3-16-2272/36 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKehtna valla omandis on XXXXXXXXs asuv Hiiemäe kinnistu (kinnistu registriosa nr 1642437, katastriüksus katastritunnusega 29202:003:1501). Kinnistul asub arheoloogiamälestis
Legislator headnote
AI generated3-16-2272/36 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Kinnistul asub arheoloogiamälestis
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Karin Kalmiste
Määruse tegemise aeg ja koht
29.11.2017. a, Tallinn
Haldusasja number
3-16-2272
Haldusasi
A. J. kaebus Kehtna vallas XXXXXXXXl Hiiemäe
kinnistul metsaraie keelamiseks osas, mis puudutab raiet
väljaspool arheoloogiamälestise kaitsevööndit.
Menetlusosalised
Kaebaja – A. J.;
Vastustaja I – Kehtna vald, esindaja Evi Gulbis;
Vastustaja II – Keskkonnaamet, esindaja Lüüli Junti
Menetlustoiming
Kaebuse läbivaatamata jätmine
RESOLUTSIOON
1. Jätta A. J. kaebus läbi vaatamata.
2. Tühistada
5.01.2017
Tallinna
Ringkonnakohtu
määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse.
3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi
kanda.
4. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord
Määruse p-de 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna
Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva
jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Määruse p-i 2 peale võib esitada määruskaebuse vahetult
Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD, POOLTE SEISUKOHAD JA MENETLUSE SENINE KÄIK
1. Kehtna valla omandis on XXXXXXXXs asuv Hiiemäe kinnistu (kinnistu registriosa nr
1642437, katastriüksus katastritunnusega 29202:003:1501). Kinnistul asub arheoloogiamälestis
XXXXXXXX hiiemägi (registreeritud kultuurimälestiste registris nr 27194 all). Mälestise
kaitsevööndi piir kulgeb mööda 90 m samakõrgusjoont.
2. A. J. on Hiiemäe kinnistu vahetus naabruses asuva XXXXXXXX kinnistu omanik (kinnistu
registriosa nr XXXXXX).
3.
1.11.2011 kirjaga nr 11-216 taotles OÜ Metsabüroo Keskkonnaametilt kui kaitstava
loodusobjekti valitsejalt nõusolekut Rapla maakonnas Kehtna vallas XXXXXXXX külas asuva
Hiiemäe kinnistu (kinnistu nr: 1642437) metsamajandamise kava väljastamiseks (metsamaa pindalaga
82,1 ha – omanik Kehtna vald)1.
4.
8.11.2011 kirjaga nr HJR 13-1/11/33102-2 andis Keskkonnaamet kooskõlastuse OÜ
Metsabüroo poolt 1.11.2011 esitatud metsamajandamise kava väljastamiseks2. Kirja kohaselt ei ole
metsamajandamiskava raie õigust tõendav dokument ja metsateatise esitamisel võib Keskkonnaamet
metsamajanduslikele töödele esitada täiendavaid tingimusi vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja
vastavale kaitse-eesmärgile. Keskkonnaamet on selgitanud, et Hiiemäe kinnistul Kõnnumaa
maastikukaitseala piiranguvööndis kavandatud raied ei ole vastuolus Kõnnumaa maastikukaitseala
kaitse-eesmärkide ega kaitse-eeskirjaga (Vabariigi Valitsuse 27.07.2000 määrus nr 253). Lageraie on
kaitsealal keelatud. Arvestades puistu täiust ja seisundit eraldisel 16, soovitas amet aegjärgse raie
asemel turberaie liigina teha sellel eraldisel häilraiet.
5.
22.04.2015 esitas A. J. Kehtna Vallavalitsusele taotluse algatamaks avalik menetlus Hiiemäe
kinnistul asuva loodusliku pühapaiga maa-alaliseks piiritlemiseks ja selle menetluse tulemusel
vallavolikogule otsuse eelnõu esitamiseks kehtestamaks pühapaiga piirid. Sama taotlusega taotles
kaebaja Hiiemäe kinnistul ehitus-, tegevus-, kasutuslubade väljastamine, lepingute sõlmimine,
kooskõlastuste ja nõusolekute andmine kuni loodusliku pühapaiga maa-alalise kehtestamiseni Kehtna
vallavolikogu otsusega (I kd, tl 6).
6.
2.06.2015 kirjaga nr 13-7/568-2015-3 (I kd, tl 8) selgitas Kehtna Vallavalitsus A. J.le, et
pühapaiga maa-ala piiritlemine vallavolikogu otsusega ei ole võimalik, pühapaigad pole seadusega
reguleeritud ning seaduslikke tegevusi või avalikke üritusi Hiiemäel ja Reevimäel peatada ei ole
võimalik. Võimalikud üritused või tegevused tuleb nende korraldajatel kooskõlastada kaitseala
valitsejaga või õigusaktidest tulenevate teiste ametiisikute või ametiasutustega. Vallavalitsuse
veendumusel ei kahjusta seaduslikud tegevused või lubatud avalikud üritused Natura 2000 elupaiku
ega kaitsealuste liikide populatsioone, väärtuslikke maastikke, looduslikke pühapaiku ja rohelise
võrgustiku alasid.
7.
6.04.2016 kirjaga nr 12-13/523-2016 (I kd, tl 106) esitas Kehtna valla keskkonnaspetsialist
Aivar Puur Keskkonnaametil kooskõlastuse taotluse sooviga saada Keskkonnaameti kooskõlastus
Hiiemäe katastriüksusel asuvate XXXXXXXX suusaradade korrastamiseks – radadele langenud puude
koristamiseks ning suusaradade kasutajatele ohtlikuks muutunud puude raiumiseks.
8.
6.05.2016 kirjaga nr 7-9/16/4410-2 (I kd, tl 107) teatas Keskkonnaamet, et Hiiemäe
katastriüksus paikneb Kõnnumaa maastikukaitseala Kõnnumaa piiranguvööndis ja Kõnnumaa
maastikukaitseala kuulub Natura 2000 võrgustikku Kõnnumaa-Väätsa linnuala ja Kõnnumaa loodusala
koosseisus. Kavandatavate tööde asukohas on registreeritud II kaitsekategooria liikide tõmmu- või
habelendlane, põhja-nahkhiir ja valgeselg-kirjurähn ning III kaitsekategooria liikide palukuklane ja
nõmmelõoke leiukohad ning kaitstavad elupaigatüübid – kuivad niidud lubjarikkal mullal,
1 Kättesaadav veebiaadressilt
http://sadr.keskkonnaamet.ee/index.php?id=10535&op=doc_details&dok_id=313996&asutus_id=1
2 samas
aasrebasesaba ja ürtpunanupuga niidud, vanad loodusmetsad, rohundirikkad kuusikud ning oosidel ja
moreenikuhjatistel kasvavad okasmetsad. Kirja kohaselt ei vaja Kehtna valla esindaja 6.04.2016 kirjas
kirjeldatud tööd kooskõlastamist kaitseala valitsejaga ning metsateatist esitamata võib metsaomanik
raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu kinnisasja kohta aastas. Kavandatavad tööd ei kahjusta kaitsealuste
liikide elupaiku, metsa bioloogilist mitmekesisust, maastikuilmet ning kaitstavaid elupaigatüüpe.
9.
10.10.2016 on koostatud Kehtna valla volitatud esindaja K. K. poolt metsateatis (I kd, tl 110)
Hiiemäe kinnistul metsaraie teostamiseks kogumahus 1027 tihumeetrit (eraldised nr 21, 28, 29, 30, 31,
32, 34, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 51, 54, 55, 63). Metsateatis esitati kooskõlastamiseks
Muinsuskaitseametile.
10.
11.10.2016 e-kirjaga (I kd, tl 185; kirja teema: „Hiiemäe kinnistu metsateatised“) on
Keskkonnaameti Metsaosakonna metsahoiu spetsialist selgitanud Valtu Spordimaja esindajale K. K.le,
et Keskkonnaministeerium on algatanud Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu menetluse Rapla
maakonnas Kaiu ja Kehtna vallas asuva Kõnnumaa maastikukaitseala muutmiseks looduskaitsealaks,
ala kaitsekorra muutmiseks ja laiendamiseks Kõrgemäe hoiuala liitmisel kaitsealaga. Kirja kohaselt
asub Hiiemäe kinnistu Kõnnumaa maastikukaitseala XXXXXXXX piiranguvööndis, kus
majandustegevus on lubatud ning keelatud on puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kirja
kohaselt on lubatud sanitaarraie, harvendusraie (suusatrassilt ohtlikud puud), Er 63 trassiraie (kui see
on kuni nelja meetri laiuselt kvartali- või piirisihi sisseraie või olemasoleva sihi või teeserva,
kraavikalda ja kraaviserva puhastamine puudest, mille keskmine rinnasdiameeter ületab 8 sentimeetrit.
