2-15-19310/83 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. november 2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-19310

Tsiviilasi

Eksklusiivehitus OÜ hagi RIITO Ehituse AS vastu

võla ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

28 470,46 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Eksklusiivehitus OÜ (registrikood 11530623),

tehinguline esindaja vandeadvokaat Raul Ainla

Kostja RIITO Ehituse AS (registrikood 11903308),

seaduslik esindaja Toomas Tromp

Asja läbivaatamine

Kohtuistungitel 11.04.2017, 13.06.2017 ja 09.11.2017

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista RIITO Ehituse AS-lt Ekslusiivehitus OÜ kasuks põhivõlgnevus 24

344,08 eurot ja seisuga 22.12.2015 sissenõutavaks muutunud viivis 830,81 eurot,

kokku 25 174,89 eurot.

3. Välja mõista RIITO Ehituse AS-lt Eksklusiivehitus OÜ kasuks viivis põhinõudelt

(24 344,08 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

23.12.2015 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Jätta hagi rahuldamata viivise väljamõistmise osas summas 1 336,09 eurot.

5. Võtta käesoleva tsiviilasja juurde kostja poolt 28.04.2017 esitatud tõendid.

6. Jätta

rahuldamata

kostja

taotlus

võtta

käesoleva

tsiviilasja

juurde

dokumentaalse tõendina 29.04.2017 esitatud tõendid.

Menetluskulude jaotus

7. Jätta menetluskulud RIITO Ehituse AS kanda.

8. Määrata

menetluskulude

rahaline

suuruse

kindlaks

pärast

käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja palub 22.12.2015 kohtule esitatud hagiavalduses välja mõista kostjalt

põhivõlgnevus 24 344,08 eurot ja viivis 2 166,90 eurot. Pooled sõlmisid 31.07.2014

töövõtulepingu nr 610-4, mille kohaselt oli lepingu objektiks aadressil Vabaõhukooli 7,

Tallinnas asuva Tallinna K.Pätsi vabaõhukooli rekonstrueerimise tööd, so katusetööd, koos

erkerite taastamisega ja vihmaveesüsteemi paigaldamisega. Tööde lepingukohase teostamise

eest kohustus kostja tasuma 153 864,00 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Lisaks

leppisid pooled lisatööna kokku pakkumises ja projektdokumentatsioonis mittenäidatud

räästapleki paigalduses maksumusega 3 000 eurot. Hageja teostas kõik lepingujärgsed tööd ja

ka kokkulepitud lisatööd. Kostja poolt on tasumata osaliselt aktis nr 7 toodud tööde eest ja

aktis nr 8 näidatud tööde eest on täies ulatuses tasumata. Hageja esitas aktis nr 7 näidatud

tööde eest arve nr 215007. Aktis nr 8 näidatud tööde eest hageja arvet esitanud ei ole, kuna

arve nr 215007 on olulises osas tasumata. Kostja on tasunud arvest nr 215007 5 000,00 eurot,

tasumata on 6 396,00 eurot. 30.04.2014 esitatud akti nr 8 alusel on tasumata 10 054,00 eurot.

Tasumata on lisatööna kokku lepitud räästapleki paigalduse eest 3 000,00 eurot. Vastavalt

lepingu p-le 6.1 on kõigist esitatud arvetest maha arvatud 5%, so 8 768,45 eurot, mis kuulub

väljamaksmisele lõppakti allkirjastamisest.

2. Vastuseks kostja seisukohale leiab hageja 20.10.2016 esitatud seisukohas, et pooled on oma

tahteavaldustega aktsepteerinud, et tööfront anti hagejale üle alles jaanuaris 2015. Seega ei

olnud ega saanud mahajäämus olla tingitud hagejast. Hageja on juba varem selgitanud arve

esitamata jätmise põhjust, milleks on täiendav kahju km tasumise kohustuse näol

situatsioonis, kus tellija käitumise põhjal tuli eeldada, et viimane jätab arve pahatahtlikult

tasumata. Mis puudutab väidetavalt 30.04.15 toimunud ehituse töökoosoleku protokolli, siis

hageja sellel koosolekul ei osalenud, sest tema poolt olid tööd teostatud. Hageja leiab, et

koosolekut ei toimunud ning see viidi läbi nö paberil.

3. Kostja tasaarvestusavaldus on põhjendamatu. Vaidlust ei saa olla selles, et pooled on

tahteavalduste vahetamise teel räästapleki paigalduse kui lisatöö teostamises kokku leppinud.

Kostja esitas hagejale nõudmise paigaldada räästaplekk, selle üle pooltel vaidlus puudub.

Hageja on selle töö teostanud ning kostja ei ole selle töö teostamisele ega maksumusele

mingisuguseid vastuväiteid esitanud. Kostja väidab, et teostatud ei ole tööde kvaliteedi ja

vastavuse kontrolli, kuigi kostja ja omanikujärelevalve vaatasid tööd enne akti aktsepteerimist

üle ning alles seejärel kostja tasus akti alusel esitatud arve. Tööde eest tasumisega aktsepteeris

kostja veelkord akte ning ei saa tõusetuda küsimust sellest, et kostja pole töid üle vaadanud ja

neid vastu võtnud. Kostja on paljasõnaliselt väitnud, et hageja pole töid lõpuni teinud, kuid

pole välja toonud, millised tööd on tegemata.

