuste tekkeks ega seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks ning mis on kooskõlas metsa

säästva kasutamise põhimõtetega, samuti kaitsta metsa kasvutingimuste halvenemise eest.

Vaidlusalusel kinnistul asuva metsa tõhusamaks hooldamiseks tellis vald 2011. aastal kinnistu

omanikuna Hiiemäed valdava Valtu Spordimaja kaudu Hiiemäe katastriüksustele 29202:003:1501 ja

29202:003:1502 metsamajandamiskava. 6.04.2016 soovis vald Keskkonnaametilt kooskõlastust

suusaradade korrastamiseks (radadele langenud puude koristamine ja ohtlike puude raiumine).

Kehtiva

metsamajandamiskava

andmete

alusel

koostas

Valtu

Spordimaja

10.10.2016

Muinsuskaitseametile esitamiseks metsateatise saamaks luba Hiiemäel katastriüksusel nr

29202:003:1501 asuvate suusaradade trassidelt ohtlikuks muutunud puude eemaldamiseks.

Metsateatisega taotletud ja Muinsuskaitseametilt kooskõlastuse saanud tegevus ja kaebaja õigused ei

ole vastuolus.

23.

29.08.2017 toimus XXXXXXXX Hiiemäe mälestisel ja kaitsealal ning Hiiemäe kinnistul

XXXXXXXX hiiemäel asuva suusaraja äärsete puude ohtlikkuse hindamiseks komisjoni koosolek,

kus osalesid Muinsuskaitseameti, Keskkonnaameti, Kehtna Vallavalitsuse, Maavalla Koja ja

XXXXXXXX Hiiemäed haldava MTÜ XXXXXXXX klubi esindajad (so komisjoni liikmed),

Metsakorralduse Büroo juhataja Lembit Maamets ja A. J.. Komisjoni töö käigus hinnati rajaäärsed

puud nii mälestise alal kui kaitsevööndis, samuti kaitsealast välja kuid nn laiendusettepaneku alasse

jääva suusaraja ääres. Hindamata jäeti Hiiemäe poolne osa Hiiemäe ja Reevimäe vahelisest rajalõigust,

kuna seal suusaradu ei ole ja hooldusraiet ei planeerita. Komisjon märgistas ohtlikud puud (so

kuivamise ja raja suunas kaldu olemise tõttu ohtlikud puud ja puud, mis on raja kohal ning neile sadava

lume tõttu vajuvad ohtlikult rajale) ning lepiti kokku radade hindamine mõne aasta tagant.

24. Ettepanekutele leida kompromisslahendusi vastas 22.09.2017 Kehtna vald ja esitas

kompromissettepaneku, mille kohaselt teostab Kehtna vald läbi Hiiemäe haldaja kogu Hiiemäe

suusaradade ja nende äärsete (nii mälestise, kaitseala kui ka kaitsealast väljapoole jääv ala)

hooldamiseks raiet üksnes ulatuses, mis on puid hinnanud komisjoniga kokku lepitud ning võtab maha

üksnes komisjoni poolt märgistatud puud. Periooditi tehakse raja äärsete puude hindamist rajahoolduse

vajaduse selgitamiseks ning selle vajalikkust ja puude ohtlikkust hindab komisjon, kuhu on kaasatud

Muinsuskaitseameti, Keskkonnaameti, Kehtna Vallavalitsuse, Maavalla Koja ja XXXXXXXX

Hiiemäed haldava MTÜ XXXXXXXX Klubi esindajad, samuti Metsakorralduse Büroo esindaja või

arborist. Kaebaja soovil kaasatakse ka teda.

25.

2.10.2017 esitatud seisukohas kaebaja Kehtna valla kompromissettepanekuga ei nõustu.

Kaebaja märgib, et vaidlus puudutab metsateatist vajavat raiet ja selle õigusvastasust, mitte ohtlike

puude eemaldamist puudutavat raiet. Metsateatis tõendab kavatsust suuremahulise raie teostamiseks

ning kavandatav maht (1027 tm) nähtub metsateatiselt. Sellises mahus raie põhjendamine radade

ohutuse tagamiseks on absurdne. Kaebuse eesmärk on kaitsta metsa Hiiemäe kinnistul asuval alal ning

seda ala käsitleb kaebaja loodusliku pühapaigana. Kaebaja nõustub kompromissiga üksnes juhul, kui

pühapaiga metsa kaitse saab olema õiguslikult tagatud (st metsateatist vajavad raied on keelatud).

Selleks peaks vald võtma vastu otsuse, millega keelab metsateatist vajavad metsaraied Hiiemäe

kinnistul kuni kinnistul asuva loodusliku pühapaiga maa-alalise määratlemiseni ning pühapaiga piiride

kehtestamiseni. Alternatiivselt peaks Keskkonnaamet moodustama kinnistul sihikaitsevööndi ja

fikseerima selles uues kaitse-eeskirjas ning uue eeskirja kinnitamiseni amet metsateatisi ei kinnita.

26.

16.10.2017 seisukohas leiab Keskkonnaamet, et keelamiskaebuse lahendamine ei ole lubatav,

kaebaja argumendid õiguste rikkumise kohta on vastuolulised ja käsitlus pühapaiga kaitse õiguslike

võimaluste kohta asjakohatud. Keskkonnaametis ei ole pooleli haldusmenetlusi, mille raames saaks

otsustada raie lubamise või mittelubamise üle. Kehtna valla esitatud vastusest saab järeldada, et

kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist ei ole põhjust arvata. Mõlemad vastustajad on kinnitanud,

et kaebaja õigusi rikkuvat raiet ei taotleta ja haldusakti ei anta. Kaebaja pakutud

kompromisslahendused ei ole käimasoleva kohtuvaidluse lahendamiseks võimalikud ega pühapaiga

kaitseks asjakohased. Mälestise piiride laiendamist puudutavad nõuded saavad olla suunatud üksnes

kultuuriministrile ning kaitse-eeskirja saab kinnitada Vabariigi Valitsus, mitte Keskkonnaamet.