Kirja lõpus on selgitatud, et eelnevalt on vajalik muinsuskaitse kooskõlastus ja enne ei ole mõtet teatist
esitada.
11.
29.10.2016 esitas A. J. Kehtna Vallavalitsusele teabenõude (I kd, tl 10), märkides, et valla
allasutus Valtu Spordimaja on esitanud Keskkonnaametile 10.10.2016 metsateatise Hiiemäe kinnistul
raie teostamiseks. Teabenõudes palus A. J. selgitust selle kohta, kas Kehtna vald maaomanikuna on
kavandatavatest raietest teadlik ning kas vald toetab kavandatavaid raideid.
12.
3.11.2016 toimus XXXXXXXX Hiiemäe Arheoloogiamälestisel objektikoosolek (protokoll I
kd, tl 93-94), kus osalesid Muinsuskaitseameti esindajad, Kehtna valla esindajad, Valtu Spordimaja
juhataja, XXXXXXXX Hiiemäe hooldaja, Maavalla Koja vanem, XXXXXXXX Hiiemäe Hoiu
Seltsingu esindaja, Kõnnumaa maastikukaitseala kaitsekorralduskava koostaja ja Keskkonnaameti
esindajad. Koosoleku tulemusel otsustati moodustada komisjon, mis otsustab Hiiemäe kinnistul
üksikpuude kaupa nende ohtlikkuse ja langetamise vajalikkuse. Kehtna valla ja Valtu Spordimaja
esindajad kinnitasid, et kavandatavate raiete peamine eesmärk on radade korrastamine ning mitte
majandusliku kasu eesmärgil. Kehtna vald kinnitas, et Tõnni Augu ala, mis jääb mälestise
kaitsevööndist välja, jäetakse raiest puutumata.
13.
7.11.2016 kirjaga nr 17.3-10/1360-2016-1 (I kd, tl 11) teatas Kehtna valla esindaja, et vald on
Valtu Spordimaja poolt kavandatavatest raietest teadlik ning vajalike raiete teostamisele vastu ei
vaidle.
14.
14.11.2016 saatis Muinsuskaitseamet Kehtna Vallavalitsuse hallatava asutuse Valtu
Spordimaja juhatajale K. K.le kirja nr 5.1-17.9/77-13, milles märgiti vastuseks 12.10.2016 kirjale
(esitatud seoses vajadusega eemaldada XXXXXXXX hiiemäel asuvalt suusatrassilt ohtlikud puud),
et Muinsuskaitseamet ei kooskõlasta mälestisel ja selle kaitsevööndis sanitaarraiet ja harvendusraiet.
Amet lubas eraldistel nr 21, 34, 42, 43, 44, 45, 47, 51, 54, 55 trassiraiet ja eraldistel nr 42, 43 ja 45
valikraiet. Trassiraie all mõeldi vaid olemasolevate spordiradade trasside hooldust. Uute trasside
rajamine mälestisele ja kaitsevööndisse ei ole lubatud. Kuna puud on loodusliku pühapaiga
struktuurielemendid, siis trassiraie ja valikraie käigus mälestisel algselt asukohalt eemaldatud aines
tuleb eksponeerida mälestise piirides, oma algses kontekstis. Vastavalt 03.11.2016 toimunud
3 Kättesaadav veebiaadressilt http://dhs-adr-kea.envir.ee/Display.aspx?ID=74784&Root=74784
objektikoosoleku protokollile moodustatakse komisjon, mis otsustab üksikpuude kaupa nende
ohtlikkuse ja langetamise vajalikkuse.
15.
8.12.2016 toimus looduslike pühapaikade eksperdinõukogu koosolek, kuhu oli kaasatud ka
Muinsuskaitseameti esindaja (protokoll I kd, tl 92). Koosolekul otsustati, et muinsuskaitseamet koostab
XXXXXXXX Hiiemäe piiride muutmiseks eksperdihinnangu koos kitsenduste tsoneeringu
ettepanekuga ning saadab selle nõukogule.
16. A. J. esitas 14.11.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Hiiemäe kinnistul metsaraie
keelamiseks. Kaebuse väidete kohaselt kavandab Hiiemäe kinnistu haldaja ja Kehtna valla allasutuse
Valtu Spordimaja juhataja K. K. Hiiemäe kinnistul ulatuslikku metsaraiet. Raie teostamise otsustab
metsaomanik (Kehtna vald), kes peaks otsuse langetamisel hindama tegevuse mõjusid ja kaaluma kõiki
olulisi asjaolusid. Metsaraie looduslikus pühapaigas on vastuolus rahvuslike kommete ja
traditsioonidega. Kehtna valla üldplaneeringu p 2.3.17.2 kohaselt on pühapaiga kahjustamine keelatud.
Kaebaja on Hiiemäe kinnistu vahetu naaber. Kaebaja ei tea ühtegi juhtumit, mil Hiiemäe kinnistul
toimuvatele tegevustele lubade andmisel oleks käsitletud tegevuse mõju looduslikule pühapaigale.
Looduslik pühapaik ja selle tulevik on kaebajale oluline seoses isikliku sisemise veendumuse –
loodususuga. Kavandatud metsaraie mõju hindamine ei ole võimalik looduslikku pühapaika maa-
alaliselt määratlemata. Kehtna valla kui maaomaniku otsus raiuda kinnistul metsa, on kaalutlusotsus,
kuivõrd omavalitsusel ei ole metsa raiumise kohustust, vaid vastav võimalus. Kuigi raieloa andjaks on
Keskkonnaamet, peab kohalik omavalitsus lõppotsustajana hindama tegevuse mõjusid, kaaluma kõiki
olulisi asjaolusid ning hindama kavandatud tegevuse õiguspärasust. Maardu hiiemetsa juhtum
(haldusasi 3-12-316) kinnitab, et tulenevalt ajafaktorist ei ole tühistamiskaebusega võimalik kaebuse
eesmärki saavutada. Keelamiskaebusega soovib kaebaja metsateatist vajavate raiete keelamist
Hiiemäe kinnistu katastriüksusel 29202:003:1501 kuni Hiiemäe kinnistul asuva loodusliku pühapaiga
maa-ala määratlemiseni loodusliku pühapaigana. Pühapaiga määratlemise aeg sõltub avalikust
võimust. Kaebuse eesmärk ei ole takistada puude eemaldamist ohutuse eesmärgil
17. Tallinna Halduskohus tagastas 15.11.2016 määrusega (resolutsiooni p 1) A. J. kaebuse HKMS
§ 121 lg 2 p 1 alusel.
18.
2.12.2016 esitas A. J. Tallinna Halduskohtu 14.11.2016 määruse tühistamiseks määruskaebuse.
19.
5.01.2017 määrusega rahuldas Tallinna Ringkonnakohus A. J. määruskaebuse osaliselt, tühistas
Tallinna Halduskohtu 15.11.2016 määruse haldusasjas 3-16-2272 p 1 osas, mis puudutab raiet Kehtna
vallas XXXXXXXXs Hiiemäe kinnistul väljaspool arheoloogiamälestise kaitsevööndit ning saatis
selles osas asja Tallinna Halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Muus osas jättis
ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu 15.11.2016 määruse p 1 muutmata. Sama määrusega keelas
ringkonnakohus esialgse õiguskaitse korras metsaraie Kehtna vallas XXXXXXXXs Hiiemäe kinnistul
väljaspool arheoloogiamälestise kaitsevööndit.
20.
13.04.2017 määrusega võttis Tallinna Halduskohus kaebuse Kehtna vallas XXXXXXXXl
Hiiemäe kinnistul metsaraie keelamiseks menetlusse osas, milles ringkonnakohus halduskohtu
15.11.2016 määruse tühistas, so osas mis puudutab raiet väljaspool arheoloogiamälestise
kaitsevööndit. Kohus tunnistas sama määrusega vastustajateks Kehtna valla ja Keskkonnaameti.
21.
26.05.2017 esitas vastustaja Keskkonnaamet kirjaliku vastuse kaebusele, milles pooldas asjas
mõistliku kompromissi sõlmimise võimalikkust ning et selle sõlmimise võimalikkus peab selguma A.