4. Hageja teostas kõik lepingujärgsed tööd ja ka kokkulepitud lisatööd. Kõik tehtud tööd on

fikseeritud teostatud tööde aktides, mis on kostjale edastatud. Vaidlust ei ole, et kostja sai akti

nr 7 kätte ning ei ole vastavalt lepingu punktile 5.14. sellele 5 päeva jooksul pretensioone

esitanud. Seega on kostja kaotanud õiguse vastuväiteid esitada ning kui ta ei soovi alusetult

töid vastu võtta, siis tuleb töö lugeda VÕS § 638 alusel vastuvõetuks. Kostja on akti nr 7

osalist tasumata jätmist ja akti nr 8 täies ulatuses tasumata jätmist põhjendanud 05.05.15

kirjas tooduga, kuigi akti nr 7 puhul on ilmselgelt lepingu punktis 5.14. toodud 5 päevane

pretensioonide esitamise tähtaeg mööda lastud. Lisaks on täitmata ka VÕS § 644 toodud

tingimused – puudusest on mõistliku aja jooksul teatamata ning puudust pole piisavalt selgelt

kirjeldatud (pigem neid polegi kirjeldatud), mistõttu ei saaks nende esinemisele niikuinii

tugineda.

5. Ka väidetav fassaadi väidetav rikkumine ei kvalifitseeru tegemata tööks ega ka mitte

puuduseks, vaid deliktiliseks tegevuseks ning kelleltki kinnituse saamine või mittesaamine ei

saa olla aluseks akti allkirjastamata jätmisele, sest hageja töö on tehtud. Kostja on pärast

hageja 28.04.16 seisukoha saamist, aktsepteerinud, et ta on hagejalt saanud katuse

teostusjoonise, kuid leiab, et see pole nõuetekohane. Katus on valmis ja ehitis funktsioneerib

normaalselt, kostja otsitud probleemid ei saa katuse ekspluatatsiooni kuidagi mõjutada, sest

kõik vajalikud andmed, mille puudumisest kostja kirjutab, on ka visuaalsel vaatlemisel

tuvastatavad. Millise koolitusakti ja kelle koolitamiseks pidi hageja kostjale esitama, on

selgusetu. Mis puudutab läbiviikude kaetud tööde akte koos teostusjoonistega, siis

läbiviikudesse puutuv on kaetud piisava täpsusega hageja saadetud katuse teostusjoonisega.

Toimivusdeklaratsioonide esitamise kohustuses pole pooled kokku leppinud. Kostja ei ole

esitanud pretensioone teostusdokumentatsiooni osas õigeaegselt, st 5 tööpäeva jooksul akti nr

8 (lõppakti) saamisest, vaid alles hagiavaldusele vastates ning on esitanud ka täiendavaid

pretensioone ning seda alles 23.08.2016 esitatud menetlusdokumendis.

6. Kostja poolt 23.09.15 dateeritud kuluarvestus on põhjendamatu ning arusaamatuks jääb

kostja poolt korduvalt esitatud etteheide, et hageja pole sellele vastuväiteid esitanud. Hageja

pole seda kuluarvestust kunagi tunnistanud. Pealegi esitas hageja kostjale 03.11.15

pankrotihoiatuse, millest kostja pidi tegema selge järelduse, et hageja ei aktsepteeri kostja

alusetuid nõudmisi. Arusaamatuks jääb, miks kostja leiab, et vaidlus puudub selle üle, et

fassaadi kahjustused tekkisid katusetööde ajal vihmavee valgumisest fassaadile. Esiteks, pole

kostja viidanud lepingulisele kohustusele, millist hageja oleks rikkunud. Teiseks, kuna hageja

ülesanne ei olnud krohvi kaitsmine, vaid katusealuse kaitsmine, siis ei saanud ega pidanudki

hageja kahju tekkimist ette nägema. Juhul, kui kohus peaks leidma, et kostjal on hageja

vastu kahjunõue, mida tasaarvestada, siis taotleb hageja kahjuhüvitise olulises ulatuses

vähendamist. Täiesti mõistetamatu ja põhjendamatu on kostja juhtimis- ja valvekulu kahju

hulka lugemine.

7. Kostja on minetanud õiguse esitada hageja vastu leppetrahvinõuet ainuüksi seetõttu, et seda

pole esitatud mõistliku aja jooksul ning kostja pole ka hagejat leppetrahvinõude esitamisest

hoiatanud. Alles teade leppetrahvi maksmise nõude esitamise kohta võimaldab võlgnikul

valmistuda selle maksmiseks, võtta tarvitusele abinõusid kahju vähendamiseks ning annab

selguse võimalike tulevaste kohustuste suhtes. Ebamõistlikult pikk aeg leppetrahvi

sissenõudmiseks või sellest teatamiseks oleks hea usu põhimõttega vastuolus, sest võimaldaks

ühel lepingupoolel mõjutada teise lepingupoole otsustusi ja manipuleerida leppetrahvi nõude

kui majandusliku surve avaldamise vahendiga. Kostja väidab, et esmakordne leppetrahvist

hoiatamine olevat tehtud 30.04.15 protokolliga, mis olevat edastatud hagejale. Kinnitust selle

protokolli kättesaamise kohta pole küsitud ega antud. Mis puudutab väidetavalt 30.04.15

toimunud ehituse töökoosoleku protokolli, siis hageja sellel koosolekul ei osalenud, sest tema

poolt olid tööd teostatud. Väidetav leppetrahvihoiatus (see ei ole saa kindlasti olla käsitatav

leppetrahvi nõudena) on sõnastatud abstraktselt, selles on märgitud, et tööd peavad 27.04.15

hommikuks valmis olema, muidu rakendatakse lepinguga määratud rahatrahv. Millisel alusel

ja millises summas võidakse lepptrahvi nõudma hakata, pole välja toodud. Ka 23.09.15

esitatud nõudekirjas on märgitud, et leppetrahvi pole arvestuses toodud. Leppetrahv on

ebamõistlik seetõttu, et isegi siis kui arvestada kostja põhjendamatuid väiteid puuduste kohta,

on katus valmis ja kasutuses.