Seetõttu ei ole vastustajatel pädevust sõlmida kaebaja pakutud kompromissi. Lisaks on Keskkonnaamet

seisukohal, et kavandatava XXXXXXXX piiranguvööndi metsad ei oma sellist looduskaitselist

väärtus, mille tõttu tuleks need tsoneerida sihtkaitsevööndisse, kuivõrd sihtkaitsevööndisse

tsoneeritakse vanemad ja kompaktselt laiemal alal levivad metsad. Hiiemäe katastriüksusel ei ole

looduslikud kooslused säilinud sellises ulatuses, et need vajaksid sihikaitsevööndi kaitsekorda. Lisaks

on ka sihikaitsevööndis enamasti radade hooldus ja ohtlike puude eemaldamine lubatud. Uus kaitse-

eeskirja eelnõu on kompromiss erinevate huvide vahel. Arvestatakse nii omavalitsuse tahtega edendada

sportimisvõimalusi kui ka maausuliste sooviga vältida raieid hiiepaigas. Piiranguvööndi kaitsekorraga

ei ole uuendusraied lubatud, mistõttu suuri lagealasid ei teki.

27.

23.10.2017 esitatud seisukohas jääb kaebaja varasemalt esitatu juurde ja on jätkuvalt

seisukohal, et metsateatis tõendab valla soovi teostada suuremahulist raiet ning keelamiskaebus on

preventiivne vahend sellise õigusvastase tegevuse tõkestamiseks. Kaebuse menetlusse võtmisega on

kohus hinnanud metsateatist vajava metsaraie toimumise tõenäoliseks ja võimalikuks. Kaebaja esitatud

kirjavahetus Valtu Spordimaja esindaja ja Keskkonnaameti vahel tõendab, et metsateatis esitati

Keskkonnaametile

ja

amet

metsaraiega

sisuliselt

nõustus.

Kaebaja

ei

taotle

pakutud

kompromissettepanekus mälestise piiride laiendamist, vaid soovib Hiiemäe kinnistul asuva loodusliku

pühapaiga maa-alalist määratlemist ja loodusliku pühapaiga piiride kehtestamist. Kaebaja ei eelda, et

volikogu hakkaks määrama loodusliku pühapaiga maa-ala, kuid volikogul on õigus anda

vallavalitsusele korraldus viia läbi loodusliku pühapaiga maa-alaliseks määratlemiseks avatud

planeerimismenetlus ning lähtudes menetluse tulemustest kehtestada pühapaiga piirid ja ala

kasutustingimused. Keskkonnaamet saab moodustada kaitsealal sihtkaitsevööndi ja fikseerida selle

kaitse-eeskirja eelnõus ning seejärel on Vabariigi Valitsusel kaitse-eeskirja kinnitamisel võimalus

kaaluda loodusliku pühapaiga kaitsevajadust kaitse-eeskirjaga.

Kaebaja rõhutab, et kaebuse eesmärk on siiski metsateatist vajava raie keelamine ning muid kaebusi

kaebaja ei ole esitanud.

28.

6.11.2017 menetlusdokumendis rõhutab kaebaja, et vastustajad ei ole põhjendanud

suuremahulise metsaraie (1027 tm) õiguspärasust. Metsateatisel märgitud raiemahu realiseerumine

tähendab loodusliku pühapaiga hävimist.

29.

6.11.2017 menetlusdokumendis selgitab Keskkonnaamet, et metsaraieks loa saamise algus ei

erine tavapärasest haldusmenetlusest. Metsateatise menetluses reeglina menetlusosaliste arvamusi ja

vastuväiteid ei kuulata. Kui metsateatise esitaja on esitanud kõik vajalikud andmed, puudub vajadus

lisaandmete saamiseks. Metsaraie lubamine ja mittelubamine on seotud konkreetse kinnistu

kasutamisega ja omandiõiguse teostamisega. Seetõttu muud isikud, kelle õigustesse või huvidesse

metsaraie lubamine või mittelubamine võiks puutuda, ei ole metsateatise menetlemisel üldjuhul

äratuntavad või ei ole nende kindlakstegemine mõistliku aja jooksul võimalik. Arvestada tuleb ka raiete

suurt hulka, mille lubamist taotletakse ning metsateatiste menetlemist suures mahus automaatkontrolli

tulemusel metsaregistri alusel. Sel juhul ei teki võimalust kaaluda asja menetlusosaliste ärakuulamist

ning juhul, kui otsuse aluseks olev õigusakti nõue sätestab ametile kaalutlusõiguse (nt raie on lubatud

kaitseala valitseja nõusolekul), kaalub amet raie registreerimisel põhjendatud huvisid (sellisel juhul

metsaregistri automaatkontrolli ei toimu).

Kehtna vald ei ole Keskkonnaametile metsateatist esitanud, mistõttu pole amet metsateatise menetlust

läbi viinud. Valla soovist teha Hiiemäe kinnistul raiet, sai amet teada 2016. aasta aprillis, kui vald esitas

taotluse, milles palus kaitseala valitsejal kooskõlastada XXXXXXXX suusaradade korrastamine, st

radadele langenud puude koristamine ning ohtlikuks muutunud puude raie. Kuivõrd taotluses

kirjeldatud suusarajad jäävad Kõnnnumaa maastikukaitseala Kõnnumaa piiranguvööndisse, mille

kaitsekord ei nõua nimetatud tööde kooskõlastamist kaitseala valitsejaga, tagastas amet valla taotluse.