J. ning Kehtna valla vahelistest läbirääkimistest, kuivõrd kaebaja õiguste kaitse ei sõltu sellest, kas
Keskkonnaamet lubab või ei luba Hiiemäe kinnistul raideid, vaid pigem sellest, kuidas Kehtna vald
raided kavandab ja kas need on kaebajale vastuvõetavad. Keskkonnaametile ei ole esitatud Hiiemäe
kinnistul kavandatavate raiete kohta metsateatist ning ameti teadmised raiete ulatuse, põhjuse ning
asukoha kohta piirduvad 03.11.2016 Hiiemäel toimunud koosolekul ja paikvaatlusel saadud infoga,
samuti Muinsuskaitseameti 14.11.2016 kirjas esitatud teabega. Muinsuskaitseametile esitatud
metsateatise kaaskirja kohaselt olevat raiete kavandamist põhjendatud vajadusega eemaldada
inimestele ohtlikud kuivanud puud. Ka 3.11.2016 paikvaatluse protokollist nähtuvalt sooviti talviste
suusaradade korrastamise eesmärgil eemaldada inimestele ohtlikud kuivanud puud. Kuna ühtegi
metsateatist ei ole Keskkonnaametile esitatud, puudub ametil täpsem info Hiiemäel kavandatava raie
ulatuse, põhjuse ja asukoha kohta. Seejuures pole Keskkonnaametile ka teada, kas ja millises mahus
kavandatakse raiet väljaspool mälestise kaitsevööndit. Keskkonnaametile järeldub kohtule esitatud
tõenditest üksnes üksikpuude raie kavatsus ning tõendatud ei ole raie teostamise kavatsus
kaitsevööndist väljajääval osal. Metsamajandamise kava ei ole raieloa andmise aluseks, vaid on
soovituslik dokument, milles olevad soovitused on abiks tegevuste planeerimisel. Kava ei loo
õigustatud ootust, et sellises mahus raied on lubatud. Seda, milliseid raieid metsaomanik soovib
teostada, väljendab ametile esitatud metsateatis ning raie lubamise otsustab Keskkonnaamet otsuse
tegemise hetkel kehtiva õiguse alusel. Metsamajandamiskava koostamine ja selle väljastamiseks
nõusoleku andmine ei kinnita kaebaja väidetud asjaolusid. Kaebaja on seejuures nõustunud ohtu
kujutavate puude raiumisega. Kehtna vald on nii Keskkonnaametile kui Muinsuskaitseametile esitatud
taotlustes, samuti 3.11.2016 toimunud koosolekul selgitanud, et soovib vaid talviste suusaradade
korrastamise eesmärgil eemaldada inimestele ohtlikud kuivanud puud, milleks moodustati ka
komisjon, mis otsustab puude ohtlikkuse ja langetamise vajaduse üksikpuude kaupa. Valla tegevus
suusaradade korrastamisel toimub avalikes huvides. Kohaldatud esialgne õiguskaitse takistab radade
puhastamist ohtlikest puudest. Kaebuse rahuldamisel puuduks vastustajal võimalus enda omandis
oleval kinnistul asuvat metsa ja suusaradu hooldada. Kehtna vald rõhutab, et metsateatise esitamine oli
kantud üksnes eesmärgist teha raiet radade puhastamiseks ohtlikuks muutunud puudest, mitte suures
ulatuses nagu väidab ekslikult kaebaja. Ka juhul, kui kaitsealast väljapoole jääval alal on ohtlikke puid,
puudutab raie üksnes neid puid. Ulatusliku metsaraie kavandamist ei tõenda ka metsamajandamiskava
tellimine, kuivõrd kava pole raieloa andmise aluseks. Kui ka metsaomanik märgib andmed
metsateatisele metsmajandamiskava alusel, siis otsustab raie lubamise Keskkonnaamet kehtiva õiguse,
mitte aga metsateatise või metsmajandamise kava alusel. Kavandatud tegevuse keelamine on
Keskkonnaameti pädevuses.
Raie asukohta ja ulatust teadmata ei ole võimalik hinnata raie kooskõla õigusaktide ja võimalikku
vastuolu kaebaja õigustega.
Pärandkultuuri objekti staatus ei piira metsa raiet. Mälestise kaitsevööndist väljajääval osal raiete
kavandamisel ei ole kohaldatav muinsuskaitseseaduse§ 24 lg 1 p-st 9 tulenev keeld teostada raietöid
muinsuskaitseameti kirjaliku loata. Talviste suusaradade hooldamise eesmärgil ohtlike puude
eemaldamist ei takista ka kinnistul kehtiv Kõnnumaa maastikukaitseala piiranguvööndi kaitsekord.
22.
29.05.2017 esitas kirjaliku vastuse kaebusele ka Kehtna vald, märkides, et kompromissi
sõlmimine on mõeldav, kui kaebaja jääb kaebuse täpsustuses esitatud seisukoha juurde, et suusaradade
trassidele jäävate ohtlike puude raie on vajalik ja kaebaja on sellega nõus. Kehtna vald soovib
suusaradade trasside korrastamiseks eemaldada trassidele jäävad ohtlikud puud ning kaebajal on
võimalik taotleda enda kaasamist ja esitada omapoolsed seisukohad kaitset vajavate puude kohta.
Muinsuskaitseamet on kaasanud 3.11.2016 toimunud koosolekule Maavalla Koja vanema M. I.,
XXXXXXXX Hiiemäe kultuurilooliste tavade hoidja Härjapea Koja kirjutaja ja XXXXXXXX
Hiiemäe Hoiu Seltsingu esindaja A. S. ning ühe Kõnnumaa maastikukaitseala kaitsekorralduskava
koostaja T. S.. Kehtna valla hinnangul on sellega tagatud, et otsused iga puu kohta tehakse eraldi kõiki
osapoolte arvamusi arvesse võttes.
Kaebaja ei ole esitatud väiteid ulatusliku raie või viivitamatu täideviimise kohta põhistanud ega
tõendanud. Metsaomaniku kohustus on metsaseadusest tulenevalt jälgida metsa seisundit, kaitsta metsa
kahjurite, haiguste, prahistamise ja tulekahjude eest, majandada ja lubada majandada oma metsa üksnes
viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi ega kahjusta geenifondi, metsamulda ja veerežiimi ning
metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi õigusaktides lubatust suuremas ulatuses, mis ei loo eeldusi
tuulekahjustuste tekkeks ega seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks ning mis on kooskõlas metsa
säästva kasutamise põhimõtetega, samuti kaitsta metsa kasvutingimuste halvenemise eest.
Vaidlusalusel kinnistul asuva metsa tõhusamaks hooldamiseks tellis vald 2011. aastal kinnistu
omanikuna Hiiemäed valdava Valtu Spordimaja kaudu Hiiemäe katastriüksustele 29202:003:1501 ja
29202:003:1502 metsamajandamiskava. 6.04.2016 soovis vald Keskkonnaametilt kooskõlastust
suusaradade korrastamiseks (radadele langenud puude koristamine ja ohtlike puude raiumine).
Kehtiva
metsamajandamiskava
andmete
alusel
koostas
Valtu
Spordimaja
10.10.2016
Muinsuskaitseametile esitamiseks metsateatise saamaks luba Hiiemäel katastriüksusel nr
29202:003:1501 asuvate suusaradade trassidelt ohtlikuks muutunud puude eemaldamiseks.
Metsateatisega taotletud ja Muinsuskaitseametilt kooskõlastuse saanud tegevus ja kaebaja õigused ei
ole vastuolus.
23.
29.08.2017 toimus XXXXXXXX Hiiemäe mälestisel ja kaitsealal ning Hiiemäe kinnistul
XXXXXXXX hiiemäel asuva suusaraja äärsete puude ohtlikkuse hindamiseks komisjoni koosolek,
kus osalesid Muinsuskaitseameti, Keskkonnaameti, Kehtna Vallavalitsuse, Maavalla Koja ja
XXXXXXXX Hiiemäed haldava MTÜ XXXXXXXX klubi esindajad (so komisjoni liikmed),
Metsakorralduse Büroo juhataja Lembit Maamets ja A. J.. Komisjoni töö käigus hinnati rajaäärsed
puud nii mälestise alal kui kaitsevööndis, samuti kaitsealast välja kuid nn laiendusettepaneku alasse
jääva suusaraja ääres. Hindamata jäeti Hiiemäe poolne osa Hiiemäe ja Reevimäe vahelisest rajalõigust,
kuna seal suusaradu ei ole ja hooldusraiet ei planeerita. Komisjon märgistas ohtlikud puud (so
kuivamise ja raja suunas kaldu olemise tõttu ohtlikud puud ja puud, mis on raja kohal ning neile sadava
lume tõttu vajuvad ohtlikult rajale) ning lepiti kokku radade hindamine mõne aasta tagant.