8. Kostja avaldus hinna alandamiseks on põhjendamatu, sest sellel puudub materiaalõiguslik

alus ning seda ei ole esitatud mõistliku aja jooksul. Ainuüksi hea usu põhimõttest (VÕS § 6)

lähtudes ei saa avaldust hinna alandamiseks esitada ebamõistlikult pika ajavahemiku

möödumisest. Kostja pidi väidetavatest puudustest hagejale teatama mõistliku aja jooksul töö

üleandmiseks esitamisest ning esitama mõistliku aja jooksul ka avalduse hinna alandamiseks.

Kostja esitas avalduse hinna alandamiseks alles nüüd – kohtumenetluses ca 1,5 aastat hiljem

hetkest kui hageja oli tööd lõpetanud.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

9. Kostja esitas 01.02.2016 kohtule esialgse vastuse hagile koos lisadega. Kohus tagastas

30.03.2016 toimunud kohtuistungil kostjale kostja vastuväited hagile, tasaarvestus avalduse ja

vastuhagi. Kostja esitas 07.10.2016 vastavalt kohtu nõudele nõuetele vastava vastuse hagile.

Kostja palub jätta hageja põhinõue ja viivisenõue täielikult rahuldamata, kuna hageja nõue ei

ole muutunud sissenõutavaks. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et hageja nõue on muutunud

sissenõutavaks, palub kostja arvestada tasumisele kuuluvast summast maha kostja nõuded

hageja vastu; alandada lepingujärgset töö maksumuse hinda töö lepingutingimustega

vastavusseviimise eeldatavate kulude ulatuses, milleks kulub kostja hinnangul mitte vähem

kui 20 000 eurot (koos käibemaksuga). Ülemäära makstu palub kostja tasaarvestada hageja

sissenõutavaks muutunud nõudega.

10. A, B ja C korpuse katusetööde lõpule viimiseks lepingus kokkulepitud tähtajaks puudusid

takistused. D-korpuse ehitus pidi algama 2014 oktoobri keskel (43. nädalal). D-korpuse

ehituse algus viibis hagejast mitteolenevatel põhjustel ning töödega oleks saanud teha algust

alles 2014 detsembri keskel. Katusefermid paigaldati ja tööfront anti hagejale üle 2015

jaanuari keskel. Kuna ülejäänud tööde (aluskile ja kivide paigaldus) teostamiseks oli vastavalt

katusetööde ajagraafikule ette nähtud 6 nädalat, oleks D korpuse katuse ja seega ka kogu töö

pidanud hagejast mitteolenevatel põhjustel tekkinud viivitust arvestades olema lõppetatud

hiljemalt 2015 veebruari lõpuks. Hageja esitas 30.04.2015 kostjale akti nr 8 aprillis 2015

teostatud ehitustööde kohta. Kostja nimetatud akti ei aktsepteerinud, kuna mitmed tööd olid

veel lõpetamata ja teostatud töödes esines olulisi puudusi. Hageja ei ole akti nr 8 alusel siiani

kostjale arvet esitanud.

11. Teostamata ja puudustega teostatud tööd fikseeriti 30. aprillil 2015 toimunud ehituse

töökoosoleku protokollis nr 30/04, mis saadeti hagejale elektronposti teel 5. mail 2015.

Töökoosoleku protokollis hoiatas kostja hagejat kavatsusest rakendada lepingus kokkulepitud

leppetrahvi tööde teostamise lõpptähtaja ületamise eest. 03.05.2015 vaatasid kostja esindaja

Rene Tarros ja hageja esindaja Silver Tuulik katusetöödega seotud töö üle. Lepiti kokku, et

hageja kõrvaldab j ilmnenud puudused. Pooled allkirjastasid 12.05.2015 katusetööde

puuduste likvideerimise graafiku, mille kohaselt kohustus hageja teostama erkerite

parandused, akende teipimise, ajama sirgeks katusekivide read, paigaldama tilgaplekid ja

paigaldama vihmavee torude tugevatud alumised osad vastavalt ajagraafikule. Kõik tööd

pidid graafiku kohaselt olema lõpetatud 31.05.2015. 23.09.2015 saatis kostja esindaja Igor

Zubets hagejale elektronkirja koos manusega, milles olid toodud lepingu lõplikud arvestused.

Kostja arvestuse kohaselt on summa, mis pärast kostja kulude mahaarvamist tuleb lepingu

alusel hagejale tasuda, 2 690,73 eurot (lisandub käibemaks). Hageja 23.06.2015 lõpparvestuse

kohta kostjale mingeid vastuväiteid ei esitanud ega astunud mingeid samme, et lahendada

erimeelsused pooltevaheliste läbirääkimiste teel. Selle asemel esitas hageja kostjale

03.11.2015 pankrotihoiatuse.

12. Hageja on alusetult näidanud hagis põhinõude summat 1 152,83 euro võrra suuremana

tegelikust nõudest. Hageja väide selle kohta, et pooled leppisid kokku tasu maksmise summas

3 000,00 eurot räästaplekkide paigaldamise eest on paljasõnaline, tõendamata ega vasta

tegelikkusele. Räästapleki paigaldamine kuulub lepingus kokkulepitud tööde hulka ja pooled

ei leppinud kokku selle töö eest lisatasu maksmises ei suuliselt ega kirjalikult. Kostja esitas

hagejale 11.05.2015 nõude paigaldada tilgaplekid kuna projektis oli selline põhimõtteline

lahendus. Kostja on seisukohal, et lepingu kohaselt pidi hageja teostama kõik

töövõtulepingust tulenevad tööd, sealhulgas räästapleki paigaldamise, lepingus kokku lepitud

hinnaga 153 864,00.