Seega mingit haldusmenetlust suusaradade korrastamiseks kaitseala valitseja kooskõlastuse andmiseks

läbi ei viidud. Kirjas selgitati, et suusaradade korrastamine võib vajada hoopis metsateatise esitamist.

Ka hiljem on amet valda suusaradade hooldamisse puutuvalt üksnes nõustanud. Kaebaja esitatud e-

kirjast nähtuvalt on valda nõustatud raieliikide märkimisel. Tegemist on ameti tavapärase praktika ja

nõustamisfunktsiooni täitmisega, mis aga ei asenda metsaomaniku tahteavaldust metsateatist kas

sellisena või üldse esitada. Vald esitas metsateatise kooskõlastuse saamiseks Muinsuskaitseametile

ning Muinsuskaitseamet on esitanud omapoolse seisukoha.

Enne kaebuse kohtule esitamist ja ka peale seda ei ole ametile Hiiemäe kinnistu kohta esitatud ühtegi

metsateatist.

Arvestades valla poolt kohtumenetluses väljendatut ning 29.08.2017 toimunud komisjoni töö tulemusi,

ei ole Muinsuskaitseametile esitatud metsateatised asjakohased ei raiemahu ega –liikide osas.

Nähtuvalt 29.08.2017 toimunud komisjoni protokollist märgistati Hiiemäe kinnistul mälestisel, selle

kaitsevööndis ja väljaspool seda 47 puud ning sellises mahus raie vajab metsateatise esitamist.

Raieliigina on tegemist sanitaarraiega. Seetõttu tuleks metsateatis vormistada käesoleval juhul 25-30

tm sanitaarraie tegemiseks.

30.

10.11.2017 menetlusdokumendis kordab Kehtna vald, et soovib teostada raiet üksnes

suusatrassi ääres olevate ohtlike puude eemaldamiseks nii mälestise ja kaitsevööndi alasse jäävalt

trassi osalt kui ka mälestise ja kaitsevööndist väljapool asuvalt trassiosalt. Raiet soovitakse teha vaid

suusatrassi hooldamise eesmärgil ja mahus, mis sai koos vastava komisjoniga ohtlike puude

märgistamise

teel

paika

pandud.

K.

K. esitas

suusatrasside

hoolduseks

12.10.2016

muinsuskaitseametile e-kirjaga metsateatise, mis oli koostatud metsamajandamise kava alusel ning

selgitas kirjas vajadust eemaldada suusatrassilt ohtlikud puud. Eelnevalt oli valla keskkonnaspetsialist

esitanud Keskkonnaametile kooskõlastuse taotluse trassile langenud puude koristamiseks ja ohtlike

puude raiumiseks. Keskkonnaamet selle taotluse tagastas ning selgitas võimaliku metsateatise

esitamise vajadust ning Muinsuskaitseametilt kooskõlastuse saamise vajadust. Keskkonnaamet on seni

valda üksnes nõustanud ning raie kooskõlastajana on seni tegelenud vaid Muinsuskaitseamet.

Muinsuskaitseametile esitatud metsateatise alusel ei ole vallal võimalik Hiiemäe katastriüksusel puid

raiuda

ega

ka

seda

sama

metsateatist

Keskkonnaametile

raieloa

saamiseks

esitada.

Muinsuskaitseamet kooskõlastas suusatrassi hooldamiseks raied üksnes suusatrassi ääres, lubades

eraldistel nr 21, 34, 42, 43, 44, 45, 47, 51, 54, ja 55 trassiraiet ning eraldistel nr 42, 43 ja 45 valikraiet.

Trassiraie all mõeldi seejuures vaid olemasolevate spordiradade trasside hooldust ning

Muinsuskaitseamet selgitas, et uute trasside rajamine mälestisele ja kaitsevööndisse ei ole lubatud.

Kooskõlastuse käigus moodustati ka komisjon, mis hindab ja märgistab raiumiseks lubatud ohtlikud

puud. Kokku on märgistatud komisjoni töö tulemusel 47 puud, mille mahuks on Keskkonnaamet

hinnanud 25-30 tm, mis tähendab, et plaanitava raie maht on 25-30 tm. Kehtna vald möönab, et

Muinsuskaitseametile esitatud metsateatises näidatud mahud on suuremad kui suusatrassi hoolduseks

vajalik raiemaht, kuid katastriüksuse haldaja, kes metsateatist täitis ja esitas, lähtus mahtude

nimetamisel metsamajandamiskavast ning ei pidanud seejuures silmas, et raiet teostataksegi kogu

märgitud mahus või lisaks suusatrasside hooldamisele ka mujal katastriüksuse piires. On loogiline, et

metsateatist raiemahtude täpsustamisel enne selle Keskkonnaametile esitamist ka korrigeeritakse.

Kehtna vald on teadlik, et vaidlusalune kinnistu on maa- ja loodususulistele oluline koht ning seetõttu

ei ole planeerinud kinnistule lisaks suusatrasside hooldusele muid raieid. Suusaradade äärest ohtlike

puude eemaldamine võib küll olla vastuolus loodusliku pühapaiga puutumatuse põhimõttega, kuid

kuna tegemist on avalikuks kasutamiseks mõeldud kinnistuga, siis ei saa sellel olevad rajad olla

hooldamata.