24. Ettepanekutele leida kompromisslahendusi vastas 22.09.2017 Kehtna vald ja esitas
kompromissettepaneku, mille kohaselt teostab Kehtna vald läbi Hiiemäe haldaja kogu Hiiemäe
suusaradade ja nende äärsete (nii mälestise, kaitseala kui ka kaitsealast väljapoole jääv ala)
hooldamiseks raiet üksnes ulatuses, mis on puid hinnanud komisjoniga kokku lepitud ning võtab maha
üksnes komisjoni poolt märgistatud puud. Periooditi tehakse raja äärsete puude hindamist rajahoolduse
vajaduse selgitamiseks ning selle vajalikkust ja puude ohtlikkust hindab komisjon, kuhu on kaasatud
Muinsuskaitseameti, Keskkonnaameti, Kehtna Vallavalitsuse, Maavalla Koja ja XXXXXXXX
Hiiemäed haldava MTÜ XXXXXXXX Klubi esindajad, samuti Metsakorralduse Büroo esindaja või
arborist. Kaebaja soovil kaasatakse ka teda.
25.
2.10.2017 esitatud seisukohas kaebaja Kehtna valla kompromissettepanekuga ei nõustu.
Kaebaja märgib, et vaidlus puudutab metsateatist vajavat raiet ja selle õigusvastasust, mitte ohtlike
puude eemaldamist puudutavat raiet. Metsateatis tõendab kavatsust suuremahulise raie teostamiseks
ning kavandatav maht (1027 tm) nähtub metsateatiselt. Sellises mahus raie põhjendamine radade
ohutuse tagamiseks on absurdne. Kaebuse eesmärk on kaitsta metsa Hiiemäe kinnistul asuval alal ning
seda ala käsitleb kaebaja loodusliku pühapaigana. Kaebaja nõustub kompromissiga üksnes juhul, kui
pühapaiga metsa kaitse saab olema õiguslikult tagatud (st metsateatist vajavad raied on keelatud).
Selleks peaks vald võtma vastu otsuse, millega keelab metsateatist vajavad metsaraied Hiiemäe
kinnistul kuni kinnistul asuva loodusliku pühapaiga maa-alalise määratlemiseni ning pühapaiga piiride
kehtestamiseni. Alternatiivselt peaks Keskkonnaamet moodustama kinnistul sihikaitsevööndi ja
fikseerima selles uues kaitse-eeskirjas ning uue eeskirja kinnitamiseni amet metsateatisi ei kinnita.
26.
16.10.2017 seisukohas leiab Keskkonnaamet, et keelamiskaebuse lahendamine ei ole lubatav,
kaebaja argumendid õiguste rikkumise kohta on vastuolulised ja käsitlus pühapaiga kaitse õiguslike
võimaluste kohta asjakohatud. Keskkonnaametis ei ole pooleli haldusmenetlusi, mille raames saaks
otsustada raie lubamise või mittelubamise üle. Kehtna valla esitatud vastusest saab järeldada, et
kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist ei ole põhjust arvata. Mõlemad vastustajad on kinnitanud,
et kaebaja õigusi rikkuvat raiet ei taotleta ja haldusakti ei anta. Kaebaja pakutud
kompromisslahendused ei ole käimasoleva kohtuvaidluse lahendamiseks võimalikud ega pühapaiga
kaitseks asjakohased. Mälestise piiride laiendamist puudutavad nõuded saavad olla suunatud üksnes
kultuuriministrile ning kaitse-eeskirja saab kinnitada Vabariigi Valitsus, mitte Keskkonnaamet.
Seetõttu ei ole vastustajatel pädevust sõlmida kaebaja pakutud kompromissi. Lisaks on Keskkonnaamet
seisukohal, et kavandatava XXXXXXXX piiranguvööndi metsad ei oma sellist looduskaitselist
väärtus, mille tõttu tuleks need tsoneerida sihtkaitsevööndisse, kuivõrd sihtkaitsevööndisse
tsoneeritakse vanemad ja kompaktselt laiemal alal levivad metsad. Hiiemäe katastriüksusel ei ole
looduslikud kooslused säilinud sellises ulatuses, et need vajaksid sihikaitsevööndi kaitsekorda. Lisaks
on ka sihikaitsevööndis enamasti radade hooldus ja ohtlike puude eemaldamine lubatud. Uus kaitse-
eeskirja eelnõu on kompromiss erinevate huvide vahel. Arvestatakse nii omavalitsuse tahtega edendada
sportimisvõimalusi kui ka maausuliste sooviga vältida raieid hiiepaigas. Piiranguvööndi kaitsekorraga
ei ole uuendusraied lubatud, mistõttu suuri lagealasid ei teki.
27.
23.10.2017 esitatud seisukohas jääb kaebaja varasemalt esitatu juurde ja on jätkuvalt
seisukohal, et metsateatis tõendab valla soovi teostada suuremahulist raiet ning keelamiskaebus on
preventiivne vahend sellise õigusvastase tegevuse tõkestamiseks. Kaebuse menetlusse võtmisega on
kohus hinnanud metsateatist vajava metsaraie toimumise tõenäoliseks ja võimalikuks. Kaebaja esitatud
kirjavahetus Valtu Spordimaja esindaja ja Keskkonnaameti vahel tõendab, et metsateatis esitati
Keskkonnaametile
ja
amet
metsaraiega
sisuliselt
nõustus.
Kaebaja
ei
taotle
pakutud
kompromissettepanekus mälestise piiride laiendamist, vaid soovib Hiiemäe kinnistul asuva loodusliku
pühapaiga maa-alalist määratlemist ja loodusliku pühapaiga piiride kehtestamist. Kaebaja ei eelda, et
volikogu hakkaks määrama loodusliku pühapaiga maa-ala, kuid volikogul on õigus anda
vallavalitsusele korraldus viia läbi loodusliku pühapaiga maa-alaliseks määratlemiseks avatud
planeerimismenetlus ning lähtudes menetluse tulemustest kehtestada pühapaiga piirid ja ala
kasutustingimused. Keskkonnaamet saab moodustada kaitsealal sihtkaitsevööndi ja fikseerida selle
kaitse-eeskirja eelnõus ning seejärel on Vabariigi Valitsusel kaitse-eeskirja kinnitamisel võimalus
kaaluda loodusliku pühapaiga kaitsevajadust kaitse-eeskirjaga.
Kaebaja rõhutab, et kaebuse eesmärk on siiski metsateatist vajava raie keelamine ning muid kaebusi
kaebaja ei ole esitanud.
28.
6.11.2017 menetlusdokumendis rõhutab kaebaja, et vastustajad ei ole põhjendanud
suuremahulise metsaraie (1027 tm) õiguspärasust. Metsateatisel märgitud raiemahu realiseerumine
tähendab loodusliku pühapaiga hävimist.
29.
6.11.2017 menetlusdokumendis selgitab Keskkonnaamet, et metsaraieks loa saamise algus ei
erine tavapärasest haldusmenetlusest. Metsateatise menetluses reeglina menetlusosaliste arvamusi ja
vastuväiteid ei kuulata. Kui metsateatise esitaja on esitanud kõik vajalikud andmed, puudub vajadus
lisaandmete saamiseks. Metsaraie lubamine ja mittelubamine on seotud konkreetse kinnistu
kasutamisega ja omandiõiguse teostamisega. Seetõttu muud isikud, kelle õigustesse või huvidesse
metsaraie lubamine või mittelubamine võiks puutuda, ei ole metsateatise menetlemisel üldjuhul
äratuntavad või ei ole nende kindlakstegemine mõistliku aja jooksul võimalik. Arvestada tuleb ka raiete
suurt hulka, mille lubamist taotletakse ning metsateatiste menetlemist suures mahus automaatkontrolli
tulemusel metsaregistri alusel. Sel juhul ei teki võimalust kaaluda asja menetlusosaliste ärakuulamist
ning juhul, kui otsuse aluseks olev õigusakti nõue sätestab ametile kaalutlusõiguse (nt raie on lubatud
kaitseala valitseja nõusolekul), kaalub amet raie registreerimisel põhjendatud huvisid (sellisel juhul
metsaregistri automaatkontrolli ei toimu).
