2-16-8010/36 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-16-8010

Otsuse kuupäev

Tartu, 29. november 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik

Kohtuasi

Antonius Bernhard Bütferingi ja Franz-Josef Bütferingi

hagi LOGiT Eesti AS-i vastu 5. aprilli 2016. a üldkoosoleku

otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 3. mai 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

LOGiT Eesti AS-i kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hagejad Antonius Bernhard Bütfering ja Franz-Josef Bütfering,

hagejate esindaja vandeadvokaat Margus Sorga

Kostja LOGiT Eesti AS, esindaja vandeadvokaat Paul Keres

Asja läbivaatamise kuupäev

30. oktoober 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 3. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-8010 muutmata

ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Kassatsiooniastme menetluskulud jätta LOGiT Eesti AS-i kanda.

3. Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus, mille LOGiT Eesti AS peab

hüvitama Antonius Bernhard Bütferingile ja Franz-Josef Bütferingile, ja mõista

LOGiT Eesti AS-ilt solidaarselt Antonius Bernhard Bütferingi ja Franz-Josef

Bütferingi kasuks välja 1200 eurot.

4. Arvata kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-16-8010

1. Antonius Bernhard Bütfering (hageja I) ja Franz-Josef Bütfering (hageja II) esitasid 20. mail

2016 Harju Maakohtule LOGiT Eesti AS-i (kostja) vastu hagi, milles palusid tuvastada kostja

5. aprilli 2016. a üldkoosolekul vastu võetud nõukogu liikmete valimise otsuse tühisuse.

Alternatiivselt palusid hagejad tunnistada sama üldkoosoleku otsus kehtetuks. Menetluskulud

palusid hagejad jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejatele 50% kostja aktsiatest. 25% kostja aktsiatest kuulub Gernot

Otto Albert Stampele (Stampe) ja 25% Müller Umwelttechnik GmbH & Co KG-le (Müller). Kostja

põhikirja kohaselt peab kostjal olema neli nõukogu liiget ja kaks juhatuse liiget.

5. aprillil 2016 toimus aktsionäride kordusüldkoosolek, mille päevakorras oli nõukogu liikmete

valimine. Kostja juhatus esitas oma ettepanekud nõukogu liikmete kandidaatide kohta üldkoosoleku

kokkukutsumisel. Hageja I saatis oma otsuse eelnõu nõukogu liikmete valimiseks (Bütferingi

kandidaadid) 1. aprillil 2016 kell 22:27 juhatuse liikmele Anneli Talile e-postiga. Koosolekul

selgus, et aktsionärid Stampe ja Müller olid 11. märtsil 2016 esitanud ka oma nõukogu liikme

kandidaadid. Kuna hagejatele ei tehtud enne üldkoosoleku toimumist Stampe ja Mülleri kandidaate

teatavaks, vaidlesid nad koosolekul vastu nende hääletusele panekule.

Vaatamata hagejate vastuväidetele pandi lisaks juhatuse pakutud kandidaatidele hääletusele ka

Stampe ja Mülleri kandidaadid. Kõik kandidaadid kogusid võrdselt hääli. Koosoleku juhataja

A. Tali keeldus Bütferingi kandidaate hääletusele panemast, põhjendades seda asjaoluga, et otsuse

eelnõu esitati hilinemisega. A. Tali korraldas liisuheitmise ainult juhatuse ning Stampe ja Mülleri

kandidaatide vahel. Liisuheitmise tulemusel loeti vastuvõetuks otsus, millega kostja nõukogu

liikmeteks valiti Wolfgang Gernot Müller jun, Volkwin Müller, Helmut Obst ja Björn Stampe.