13. Kostja on seisukohal, et hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Hageja ei ole

esitanud kostjale allkirjastamiseks lepingu nõuetele vastavat tööde üleandmise-vastuvõtmise

lõppakti, ei ole andnud üle nõuetekohast tehnilist-ja täitedokumentatsiooni ega viinud läbi

koolitust ehitist teenindavale personalile, samuti ei ole hageja esitanud lepingukohase

garantiiperioodi tagatist vastavalt lepingu p 6.2. Kostja on rakendanud lepingu punktist 6.1.

tulenevat õigust ja pidanud lepingukohaste tööde teostustagatisena väljamakstavatest arvetest

kinni kokku summa 6 346,35 eurot, koos käibemaksuga on kinnipeetud summa 7 615,62

eurot. Kostja on seisukohal, et kuna kinnipeetud summa tuleb vastavalt lepingu punktile 6.1

maksta välja koos lõpparvega ja lõpparve maksmise nõue ei ole käesoleva hetkeni veel

sissenõudtavaks muutunud, ei ole teostustagatisena kinni peetud summa 7 615,62 eurot

väljamaksmise nõue käesolevaks hetkes samuti veel sissenõutavaks muutunud. Käesolevaks

hetkeks ei ole muutunud sissenõutavaks lepingujärgsest tasust kokku 26 157,78 eurot, millest

18 542,16 eurot moodustab lõpparvelduse summa vastavalt lepingu punktile 4.4. ja 7 615,62

eurot kinnipeetud teostustagatis vastavalt lepingu punktile 6.1.

14. Kostja ei nõustu hageja väitega selle kohta, et töö on kostja poolt vastu võetud ning on ka

kostja tellija poolt kasutusele võetud, seetõttu ei saa töö valmiduse ja hageja tasunõude

põhjendatuse ja sissenõutavuse osas vaidlust olla. Kostja ei ole keeldunud tööde

vastuvõtmisest. Kostja juhtis korduvalt hageja tähelepanu kohustustele, mis tuleb hagejal

vastavalt lepingu tingimustele täita selleks, et kostja saaks töö vastu võtta.

15. Kostja esitas avalduse nõuete tasaarvestamiseks. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et

hageja nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks, palub kostja arvata maha lepingu

alusel hagejale tasumisele kuuluvast summast kokku 30 731,99 eurot (koos käibemaksuga).

Samuti esitas kostja kohtule hinna alandamise avalduse, milles palub alandada lepingujärgset

töö maksumuse hinda töö lepingutingimustega vastavusse viimise eeldatavate kuludeulatuses,

milleks kulub kostja hinnangul mitte vähem kui 20 000 eurot. Ülemäära makstu palub kostja

tasaarvestada hageja sissenõutavaks muutunud nõudega. Ülevaatuse tulemusel ilmnes, et

hageja ei ole teostatud töid vastavalt paigaldusjuhendile ning töös esineb mitmeid olulisi

puudusi, mis on siiani kõrvaldamata. Kostja esitas hageja vastu ka leppetrahvi nõude. Kostja

nõuab hagejalt leppetrahvi tööde teostamise lõpptähtaja ületamise eest perioodi eest

01.03.2015 kuni 28.08.2015 ehk 180 päeva eest 36 000 eurot. Kostja palub tasaarveldada

leppetrahvi nõude hageja nõudega.

16. Kuna hageja nõue ei ole muutnud sissenõutavaks, palub kostja jätta rahuldamata esitatud

viivisenõue täies ulatuses. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et hageja on muutunud

sissenõutavaks, palub kostja jätta viivisenõude rahuldamata, kuna kostjal on ka hageja vastu

sissenõutavaks muutunud nõue, mille saab tasaarvestada hageja nõudega. Kuna poolte vahel

puudub kokkulepe viidatud lisatöö eest tasu maksmiseks, ei saa 3 000 eurolt arvutada ka

viivist. Samuti on hageja arvutanud viiviseid akti nr 8 eest alates 08.05.2015, kuigi nõue ei

muutunud sissenõutavaks nimetatud kuupäeval. Isegi juhul, kui nõue oleks muutunud

sissenõutavaks 08.05.2015, oli kostja vastavalt lepingu punktile 4.3 kohustus tasuda arve 30

kalendripäeva jooksul alates arve saamisest.

17. Kostja leiab 01.11.2016 esitatud seisukohas, et hageja teadis või vähemalt pidi teadma, et

akti nr 8 esitamise hetkeks ei olnud tööd tegelikult lõpetatud ja hageja esindaja allkirjastas

samuti puuduste kõrvaldamise ajagraafiku. Hageja 24.08.2015 elektronkirjast võib järeldada,

et hageja aktsepteeris aktile nr 8 esitatud vastuväiteid ega kavatsenudki esitada arvet aktis nr 8

nimetatud tööde eest enne nõuetekohase lõppakti allkirjastamist ja lepingu punktis 4.4

nimetatud tingimuste täitmist. Hageja väited, et 30.04.2015 töökoosolekut tegelikult ei

toimunud, on selgelt otsitud ja alusetu. Kostja nõustub sellega, et märkused 30.04.2015

protokollis olid kopeeritud eelmisest protokollist. Hageja 05.05.2015 elektronkiri kinnitab

seega, et hageja sai 30.04.215 töökoosoleku protokolli kätte ja oli teadlik tema töös ilmnenud

puudustest.

18. Hageja on püüdnud jätta kohtule muljet, et ta on esitanud teostusjoonised. Hageja lubas

kostjale 28.08.2015 saata katuse-ja vihmaveesüsteemi teostamise joonise, kuid ei ole seda

siiani teinud. Dokumentide lepingutingimuste vastavuse nõue tähendab muuhulgas seda, et

ilma nõuetekohaseid dokumente esitamata ei saa lugeda ka vastavat tööd lepingutingimustele

vastavaks.