Kehtna vald ei ole Keskkonnaametile metsateatist esitanud, mistõttu pole amet metsateatise menetlust
läbi viinud. Valla soovist teha Hiiemäe kinnistul raiet, sai amet teada 2016. aasta aprillis, kui vald esitas
taotluse, milles palus kaitseala valitsejal kooskõlastada XXXXXXXX suusaradade korrastamine, st
radadele langenud puude koristamine ning ohtlikuks muutunud puude raie. Kuivõrd taotluses
kirjeldatud suusarajad jäävad Kõnnnumaa maastikukaitseala Kõnnumaa piiranguvööndisse, mille
kaitsekord ei nõua nimetatud tööde kooskõlastamist kaitseala valitsejaga, tagastas amet valla taotluse.
Seega mingit haldusmenetlust suusaradade korrastamiseks kaitseala valitseja kooskõlastuse andmiseks
läbi ei viidud. Kirjas selgitati, et suusaradade korrastamine võib vajada hoopis metsateatise esitamist.
Ka hiljem on amet valda suusaradade hooldamisse puutuvalt üksnes nõustanud. Kaebaja esitatud e-
kirjast nähtuvalt on valda nõustatud raieliikide märkimisel. Tegemist on ameti tavapärase praktika ja
nõustamisfunktsiooni täitmisega, mis aga ei asenda metsaomaniku tahteavaldust metsateatist kas
sellisena või üldse esitada. Vald esitas metsateatise kooskõlastuse saamiseks Muinsuskaitseametile
ning Muinsuskaitseamet on esitanud omapoolse seisukoha.
Enne kaebuse kohtule esitamist ja ka peale seda ei ole ametile Hiiemäe kinnistu kohta esitatud ühtegi
metsateatist.
Arvestades valla poolt kohtumenetluses väljendatut ning 29.08.2017 toimunud komisjoni töö tulemusi,
ei ole Muinsuskaitseametile esitatud metsateatised asjakohased ei raiemahu ega –liikide osas.
Nähtuvalt 29.08.2017 toimunud komisjoni protokollist märgistati Hiiemäe kinnistul mälestisel, selle
kaitsevööndis ja väljaspool seda 47 puud ning sellises mahus raie vajab metsateatise esitamist.
Raieliigina on tegemist sanitaarraiega. Seetõttu tuleks metsateatis vormistada käesoleval juhul 25-30
tm sanitaarraie tegemiseks.
30.
10.11.2017 menetlusdokumendis kordab Kehtna vald, et soovib teostada raiet üksnes
suusatrassi ääres olevate ohtlike puude eemaldamiseks nii mälestise ja kaitsevööndi alasse jäävalt
trassi osalt kui ka mälestise ja kaitsevööndist väljapool asuvalt trassiosalt. Raiet soovitakse teha vaid
suusatrassi hooldamise eesmärgil ja mahus, mis sai koos vastava komisjoniga ohtlike puude
märgistamise
teel
paika
pandud.
K.
K. esitas
suusatrasside
hoolduseks
12.10.2016
muinsuskaitseametile e-kirjaga metsateatise, mis oli koostatud metsamajandamise kava alusel ning
selgitas kirjas vajadust eemaldada suusatrassilt ohtlikud puud. Eelnevalt oli valla keskkonnaspetsialist
esitanud Keskkonnaametile kooskõlastuse taotluse trassile langenud puude koristamiseks ja ohtlike
puude raiumiseks. Keskkonnaamet selle taotluse tagastas ning selgitas võimaliku metsateatise
esitamise vajadust ning Muinsuskaitseametilt kooskõlastuse saamise vajadust. Keskkonnaamet on seni
valda üksnes nõustanud ning raie kooskõlastajana on seni tegelenud vaid Muinsuskaitseamet.
Muinsuskaitseametile esitatud metsateatise alusel ei ole vallal võimalik Hiiemäe katastriüksusel puid
raiuda
ega
ka
seda
sama
metsateatist
Keskkonnaametile
raieloa
saamiseks
esitada.
Muinsuskaitseamet kooskõlastas suusatrassi hooldamiseks raied üksnes suusatrassi ääres, lubades
eraldistel nr 21, 34, 42, 43, 44, 45, 47, 51, 54, ja 55 trassiraiet ning eraldistel nr 42, 43 ja 45 valikraiet.
Trassiraie all mõeldi seejuures vaid olemasolevate spordiradade trasside hooldust ning
Muinsuskaitseamet selgitas, et uute trasside rajamine mälestisele ja kaitsevööndisse ei ole lubatud.
Kooskõlastuse käigus moodustati ka komisjon, mis hindab ja märgistab raiumiseks lubatud ohtlikud
puud. Kokku on märgistatud komisjoni töö tulemusel 47 puud, mille mahuks on Keskkonnaamet
hinnanud 25-30 tm, mis tähendab, et plaanitava raie maht on 25-30 tm. Kehtna vald möönab, et
Muinsuskaitseametile esitatud metsateatises näidatud mahud on suuremad kui suusatrassi hoolduseks
vajalik raiemaht, kuid katastriüksuse haldaja, kes metsateatist täitis ja esitas, lähtus mahtude
nimetamisel metsamajandamiskavast ning ei pidanud seejuures silmas, et raiet teostataksegi kogu
märgitud mahus või lisaks suusatrasside hooldamisele ka mujal katastriüksuse piires. On loogiline, et
metsateatist raiemahtude täpsustamisel enne selle Keskkonnaametile esitamist ka korrigeeritakse.
Kehtna vald on teadlik, et vaidlusalune kinnistu on maa- ja loodususulistele oluline koht ning seetõttu
ei ole planeerinud kinnistule lisaks suusatrasside hooldusele muid raieid. Suusaradade äärest ohtlike
puude eemaldamine võib küll olla vastuolus loodusliku pühapaiga puutumatuse põhimõttega, kuid
kuna tegemist on avalikuks kasutamiseks mõeldud kinnistuga, siis ei saa sellel olevad rajad olla
hooldamata.
Vald on nõus sõlmima kompromissi millega vald kinnitab, et teostab kogu hiiemäe suusaradade ja
nende äärsete hooldamiseks raiet üksnes ulatuses, mis on lepitud kokku puid hinnanud komisjoniga
ning võtab maha vaid komisjoni märgitud puud ja esitab Keskkonnaametile korrigeeritud metsateatise,
kus näitab ära üksnes märgistatud puude mahu. Periooditi tehakse raja ääresete puude hindamist
rajahoolduse vajaduse selgitamiseks ning vajalikkust hindab komisjon.
31.
23.11.2017 menetlusdokumendis kaebaja Kehtna valla pakutud kompromisslahendusega ei
nõustu ning jääb varasemalt esitatu juurde. Kaebaja märgib, et radade ohutuse tagamiseks mõeldud
raie ei vaja metsateatist. Vastustaja väide metsateatise korrigeerimisest 1027 tm-lt ca 20 tm-le ei ole
mõistusepärane. Vastustajad ei ole selgitanud, kuidas nad kaaluvad ja hindavad metsaraie mõju
Hiiemäe kinnistul asuvale looduslikule pühapaigale (religioossele keskkonnale) ning sellega seotult
kaebaja õigustele, kui looduslik pühapaik on maa-alaliselt piiritlemata ja määratlemata.
Keskkonnaameti vastusest nähtuvalt amet metsateatise menetlemisel raie mõju looduslikule
pühapaigale ei hinda ega kaalu.
KOHTU PÕHJENDUSED
32. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega
kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121
lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 120 lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse
saamisel välja selgitama selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded
ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 2 p-de 1 ja 2
kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et
tema faktilised väited on tõendatud ning kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus
leiab, et kaebus tuleb jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna kaebajal
puudub käesolevalt keelamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus.
33. Kuigi kaebaja esitatud kompromissettepanekus toodud lahendused ei puutu käesolevasse
vaidlusesse ega ole kaebuse esemeks, on kaebaja poolt esitatud korduvate kaebuse selgituste ja
täpsustuste alusel selge, et kaebaja ühene tahe on keelata Hiiemäe kinnistul kõigi metsaraiete
teostamine mahus, mis nõuab metsateatise esitamist. Samas võib mõista, et kaebajale on teatvaks
saanud selgituste ja kehtivate õigusnormide kaudu, et metsamajandamiskava ei ole raie õigust tõendav
dokument. Metsateatise esitamisel võib aga Keskkonnaamet metsamajanduslikele töödele esitada
täiendavaid tingimusi vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja vastavale kaitse-eesmärgile.