Üldkoosoleku otsus on tühine, kuna hääletusele pandi kandidaadid, keda ei olnud teistele

aktsionäridele teatavaks tehtud, nagu seda nõuab äriseadustiku (ÄS) § 2931 lg 6. Juhatus peab

aktsionäre informeerima uute otsuste eelnõude laekumisest. ÄS § 2931 lg 5 teine lause, mille

kohaselt ei ole otsuste eelnõude kättesaadavaks tegemata jätmine üldkoosoleku kokkukutsumise

korra oluline rikkumine, ei kohaldu olukorras, kus koosoleku kutsub kokku juhatus.

Otsus on tühine ka seetõttu, et kostja keeldus hagejate kandidaate hääletusele panemast. Hagejad

esitasid oma kandidaadid õigel ajal ÄS § 2931 lg 4 mõttes, sest hageja saatis oma eelnõu 1. aprillil

2016 ja üldkoosolek toimus 5. aprillil 2016. Ekslik on kostja väide, et eelnõu oleks tulnud saata

hiljemalt 31. märtsil 2016.

Üldkoosoleku läbiviimine oli lisaks vastuolus heade kommetega. A. Tali ignoreeris õigusvastaselt

hagejate huve ja esindas ainult teiste aktsionäride huve.

2. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisel ei rikutud ÄS § 2931 lg-t 6. Äriseadustik ei kohusta juhatust

edastama aktsionäridelt saadud otsuste eelnõusid teistele aktsionäridele, vaid tegema eelnõud

kättesaadavaks. Juhatus ei takistanud aktsionäridel eelnõudega tutvumist. Üldkoosoleku

kokkukutsumise teate kohaselt tuli koosolekuga seotud korralduslikes küsimustes pöörduda juhatuse

liikme A. Tali poole. Hagejad ei väljendanud enne üldkoosolekut soovi otsuse eelnõudega tutvuda.

Isegi kui kostja oleks rikkunud § 2931 lg-t 6, ei oleks see ÄS § 2931 lg 5 järgi üldkoosoleku

kokkukutsumise korra oluline rikkumine. ÄS § 2931 lg 5 kohaselt ei ole aktsionäride koostatud

otsuste eelnõude kättesaadavaks tegemata jätmine oluline rikkumine.

2(7)

2-16-8010

See, et hagejad ei teadnud eelnõudest, ei saanud nende õigusi rikkuda. Hagejate jaoks on ainus

võimalus, kuidas nad saavad vältida sobimatute kandidaatide valituks osutumist, see, kui nad seavad

üles oma kandidaadid. Isegi kui hagejad oleksid teadnud, kes on Stampe ja Mülleri esitatud

kandidaadid, ei oleks hagejad hääletanud kuidagi teisiti.

Hagejad esitasid oma kandidaadid hilinenult. Kuigi e-kiri otsuse eelnõudega jõudis kostja juhataja e-

posti teenusepakkuja serverisse 1. aprillil 2016 kell 22.27, ei järeldu sellest, et eelnõu saab lugeda

esitatuks samal ajal. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 kohaselt ei piisa

tahteavalduse kättesaaduks lugemiseks selle jõudmisest saaja elu- või asukohta, vaid saajal peab

olema ka mõistlik võimalus sellega tutvuda. E-kirja saab lugeda kättesaaduks saaja serverisse

jõudmise päevale järgneval tööpäeval. Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku puhul ei saa

eeldada, et ta kontrolliks oma majandustegevusega seotud e-posti nädalavahetustel. Ekslik on

hagejate väide, et nemad kui kostja aktsionärid ei ole majandus- või kutsetegevuses tegutsevad

isikud. Tahteavalduse kättesaamise ja selle tõendamise riski kannab saatja, kuna tema valib teate

saatmise viisi. Kuna 1. aprillile 2016 järgnev päev oli laupäev, saab eeldada, et kiri jõudis kostjani

alles esmaspäeval, 4. aprillil 2016 ja seega hilinenult.

