1-14-7529/37 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 29. nov

ember 2017, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-14-7529 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Asja läbivaatamise kuupäev 29.11.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid J.O tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu J.O, isikukood XXX, viibib xxx

RESOLUTSIOON: Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus

M Ä Ä R A S :

Jätta J.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus

Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne J.O ’i tähtaega vabastamiseks.

J.O 16.10.2014 kohtuotsusega KarS on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu § 121 järgi ja karistatud alusel 5 kuu 28- alusel vangistust ei KarS § 68 lg 1 päevase vangistusega. KarS § 74 pööratud täitmisele ning allutati isik käitumiskontrollile. seajaks määrati 2 aastat 6 kuud, mis Kat hiljem pikendati 6 kuu võrra. 24.03.2017 määrusega vangistus pöörati täitmisel. Viru Maakoh tu

Karistuse kandmise . algus 17.07.2017 14.01.2018 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses J.O tal puuduvad kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristused. Vabanedes asub elama aadressil xxx. Kinnipeetaval xxx klassi haridust, riigikeelt ei valda. Töötanud enamasti mitteametlikult erinevatel põhjustel lühikeste perioodide

kaupa (väike palk, firma pankrot, ise ära tulemine jne) Olemas kindlad tööoskused –

xxx mus 11 aastat, kogemused xxx ja xxx töökoge . On olnud Töötukassas arvel, sai toimetulekutoetust. Vabanemisel garanteeritud töökohta ei ole Lühikese karistusaja tõttu ei oli . J.O ITK-d koostatud. Käitumine vanglas on nõuetekohane ja ametnikega suhtlemine

viisakas. Suurem osa kuritegudest toime pandud alkoholijoobes. On diagnoositud

alkoholisõltuvus. Isik teadvustab alkoholi kuritarvitamise kahju, kuid praegu probleemi ei

2 tunnista. Arvab, et ei tarvita alkoholi palju (0,5 l viina puhkepäeval). Väidab, et varem püüdis

vabaneda sõltuvusest, käis hüpnotisööri juures. Õigustab alkoholi kuritarvitamist töö puudumisega ja sellest tingitud emotsionaalse pingega. J.O ei muuda alkoholi ’i sõnul tarvitamine teda agressiivseks. On korduvalt kasutanud .M. suhtes. Peres vägivalda elukaaslase S elab kaks elukaaslase last ja üks ühine laps. Kriminaalkorras on karistatud 8 korda, kolm neist on kehtivad. Vanglas viibib teist korda. Varasemad kuriteod olid varavastased, viimased kaks on

seotud . Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue perevägivalla kasutamisega mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 35%. Uue vägivalla

komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 49%. Arvestades eeltoodut toetab Viru Vangla kinnipeetav J.O vabastamist ennetähtaegselt.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt vabanemisjärgseks elukohaks on taotluses märgitud . Üürileping on sõlmitud xxx. Tegu on munitsipaaleluruumiga, mille haldajaks on xxx

määratud ajaks (kuni 2019.a) S ei võimaldanud . M. nimele. Kinnipeetava elukaaslane S. M. kriminaalhooldusametnikul kodukülastuse teostamist, viidates sellele, et tal pole korteri võtmeid.

Kodukülastuse aeg oli eelnevalt kokkulepitud. xxx teatas kriminaalhooldusametnikule, et J.O

puudub õigus seda eluruumi kasutada. Kinnipeetava elukaaslane kinnitas, et on

valmis J.O

materiaalselt toetama. S.M. . M. teatas töötab. S kriminaalhooldusametnikule, et tema on nõus J.O ennetähtaegse vabanemisega tema

elukohta. Rahvastikuregistri andmetel J.O Garanteeritud vabanemisjärgne töökoht puudub.

elukohaks on m xxx ärgitud . Tal on isikut tõendav dokument kehtivusega kuni

15.12.2018.a. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on J.O määratud kahel korral.

Ühel korral kulges katseaeg kriminaalhooldusametniku hinnangul rahuldavalt, ehkki J.O rikkus kontrollnõudeid ja katseaeg oli erakorralise ettekande alusel pikendatud. Teisel

korral kulges J.O katseaeg mitterahuldavalt, kuna kinnipeetav on rikkunud

kontrollnõudeid ja katseaja kestel tema suhtes oli koostatud kolm erakorralist ettekannet. J.O

on toime pannud kuriteod olles alkoholijoobes. Kinnipeetavat on mitmekordselt karistatud kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest tema elukaaslase S. M. suhtes.

Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning

toetab, nagu ka vangla, J.O ennetähtaegset vabastamist.

J.O kinnitas kohtuistungil, et soovib ennetähtaega vabaneda. Varasemate

käitumiskontrolli nõuete ja ei leidnud ühist

rikkumiste kohta seletas, et katseaeg oli liiga pikk

keelt kriminaalhooldusametnikuga. Vabaduses on töötanud mitteametlikult ja tööandja keeldus

kohtus seda kinnitamast. Lubati samale töökohale tagasi võtta, aga garantiikirja esitada ei ole.

Vabaduses hakkab elama enda korteris xxx. Päevaajal kaks korda nädalas hakkab olema elukaaslase elukohas, hoolitsema nende ühise lapse kuni elukaaslane on tööl. Elukaaslasega eest koos elama ei hakka. püsivalt

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega ning kuulanud ära süüdimõistetu seletused leiab, et J.O ’i ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt v vabastamise peamine sisuline eeldus angistusest ennetähtaegse

on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4

kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal

pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase

resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20 ).

3

Lühikese karistusaja tõttu ei ole J.O ’ile individuaalset täitmiskava koostatud.

Alljärgnevalt kontrollib kohus, kas J.O ’i puhul võib kohus eeldada, et edaspidiselt käitub ta vabadusse sattudes õiguskuulekalt. Samuti millised on tema elutingimused vabaduses ja millised tagajärjed võivad kaasneda tema ennetähtaegse vabastamisega.

J.O ’i puhul esineb rida positiivseid asjaolusid. Vastavalt vangla iseloomustusele

süüdimõistetu käitumine vanglas on nõuetekohane ja ametnikega suhtlemisel on ta viisakas. Samuti ei ole J.O’il distsiplinaarkaristusi. Vabaduses on olemas elukoht.

Samas tunduvalt rohkem on asjaolusid, mis iseloomustavad J.O’it negatiivselt. Tema

viimased kuriteod on muutunud raskemaks. Suurem osa kuritegusid on sooritatud

joobeseisundis. On diagnoositud alkoholisõltuvus. Ise probleemi ei tunnista. Õigustab alkoholi kuritarvitamist töö puudumisega ja sellest tingitud emotsionaalse pingega. Seega vabaduses võib olla tagasilanguse perioode. Vabaduses garanteeritud töökohta ei ole. Süüdimõistetu seletused, et võetakse samale töökohale tagasi on paljasõnalised. J.O ise tunnistab, et enne vangistust

on töötanud mitteametlikult ja samasugused suhted jätkuvad ka peale tema vabanemist ehk

ametliku (s.t legaalset ja püsivat) töökohta tal vabaduses ei ole. J.O ’i suhtes on

võlanõudeid kokku üle viie tuhande eurot, mis oluliselt mõjutab tema majanduslikku

toimetulekut. Korteri eest on võlgnevus 1000 eurot. On korduvalt kasutanud vägivalda

elukaaslase S. Mi.suhtes. Alkoholijoobes võib J.O kasutada vägivalda partneri vastu oskamata lahendada pereprobleeme rahumeelselt. Ei tunnista end süüdi. Arvab, et käitus õigesti. Ei meeldi kui teda solvatakse. J.O seletas, et vabanemise korral veedab osa oma ajast sama elukaaslase elukohas (kuigi xxx Linnaelamu on teatanud us , et J.O puudub õig seda eluruumi kasutada – tl 11), mistõttu ei saa välistada, et ta hakkab jälle kasutama vägivalda

elukaaslase suhtes. J.O on varasemalt korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ega soovinud osaleda sotsiaalprogrammis. J.O võib olla ohtlik oma elukaaslasele, oht

seisneb kehalises väärkohtlemises. Uute kuritegude toimepanemise riskid järgneva kahe aasta jooksul on 35% (üldine) ja 49% (vägivallakuriteo puhul). Kriminaalhooldusametniku arvamuse

kohaselt viimane katseaeg kulges J.O ’il ebarahuldavalt, kuna ta on rikkunud kontrollnõudeid ja tema suhtes oli koostatud kolm erakorralist ettekannet (tl 11).