Juba 06.04.2016 kirjaga nr 12-13/523-2016 (I kd, tl 106) esitas Kehtna valla keskkonnaspetsialist Aivar
Puur Keskkonnaametile kooskõlastuse taotluse sooviga saada Keskkonnaameti kooskõlastus Hiiemäe
katastriüksusel asuvate XXXXXXXX suusaradade korrastamiseks – radadele langenud puude
koristamiseks ning suusaradade kasutajatele ohtlikuks muutunud puude raiumiseks. 06.05.2016 kirjaga
nr 7-9/16/4410-2 (I kd, tl 107) teatas Keskkonnaamet, et Hiiemäe katastriüksus paikneb Kõnnumaa
maastikukaitseala Kõnnumaa piiranguvööndis ja Kõnnumaa maastikukaitseala kuulub Natura 2000
võrgustikku Kõnnumaa-Väätsa linnuala ja Kõnnumaa loodusala koosseisus. Kavandatavate tööde
asukohas on registreeritud II kaitsekategooria liikide tõmmu- või habelendlane, põhja-nahkhiir ja
valgeselg-kirjurähn ning III kaitsekategooria liikide palukuklane ja nõmmelõoke leiukohad ning
kaitstavad elupaigatüübid – kuivad niidud lubjarikkal mullal aasrebasesaba ja ürtpunanupuga niidud,
vanad loodusmetsad, rohundirikkad kuusikud ning oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavad okasmetsad.
Kirja kohaselt ei vaja Kehtna valla esindaja 06.04.2016 kirjas kirjeldatud tööd kooskõlastamist
kaitseala valitsejaga ning metsateatist esitamata võib metsaomanik raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu
kinnisasja kohta aastas. Kohtule nähtub, et ka selles osas ei ole kaebajal tekkinud küsitavusi, kuna ta
on kokkuvõttes nõustunud, et suusaradadel saab korrastustöid teha märgitud ulatuses. Samas märgib
kohus, et suusaradade korrastamise eesmärgil on ühtlasi juba hinnatud kavandatud tööde mõju
looduskeskkonnale, kuna on kontrollitud, et kavandatavad tööd ei kahjusta kaitsealuste liikide
elupaiku, metsa bioloogilist mitmekesisust, maastikuilmet ning kaitstavaid elupaigatüüpe.
11.10.2016 e-kirjaga (I kd, tl 185; kirja teema: „Hiiemäe kinnistu metsateatised“) on Keskkonnaameti
Metsaosakonna metsahoiu spetsialist selgitanud Valtu Spordimaja esindajale K. K.le, et
Keskkonnaministeerium on algatanud Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu menetluse Rapla maakonnas
Kaiu ja Kehtna vallas asuva Kõnnumaa maastikukaitseala muutmiseks looduskaitsealaks, ala
kaitsekorra muutmiseks ja laiendamiseks Kõrgemäe hoiuala liitmisel kaitsealaga. Kirja kohaselt asub
Hiiemäe kinnistu Kõnnumaa maastikukaitseala XXXXXXXX piiranguvööndis, kus majandustegevus
on lubatud ning keelatud on puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kirja kohaselt on lubatud
sanitaarraie, harvendusraie (suusatrassilt ohtlikud puud), Er 63 trassiraie (kui see on kuni nelja meetri
laiuselt kvartali- või piirisihi sisseraie või olemasoleva sihi või teeserva, kraavikalda ja kraaviserva
puhastamine puudest, mille keskmine rinnasdiameeter ületab 8 sentimeetrit. Kirja lõpus on selgitatud,
et eelnevalt on vajalik muinsuskaitse kooskõlastus ja enne ei ole mõtet teatist esitada.
Seega on selge, et nn ulatuslikku metsaraie kavandamist ei tõenda metsamajandamiskava tellimine,
kuivõrd kava pole raieloa andmise aluseks. Raie lubamise otsustab aga Keskkonnaamet kehtiva õiguse,
(mitte metsateatise või metsmajandamise kava) alusel. Kehtna vald ei ole Keskkonnaametile
metsateatist esitanud, seetõttu pole Amet metsateatise menetlust läbi viinud. KKA märgibki et valla
soovist teha Hiiemäe kinnistul raiet, sai ta teada 2016. aasta aprillis, kui vald esitas taotluse, milles
palus kaitseala valitsejal kooskõlastada XXXXXXXX suusaradade korrastamine, st radadele
langenud puude koristamine ning ohtlikuks muutunud puude raie. Kuivõrd aga taotluses kirjeldatud
suusarajad jäävad Kõnnnumaa maastikukaitseala Kõnnumaa piiranguvööndisse, mille kaitsekord ei
nõua nimetatud tööde kooskõlastamist kaitseala valitsejaga, tagastas amet valla taotluse, mingit
haldusmenetlust suusaradade korrastamiseks kaitseala valitseja kooskõlastuse andmiseks läbi ei
viidud. Küll on aga Amet nõustanud valda suusaradade hooldamisse puutuvas küsimuses, nii on ta
nõustanud valda nt raieliikide märkimisel. Kohtule ei nähtu, et sellise tavapärase praktika ja
nõustamisfunktsiooni täitmisega saaks kellegi õigusi rikkuda, mistõttu ei saaks tekkida ka
vaidlusküsimust selles, et selline nõustamine oleks samaväärne metsaomaniku tahteavaldusega
metsateatist kas sellisena või üldse esitada. Vald esitas metsateatise kooskõlastuse saamiseks
Muinsuskaitseametile ning Muinsuskaitseamet on esitanud omapoolse seisukoha.
Kaebuse eesmärgi peab ära näitama kaebaja ise ning halduskohus ei saa asuda otsima kaebuse muid
võimalikke eesmärke.
Kuna kaebaja ei soovi takistada ega vaidlustada olemasolevate suusaradade ohtlike puude raiet, siis
nähtub, et ta ei vaja ka eraldiseisvalt kinnitust või kompromissi, mille pakkusid välja menetlusosalised
ja mida soovitas kohus täpsustada veel klauslitega, mis võiks veelgi enam anda kaebajale teavet
haldusakti andmisest ja võimaldaks adekvaatselt sellele reageerida, kui metsateatist siiski soovitakse
esitada. Kuna ühegi metsateatise alusel metsa veel ei saanud ega saagi raiuda, siis ei ole tõendatud nn
valla soov teostada nn suuremahulist raiet, mis võiks taarausulisi või muid isikuid riivata.
Suuremahuliste raiete vajadust ei saa antud juhul eeldada, kuna vastustajad lisaks varem esitatule
kinnitavad uuesti, et nad on senise tegevuse kestel arvestanud ja arvestavad ka tulevikus, et Hiiemäe
kinnistu on iseärastustega, seetõttu on tegevus olnud suunatud olemasolevate suusaradade
korrastamisele ehk keelamiskaebus ei saaks olla nn preventiivne vahend sellise õigusvastase tegevuse
tõkestamiseks, mida kaebaja ekslikult arvas toimuvat või eeldas. Uute trasside rajamine mälestisele ja
kaitsevööndisse ei ole lubatud ja kohtule ei nähtu, et selline menetlus oleks algatatud ja kulgeks.
Kaebajal on võimalik arvestada, et komisjoniga (eriala spetsialistide ja huvitatud isikute koostöös)
märgistati justnimelt need puud, mis on kavandatud maha võtta ja eksponeerida; kaebaja kinnitab, et
siinkohal ta õiguste rikkumist ei väida ehk kohus mõistab ühtlasi, et ka preventiivne huvi puudub.