19. Hagejal võib tekkida nõue kostja vastu alles pärast seda, kui ta on esitanud kostjale

allkirjastamiseks tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakti koos nõuetekohase tehnilise-ja

täitedokumentatsiooniga, viinud läbi ehitist teenindavale personalile koolituse ja esitanud

lepingukohase garantiiperioodi tagatise.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

20. Kohus leiab, hinnates kõiki kohtule esitatud ja kogutud tõendeid kogumis, kuulates ära

03.11.2017 toimunud kohtuistungil tunnistaja Tauno Hangi, et hagiavaldus on põhjendatud

osaliselt ja tuleb osaliselt rahuldada.

21. Tulenevalt TsMS § 442 lg 5 otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja

ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise

abinõudega seotud küsimused. Seega lahendab kohus esmalt poolte poolt esitatud ja kohtu

poolt seni lahendamata taotlused.

22. Kostja esitas 28.04.2017 ja 29.04.2017 kohtule täiendavad seisukohad ja dokumentaalsed

tõendid. Kohus ei ole nimetatud taotlust lahendanud. Kohus leiab, et kostja taotlus on

osaliselt põhjendatud ja kohus võtab käesoleva tsiviilasja juurde kostja poolt 28.04.2017

esitatud dokumentaalsed tõendid. Kohus andis 11.04.2017 toimunud istungil kostjale tähtaja

täiendavate tõendite esitamiseks kuni 28.04.2017. Kumbki pool peab tõendama enda väiteid.

29.04.2017 esitatud tõendid jätab kohus asja juurde võtmata TsMS § 331 lg 1 alusel, kuna

nimetatud tõendid on esitatud hilinemisega. Kostja ei ole põhistanud tõendite hilisemat

esitamist.

23. Kohus tuvastab, et poolte vahel on 29.07.2014 sõlmitud töövõtuleping nr 610-4, mille

kohaselt tuli hagejal teostada aadressil Tallinn, Vabaõhukooli 7 asuva Tallinna K.Pätsi

vabaõhukooli rekonstrueerimise ehitusobjektil katusetööd, koos erkerite taastamisega ning

vihmaveesüsteemi paigaldamisega (tl 8-12, I kd). Seega on pooled sõlminud töövõtulepingu,

mis vastab võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 mõttes töövõtulepingu tunnustele. Töö

iseloom määratleti detailselt projektdokumentatsioonis ja töövõtupiiride kirjelduses (tl 14-17).

Hageja palub kostjalt välja mõista poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust nr 610-4 tulenev

võlgnevus 24 344,08 eurot ja viivis 2 166,90 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole töid

nõuetekohaselt teostanud ega kostjale üle andnud. Samuti leiab kostja, et hageja ei oel

esitanud lõppakti.

24. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 alusel.

VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik valmistama või muutma asja või

saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga

maksma selle eest tasu. Seega on töövõtja põhikohustuseks VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö

valmistegemine ja tellija põhikohustuseks on töö eest tasu maksmine. Kuna hageja nõuab

kostjalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tuleneva tasu maksmist, siis tuleb esmalt

kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses,

mille kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse

täitmist. Kindlaks tuleb ka teha, kas kostja on esitanud nõudele vastuväited, mis välistaks

nõude maksmapaneku kestvalt või annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda vt ka

Riigikohtu lahend nr 3-2-1-80-08, p 16). Seda, kas kostjal on õigus keelduda lepingujärgse

tasu maksmisest saab hinnata alles siis, kui on tuvastatud, et tasu maksmise nõue on

muutunud sissenõutavaks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-145-14, p 14).

25. VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kui

kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja

tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavas, kui töö on vastu võetud või

loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö

üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse

vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt

antud mõistliku tähtaja jooksul.

26. Kohus tuvastab, et vaidlusalune asjaolu ei ole, et kostja ei ole töid VÕS § 637 lg 4

kohaselt vastu võtnud ja tasunõue ei ole muutunud tööde vastuvõtmisega sissenõutavaks.

Sellest tulenevalt tuleb analüüsida, kas tööd saab lugeda vastuvõetuks. Samuti ei ole

vaidlusalune asjaolu, et kostja on aktide nr 1-6 alusel tasunud, tasumata on osaliselt aktis nr 7

toodud tööd summas 6 396,00 eurot ja akti nr 8 toodud tööd summas 10 054,00 eurot.

Kohtupraktika kohaselt vaidluse korral selle üle, kas töövõtja tasu maksmise nõue on

muutunud sissenõutavaks, peab töövõtja tõendama, et töö on valminud ning, et ta on andnud

tellijale võimaluse töö ülevaatamiseks (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-80-08, p 21).

27. Töölepingu p 4.1 kohaselt kohustus kostja tasuma tööde (katusetööd, koos erkerite

taastamisega ning vihmaveesüsteemi paigaldamisega) lepingukohase teostamise eest 153 864

eurot, millel lisandub käibemaks 20%. Lepingu p 3.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et

lepinguga määratud tööde teostamine algab hiljemalt 04.08.2014 ning lepingu p 3.2 kohaselt

on tööde teostamise tähtaeg koos vajaliku teostusdokumentatsiooni üleandmisega 10.12.2014

(tl 8, I kd). Menetluse kestel on tuvastamist leidnud, et katusefermid paigaldati ja tööfront anti

hagejale üle 2015 jaanuari keskel.

28. Lepingu p 4.3 kohaselt kohustub töövõtja esitama tellijale lepingu tingimustele vastava

tööde üleandmise-vastuvõtmise akti hiljemalt aruandekuule järgneva kuu esimesel tööpäeval.