Vald on nõus sõlmima kompromissi millega vald kinnitab, et teostab kogu hiiemäe suusaradade ja

nende äärsete hooldamiseks raiet üksnes ulatuses, mis on lepitud kokku puid hinnanud komisjoniga

ning võtab maha vaid komisjoni märgitud puud ja esitab Keskkonnaametile korrigeeritud metsateatise,

kus näitab ära üksnes märgistatud puude mahu. Periooditi tehakse raja ääresete puude hindamist

rajahoolduse vajaduse selgitamiseks ning vajalikkust hindab komisjon.

31.

23.11.2017 menetlusdokumendis kaebaja Kehtna valla pakutud kompromisslahendusega ei

nõustu ning jääb varasemalt esitatu juurde. Kaebaja märgib, et radade ohutuse tagamiseks mõeldud

raie ei vaja metsateatist. Vastustaja väide metsateatise korrigeerimisest 1027 tm-lt ca 20 tm-le ei ole

mõistusepärane. Vastustajad ei ole selgitanud, kuidas nad kaaluvad ja hindavad metsaraie mõju

Hiiemäe kinnistul asuvale looduslikule pühapaigale (religioossele keskkonnale) ning sellega seotult

kaebaja õigustele, kui looduslik pühapaik on maa-alaliselt piiritlemata ja määratlemata.

Keskkonnaameti vastusest nähtuvalt amet metsateatise menetlemisel raie mõju looduslikule

pühapaigale ei hinda ega kaalu.

KOHTU PÕHJENDUSED

32. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega

kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121

lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 120 lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse

saamisel välja selgitama selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded

ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 2 p-de 1 ja 2

kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et

tema faktilised väited on tõendatud ning kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus

leiab, et kaebus tuleb jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna kaebajal

puudub käesolevalt keelamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus.

33. Kuigi kaebaja esitatud kompromissettepanekus toodud lahendused ei puutu käesolevasse

vaidlusesse ega ole kaebuse esemeks, on kaebaja poolt esitatud korduvate kaebuse selgituste ja

täpsustuste alusel selge, et kaebaja ühene tahe on keelata Hiiemäe kinnistul kõigi metsaraiete

teostamine mahus, mis nõuab metsateatise esitamist. Samas võib mõista, et kaebajale on teatvaks

saanud selgituste ja kehtivate õigusnormide kaudu, et metsamajandamiskava ei ole raie õigust tõendav

dokument. Metsateatise esitamisel võib aga Keskkonnaamet metsamajanduslikele töödele esitada

täiendavaid tingimusi vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja vastavale kaitse-eesmärgile.

Juba 06.04.2016 kirjaga nr 12-13/523-2016 (I kd, tl 106) esitas Kehtna valla keskkonnaspetsialist Aivar

Puur Keskkonnaametile kooskõlastuse taotluse sooviga saada Keskkonnaameti kooskõlastus Hiiemäe

katastriüksusel asuvate XXXXXXXX suusaradade korrastamiseks – radadele langenud puude

koristamiseks ning suusaradade kasutajatele ohtlikuks muutunud puude raiumiseks. 06.05.2016 kirjaga

nr 7-9/16/4410-2 (I kd, tl 107) teatas Keskkonnaamet, et Hiiemäe katastriüksus paikneb Kõnnumaa

maastikukaitseala Kõnnumaa piiranguvööndis ja Kõnnumaa maastikukaitseala kuulub Natura 2000

võrgustikku Kõnnumaa-Väätsa linnuala ja Kõnnumaa loodusala koosseisus. Kavandatavate tööde

asukohas on registreeritud II kaitsekategooria liikide tõmmu- või habelendlane, põhja-nahkhiir ja

valgeselg-kirjurähn ning III kaitsekategooria liikide palukuklane ja nõmmelõoke leiukohad ning

kaitstavad elupaigatüübid – kuivad niidud lubjarikkal mullal aasrebasesaba ja ürtpunanupuga niidud,

vanad loodusmetsad, rohundirikkad kuusikud ning oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavad okasmetsad.

Kirja kohaselt ei vaja Kehtna valla esindaja 06.04.2016 kirjas kirjeldatud tööd kooskõlastamist

kaitseala valitsejaga ning metsateatist esitamata võib metsaomanik raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu

kinnisasja kohta aastas. Kohtule nähtub, et ka selles osas ei ole kaebajal tekkinud küsitavusi, kuna ta

on kokkuvõttes nõustunud, et suusaradadel saab korrastustöid teha märgitud ulatuses. Samas märgib

kohus, et suusaradade korrastamise eesmärgil on ühtlasi juba hinnatud kavandatud tööde mõju

looduskeskkonnale, kuna on kontrollitud, et kavandatavad tööd ei kahjusta kaitsealuste liikide

elupaiku, metsa bioloogilist mitmekesisust, maastikuilmet ning kaitstavaid elupaigatüüpe.

11.10.2016 e-kirjaga (I kd, tl 185; kirja teema: „Hiiemäe kinnistu metsateatised“) on Keskkonnaameti

Metsaosakonna metsahoiu spetsialist selgitanud Valtu Spordimaja esindajale K. K.le, et

Keskkonnaministeerium on algatanud Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu menetluse Rapla maakonnas

Kaiu ja Kehtna vallas asuva Kõnnumaa maastikukaitseala muutmiseks looduskaitsealaks, ala

kaitsekorra muutmiseks ja laiendamiseks Kõrgemäe hoiuala liitmisel kaitsealaga. Kirja kohaselt asub

Hiiemäe kinnistu Kõnnumaa maastikukaitseala XXXXXXXX piiranguvööndis, kus majandustegevus

on lubatud ning keelatud on puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kirja kohaselt on lubatud

sanitaarraie, harvendusraie (suusatrassilt ohtlikud puud), Er 63 trassiraie (kui see on kuni nelja meetri

laiuselt kvartali- või piirisihi sisseraie või olemasoleva sihi või teeserva, kraavikalda ja kraaviserva

puhastamine puudest, mille keskmine rinnasdiameeter ületab 8 sentimeetrit. Kirja lõpus on selgitatud,

et eelnevalt on vajalik muinsuskaitse kooskõlastus ja enne ei ole mõtet teatist esitada.