34. HKMS § 37 lg 2 p 6 näeb ette, et kaebusega võib nõuda haldusakti tühisuse, haldusakti või
toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu
kindlakstegemist. Keelamiskaebust mõistetakse HKMS § 37 lg 2 p -3, kui haldusakti või toimingu
tegemise keelamise nõuet. Keelata saab vaid konkreetse, kindlalt piiritletud haldusmenetluse
läbiviimist ja selle tulemusel ettenähtava sisuga haldusakti andmist või toimingu tegemist. Kuna
käesolevalt kavandatakse olemasolevatel suusaradadel ohtlike puude raiet (Hiiemäe kinnistul) ja
kaebaja nõustub ohtlike puude raiete vajadusega seal, kuhu need komisjoni töö tulemusel kavandatud
on, siis ei ole võimalik keelamiskaebuse esitamine. Kuna suusaradade osas ohtlike puude raiumise
küsimuses kaebajal huvi puudub, need asuvad ka väljaspool Kehtna vallas XXXXXXXXs Hiiemäe
kinnistul asuvat arheoloogiamälestise kaitsevööndit, seega saab seal puid eemaldada. Kas see toimub
raieloata või siis raieloa alusel, ei mõjuta kaebaja õigusi. Kaebaja kinnitas kohtule, et suusaradade
trassidele jäävate ohtlike puude raie on vajalik ja kaebaja on sellega nõus. Kehtna vald soovis ja soovib
suusaradade trasside korrastamiseks eemaldada juba olemasolevatele trassidele jäävad ohtlikud puud
ning kohtule nähtub, et isegi juhul, kui vald eksiks selles, kas esitada raieteatis või teha tööd ilma teatist
esitamata, ei saakski tekkida vaidlust selles, et puud tuleb eemaldada ja eksponeerida. Kaebajale oli
tagatud arvamuse esitamine ja talle on edasiselt võimaldatud taotleda enda kaasamist ja esitada
omapoolsed seisukohad kaitset vajavate puude kohta. Muinsuskaitseamet on kaasanud juba 03.11.2016
toimunud koosolekule Maavalla Koja vanema M. I., XXXXXXXX Hiiemäe kultuurilooliste tavade
hoidja Härjapea Koja kirjutaja ja XXXXXXXX Hiiemäe Hoiu Seltsingu esindaja A. S. ning ühe
Kõnnumaa maastikukaitseala kaitsekorralduskava koostaja T. S., otsused iga puu kohta tehti ja tehakse
eraldi kõiki osapoolte arvamusi arvesse võttes. Seega on asjaoludest selge, et väljaspool suusaradasid
metsa raiet ei kavandata, selleks haldusmenetlust läbi ei viida (ka mitte KKA-is), ehk keelamiskaebuse
esitamine on välistatud ja kaebajale sellise kaebuse lahendmaine antud olukorras mingeid õiguslikke
eeliseid ka ei annaks. Missugustes piirides spetsialistide abiga edasiselt mälestise piirid määratakse, ei
saaks kuidagi olla käesoleva kaebuse esemeks.
Kohus on menetlusse võtnud kaebaja nõude osas, mis puudutab raiet Hiiemäe kinnistul väljaspool
arheoloogiamälestise kaitsevööndit. Tallinna Ringkonnakohus on kohaldanud 05.01.2017 esialgset
õiguskaitset ning keelanud metsaraie Kehtna vallas XXXXXXXXs Hiiemäe kinnistul väljaspool
arheoloogiamälestise kaitsevööndit, seega ka alal, kus võib esineda suusaradasid.
Ringkonnakohus hindas kaebaja esitatud keelamiskaebuse lubatavaks muuhulgas põhjusel, et asjas
esitatud metsateatise kohaselt soovitakse raiet teostada ka väljaspool mälestise kaitsevööndit, mis
kaebaja hinnangul asub loodusliku pühapaiga alal, ning kaebaja õiguste rikkumise oht esineb kinnistul
väljaspool kaitsevööndit. Ringkonnakohus märkis, et asjas ei nähtu, et väljaspool kaitsevööndit raie
tegemise mõju kaebaja õigustele oleks haldusorgan kaalunud või kavatseks seda teha mingisuguses
avalik-õiguslikus menetluses, vald pole andnud konkreetseid ja arusaadavaid selgitusi raie tegemise
ulatuse ja koha kohta ning vastustajad pole kinnitanud, et nad arvestavad otsuse tegemisel kaebaja
KeÜS §-st 23 tuleneda võiva subjektiivse õigusega.
35. Kohus palus seetõttu veelkord täpsustavaid andmeid ja kaebaja seisukohti. Vald on andnud
selgelt selgitused ja seisukohad raie tegemise ulatuse kohta ja et juba varasema kirjavahetuse alusel
on rõhutatud, et kavandatud tegevus puudutab suusaradasid. Kohtule nähtub, et isegi juhul, kui vald ei
pea esitama metsateatist ja seda ekslikult ikkagi tegi või teeks, siis ka see veel ei tooks kaasa
automaatselt kaebaja õiguste riivet. Nagu nähtub, siis haldusmenetluse algatamisel oleks ikkagi vajalik
ja vältimatu uurida konkreetset metsateatist, kui see võiks rikkuda kellegi õigusi ja kui see esitatakse.
Kaebajale on aga käesolevalt olnud selge, et väljaspool kaitsevööndit suusaradadel on vajalik ohtlike
puude raie ja kaebaja on kohtule nähtuvalt ka ehk muutnud oma positsioone, kui komisjoniga
kavandatud võimalusi arutati. Kohus mõistab olukorda nii, et kaebaja oli pikka perioodi siiski
põhimõtteliselt seisukohal, et pühapaiku ei tuleks korrastada nii, et sealt eemaldatakse puid, kui nad on
maha langenud või langemas ja et looduslik pühapaik on kogu kinnistu ulatuses. Siiski on kaebaja oma
seisukohti muutnud, sest ta peab samuti mõistlikuks, et kõik inimesed peavad olema kaitstud vähemalt
suusaradadel, mida aktiivselt kasutatakse. Komisjoni tegevust on aga kaebaja aktsepteerinud, seega
saab lugeda tõendatuks, et vaidlust ei ole suusaradade korrastamise eesmärgil tehtavates töödes,
olenemata, kas seda nimetada metsa raiumiseks või korrastustöödeks.
36. Keelamiskaebuse esitamisele on seaduses sätestatud piirangud. HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib
keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb
toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal
vaidlustamisel. Seega on keelamiskaebuse lubatavuse eeldusteks järgmised tingimused: 1) akt või
toiming oleks isiku õigusi rikkuv (esineks riive); 2) õiguste rikkumist pole võimalik hiljem kohase
kaebusega ära hoida; 3) on põhjust arvata, et selline haldusakt antakse või toiming sooritatakse.
Nähtuvalt seaduse sõnastusest peavad kõik need tingimused esinema kaebeõiguse olemasoluks
korraga.
Käesolevaks ajaks on kohtule asja menetlemise käigus selgunud, et vähemalt teine ja kolmas
eelnimetatud keelamiskaebuse lubatavuse eeldus on täitmata, mistõttu kaebajal kaebeõigus esitatud
nõudes puudub. Samuti osutus siiski ekslikuks ka kaebaja oletus, et metsa hakatakse raiuma nii, et see
ulatub väljapoole suusaradasid. Kaebaja on nüüdseks selgelt soostunud, et suusaradade huvides tehtav
raie teda ei puuduta. Arvestades, et kaebaja viidatud metsateatist (I kd, tl 110) selles näidatud mahus
(1027 tm) ei ole Keskkonnaametile menetlemiseks esitatud ning Kehtna vald on korduvalt kinnitanud,
et sellises mahus metsateatist ka ei esitata ja kinnistul raiet ei teostata, ei ole kohtul põhjust arvata, et
kaebaja õigusi rikkuv haldusakt siiski antakse. Isegi kui selline põhjus polnud selgelt välja loetav valla
vastustest, siis hinnates asjaolusid tagantjärgi kogumis, osutus kaebaja kahtlus ilmselgelt ekslikuks.
Kehtna vald on selgitanud, et metsateatis kohtumenetluses esitatud kujul oli koostatud katastriüksuse
haldaja poolt 2011 väljastatud metsamajandamise kava alusel, kuid eesmärk polnud raiete teostamine
selles toodud mahus, vaid üksnes radade hooldus ja ohtlike puude kõrvaldamine. Vald ei osanud karta,
et viidatud tihumeetrite arv võiks põhjustada ebaselguse. Valla selgituste kohaselt on ilmne, et enne
Keskkonnaametile esitamist metsateatist korrigeeritakse.
Valla poolt Muinsuskaitseametile ja Keskkonnaametile esitatud taotlused ja kirjavahetus kinnitavad
aga kohtule Kehtna valla väiteid raiete teostamise soovist üksnes suusaradade korrastamise eesmärgil
ning seetõttu puudub alus arvata raiete teostamise soovi suuremas mahus. Nimetatu ja valla tahe
teostada raiet vaid suusaradade korrastamise eesmärgil selgub juba valla keskkonnaspetsialisti
06.04.2016 kirjast Keskkonnaametile (I kd, tl 106) ning ameti vastusest (I kd, tl 107), samuti
03.11.2016 XXXXXXXX Hiiemäe Arheoloogiamälestisel toimunud objektikoosoleku protokollist (I
kd, tl 93-94), mille tulemusel otsustati moodustada komisjon, mis otsustab Hiiemäe kinnistul
üksikpuude kaupa nende ohtlikkuse ja langetamise vajalikkuse. Kehtna vald kinnitas seal, et Tõnni
Augu ala, mis jääb mälestise kaitsevööndist välja, jäetakse raiest puutumata.