Seega, kuigi J.O tal on on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning

vabaduses olemas elukoht, ei saa teda siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest

ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Ennetähtaegse vabastamise korral naaseb isik

sisult samadesse tingimustesse, mis on viinud teda kohtuotsusega määratud käitumiskontrolli nõuete rikkumiseni, mille tulemusena ongi isik vanglasse . J.O’i seletuste järgi sattunud

soovib ta naasta sama tööandja juurde samale mitteametlikule (st garanteerimata ja ebaseaduslikule) töökohale, mille olemasolu ei ole kohtul võimalik kontrollida. Viimati mõisteti

J.O

’it süüdi perevägivalla eest elukaaslase suhtes. J.O ’i seletuste järgi aga

kavatseb ta hakata veetma suure osa oma ajast sama elukaaslase juures. Süüdimõistetul on

diagnoositud alkoholisõltuvus. Vastavalt vangla iseloomustusele oma alkoholiprobleemi ta

tunnustada ei soovi, õigustab ennast, süüdistab teisi (kannatanut), mistõttu suure tõenäosusega

ennetähtaegse vabastamise korral võib ta jätkata lukaaslase suhtes vägivalla kasutamist ja e

kuritegude toimepanemist. Siinkohal arvestab kohus, et uute kuritegude toimepanemise

riskiprotsendid J.O ’i puhul ei ole sugugi mitte väikesed, s.o 35% (üldine) ja 49%

(vägivallakuriteo puhul) ab kohus, et varasemalt anti J.O ’ile võimalus . Samuti arvest

karistuse vabaduses kandmiseks, mõiste temale tingimisi karistuse, kuid ta ei suutnud täita s

käitumiskontrolli nõudeid. Kohtul puudub veendumus ning süüdimõistetu ise ei osanud tuua

midagi selle kinnituseks, vangistusest ei esine tal rohkem et ennetähtaegse vabastamise korral

samalaadseid

käitumiskontrolli nõuete rikkumisi. Süüdimõistetu seletused, et varasemad

rikkumised olid tingitud katseaja pikkusest ja kriminaalhooldusametnikuga koostöö

mittelaabumisest ei ole kohtu jaoks veenvad. KarS § 76 lg 5 kohaselt tingimisi ennetähtaega

4 vabastamise korral k määratakse atseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Ka kuuekuine katseaeg ei ole

selles mõttes lühike ning nt Viru Maakohtu 24.03.2017 määrusest (millega J.O’ile mõistetud tingimisi vangistus pöörati täitmisele) nähtub, et kui kohtuotsus J.O’i suhtes

tehti 16 siis esimene erakorraline ettekanne tema suhtes tuli juba .10.2014 (jõustus 1.11.2014),

26.01.2015 ehk ca kolme kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest (tl 16). Seetõttu puudub kohtul veendumis, et süüdimõistetu suudab edukalt läbida ka lühemat, nt kuuekuist katseaega.

Viru vangla ja prokurör (tl 21) toetavad J.O’i ennetähtaegset vabastamist. Samas

kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorda, kus prokurör toetab süüdimõistetu ennetähtaegset

vabastamist, ei saa samastada süüdistusest loobumisega KrMS § 301 mõttes. Kohtulahendi

täitmisel tekkinud küsimuse otsustamisel on prokuratuuril võimalik väljendada seisukohta

süüdlase ennetähtaegse vabastamise kohta, kuid sarnaselt teiste menetlusosalistega on kohus selle seisukohaga seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu. Kohtul on aga kohustus menetlusos hilistele argumentidele vastata (RKKKm nr 3-1-1-12-17, aliste asjasse puutuvatele põ p 31).

Prokurör viitab vaid vangla arvamusele, nõustudes selles toodud argumentidega. Vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldaja arvamuses toodud argumendid on kohtu arvates ebapiisavad

J.O ’i ennetähtaega vabastamiseks ning kohus on neile sisult juba eelpool vastanud.

Süüdimõistetu õiguskuulekas ja ametnikega viisakas käitumine vangistuse kandmise ajal on

kahtlemata positiivne ja tunnustamist väärt, kuid iseenesest ei ole piisav ennetähtaegse vabastamise otsustuse tegemiseks.

Eeltoodu alusel ei nõustu kohus vangla ega prokuröri seisukohaga ning leiab, et antud juhul kaaluvad negatiivsed asjaolud üles, ohuprognoos J.O’i puhul annab küllaldase põhjuse arvata, J.O

et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu tuleb jätta ting . imisi ennetähtaega vabastamata

/ / Deniss Minzatov Kohtunik