Seega on selge, et nn ulatuslikku metsaraie kavandamist ei tõenda metsamajandamiskava tellimine,

kuivõrd kava pole raieloa andmise aluseks. Raie lubamise otsustab aga Keskkonnaamet kehtiva õiguse,

(mitte metsateatise või metsmajandamise kava) alusel. Kehtna vald ei ole Keskkonnaametile

metsateatist esitanud, seetõttu pole Amet metsateatise menetlust läbi viinud. KKA märgibki et valla

soovist teha Hiiemäe kinnistul raiet, sai ta teada 2016. aasta aprillis, kui vald esitas taotluse, milles

palus kaitseala valitsejal kooskõlastada XXXXXXXX suusaradade korrastamine, st radadele

langenud puude koristamine ning ohtlikuks muutunud puude raie. Kuivõrd aga taotluses kirjeldatud

suusarajad jäävad Kõnnnumaa maastikukaitseala Kõnnumaa piiranguvööndisse, mille kaitsekord ei

nõua nimetatud tööde kooskõlastamist kaitseala valitsejaga, tagastas amet valla taotluse, mingit

haldusmenetlust suusaradade korrastamiseks kaitseala valitseja kooskõlastuse andmiseks läbi ei

viidud. Küll on aga Amet nõustanud valda suusaradade hooldamisse puutuvas küsimuses, nii on ta

nõustanud valda nt raieliikide märkimisel. Kohtule ei nähtu, et sellise tavapärase praktika ja

nõustamisfunktsiooni täitmisega saaks kellegi õigusi rikkuda, mistõttu ei saaks tekkida ka

vaidlusküsimust selles, et selline nõustamine oleks samaväärne metsaomaniku tahteavaldusega

metsateatist kas sellisena või üldse esitada. Vald esitas metsateatise kooskõlastuse saamiseks

Muinsuskaitseametile ning Muinsuskaitseamet on esitanud omapoolse seisukoha.

Kaebuse eesmärgi peab ära näitama kaebaja ise ning halduskohus ei saa asuda otsima kaebuse muid

võimalikke eesmärke.

Kuna kaebaja ei soovi takistada ega vaidlustada olemasolevate suusaradade ohtlike puude raiet, siis

nähtub, et ta ei vaja ka eraldiseisvalt kinnitust või kompromissi, mille pakkusid välja menetlusosalised

ja mida soovitas kohus täpsustada veel klauslitega, mis võiks veelgi enam anda kaebajale teavet

haldusakti andmisest ja võimaldaks adekvaatselt sellele reageerida, kui metsateatist siiski soovitakse

esitada. Kuna ühegi metsateatise alusel metsa veel ei saanud ega saagi raiuda, siis ei ole tõendatud nn

valla soov teostada nn suuremahulist raiet, mis võiks taarausulisi või muid isikuid riivata.

Suuremahuliste raiete vajadust ei saa antud juhul eeldada, kuna vastustajad lisaks varem esitatule

kinnitavad uuesti, et nad on senise tegevuse kestel arvestanud ja arvestavad ka tulevikus, et Hiiemäe

kinnistu on iseärastustega, seetõttu on tegevus olnud suunatud olemasolevate suusaradade

korrastamisele ehk keelamiskaebus ei saaks olla nn preventiivne vahend sellise õigusvastase tegevuse

tõkestamiseks, mida kaebaja ekslikult arvas toimuvat või eeldas. Uute trasside rajamine mälestisele ja

kaitsevööndisse ei ole lubatud ja kohtule ei nähtu, et selline menetlus oleks algatatud ja kulgeks.

Kaebajal on võimalik arvestada, et komisjoniga (eriala spetsialistide ja huvitatud isikute koostöös)

märgistati justnimelt need puud, mis on kavandatud maha võtta ja eksponeerida; kaebaja kinnitab, et

siinkohal ta õiguste rikkumist ei väida ehk kohus mõistab ühtlasi, et ka preventiivne huvi puudub.

34. HKMS § 37 lg 2 p 6 näeb ette, et kaebusega võib nõuda haldusakti tühisuse, haldusakti või

toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu

kindlakstegemist. Keelamiskaebust mõistetakse HKMS § 37 lg 2 p -3, kui haldusakti või toimingu

tegemise keelamise nõuet. Keelata saab vaid konkreetse, kindlalt piiritletud haldusmenetluse

läbiviimist ja selle tulemusel ettenähtava sisuga haldusakti andmist või toimingu tegemist. Kuna

käesolevalt kavandatakse olemasolevatel suusaradadel ohtlike puude raiet (Hiiemäe kinnistul) ja

kaebaja nõustub ohtlike puude raiete vajadusega seal, kuhu need komisjoni töö tulemusel kavandatud

on, siis ei ole võimalik keelamiskaebuse esitamine. Kuna suusaradade osas ohtlike puude raiumise

küsimuses kaebajal huvi puudub, need asuvad ka väljaspool Kehtna vallas XXXXXXXXs Hiiemäe

kinnistul asuvat arheoloogiamälestise kaitsevööndit, seega saab seal puid eemaldada. Kas see toimub

raieloata või siis raieloa alusel, ei mõjuta kaebaja õigusi. Kaebaja kinnitas kohtule, et suusaradade

trassidele jäävate ohtlike puude raie on vajalik ja kaebaja on sellega nõus. Kehtna vald soovis ja soovib

suusaradade trasside korrastamiseks eemaldada juba olemasolevatele trassidele jäävad ohtlikud puud

ning kohtule nähtub, et isegi juhul, kui vald eksiks selles, kas esitada raieteatis või teha tööd ilma teatist

esitamata, ei saakski tekkida vaidlust selles, et puud tuleb eemaldada ja eksponeerida. Kaebajale oli

tagatud arvamuse esitamine ja talle on edasiselt võimaldatud taotleda enda kaasamist ja esitada

omapoolsed seisukohad kaitset vajavate puude kohta. Muinsuskaitseamet on kaasanud juba 03.11.2016

toimunud koosolekule Maavalla Koja vanema M. I., XXXXXXXX Hiiemäe kultuurilooliste tavade

hoidja Härjapea Koja kirjutaja ja XXXXXXXX Hiiemäe Hoiu Seltsingu esindaja A. S. ning ühe

Kõnnumaa maastikukaitseala kaitsekorralduskava koostaja T. S., otsused iga puu kohta tehti ja tehakse

eraldi kõiki osapoolte arvamusi arvesse võttes. Seega on asjaoludest selge, et väljaspool suusaradasid

metsa raiet ei kavandata, selleks haldusmenetlust läbi ei viida (ka mitte KKA-is), ehk keelamiskaebuse

esitamine on välistatud ja kaebajale sellise kaebuse lahendmaine antud olukorras mingeid õiguslikke

eeliseid ka ei annaks. Missugustes piirides spetsialistide abiga edasiselt mälestise piirid määratakse, ei

saaks kuidagi olla käesoleva kaebuse esemeks.

Kohus on menetlusse võtnud kaebaja nõude osas, mis puudutab raiet Hiiemäe kinnistul väljaspool

arheoloogiamälestise kaitsevööndit. Tallinna Ringkonnakohus on kohaldanud 05.01.2017 esialgset

õiguskaitset ning keelanud metsaraie Kehtna vallas XXXXXXXXs Hiiemäe kinnistul väljaspool

arheoloogiamälestise kaitsevööndit, seega ka alal, kus võib esineda suusaradasid.

Ringkonnakohus hindas kaebaja esitatud keelamiskaebuse lubatavaks muuhulgas põhjusel, et asjas

esitatud metsateatise kohaselt soovitakse raiet teostada ka väljaspool mälestise kaitsevööndit, mis

kaebaja hinnangul asub loodusliku pühapaiga alal, ning kaebaja õiguste rikkumise oht esineb kinnistul

väljaspool kaitsevööndit. Ringkonnakohus märkis, et asjas ei nähtu, et väljaspool kaitsevööndit raie

tegemise mõju kaebaja õigustele oleks haldusorgan kaalunud või kavatseks seda teha mingisuguses

avalik-õiguslikus menetluses, vald pole andnud konkreetseid ja arusaadavaid selgitusi raie tegemise

ulatuse ja koha kohta ning vastustajad pole kinnitanud, et nad arvestavad otsuse tegemisel kaebaja

KeÜS §-st 23 tuleneda võiva subjektiivse õigusega.

35. Kohus palus seetõttu veelkord täpsustavaid andmeid ja kaebaja seisukohti. Vald on andnud

selgelt selgitused ja seisukohad raie tegemise ulatuse kohta ja et juba varasema kirjavahetuse alusel

on rõhutatud, et kavandatud tegevus puudutab suusaradasid. Kohtule nähtub, et isegi juhul, kui vald ei

pea esitama metsateatist ja seda ekslikult ikkagi tegi või teeks, siis ka see veel ei tooks kaasa

automaatselt kaebaja õiguste riivet. Nagu nähtub, siis haldusmenetluse algatamisel oleks ikkagi vajalik

ja vältimatu uurida konkreetset metsateatist, kui see võiks rikkuda kellegi õigusi ja kui see esitatakse.

Kaebajale on aga käesolevalt olnud selge, et väljaspool kaitsevööndit suusaradadel on vajalik ohtlike

puude raie ja kaebaja on kohtule nähtuvalt ka ehk muutnud oma positsioone, kui komisjoniga

kavandatud võimalusi arutati. Kohus mõistab olukorda nii, et kaebaja oli pikka perioodi siiski

põhimõtteliselt seisukohal, et pühapaiku ei tuleks korrastada nii, et sealt eemaldatakse puid, kui nad on

maha langenud või langemas ja et looduslik pühapaik on kogu kinnistu ulatuses. Siiski on kaebaja oma

seisukohti muutnud, sest ta peab samuti mõistlikuks, et kõik inimesed peavad olema kaitstud vähemalt

suusaradadel, mida aktiivselt kasutatakse. Komisjoni tegevust on aga kaebaja aktsepteerinud, seega

saab lugeda tõendatuks, et vaidlust ei ole suusaradade korrastamise eesmärgil tehtavates töödes,

olenemata, kas seda nimetada metsa raiumiseks või korrastustöödeks.

36. Keelamiskaebuse esitamisele on seaduses sätestatud piirangud. HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib

keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb

toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal

vaidlustamisel. Seega on keelamiskaebuse lubatavuse eeldusteks järgmised tingimused: 1) akt või

toiming oleks isiku õigusi rikkuv (esineks riive); 2) õiguste rikkumist pole võimalik hiljem kohase

kaebusega ära hoida; 3) on põhjust arvata, et selline haldusakt antakse või toiming sooritatakse.

Nähtuvalt seaduse sõnastusest peavad kõik need tingimused esinema kaebeõiguse olemasoluks

korraga.