Valla eesmärki ja tahet ei lükka ümber ka asjaolu, et esialgselt koostati metsateatis, milles on märgitud
andmed lähtuvalt metsamajandamiskavast, mille tõttu kaebaja nimetab, et kavandatakse
suuremamahulist raiete teostamist. Metsateatise esitamist kavandatakse Keskkonnaametile
menetlemiseks esitada vajadusel ja sedagi üksnes mahus, mis puudutab Muinsuskaitseameti
moodustatud komisjoni poolt märgistatud puude (47 puud hinnangulises mahus 25-30 tm, so nii
kaitsevööndi piires kui väljaspool seda) raiumist. Kehtna vald on seejuures selgitanud kohtule, et on
teadlik, et vaidlusalune kinnistu on maa- ja loodususulistele oluline koht ning seetõttu ei ole keegi
planeerinud kinnistule lisaks suusatrasside hooldusele muud raiet. Kaebaja pole soovinud kompromissi
kaudu oma positsioonidele kinnistamist.
Nagu eelnevast juba nähtus, siis kaebaja ei vaidlusta suusaradade äärest ohtlike puude eemaldamise
vajadust sõltumata nende asukohast kinnistul. Kuigi kaebaja on käesolevalt ilma arvutustehet kohtule
esitamata püüdnud väita, et ikkagi oleks see tihumeetrite arv kaheldav, saab kohus siinkohal selgitada,
et tihumeetrite suurus on ka esialgu vaid hinnanguline, sellist teatist pole esitatud ja KKA on selgitanud
piisavalt, miks konkreetne number on raskesti määratav. Seega saab ikkagi kokkuvõtteks märkida, et
kaebaja poolt kohtule esitatud Keskkonnaameti 11.10.2016 e-kiri (I kd, tl 185) ei saa tõendada kaebaja
väiteid suuremahuliste raiete teostamise plaanist. Nimetatud kirjas on Keskkonnaameti metsahoiu
spetsialist selgitanud Hiiemäe kinnistuga seonduvaid piiranguid, lubatud raieliike ning vajadust raiete
teostamisel küsida enne Keskkonnaametile metsateatise esitamist kooskõlastus Muinsuskaitseametilt.
Tegemist ei ole Keskkonnaameti poolt raie lubamisega nagu on ekslikult arvanud kaebaja.
Keskkonnaamet on aga veelkord selgitanud põhjalikult kohtule esitatud vastuses metsateatiste
menetlemise korda (mille eelduseks on muuhulgas vastava taotluse esitamine ühes metsateatisega)
ning et vastav haldusmenetlus saab toimuda kooskõlas metsaseadusega.
Kohtul puudub selliselt alus arvata, et Keskkonnaametile oleks esitatud raiete teostamiseks metsateatis
kaebaja märgitud mahus või et Kehtna vallal oleks selline kavatsus (arvestades kohtumenetluses valla
poolt esitatut). Ehk esitatud tõendid kogumis kinnitavad valla tahet teostada raiet vaidlusalusel
kinnistul vaid suusaradade korrastamise eesmärgil (mille teostamise vajadust kaebaja ei vaidlusta ning
millise teostamise keelamist kaebaja ei taotle) ning puudub alus arvata, et vald kavandataks kaebaja
väidetud suuremahulist ja looduslikku pühapaika hävitavat ja kaebaja õigusi sellega pöördumatult
rikkuvat raiet. Kuigi suusaradade hooldamist puudutav raie võib vajada samuti metsateatise esitamist
(arvestades, et metsaseaduse § 41 lg 14 kohaselt võib metsateatist esitamata metsaomanik raiuda kuni
20 tihumeetrit puitu kinnisasja kohta aastas ja käesolevalt kavandatav raiemaht 25-30 tm ületab
nimetatud mahtu), ei tähenda, et tegemist oleks kaebaja märgitud suuremahulise raie teostamisega või
et kavandatud tegevus ei arvestaks komisjonis kokkulepitut.
37. HKMS seletuskirjas on samuti leitud, et keelamiskaebuse puhul on oluline tagada selle
erandlikkus, et vältida kohtu põhjendamatut sekkumist haldusmenetlusse, kui selle raames ei ole
lõplikku otsust veel tehtud (HKMS seletuskiri lk 14). Kohus leiab, et käesoleval juhul esitatud
asjaolusid ja tõendeid arvestades sellist erandlikku asjaolu ei esine ja keelamiskaebuse esitamine ei ole
lubatav. Lisaks saab arvestada, et kaebaja õigusi pöördumatult kahjustatava tegevuse elluviimist ei ole
alust järeldada ja kaebaja eksis, seega ei ole põhjendatud selline ennetav, abstraktne ja nn kõigi
metsateatist vajavate raiete keelamine.
Menetluse jätkamist ei põhjenda ka kaebaja väide, et vastustajad ei ole selgitanud, kuidas nad kaaluvad
ja hindavad metsaraie mõju Hiiemäe kinnistul asuvale looduslikule pühapaigale (religioossele
keskkonnale) ning sellega seotult kaebaja õigustele, kui looduslik pühapaik on maa-alaliselt
piiritlemata ja määratlemata. Arvestades, et Kehtna vald on kinnitanud, et raie kogu kinnistul toimub
vaid komisjoni poolt üksikpuude kaupa märgistatud puude raiumiseks ning soovi korral kaasatakse
tulevikus rajahoolduse vajaduse ja puude eemaldamise vajalikkuse hindamise juurde ka kaebaja, siis
puudub vajadus hinnata, kas või kuidas kaalutakse kaebaja õigusi võimalikes muudes
haldusmenetlustes, mille läbiviimine ei ole hetkel tõenäoline ning mille läbiviimist Kehtna vald ei
planeeri. Kohtule nähtub, et kaebaja pidas siinkohal siiski silmas olukorda, mil hakatakse ulatuslikult
metsa raiuma, kuid sellist olukorda käesolevalt ei esine.
Kohus märgib, et puutuvalt võimalike tulevikus teostatavate haldusmenetlustega, on kaebajal võimalik
taotleda alati enda haldusmenetlusse kaasamist haldusmenetluse seaduse § 11 lg 1 p 3 alusel. Lisaks
on kaebajal võimalik pöörduda uuesti kohtu poole, kui peaks ilmnema reaalne oht, et kaebaja õigused
võivad saada plaanitava haldusakti andmise menetluses või toimingu tegemisel pöördumatult
kahjustada.
Kaebajal on võimalik seejuures taotleda kohtult alati esialgse õiguskaitse kohaldamist, sh juba ka
võimaliku vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg-d 1 ja 2). Kuna halduskohus kontrollib üldjuhul
halduse tegevuse õiguspärasust tagantjärele ega sekku kaaluka vajaduseta ennetavalt haldusorgani
tegevusse, vaid teeb seda erandjuhul, siis sellist erandlikku olukorda ei ole tekkinud, et keelata
ennetavalt haldusorgani tegevus. Kaebaja saab oma õigusi tõhusalt kaitsta haldusakti hilisemal
vaidlustamisel, kui see antakse (HKMS § 45 lg 1). Väited, et kaebaja ei pruugi kohe teada saada
antavatest haldusaktidest, ei õigusta keelamiskaebuse lubatavust ( vt Tallinna RK määrus haldusasjas
nr 3-16-513). Ka on kaebajal võimalik taotleda enda kaasamist menetlusse, kui aktid võivad siiski
rikkuda tema õigusi (HKMS § 11 lg 1 p 3). Viidatud määruses on Tallinna RK rõhutanud, et kui
tunnistada keelamiskaebuse esitamise võimalust üksnes argumendil, et kaebuse koostamine ja kohtul
sellega tutvumine võtab aega, kaotaks HKMS § 45 lg-st 1 tulenev kaebeõiguse piirang oma mõtte.
38. Eeltoodust tulenevalt ei ole keelamiskaebuse edasine menetlemine antud juhul põhjendatud
ning kaebus tuleb jätta HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, sest kaebajal
puudub kaebeõigus. Kohus on välja selgitanud need asjaolud, mida ringkonnakohus silmas pidas.
39. Kaebaja kannab tulenevalt HKMS § 108 lg-st 4 menetluskulud ise. Vastustajad ei ole
menetluskulude väljamõistmist taotlenud ning ei nähtu, et selliseid kulusid oleks ka kantud, mistõttu
tuleb vastustajate võimalikud menetluskulud jätta vastustajate enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Karin Kalmiste
Kohtunik