Kui tellija on teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kas täielikult või osaliselt

aktsepteerinud, võib töövõtja esitada arve. Lepingu p 5.14 kohaselt töö akteerimine toimub

vastavalt töö valmidusele tellija poolt määratud vormi kohasel üleandmise-vastuvõtmise

aktiga. Akti esitab töövõtja tellijale hiljemalt aruandeperioodile järgneval esimesel tööpäeval.

Tellija vaatab akti läbi viie tööpäeva jooksul, aktsepteerib selle või esitab kirjalikult või

kirjalikku taasesitavas vormis oma põhjendused akti täieliku või osalise tagasilükkamise

kohta. Töövõtjal on õigus esitada vastav arve, kui tellija on aktsepteerinud akti või selle osa

või pole viiepäevase tähtaja jooksul oma vastuväiteid esitanud. Tellijal ei ole kohustust

järgida akti läbivaatamise viiepäevast tähtaega, kui akt esitati töövõtja poolt hiljem kui

aruandeperioodile järgneval esimesel tööpäeval.

29. Hageja esitas 30.04.2015 kostjale akti nr 8 aprillis 2015 teostatud ehitustööde kohta.

Kostja nimetatud akti ei aktsepteeri ja leiab, et akti esitamise ajaks olid mitmed tööd veel

lõpetamata ja teostatud töödes esines olulisi puudusi. Hageja ei ole akti nr 8 alusel kostjale

arvet esitanud. Kostja on seisukohal, et teostamata ja puudustega tööd on fikseeritud

30.04.2015 toimunud ehituse töökoosoleku protokollis 30/04. Kostja leiab, et ta ei saanud

allkirjastada 30.04.2015 esitatud akti nr 8, kuna mitmed tööd olid hageja poolt lõpetamata või

teostatud oluliste puudustega. Hageja nimetatud koosolekul ei osalenud, sest hageja poolt

olid tööd teostatud. Hageja leiab, et koosolekut ei toimunud, kuna protokollis puuduvad

osalejate allkirjad.

30. Õiguskirjanduse kohaselt loetakse töö valminuks, kui töövõtulepingu alusel võlgnetava

tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on teostatud ning vastav tulemus on saavutatud. Töö

võib põhimõtteliselt valminuks ka lugeda juhul, kui kõik lepinguga silmaspeetava tulemuse

saavutamiseks vajalikud tööd on küll tehtud, ent see ei vasta (teatud osades) lepingu

tingimustele (vt Võlaõigusseadus III, kommenteeritud väljaanne, § 637 komm 3.4.1, lk 46).

31. Tellija võib VÕS § 110 lg 1 kohaselt keelduda töö vastuvõtmisest üksnes siis, kui töö on

üldse tegemata kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega. Töö

vastuvõtmise või vastuvõetuks lugemise puhul võib tellija keelduda lepingu järgi

sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest VÕS § 111 lg 1 järgi kuni töövõtja on täitnud oma

vastastikuse kohustuse, mh asendanud või parandanud lepingutingimustele mittevastava

täitmise või seda pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse

täidab. Seejuures võib VÕS § 111 lg 3 järgi tasu maksmisest keelduda ebaoluliste puuduste

korral üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega

seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-10, p

31 ja otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 33, 34). VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab

teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda,

kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2

kohaselt peab oma majandus-või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule

mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 näeb ette, et kui

tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda

oma majandus-või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele

mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele

tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult

vabandatav, võib

tellija siiski

lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et

töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.

32. Kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija esmase õiguskaitsevahendina VÕS § 646

lg 1 alusel nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata

töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas

asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise

asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks

lugemine ei mõjuta iseenesest kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest

tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Küll peab kostja tõendama tehtud tööde lepingutingimustele

mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (mh

selle kasutamise eeldusi).

33. Kohtule kostja poolt 07.10.2016 esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et kostja on

korduvalt teatanud hagejale puudustest. Kohus leiab, et kostja on hagejale õigeaegselt

teatanud puudustest. Hageja edastas 30.04.2015 kostjale akti nr 8, mis on kohtu hinnangul

käsitletav lõppaktina. Kostja edastas hagejale e-kirjaga 05.05.2015 30.04.2015 koosoleku

protokolli, kus on fikseeritud puudused (tl 52-60). Seega teatas kostja hagejale tähtaegselt

puudustest. Samuti on pooled sõlminud 12.05.2015 katusetööde puuduste likvideerimise

graafiku, millega lepiti ühtlasi kokku puuduste kõrvaldamise tähtajad (tl 133, II kd).

Nimetatud protokollist saab järeldada, et kostja on teatanud hagejale puudustest ning hageja

tunnistas kostja poolt välja toodud puudusi. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et

hageja töös esinesid puudused.

34. Kohus kuulas tunnistajana üle antud projekti raames omanikujärvelevalvet teostanud

esindaja. Tauno Hang kontrollis ehitustööde vastavust projektile. Tunnistaja ütlustega on

tõendamist leidnud, et puudusi töös oli. Enamus puudused kõrvaldati. Täna on katus kasutusel

ning kasutusluba on antud (tl 4, V kd). Kohtule hageja poolt esitatud ehitusinsener Kaido

Kaasiku 22.08.2016 ülevaatuse akti kohaselt ei ole tuvastatud olulisi katuse ekspluateerimist

takistavaid puudusi (tl 89, II kd). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hagejale

etteheidetud puudused on kõrvaldamata. Seega on tõendamist leidnud, et puudused on

kõrvaldatud. Kohus leiab ka, et kostja ei ole esitanud nõuetekohase tehnilise- ja

täitedokumentatsiooni üleandmise kohta pretensioone tähtaegselt. Kostja ei ole selgitanud

millise koolitusakti ja kelle koolitamise pidi hageja läbi viima. Samuti on kostja esitanud väite

koolituse korraldamata jätmise kohta alles kohtumenetluses. Kostja esitas esimest korda

dokumentatsiooni kohta pretensioonid samuti kohtumenetluses. Seega on pretensioonid

esitatud lepingus sätestatud tähtaegadest hilinemisega.