Käesolevaks ajaks on kohtule asja menetlemise käigus selgunud, et vähemalt teine ja kolmas

eelnimetatud keelamiskaebuse lubatavuse eeldus on täitmata, mistõttu kaebajal kaebeõigus esitatud

nõudes puudub. Samuti osutus siiski ekslikuks ka kaebaja oletus, et metsa hakatakse raiuma nii, et see

ulatub väljapoole suusaradasid. Kaebaja on nüüdseks selgelt soostunud, et suusaradade huvides tehtav

raie teda ei puuduta. Arvestades, et kaebaja viidatud metsateatist (I kd, tl 110) selles näidatud mahus

(1027 tm) ei ole Keskkonnaametile menetlemiseks esitatud ning Kehtna vald on korduvalt kinnitanud,

et sellises mahus metsateatist ka ei esitata ja kinnistul raiet ei teostata, ei ole kohtul põhjust arvata, et

kaebaja õigusi rikkuv haldusakt siiski antakse. Isegi kui selline põhjus polnud selgelt välja loetav valla

vastustest, siis hinnates asjaolusid tagantjärgi kogumis, osutus kaebaja kahtlus ilmselgelt ekslikuks.

Kehtna vald on selgitanud, et metsateatis kohtumenetluses esitatud kujul oli koostatud katastriüksuse

haldaja poolt 2011 väljastatud metsamajandamise kava alusel, kuid eesmärk polnud raiete teostamine

selles toodud mahus, vaid üksnes radade hooldus ja ohtlike puude kõrvaldamine. Vald ei osanud karta,

et viidatud tihumeetrite arv võiks põhjustada ebaselguse. Valla selgituste kohaselt on ilmne, et enne

Keskkonnaametile esitamist metsateatist korrigeeritakse.

Valla poolt Muinsuskaitseametile ja Keskkonnaametile esitatud taotlused ja kirjavahetus kinnitavad

aga kohtule Kehtna valla väiteid raiete teostamise soovist üksnes suusaradade korrastamise eesmärgil

ning seetõttu puudub alus arvata raiete teostamise soovi suuremas mahus. Nimetatu ja valla tahe

teostada raiet vaid suusaradade korrastamise eesmärgil selgub juba valla keskkonnaspetsialisti

06.04.2016 kirjast Keskkonnaametile (I kd, tl 106) ning ameti vastusest (I kd, tl 107), samuti

03.11.2016 XXXXXXXX Hiiemäe Arheoloogiamälestisel toimunud objektikoosoleku protokollist (I

kd, tl 93-94), mille tulemusel otsustati moodustada komisjon, mis otsustab Hiiemäe kinnistul

üksikpuude kaupa nende ohtlikkuse ja langetamise vajalikkuse. Kehtna vald kinnitas seal, et Tõnni

Augu ala, mis jääb mälestise kaitsevööndist välja, jäetakse raiest puutumata.

Valla eesmärki ja tahet ei lükka ümber ka asjaolu, et esialgselt koostati metsateatis, milles on märgitud

andmed lähtuvalt metsamajandamiskavast, mille tõttu kaebaja nimetab, et kavandatakse

suuremamahulist raiete teostamist. Metsateatise esitamist kavandatakse Keskkonnaametile

menetlemiseks esitada vajadusel ja sedagi üksnes mahus, mis puudutab Muinsuskaitseameti

moodustatud komisjoni poolt märgistatud puude (47 puud hinnangulises mahus 25-30 tm, so nii

kaitsevööndi piires kui väljaspool seda) raiumist. Kehtna vald on seejuures selgitanud kohtule, et on

teadlik, et vaidlusalune kinnistu on maa- ja loodususulistele oluline koht ning seetõttu ei ole keegi

planeerinud kinnistule lisaks suusatrasside hooldusele muud raiet. Kaebaja pole soovinud kompromissi

kaudu oma positsioonidele kinnistamist.

Nagu eelnevast juba nähtus, siis kaebaja ei vaidlusta suusaradade äärest ohtlike puude eemaldamise

vajadust sõltumata nende asukohast kinnistul. Kuigi kaebaja on käesolevalt ilma arvutustehet kohtule

esitamata püüdnud väita, et ikkagi oleks see tihumeetrite arv kaheldav, saab kohus siinkohal selgitada,

et tihumeetrite suurus on ka esialgu vaid hinnanguline, sellist teatist pole esitatud ja KKA on selgitanud

piisavalt, miks konkreetne number on raskesti määratav. Seega saab ikkagi kokkuvõtteks märkida, et

kaebaja poolt kohtule esitatud Keskkonnaameti 11.10.2016 e-kiri (I kd, tl 185) ei saa tõendada kaebaja

väiteid suuremahuliste raiete teostamise plaanist. Nimetatud kirjas on Keskkonnaameti metsahoiu

spetsialist selgitanud Hiiemäe kinnistuga seonduvaid piiranguid, lubatud raieliike ning vajadust raiete

teostamisel küsida enne Keskkonnaametile metsateatise esitamist kooskõlastus Muinsuskaitseametilt.

Tegemist ei ole Keskkonnaameti poolt raie lubamisega nagu on ekslikult arvanud kaebaja.

Keskkonnaamet on aga veelkord selgitanud põhjalikult kohtule esitatud vastuses metsateatiste

menetlemise korda (mille eelduseks on muuhulgas vastava taotluse esitamine ühes metsateatisega)

ning et vastav haldusmenetlus saab toimuda kooskõlas metsaseadusega.

Kohtul puudub selliselt alus arvata, et Keskkonnaametile oleks esitatud raiete teostamiseks metsateatis

kaebaja märgitud mahus või et Kehtna vallal oleks selline kavatsus (arvestades kohtumenetluses valla

poolt esitatut). Ehk esitatud tõendid kogumis kinnitavad valla tahet teostada raiet vaidlusalusel

kinnistul vaid suusaradade korrastamise eesmärgil (mille teostamise vajadust kaebaja ei vaidlusta ning

millise teostamise keelamist kaebaja ei taotle) ning puudub alus arvata, et vald kavandataks kaebaja

väidetud suuremahulist ja looduslikku pühapaika hävitavat ja kaebaja õigusi sellega pöördumatult

rikkuvat raiet. Kuigi suusaradade hooldamist puudutav raie võib vajada samuti metsateatise esitamist

(arvestades, et metsaseaduse § 41 lg 14 kohaselt võib metsateatist esitamata metsaomanik raiuda kuni

20 tihumeetrit puitu kinnisasja kohta aastas ja käesolevalt kavandatav raiemaht 25-30 tm ületab

nimetatud mahtu), ei tähenda, et tegemist oleks kaebaja märgitud suuremahulise raie teostamisega või

et kavandatud tegevus ei arvestaks komisjonis kokkulepitut.

37. HKMS seletuskirjas on samuti leitud, et keelamiskaebuse puhul on oluline tagada selle

erandlikkus, et vältida kohtu põhjendamatut sekkumist haldusmenetlusse, kui selle raames ei ole

lõplikku otsust veel tehtud (HKMS seletuskiri lk 14). Kohus leiab, et käesoleval juhul esitatud

asjaolusid ja tõendeid arvestades sellist erandlikku asjaolu ei esine ja keelamiskaebuse esitamine ei ole

lubatav. Lisaks saab arvestada, et kaebaja õigusi pöördumatult kahjustatava tegevuse elluviimist ei ole

alust järeldada ja kaebaja eksis, seega ei ole põhjendatud selline ennetav, abstraktne ja nn kõigi

metsateatist vajavate raiete keelamine.

Menetluse jätkamist ei põhjenda ka kaebaja väide, et vastustajad ei ole selgitanud, kuidas nad kaaluvad

ja hindavad metsaraie mõju Hiiemäe kinnistul asuvale looduslikule pühapaigale (religioossele

keskkonnale) ning sellega seotult kaebaja õigustele, kui looduslik pühapaik on maa-alaliselt

piiritlemata ja määratlemata. Arvestades, et Kehtna vald on kinnitanud, et raie kogu kinnistul toimub

vaid komisjoni poolt üksikpuude kaupa märgistatud puude raiumiseks ning soovi korral kaasatakse

tulevikus rajahoolduse vajaduse ja puude eemaldamise vajalikkuse hindamise juurde ka kaebaja, siis

puudub vajadus hinnata, kas või kuidas kaalutakse kaebaja õigusi võimalikes muudes

haldusmenetlustes, mille läbiviimine ei ole hetkel tõenäoline ning mille läbiviimist Kehtna vald ei

planeeri. Kohtule nähtub, et kaebaja pidas siinkohal siiski silmas olukorda, mil hakatakse ulatuslikult

metsa raiuma, kuid sellist olukorda käesolevalt ei esine.

Kohus märgib, et puutuvalt võimalike tulevikus teostatavate haldusmenetlustega, on kaebajal võimalik

taotleda alati enda haldusmenetlusse kaasamist haldusmenetluse seaduse § 11 lg 1 p 3 alusel. Lisaks

on kaebajal võimalik pöörduda uuesti kohtu poole, kui peaks ilmnema reaalne oht, et kaebaja õigused

võivad saada plaanitava haldusakti andmise menetluses või toimingu tegemisel pöördumatult

kahjustada.

Kaebajal on võimalik seejuures taotleda kohtult alati esialgse õiguskaitse kohaldamist, sh juba ka

võimaliku vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg-d 1 ja 2). Kuna halduskohus kontrollib üldjuhul

halduse tegevuse õiguspärasust tagantjärele ega sekku kaaluka vajaduseta ennetavalt haldusorgani

tegevusse, vaid teeb seda erandjuhul, siis sellist erandlikku olukorda ei ole tekkinud, et keelata

ennetavalt haldusorgani tegevus. Kaebaja saab oma õigusi tõhusalt kaitsta haldusakti hilisemal

vaidlustamisel, kui see antakse (HKMS § 45 lg 1). Väited, et kaebaja ei pruugi kohe teada saada

antavatest haldusaktidest, ei õigusta keelamiskaebuse lubatavust ( vt Tallinna RK määrus haldusasjas

nr 3-16-513). Ka on kaebajal võimalik taotleda enda kaasamist menetlusse, kui aktid võivad siiski

rikkuda tema õigusi (HKMS § 11 lg 1 p 3). Viidatud määruses on Tallinna RK rõhutanud, et kui

tunnistada keelamiskaebuse esitamise võimalust üksnes argumendil, et kaebuse koostamine ja kohtul

sellega tutvumine võtab aega, kaotaks HKMS § 45 lg-st 1 tulenev kaebeõiguse piirang oma mõtte.

38. Eeltoodust tulenevalt ei ole keelamiskaebuse edasine menetlemine antud juhul põhjendatud

ning kaebus tuleb jätta HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, sest kaebajal

puudub kaebeõigus. Kohus on välja selgitanud need asjaolud, mida ringkonnakohus silmas pidas.

39. Kaebaja kannab tulenevalt HKMS § 108 lg-st 4 menetluskulud ise. Vastustajad ei ole

menetluskulude väljamõistmist taotlenud ning ei nähtu, et selliseid kulusid oleks ka kantud, mistõttu

tuleb vastustajate võimalikud menetluskulud jätta vastustajate enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Kalmiste

Kohtunik