3. Harju Maakohus rahuldas 9. jaanuari 2017. a otsusega hagi ja tuvastas kostja 5. aprilli 2016. a

üldkoosoleku otsuse tühisuse. Menetluskulud jättis maakohus hagejate kanda. Maakohus määras

kindlaks hageja menetluskulud ja mõistis kostjalt hagejate kasuks välja 4775 eurot 5 senti.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt peab aktsiaselts ÄS § 2931 lg 5 järgi tegema talle esitatud

otsuste eelnõud aktsionäridele kättesaadavaks aktsiaseltsi määratud kohas ja kui need jäetakse

kättesaadavaks tegemata, siis võib see olla üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine.

Erandi näeb ette ÄS § 2931 lg 5 teine lause, mille kohaselt ei ole eelnõude kättesaadavaks tegemata

jätmine üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine, kui koosoleku kutsuvad kokku

aktsionärid. Muudel juhtudel toob eelnõude kättesaadavaks tegemata jätmine kaasa otsuse tühisuse.

Tähtsust ei ole sellel, et kostja on ka varem kutsunud aktsionäre üles võtma üldkoosoleku

pidamisega seotud küsimustes ühendust juhatuse liikmega. See, et hagejad oleksid võinud ise huvi

tunda, kas keegi on esitanud üldkoosoleku otsuse eelnõusid, ei välista juhatuse kohustust teatada

aktsionäridele, kus ja kuidas saab eelnõudega tutvuda. Üldkoosoleku kutses märgitud kostja

juhatuse liikme telefoninumbri teatamisega ei saa lugeda eelnõude kättesaadavaks tegemise

kohustust täidetuks.

On tõendatud, et üldkoosoleku teade ei sisaldanud teavet, kus ja kuidas saab otsuste eelnõudega

tutvuda ja seega ei vastanud teade ÄS § 294 lg 4 p 9 nõuetele. Üldkoosoleku teates vajalike andmete

märkimata jätmine on oluline rikkumine, mille tõttu hagejad ei saanud teostada oma hääleõigust ja

avaldada läbimõeldud arvamust. Seega on otsus tühine koosoleku kokkukutsumise korra olulise

rikkumise tõttu ja muid tühisuse või kehtetuks tunnistamise aluseid ei ole vaja kontrollida.

Õige ei ole kostja seisukoht, nagu oleksid hagejad üldkoosoleku otsused heaks kiitnud.

Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine ilmnes alles üldkoosolekul ja sellises olukorras ei

pidanud hagejad koosolekult lahkuma. Hagejad hääletasid otsuste vastu ja väljendasid selgelt oma

vastuseisu. Hagejad ei ole otsuseid heaks kiitnud.

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hagejate kanda.

Hagejad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

3(7)

2-16-8010

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 3. mai 2017. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja

kanda ning mõistis kostjalt hagejate kasuks välja 1881 euro 31 sendi suuruse menetluskulu.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus õigesti, et vaidlusaluse

üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt koosoleku kokkukutsumise korda, mistõttu on

koosolekul vastuvõetud nõukogu liikmete valimise otsus ÄS § 3011 lg 1 p 4 järgi tühine. Kostja

rikkus kohustust teha eelnõu teistele aktsionäridele kättesaadavaks. Samuti rikkus kostja koosoleku

kokkukutsumisel ÄS § 294 lg 4 p 9, kui ei märkinud üldkoosoleku teates kohta, kus on võimalik

otsuste eelnõudega tutvuda. ÄS § 2931 lg 5 teist lauset ei saa praegu kohaldada.

Ekslik on kostja väide, nagu oleks üldkoosoleku otsuse tühisus ÄS § 296 järgi välistatud, kuna

üldkoosolekul osalesid kõik aktsionärid. Koosoleku kokkukutsumise korda rikkudes tehtud otsus ei

ole tühine, kui otsuse kiidavad heaks isikud, kelle suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikuti.

Hagejad ei pidanud üldkoosolekult lahkuma ja koosolekul hääletamine ei välista hagejate õigust

tugineda otsuse tühisusele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kostja palub kassatsioonkaebuses tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldasid kohtud valesti ÄS § 296. Kui üldkoosolekul

on kohal kõik aktsionärid ja nad on koosoleku pidamisega nõus, siis on koosoleku kokkukutsumise

korra rikkumine kõrvaldatud. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et selleks, et rikkumise saaks

lugeda kõrvaldatuks, pidanuksid hagejad hääletama otsuse poolt. Samuti kohaldasid kohtud valesti

ÄS § 2931 lg-t 5. ÄS § 2931 lg 2 ning lg-te 4 ja 5 süstemaatilise tõlgenduse järgi ei ole üldkoosoleku

kokkukutsumise korra oluline rikkumine see, kui juhatus jätab kättesaadavaks tegemata aktsionäride

esitatud eelnõud. Juhatus rikub otsuse eelnõude kättesaadavaks tegemise kohustust vaid siis, kui ta

takistab aktsionäridel eelnõudega tutvuda. Praegusel juhul see nii ei ole. Hagejad ei ole otsuste

eelnõude olemasolu vastu enne üldkoosolekut huvi tundnud.

Kuna isikuvalimistel loetakse valituks kandidaat, kes sai kõige rohkem hääli, oli hagejate ainus

võimalus tõrjuda Stampe ja Mülleri kandidaatide valituks osutumist oma kandidaatide esitamisega

ÄS § 2931 lg-s 4 ettenähtud ajaks. Kuid hagejad esitasid oma kandidaadid hilinemisega ja nende

hääletusele panemata jätmine oli õigustatud. Kuigi hagejate e-kiri jõudis kostja e-posti

teenusepakkuja serverisse 1. aprillil 2016 kell 22.27, sai selle lugeda kättesaaduks alles 4. aprillil

2016. Praegusel juhul ei kahjustanud hagejate õigusi mitte see, et nad väidetavalt ei teadnud Stampe

ja Mülleri kandidaatidest, vaid see, et nad ise esitasid oma kandidaadid hilinenult. Kostja ei ole

hagejate õigusi rikkunud.

7. Hagejad vaidlevad kassatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Menetluskulud

paluvad hagejad jätta kostja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

4(7)

2-16-8010

8. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse

tühistamiseks. Ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 1

alusel jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

9. Hagejad on vaidlustanud kostja aktsionäride 5. aprilli 2016. a üldkoosoleku otsuse, millega valiti

kostja nõukogu liikmed. Hagejad leiavad, et otsus on tühine kahel põhjusel: esiteks seetõttu, et

juhatus ei teatanud hagejatele, et nõukogu liikmete kohale on lisaks juhatuse pakutud kandidaatidele

esitatud veel kandidaate, ja teiseks seetõttu, et juhatus ei pannud hagejate esitatud kandidaate

hääletusele, kuigi need olid hagejate arvates esitatud õigel ajal.

Nii maa- kui ka ringkonnakohus leidsid, et vaidlusalune üldkoosoleku otsus on tühine ÄS § 3011

lg 1 p 4 järgi põhjusel, et üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt koosoleku kokkukutsumise

korda, kuna kostja ei teinud hagejatele kättesaadavaks teiste aktsionäride esitatud nõukogu liikmete

kandidaate.

10. ÄS § 2931 lg 5 esimese lause järgi peab aktsiaselts nii juhatuse koostatud kui ka aktsionäride,

nõukogu või audiitori esitatud otsuse eelnõud ja põhjendused tegema aktsionäridele kättesaadavaks

aktsiaseltsi määratud kohas. ÄS § 294 lg 4 p 9 kohaselt tuleb üldkoosoleku teates mh näidata koht,

kus on võimalik tutvuda juhatuse, nõukogu, aktsionäride ja audiitori esitatud otsuste eelnõudega ja

aktsionäride esitatud põhjendustega päevakorrapunktide kohta, samuti dokumentidega tutvumise

kord.

Seega pidanuks vaidlusaluse üldkoosoleku teates sisalduma teave selle kohta, kus saab tutvuda mh

ka aktsionäride esitatud eelnõudega (ÄS § 294 lg 4 p 9). Kohtud tuvastasid, et teade sisaldas

üleskutset võtta üldkoosolekuga seotud küsimustes ühendust juhatuse liikmega ja et teates oli

märgitud ka juhatuse liikme nimi ning telefoninumber. Kohtute seisukoha järgi ei olnud selline

teave piisav, et lugeda aktsionäride esitatud eelnõu kättesaadavaks tegemise nõue täidetuks.

Kolleegium nõustub kohtutega.

ÄS § 2931 kehtestamise eesmärk oli selle sätte kehtestanud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu (466 SE) seletuskirja kohaselt mh tagada, et otsuse eelnõud tehakse aktsionäridele

enne koosolekut kättesaadavaks ja võimaldatakse neil seega ennast üldkoosolekuks paremini ette

valmistada. Kolleegium on varem väljendanud seisukohta, et kuna seadusandja ei ole isikuvalimiste

korral eraldi reguleerinud hääletusele pandavate küsimuste aktsionäridele enne koosolekut teatavaks

tegemist, kehtivad isikuvalimistele samad reeglid nagu muude otsuste puhul (vt ka Riigikohtu

28. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-14, p 20). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ja

leiab, et kohtud leidsid õigesti, et eeltoodud üleskutse ja juhatuse liikme telefoninumbri ning nime

märkimine koosoleku teates ei ole piisav, et lugeda täidetuks nõue, et üldkoosoleku teates peab

olema märgitud otsuste eelnõudega tutvumise koht.

11. Kostja on seisukohal, et isegi kui eelnõude kättesaadavaks tegemise nõudeid on rikutud, ei ole

rikkumine praegusel juhul ÄS § 2931 lg 5 teise lause järgi oluline ega too kaasa üldkoosoleku otsuse

tühisust.

ÄS § 2931 ehk otsuste eelnõude esitamist ja kättesaadavaks tegemist sätestavad reeglid lisati

äriseadustikku aktsionäriõiguste direktiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 11.07.2007

(2007/36/EÜ) noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta)

harmoniseerimisel. Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt oli ÄS § 2931 lg 5 teise lause eesmärk tagada,

et juhatus ei saaks meelega teiste isikute kokku kutsutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda

rikkuda eesmärgiga saavutada sellisel üldkoosolekul vastuvõetavate otsuste tühisus.

5(7)

2-16-8010

Kohtud leidsid, et üldkoosoleku otsuse tühisust ei too kaasa aktsionäride koostatud eelnõu

kättesaadavaks tegemata jätmine üksnes juhul, kui tegemist on aktsionäride (või muude ÄS § 2931

lg-s 2 nimetatud isikute) kokku kutsutud koosolekuga, ja praegusel juhul kõnealune säte ei kohaldu,

sest üldkoosoleku kutsus kokku juhatus. Kolleegium nõustub kohtutega ka selles osas.

12. Lisaks vaidlevad pooled selle üle, kas praegusel juhul võis otsuse tühisuse kõrvaldada asjaolu, et

kõik aktsionärid olid koosolekul kohal ja nõus koosoleku pidamisega.

ÄS § 296 esimene lause sätestab, et kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse

või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui

üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik aktsionärid. Sama paragrahvi teise lause kohaselt on

sellisel koosolekul tehtud otsused tühised, kui aktsionärid, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti,

otsust heaks ei kiida.

Kolleegium on varasemas praktikas osaühingu kohta kehtiva samasuguse sisuga ÄS § 1721

tõlgendamisel leidnud, et kõnealuses normis on sätestatud kaks võimalust lugeda koosoleku

kokkukutsumise korra rikkumine kõrvaldatuks: esimese lause kohaselt kõrvaldab koosoleku

kokkukutsumise korra rikkumise esiteks see, kui kõik osanikud on vaatamata rikkumisele

koosolekul kohal ja ka nõus koosolekut pidama. Teise lause järgi kõrvaldab tühisuse ka nende

osanike, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, heakskiit koosolekul vastu võetud otsustele.

Esimesel juhul on rikkumine kõrvaldatud sellega, et vaatamata rikkumisele nõustutakse koosolekut

pidama, teisel juhul aga otsuseid tagantjärele (st peale koosoleku toimumist) sisuliselt heaks kiites.

Selline tõlgendus on kooskõlas mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega: kui osanik tuleb koosolekule

kohale, annab ta sellega ühingule teada, et kuigi ühing võib olla tema suhtes koosoleku

kokkukutsumise korda rikkunud, on ta valmis päevakorda pandud küsimusi hääletama

(vt Riigikohtu 24. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-17, p 15). Kolleegium jääb selle

seisukoha juurde, kuid märgib, et olukorras, kus rikkumine selgub alles koosolekul, ei ole hea usu

põhimõttest tulenevalt nõutav, et osanik või aktsionär koosolekult lahkuks, piisab, kui ta vaidleb

vastu otsuse tegemisele selles küsimuses.

13. Õige on aga kassatsioonkaebuse seisukoht, et hagejad esitasid oma kandidaadid koosolekule

hilinemisega ja nende hääletusele panemata jätmine oli õigustatud. TsÜS § 69 lg 2 teise lause järgi

loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja

elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kolleegium on oma varasemas

praktikas leidnud, et e-kirjaga tekib majandus- ja kutsetegevuses tegutseval isikul üldjuhul mõistlik

võimalus tutvuda hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud

teenusepakkuja serverisse (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-123-07, p 12). Kui aga e-kirja saabumisele järgnev päev langeb nädalavahetusele, siis saab

TsÜS § 69 lg 2 teise lause järgi mõistlikult eeldada, et majandus- ja kutsetegevuses tegutseval isikul

tekib mõistlik võimalus sellega tutvuda järgmisel tööpäeval. Tuleb eeldada, et e-kiri jõuab saaja

serverisse selle saatmise päeval. Kui aktsionärid saadavad otsuse eelnõu juhatuse liikmele e-kirjaga

ja see jõuab saaja e-posti teenusepakkuja serverisse reedel, 1. aprillil 2016 kell 22.27, siis saab

lugeda, et juhatuse liikmel, kellele e-kiri oli adresseeritud, tekkis mõistlik võimalus sellega tutvuda

esmaspäeval, 4. aprillil 2016.

14. Kuna ringkonnakohtu otsus jääb muutmata ja kostja kassatsioonkaebus rahuldamata, tuleb

menetluskulud Riigikohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Samamoodi jäävad

ringkonnakohtu otsuse järgi kostja kanda varasemates kohtuastmetes kantud menetluskulud.

6(7)

2-16-8010

Hagejad on palunud mõista välja lepingulise esindaja kulu 2538 eurot 90 senti kassatsioonkaebuse

vastuse koostamise eest (sh käibemaks).

TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses.

Kolleegium on varasemas praktikas märkinud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14).

Asi on keskmise keerukusega ja selle mahukus on kolleegiumi hinnangul keskmisest mõnevõrra

väiksem. Kohtuasja kohta, mis on läbinud kolm kohtuastet, on kahe esimese astme kohta koostatud

üks toimik ja teine toimik on avatud kassatsioonimenetluses. Suuremas osas korratakse hagejate

vastuses varem esitatud seisukohti. Menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, asja keerukust ning

muid asjaolusid arvestades leiab kolleegium, et vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis

tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista, on 1200 eurot.

Kolleegium märgib, et hagejad on soovinud kohtult menetluskulude koos käibemaksuga

väljamõistmist ja on kinnitanud, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada.

15. Kuna kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4

teise lause alusel arvata riigituludesse.

Peeter Jerofejev

Ants Kull

Jaak Luik

7(7)