35. Järgmisena võtab kohus seisukoha selles osas kas räästapleki paigaldus kuulus lepingus

kokku lepitud tööde hulka või tegemist on lisatööga. Kohus leiab, et räästaplekkide paigaldus

ei kuulu poolte vahel lepingus sõlmitud tööde hulka. Kohtule hageja poolt esitatud leping,

töövõtupiiride kirjeldus, mis on lepingu lisa nr 6 ei sisalda räästaplekkide paigaldust (tl 8-17).

Kostja viidatud lepingu p 2.1 ei tõenda asjaolu, et räästaplekid kuulusid lepingujärgsete tööde

hulka. Pooled on selgelt lepingus ja selle lisades kokku leppinud kindlates töödes. Samuti ei

saa olla räästaplekkide paigaldamine olla muudatus töö. Kostja poolt viidatud Ehitise

kaitseplekkide

projekteerimise-

ja

paigalduseeskirjad

ja

Monier

AS

kivikatsse

paigaldusjuhend, mis näevad ette räästaplekkide paigaldamise katuse ehitamisel, on kohtu

hinnangul asjakohatud. Asjaolu, et kehtivad eeskirjad ja kivikatuse tootja paigaldusjuhend

näevad ette räästaplekkide paigaldamise, ei tõenda seda, et räästaplekkide paigaldamine oli

lepingus kokku lepitud töö. Seega on tegemist lisatööga, milles pooled algselt lepingus kokku

ei leppinud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et pooled on tulenevalt tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 ja 3 kohaselt tahteavalduse vahetamise teel räästapleki

paigalduse kui lisatöö teostamises kokku leppinud. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on

esitanud nõudmise paigaldada räästaplekk. Samuti ei ole kostja esitanud räästapleki

paigaldamisele vastuväiteid ning ei ole kostja vastu vaielnud räästapleki maksumusele.

36. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et tehtud tööd on valmis, on vähemalt

keskmise kvaliteediga, on kasutuses ning tööd tuleb lugeda vastuvõetuks summas 24 344,08

eurot.

37. Hageja esitas kostja vastu ka viivise nõude. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib

võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Töövõtulepingu p 7.7

kohaselt leppisid pooled kokku, et kui tellija viivitab tasu maksmisega vastavalt lepingus

sätestatule, on töövõtjal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduses sätestatud määras. Arve nr

215007 tasumisega summas 6 396 eurot on kostja olnud viivituses alates 08.05.2015 kuni

22.12.2015, so 229 päeva, summas 323,03 eurot. Akti nr 8 alusel on hagejal õigus nõuda

viivist alates 08.05.2015, seega on viivituses 229 päeva summas 507,78 eurot. Kokku on

hagejal

õigus

kostjalt

nõuda

viivist

summas

830,81

(vt

arvutuskäiku

www.viviisekalkulaator.ee).

38. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et

põhjendatud on hageja nõue välja mõista kostjalt viivis summalt 24 344,08 eurot alates

23.12.2015, kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

39. Järgevalt võtab kohus seisukoha, kas kostja I on esitanud hageja nõudele vastuväite, mis

välistaks nõude maksmapaneku kestvalt. Kuna käesoleval juhul palub kostja tasaarvestada

kahju nõude, alternatiivselt leppetrahvinõude ja hinnaalandamise avalduse hageja vastu, siis

tuleb kohtul kontrollida, kas kostjal on rahaline nõue hageja vastu tekitatud kahju, leppetrahvi

või hinna alandamise osas.

40. VÕS § 197 lg 1sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on

õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 esimese

lause kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 186 p 2

kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega.

41. Esmalt analüüsib kohus kostja esitatud kahjunõuet. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju

hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane

olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei

oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles

kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel

kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes

juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et

tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

42. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-173-12, p-is 15 selgitanud, et hageja võib VÕS § 115 lg

1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised

üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 20. märtsi 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 27):

•

kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

•

kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS §

103 lg 1 järgi vabandatav;

•

hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

•

kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

•

kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav,

v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

•

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127

43. Kostja selgitas 11.04.2017 toimunud kohtuistungil, et soovib tasaarvestada hageja

nõudega kokku 30 731,99 eurot. Kostja palub arvata lepingu alusel tasumisele kuuluvast

summast maha tekitatud kahju fassaadi taastamisele kulunud summa näol kokku 19 761,01

eurot koos käibemaksuga; valesti ehitatud vihmaveetorude ümberehitamise kulud koos

käibemaksuga 5 979,13 eurot; A korpuse telgede 2-4 soojustamata katuse osade lahti võtmise

ja soojustamise kulud kokku summas 739,85 eurot koos käibemaksuga; D korpuse puidust

ventkorstende remondi kulud summas 990,00 eurot koos käibemaksuga; liite-ja katteplekkide

ning erkerite aknaplekke kokku summas 1 362,00 eurot; täiendavad juhtimiskulud, mis

kaasnesid hageja poolt tegemata jäänud tööde lõpetamise või ebakvaliteetselt tehtud tööde

parandamisega summas 1 500,00 eurot ja kostja täiendavad valvekulud, mis kaasnesid hageja

poolt tegemata jäänud tööde lõpetamise või ebakvaliteetselt tehtud tööde parandamise tõttu

objekti üleandmise tähtaja edasilükkumisega seoses summas 400,00 eurot. Kohus selgitas

kostjale 11.04.2017 toimunud kohtuistungil, et kostjal tuleb tõendada, et nimetatud kahju on

tekkinud. Kohus ei saa arvestusliku summa alusel kostja nõuet tasaarvestada. Kahju sätete

kohaldamine eeldab, et töövõtja on lepingut oluliselt rikkunud, mida töövõtulepingu puhul

tuleb hinnata VÕS § 116 lg 2 alusel koosmõjus VÕS § 647 lg-ga 1.

44. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Juhtimiskulude ning valvekulude

arvestus on tõendamata. Kohus leiab, et ainuüksi arve esitamine ei tõenda kostjale kahju

tekkimist. Katusetööde osas tuvastas kohus eelnevalt, et nimetatud tööd on hageja poolt

teostatud keskmise kvaliteediga. Kohus leiab, et kostja on kahjunõudes nimetatud puudustest

hagejat hilinemisega teavitanud, so alles kohtumenetluses ning kohtu hinnangul ei saa kostja

nimetatud puudustele enam tugineda. Hagejal ei olnud ka teoreetiliselt võimalust neid

puudusi mõistliku aja jooksul ära parandada. Kohus peab vajalikuks märkida, et Monier OÜ

müügimehe seisukohad ei ole käsitletavad asjatundja arvamusena. Samuti ei ole pooled kokku

leppinud, et katuse paigaldamine peab toimuma Monier OÜ juhiste järgi. Kostja ja

ehitusjärelevalve ei ole tuvastanud tööde ülevaatamisel Monier OÜ poolt välja toodud

puudusi. Kostja ei ole tõendanud, et vihmaveetorud on hageja poolt puudustega paigaldatud.

Samuti on tõendamata hageja poolt fassaadi rikkumine. Kostja ei ole tõendanud, et krohvi

märgumine ja kahjustumine tekkis hageja tegevuse või tegevusetuse tõttu. Samuti ei ole

kostja tõendanud millist lepingulist kohustus on hageja rikkunud. Seega on tõendamata

kostjale hageja poolt tekitatud kahju.

45. Kostja nõue hageja vastu võib tuleneda seega VÕS §-st 158 lg 1, mille kohaselt kohaselt

leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta

kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kostja leppetrahvinõue põhineb

30.04.2015 toimunud koosolekul väljendatud seisukohas, et kui tööd 27.04.2015 hommikuks

valmis ei ole, siis rakendatakse lepinguga määratud rahatrahv tööde teostamise tähtaja

ületamise eest. Töövõtulepingu p 7.5 kohaselt on leppetrahv tööde teostamise lõpptähtaja

ületamisel 200 eurot iga hilinenud kalendripäeva eest. Töö lõpetamise päevaks loetakse töö

üleandmise-vastuvõtmise lõppakti allkirjastamise päeva.

46. Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud hoiatust ei saa käsitleda leppetrahvi esitamise

nõudena. Pooled lepingus leppetrahvi esitamise tähtaega kindlaks ei määranud. VÕS § 159 lg-

st 2, et leppetrahvi nõuet ei või esitada (st sisuliselt nõue lõpeb), kui trahvi nõudmisest ei

teatata mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Mõistlik aeg peab jääma

seega rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaks määramisel saab

lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis

hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt

nt Riigikohtu 20.03.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-08, p 12,). Kostja esitas hageja vastu

leppetrahvinõude alles kohtumenetluses. Nimetatu on tõendatud 11.04.2017 toimunud

kohtuistungil kostja esindaja omaksvõtuga, et leppetrahvi nõude esitamise tähtajas pooled

kokku ei leppinud ning leppetrahvi nõue esitati esmakordselt 07.10.2016 (tl 94 pöördel IV

kd). Nimetatud aeg ei ole kohtu hinnangul mõistlik aeg (vt ka Riigikohtu 29.04.2008 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13). Seega on kostja leppetrahvi nõudeõiguse minetanud.

47. Järgmisena analüüsib kohus kostja hinnaalandamise nõuet. Kostja on esitanud hageja

vastu nii tekitatud kahju kui ka alternatiivselt hinnaalandamise nõude. VÕS § 112 lg 1

kohaselt, kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema

poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse

suhtele kohase täitmise väärtusesse. Hinna alandamise eeldused on täidetud, kui leping kehtib,

hageja täitis oma kohustuse mittekohaselt (andis üle lepingutingimustele mittevastava s.o

puudusega asja), ta vastutab asja puuduse eest ega ole puudust kõrvaldanud (vt hinna

alandamise eelduste kohta ka Riigikohtu 8. veebruari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11,

p-d 18 ja 19). Üldist tähtaega hinna alandamise õiguse kasutamiseks seaduses ette nähtud ei

ole. VÕS § 112 lg 1 järgi peab puudustega täitmine olema reaalselt vastu võetud, et hinna

alandamise õigust kasutada. Kostja soovib hinda alandada lepingutingimustele vastavusse

viimise eeldatavate kulude ulatuses, milleks kulub mitte vähem kui 20 000 eurot. Kostja

tugineb puuduste osas Monier OÜ poolt esitatud ülevaatuse käigus tuvastatud puudustele.

Kostja leiab, et paigaldada tuleks teistsugused turvatarvikud ja katuseaknad, siis nimetatud

tarvikute väljavahetamine ei saa olla aluseks hinna vähendamisele. Kohus tuvastas, et töö

tuleb kostja lugeda vastuvõetuks. Samuti ei ole kostja tõendanud, et turvatarvikud ja aknad ei

vasta lepingutingimustele.

48. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal hageja vastu nõudeid mida kostjalt välja mõistetud

summaga tasaarvestada.

MENETLUSKULUD

49. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldas hagi 94,96 % ulatuses, so peaaegu kogu ulatuses, siis

tuleb menetluskulud jätta täielikult kostja kanda.

50. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik